Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond
keeles kasutusel suhtlushäälitsused ehk üneemid ee ja õõ (tulen ee homme), mida kirjalik tarbekeel ei kasuta üldse. Ta lihtsalt ei vaja neid. Me võime öelda, et ka siin on tegu kvantitatiivse piiriga, kuid see on siiski nii terav, et on mõttekas vaadata teda eraldi. Keeleliste valikute tulemuseks keelevahendiste poolt vaadatuna on tõdemus, et eri allkeeled erinevad üksteisest erinevates keele osades. Mõnikord on keskne erinevus häälduses, mõnikord erineb sõnavara, morfoloogia või süntaks. Nii on põhjaeesti ja lõunaeesti murded lausete ehitamise poolest üsna sarnased, aga nende morfoloogia on erinev (metsas mõtsah/mõtsan). Suuline ja kirjalik eesti keel on aga morfoloogialt väga sarnased, samas lausete ehituse poolest erinevad.
Keeleuniversaalid Saussure, strukturalism Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Foneetika ja fonoloogia (osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal) Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e
strukturalismist ( signifikatiivsete opositioonide meetod - maal kaal ), selle jaoks on vaja tunda keelt, muidu ei me ei oska öelda, et maal ja kaal on erinevad objektid. Hakatakse uurima keelt, mida me ei tunne. o keel mitte häälikud ja mitte tähendused, vaid nendevahelised seoses, vormid; o Seotus ja vabad vormis, konstituendid; o Vormide klassid, substituudid; o Morfoloogia (seotud vormid) ja süntaks (vabad vormid) ei saa ümber tõsta. Etics vs emiks (fonetics vs fonemics) Segmentatsioon Distributsioon - jaotus. NT: 1) A ja B A asub alati nendes kontekstides, kus esineb B ja B esineb seal, kus esineb A (identne distributsioon). Mida see tähendab inimeste puhul võiks öelda, et
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ...
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal...
temperatuuritingimuste ning jääolude erinevad Läänemere põhja- ja lõunaosa omavahel ka tunduvalt ka põhjakatte omaduste, rannikumere reljeefi ja rannajoone liigestatuse poolest. Läänemere lõunaosas on merepõhi valdavalt liivane ning sobib taimedele kinnituskohana vaid lainetuse eest kaitstud piirkondades. Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu laheni vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid. Läänemere ranna morfoloogia muutub põhja poole minnes keerulisemaks, rannikumeres suureneb kivise ja kaljuse põhja osatähtsus ning seega ka taimedele sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit.
and species concepts in fungi. Fungal Genetics and Biology, 31: 21–32. Tolmsoff, W.J. 1983. Heteroploidy as a mechanism of variability among fungi. Annual Revue of Phytopathology 21: 317-40. Weber, E. 1992. Untersuchungen zu Fortpflanzung und Ploidie verschiedener Ascomyceten. Bibliotheca Mycologica 140: 1-186. Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Gustav Fischer Verlag Jena, Stuttgart, 541 pp. Öpik, M. 1995. Viljakehade morfoloogia, kultuuritunnused ning paarumistestid austerserviku (Pleurotus ostreatus (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) kompleksi kuuluvate liikide eristamisel. Diplomitöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Öpik, M. 1998. Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsetel seentel (Pezizales) süstemaatikas. Magistritöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Yun, S.H., Berbee, M.L.,Yoder, O.C. & Turgeon. BG. 1999. Evolution of the fungal selffertile reproductive life style from selfsterile ancestors
õie käsitlus. Klassikalise teooria kujunemist on oluliselt mõjutanud J. W. v. Goethe filosoofilised ideed: õie homologiseerimine vegetatiivse lühivõsuga, üksikuid õie osi aga lehtedega -- fülloomidega. Seetõttu esineb õie morfoloogia terminites sageli sõna "leht", näiteks viljaleht või mikrosporofüll (kr. phyllos -- leht). Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale (receptaculum)
1994. aastast kuulub ta Rahvusvahelisse Orintoloogiakomiteesse. [http://et.wikipedia. org/wiki/Vilju_Lilleleht] (30.03.08) Johannes Piiper (12. aprill 1882-5. oktoober 1973) Eesti zooloog ja looduskirjanik. Lõpetas 1913 Peterburi ülikooli. Töötas 1913-1919 Tallinna koolides looduslooõpetajana ja 1919-1959 TRÜ-s õppejõuna. Ta oli 1924. aastast selgroogsete zoloogia erakorraline professor ja aastast 1927 korraline professor. Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja ,,Loodus" peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371) Linda Poots (sünd. 25. märts 1929)
Neid on siin 130. Keskmiselt tuleb üks järv iga 9 km2 kohta. Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2. Järvenõo geomorfoloogiliste- ja järve morfoloogiliste iseärasuste alusel jaotuvad siinsed järved vähemalt kahte rühma: 1) ürgorgude ning 2) moreenküngaste ja mõhnade vaheliste nõgude järved. Esimesed on suuremad, pikliku kujuga ja sügavamad. Kui nende järvede hulka lugeda ka Otepää mattunud oru kohal paiknevad järved, millede morfoloogia on küll mõnevõrra teistsugune (arenguloolistest erijoontest tingitult on nad madalamad ja liigestatuma kaldajoonega), siis kuulub suuruselt kümne esimese järve hulgast kaheksa ürgorgude järvede rühma. Suure-mateks nende ja ühtlasi kogu kõrgustiku järvede hulgast ongi selle mattunud oru kohal paiknevad järved: Pühajärv (285,9 ha), Pangodi järv (115 ha), Nõuni järv (78,8 ha). Neile järgnevad Lõõdla (76,7 ha) ja Jõksi järv (64,9 ha). Pühajärv on Eesti järvede hulgas
modifitseerimise ja vastureaktsiooni. Kõik osalevad geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ja sisaldavad MADS box piirkonda. Näiteks: CONSTANS(CO) – tagab taimede õigeaegse õitsemise, kodeerib ZN-sõrme tüüpi transkriptsioonifaktorei ning ekspresseerub pika päeva tingimustes, mis soodustab intensiivsemat õitsemist. (mutandid õitsevad hilja) LFY, AP1ja CAL on geenid, mis identifitseerivad õiemeristeemi. Vastutavad õiemeristeemi ehituse, õieosade morfoloogia ja paigutuse eest LFY ja AP1 ekspresseeruvad enne kui õieosade algmed moodustuvad LFY – mutandid roheliste õitega tupp-ja viljalehtede sartnaste moodustistega AP1ja AP2 võimendavad LFY fenotüüpi CAL ja AP1 mutandid koos põhjustavad suurema õiemeristeemi tekke Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis) Õietekke ABC hüpotees: õieosade teke ja paigutus on kolme geeni A, B, C kontrolli all. Geenid kontrollivad
SALVADOR DALI · 11.05.1904-23.01.1989 Hisp maalikunstnik, 20.saj tähtsamatest sürrealistidest · range kasvatus, naine Felipa Domenech Ferres vastand · ema innustas teda, vanem vend suri enne ta sündi, õde Ana Maria kirjutas tast raamatu 1949 · 1916 moodne kunst kui Ramon Pichot´ga suvepuhkust veetis, 1917 söejoonistuste näitus kodus, 1919 Figurese teatris avalik näitus · 1921 ema suri rinnavähki MADRID JA PARIIS (1922) · kaunite kunstide kool Academia de San Fernando (tähelepanu ekstsentrik dändi; pikad juuksed, põskhabe, mantlid, sukad, põlvpüksid = 19saj inglise esteedid). Sõbrunes Pepin Bello, Luis Buñueli, Federico Garcia Lorcaga. · tähelepanu äratas kubismiga, teadmised pärit ajalehtedest. Eksperimenteeris dadaismiga, mis mõjutas ta loomingut kogu elu · 1923 eemaldati üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja pidi veetma 35 päeva va...
4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja Kirjandus, nr 79. Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita. Karlsson, Fred 2002: Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Wiik, Kalevi 1991: Foneetika alused. Tartu: Tartu Ülikool, Turu Ülikool.
taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, ornitoloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15. Monitooring ehk seire - on plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud jaamades. Monitooringujaamad rajatakse inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele (foonaladele), inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik, ülemaailmne
● maaparandus ● paisutamine ● jõekallaste haldamine (arendus ja haldustöö jõekallastel, nt põllud väga lähedal jne) Lähenemine võib olla erinev: ● ei mingit tegevust, lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja lastakse loodusel ise taastada ● haldamine - vähendatakse survetegureid, et süsteem taastuks ● töötlus - muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valglal - alates maakasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni Silmas tuleb pidada järgmist: ● enne meedotite rakendamist tuleb hinnata, mis juhtub, kui see mingil põhjusel ei õnnestu ● meetodid, mis muudavad jõesängi langu või ristlõiget võivad põhjustada jõesängi ebastabiilsust nii ülalpool kui allpool ennistustööde piirkonda. siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised ● enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele Jõe sängisisesed võimalused
aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus Taimede elutegevuse ning huumuseainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunevad mullas kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilise koostise ning morfoloogia poolest mulla geneetilised horisondid. Mulla ehitust peegeldab mulla profiil, mis on eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. Profiili iseloomustavad makromorfolooglised tunnused: Horisontide tüsedus Värvus Lõimis Ülemineku iseloom Struktuur Niiskus Juurestatus Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised Lisandid Suletised
kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul.
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused
ümar). Kliiniline pilt: bronhiit või kerge pikaaegse köhaga pneumoonia, mis enamasti ei vaja haiglaravi. Arvatakse, et ligi pool inimestest on elu jooksul põdenud klamüüdia- kopsupõletikku. Ravitakse antibiootikumidega (tetratsükliin, erütromütsiin). Familia (perekond): Spirochaetaceae SPIROCHAETAS (spiroheedid) 2 Spiroheedid on keeritsbakterid ja eristuvad morfoloogia alusel selgelt kõigist teistest bakteritest. Ka fülogeneesipuul eristuvad nad iseseisva haruna. Neid iseloomustab viburite paiknemine rakukesta väliskihi all. Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Marilyn Monroe Audrey Hepburn Grace Kelly 1960 1970 Daamilikkus asendus lapselikkusega, liivakellafiguur asendus babydoll-look'iga ja miniga, ikooniks sai Twiggy. Jumestuses suurenes morfoloogia ehk näo vormiõpetuse tähtsus. Näole püüti meigi abil luua valguse ja varju mängu, mis peidaks selle kuju ebakohti. Nahavärvi hakati korrigeerima värviliste aluskreemidega. Punakale nahale soovitati kattekreemi alla rohelist ja kahvatule lillat tooni. Algul oli moes tumedate kontuuridega silmad ja tumedad kulmud ja endiselt kassilikult viltused silmad. Silmad olid meigi olulisim osa, seetõttu kasutati huulepulka tagasihoidlikult ning see oli enamasti
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev), Püünis selle tehniline tase Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q Kalade morfoloogia Selektiivsus c Meeskonna kompetents Keskkonnatingimused Püügiaeg, püügitsoon (püügivõimsus) (nähtavus, hüdrodünaamilised väljad jne.)
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. o Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum. o Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. o Karüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia (suurus, kuju) iseloomulik: rakule / koele / indiviidile / liigile Inimene Umbes 20 000 struktuurgeeni o Autol sama palju erinevaid detaile Umbes 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) o Keskmiselt 70 kg Umbes 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) o Keskmiselt 1.5 kg o Naha cm2 ca 106 bakterirakku Umbes 7-8% kehakaalust veri Vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55%
kontrollpunktid. Rakkude diferentseerumine ja spetsialiseerumine, näiteid. Diferentseerumine- (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui ka küpsemist. Eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotentsiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm. Arvatakse, et muutumise ajal muutub fenotüüp, kuid ei muutu muutu raku genotüüp.
ehk piktograafid18 . Siiski pole k~oiki luum¨arke veel osatud l~opuni lahti seletada, kuna luukirjutised on olemuselt v¨aga lakoonilised ning mitmeti t~olgendatavad. Eri perioodide luukirjutisi v~orreldes on selge, et kiri oli pidevas muutumises, varasema ajastu suured ja kohmakamad m¨argid muutusid v¨aiksemateks ja detailsemateks. L~opuperioodi luukiri on juba u ¨sna sarnane suurele u ¨markirjale . M¨arkide morfoloogia seisukoalt on luukirja t¨ahtsust raske alahinnata. Tabelis 1.1.2 on esitatud rida m¨arke, mis luukirja kujul on u ¨heselt seotud inimese kujutisega. Nagu Shirakawa m¨argib [ 00], ei esine luukirjas n¨ahtav induktiivne m¨argituletus teistes muistsetes kirjas¨ usteemides. Praeguses m¨argikujus on kunagine u ¨htne vorm selgelt transformeerunud eri kujudesse, mida on juba v¨aga raske `inimese' kaasaegse m¨argikujuga seostada
seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks
Rauda osküdeeriv bakter - leptothrix - thrix - niit. Stella - täheke. 6.Kui suur on bakter kui mikroskoobi suurendus on 1000x. Mida väiksem on rakk seda suurem on eripind. 7.Nimeta kümme ehituslikku ehk morfoloogilist tunnust mida kasut bakterite kirjeldamisel ja nimetamisel, süstematiseerimisel. Raku kuju Agregatsioon Jätkete olemasoli Kapsli olemasolu Raku suurus Gram järgi värvumine Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu Endospooride esinemine ja paiknemine 8.AJALUGU Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama. Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis'el). Gram - bakterite värvumine erinevati. Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi
· Morfoloogilised (ehituslikud) · Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud ) · Biokeemilised · Ökoloogilised · Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs) · Makromolekulide järjestused (täisgenoomid, teatud geenide järjestused, valgujärjestused) · · Morfoloogilised tunnused ( välisehitusse puutuv ) · Raku kuju · Agregatsioon (kogumite moodustamine) · Kapsli olemasolu · Jätkete olemasolu · Raku suurus · Koloonia morfoloogia (välisehitus) · Värvumine Grami järgi · Piilide ja viburite olemasolu · Endospooride esinemine ja paiknemine · · Füsioloogilised ja metaboolsed tunnused: · süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, · kasutatavad energiaallikad, · käärimisproduktide loomus, · peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) · Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) · liikuvus, · osmotolerantsus,
Eestis esineb mineraalvett: 1.Pärnus Aguaegkonna põhjaveekihis, Ruhnus, Rõuges ja Vastseliinas (sisaldab broomi) 3) Värskas ja Häädemeestes 4 Pudisoos ja Pärispeal.Eestis toodetakse (on toodetud) mineraalvett Värskas, Iklas, Häädemeestes, Kärdlas ja Kuressaares. 23) Karst ja selle põhilised esinemisvormid (karrid, avalõhed, kurisud, koopad jt.). Millest sõltub karstivormide suurus ja morfoloogia. Mattunud ja paljaskarst, salajõed, tilkkekivid. Allikate tüübid. Sufosioon. Eriti suur toime on põhjav seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprots tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee rež, mullastik ja taimestik. Niisugust nähtuste kogumit, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest, osalt ka
REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid VARIEERUMINE vaba struktureeritud INFORMANT teadlane kõneleja KUJU kiri kõne LÄHTEPUNKT teooria empiirika HARUD süntaks, morfoloogia, fonoloogia, psühholingvistika, eksperimentaalne foneetika foneetika, ortograafia, leksikoloogia jne jne KEEL keel = abstraktsioon keel = suhtlusvahend kasutus = teisene keel = kasutus keele omandamine keelekontaktid keeleuniversaalid keele muutumine
enamasti pärit soolalembestelt arhedelt, aga osa ka metanogeenidelt ja tsüanobakteritelt. · NB! Mõni aasta tagasi avastati bakterirodopsiin (nimetati proteorodopsiiniks) ka mõnedel merebakteritel (kuulusid gamma-proteobakterite hulka) ja ka tsüanobakteril Anabaena. · Merebakterite vastav geen osaleb kindlasti valguseseoselises ATP sünteesis. Anabaena oma roll veel ebaselge. Oletatakse osalemist sensingus. Halobakterite morfoloogia ja pigmentatsioon · Pulgad, kokid, sartsiinid või lamedad vormid: kettad, kolmnurgad, ruudud. · Pigmenteeritud: punased, oranzhid, roosad. Punane värvus on bakterirodopsiinist, teised värvused teistest karotinoidsetest pigmentidest. · Haloarcula quadrata õhukesed karbitaolised rakud. Rakkudes näha gaasivakuoolid. Rakud võivad olla seotud üksteisega, moodustades suuri lamedaid plaate, mille servapikkus võib olla 40 mkm.
Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat.11 10 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html 9 11 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html 10 4. Neugrundi meteoriidikraater ,,Eesti Päevalehes,, 17.01.1997. a
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paj...
Tallinna 21.Kool ,,Gala Dali võimukas Muusa" Elisabeth Sau 12c Tallinn, 2011 Gala enne Dali'd Jelena Dmitrijevna Djakonova sündis Kaasanis 1894.a 26. augustil. Pere läheb elama Moskvasse Jelena isa oli Moskva advokaat. Jelena tervis on aga vilets ning seepärast peab ta Venemaalt lahkuma. Raamatu lugu algab siis, kui Jelena oli 18. Ta astub Davosis Sveitsis rongilt maha ning asub sanatooriumisse tuberkuloosi ravile. See on suhteliselt kallis lõbu, kuid pere Moskvas, olles parajalt jõukas, katab ravikulud. Tema välimust tol hetkel on iseloomustatud kui slaavi tüüpi: laiad põsesarnad, tugev lõug, ülisuur laup, lopsakas suu ja matt jume. Samas ei ole ta ka ilus. Tema näojoontes ja olekus on teatav karmus ja kalkus, ta ei ole meeldiv. Kui tal poleks pakse, loomulikult lokkis säravmusti juukseid, pikki ja tugevaid käsivarsi, kumeraid kü...
....................................................................... 17 Organismide paljunemine ja areng.........................................................................................18 Rakkude jagunemine........................................................................................................... 18 Elu olemus * Bioloogia teadus, mis uurib elu. -) Tsütoloogia ehk rakuõpetus teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. -) Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. -) Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. -) Füsioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. -) Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. -) Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid. -) Botaanika teadus, mis uurib taimi. -) Zooloogia teadus, mis uurib loomi. -) Mükoloogia teadus, mis uurib seeni.
sajandi alguses. Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist. Modernism 19 saj lõpus ja 20 alguses levinud uuendusi taotlenud suund kunstis, muusikas ja kirjanduses, optimistlik filosoofia, mis uskus inimeste võimetesse ja progressi Monoteism - usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Pindstruktuur - nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund., foneetika, morfoloogia Postmodernsus - iseloomustab detsentraliseerimine, võimu ja kihtide hajumine, inimesed muutuvad individuaalsemateks ja tarbimises katkendlikumaks, tööturg paindlikuks, üldkehtivad traditsioonilised väärtused löövad kõikuma postmodernism modernsusele järgnev ja vastanduv suund, mis kujunes 20. saj viimasel veerandil Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria
• Normeeritud poolsajand ehk ÕS-ide traditsioon. 1. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne (1918), selle raamatu eellooks 1908-1911 toimunud neli keelekonverentsi, mille eesmärk oli kirjakeele ühtlustamine ja ühtsete õigekeelsuspõhimõtete väljatöötamine (Ridala, J.V Veski, Juhan Kurrik, Jaan Jõgever). Tüübilt ortograafia- ehk õigekirjutussõnastik, kuid sisaldab ka sõnade morfoloogia ja pisut tähendusmärkusi (homonüümide lahtiharutusi, võõrsõnade eesti vasteid). Tähtsus kirjakeele ajaloos: tollal veel tugevasti kõikunud kirjekeele tarvituse ühtlustaja, eesti õigekeelsussõnaraamatute teerajaja. 2. Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ II täiendatud ja parandatud trükk, I köide 1925, II köide 1930, III köide 1937. Tähtsus: tollal veel ebaühtlase
asendamist (tähelepanulik pro tähelepanelik); ärajätmist (lõõmsat pro rõõmsalt; kokas pro kotkas); silbi lisamist (lasteaiade pro lasteaia); silbi ärajätmist (päästi pro päästeti). Sõna häälikkoostise lihtsustumine häälikute ärajätmise teel viitab apraksiale. Laps otsib kõneldes õigeid hääldusliigutusi, hääldamine ei ole pingutatud, asendushäälikud on kohalt või viisilt sarnased, mis viitab apraksiale. Aferentse vormi puhul ongi raskemad hääldamine ja morfoloogia. Lapse kõnes puudub paljudes sõnades R häälik, mõnes sõnas on ta siiski ühelöögilise R-ina olemas. Vead silbiridade ja kõnetaktide võrdleval hääldamisel võisid tekkida verbaalse lühimälu puudulikkuses või sellest, et tegemist on kunstliku situatsiooniga, kus hääldamist ei toeta sõnatähendus. Samuti avaldub nende hääldamisel hääldusapraksia. Sõnavara. Laura mõistab üldnimetusi, saab aru sõnade mitmetähenduslikkusest,
TEKSTI KEEL JA STIIL Stiilinähtustega on tegemist siis, kui ühte asja saab väljendada vähemalt kahel erineval viisil. Stiili kujundavad tegurid: Häälikutasand (mängumaa on kõige väiksem, sest kui asendame ühe hääliku teisega, siis saame hoopis uue sõna või saame eesti keeles tähenduseta sõna. Häälikute varieerumine on kõige suurem eesti keeles onomatopoeetilistes (loodushääli jäljendavates) sõnades.); Morfoloogia ehi vormiõpetus (mängumaa on suurem kui häälikutasandis, sest sellel tasandil on palju paralleel vorme, mille seast saab kirjutaja teha ise valiku. Näide: majja majasse, kõige parem - parim); Sõnavaratasand (üks kõige suurem mänguala. Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid),
Arhede domeeni looja. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bde nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Ladina ja kreeka keel. Sageli tuletatakse nimi avastaja või kuulsa bioloogi nimest.Nimes info tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse ja ainevahetuse kohta. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada kümme tunnust kummastki. Morfoloogilised: Kuju, suurus, koloonia morfoloogia, värvumine G järgi, piilid ja viburid, liikumine, pigmentatsioon, rakusisaldised, endospoorid. Mitttemorfoloogilised: C ja N allikate kasutamine, energiaallikad, temperatuurinõudlus, elupaik, soolataluvus, osmotolerantsus, RNA järjestused, genoomi iseloomustavad tunnused, varuainete loomus Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Organismi kõik geebid kokku. Genoomseid andmeid saab kasutada, kuna geenide kodeeringu
bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused: uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jm seisukohast. Nt botaanika, zooloogia, mikrobioloogia. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15. Monitooring e seire plaanipärane ja pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 16. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. 17. Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 18. Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning
glükoos). A. carmichaelii isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja mõlemal juhul domineeris nektaris sahharoos. Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Anto & Denisow, 2014). Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil kromosoomide arvu ja morfoloogia teada saamiseks (Hong et al., 2016). Neljas artikkel uuris kolme tulikalise liigi varre ja lehe struktuuri, pöörates erilist rõhku juhtkimpudele (vascular system). Leiti, et juhtkimpude paiknemine omab taksonoomilist tähtsust (Novikoff & Mitka, 2015). Viiendas artiklis vaadeldi nelja liigi, sealjuures kollase käokinga, nektarite kannuseid (nectary spurs) (Anto & Kamiska, 2015). Peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum)
Füüsikalised mehaanilised (trauma, surve), termilised (kuumus, külm), radiatsioon, müra, valgusreziim Keemilised eksogeensed (plii ja muud kemikaalid), endogeensed (kusihape) Toitelised puudus, liig Sotsiaalsed (liiga tihe asustus) 19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid, kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) kontagioossus, patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga?
elleelide valik on teineteisest sõltumatu - võimalus lugematuteks kombinatsioonideks (n. juuste värv ei määra sõrmede arvu) Pärilikkus v. keskkond · Genotüüp indiviidi ,,ehitust" kajastav geneetiline informatsioon Geneetiline ainukordsus Määratud pärilikkuse kaudu · Fenotüüp nähtavad tunnused ja omadused Füüsiline välimus · Kehaehitus · Morfoloogia Käitumine Füsioloogilised võimed Määratud nii keskkonna mõju kui geenide poolt · Info liikumise rada: Keskkond geenid valgud funktsioon · (,,vanasti" mõeldi: geenid valgud funktsioon) Keskkond mõjutab milliseid geene ja kui tihti ekspresseeritakse Keskkonna s.h. treeningu roll mõjutavad kuidas genotüüp kajastub fenotüübis · N. erinevat elu elavad, erinevat trenni tegevad ühemunaraku kaksikud
Morfotüüp. Füsiotüüp. Füsiomorfotüüp. Funktsionaalsete gruppide ruumiline määratlus taimekooslustes. Funktsionaalseteks rühmadeks - omavolilised liikide kogumid, milles liigid on klassifitseeritud sarnasuse kriteeriumi alusel. Igasugune klassifitseerimine sõltub klassifitseerijast, erinevate klassifitseerijate rühmitused ei kattu. Läbi aegade on kasutatud paljusid kriteeriume funktsionaalsetesse rühmadesse paigutamisel, näiteks mõned: eluvormid, morfoloogia, asukoht võrastikus, fenoloogilised rütmid, organi struktuur, füsioloogilised karakteristikud, jne. Iga ökosüsteemi iga taseme saab jagada elementide gruppideks, selle aluseks võivad olla erinevad kriteeriumid: 1.Integratsiooni kriteerium - käsitletakse funktsionaalseid nende integreerituse tasandil. Selle kriteeriumi põhjal eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n
on ilma nimeta, kuid see on päikese suhtes samasugunenagu külvamine seemnevilja suhtes, mistõttu öeldakse „ külvav jumalast antud valgust“. (lk 47) • Tavaliselt väidetakse, et Aristotelesest algab nn metafoori sarnasusteooria: X on Y, kuna nad on sarnased. Aleksandria koolkond • Sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste • Dionysius Thrax (surn umb 100 eKr) Tekhnē Grammatikē - esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus (umb 13 lk teksti) – tähtede (st häälikute) klassid – sõnaliigid (substantiiv, verb, partitsiip [kesksõna -nud,-tud,-v,-tav], artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) (tänapäeva mõistes) – noomeni (käändsõna) ja verbi muutmine • Grammatika sisaldab praktiliselt kõiki grammatilisi kategooriaid pea samal kujul nagu tänapäeval. Midagi teoreetilist ei ole.
Ag seostub ka etüleeni retseptoriga. Etüleeni kaugtransport toimub ACC kujul ja mõju kohas muudetakse etüleeni oksüdaasi toimel etüleeniks. Üleujutatud juurtega taimedes ACC ei saa hapniku puudumise tõttu muutuda etüleeniks, ACC transporditakse ksüleemis pealmaaosadesse, seal tekib suures koguses etüleen, mis põhjustab lehtede epinastiat – lehe ülemine pind kasvab kiiremini ja lehed painduvad alumise küljega vastu vart. Selline morfoloogia on tüüpiline üleujutatud taimedele. Põhjuseks on auksiini ümberpaiknemine etüleeni mõjul lehe ülemisele küljele. Etüleeni kiirenenud süntees põhjustab viljade valmimist ja õite vananemist. Etüleeni kiirenenud sünteesi põhjuseks on ACC sünteesi kiirenemine. Et vältida viljade liiga kiiret valmimist hoitakse neid kõrge CO2 tingimustes. Banaanid kogutakse rohelistena ja enne müüki asetamist töödeldakse etüleeniga.Et lõikelilli kauem säilitada, lisatakse lahusele Ag soolad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
