Keelekorraldus ja normikeel Normitud allkeeled normitud keele grammatika on standardiseeritud ehk välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles.normikeelel puudub mitmekesisus, saab olla kas õige või vale. Normikeel on arendatud välja olevate allkeelte, tavaliselt kohamurrete baasil. Eesti keeles algab normikeele arendamine reformatsiooniga, kirjakeel saab iseseisvaks 20.saj algul.eesti keeles on tugevust normitud ortograafia ja morfoloogia, vähem sõnavara ja veelvähem süntaks. Normikeelt kasutatakse peamiselt kirjas ja avalikus suhtluses.John Joseph on öelnud, et normitud keel pole kellegi emakeel. M.Stubbs on öelnud, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud kesklassi oma. Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus algas 16-17 saj kui loodi keeleakadeemiad, eestis hakati rääkima sellest 17
nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui ka selle parim esindaja. Koraan on klassikalise araabia keele mudel, kuid nagu ka sanskriti keel, fossiliseerus ja klassikaline araabia keel. Sisuliselt on Panini ja Sibawaihi grammatikad väga erinevad. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. Morfoloogia on eraldatud süntaksist, süntaks on semantikavaba. Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust. ,,Mida kõneleja ütleb on vastus küsimusele, kas siis, kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole." Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka
Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest. Mõttekas on vahet teha muutemorfoloogia ja sõnamoodustus-morfoloogia vahel. Nimeteadus e onomastika valdkond, kus tegeldakse pärisnimede (isikunimed e antroponüümid ja kohanimed e toponüümid) nii diakroonilise kui ka sünkroonilise uurimisega. Onomastika e nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algset tähendust, päritolu ja muutumist
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 3 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 2.1. Mulgi murre 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimes...
värvib tuuma ja negatiivselt laetud glükoproteiine plasmamembraanis. d. Miks pH on oluline hematoksüliini vävimisel? Hematoksüliiniga värvimise käigus lahuse pH tõuseb üle 7. Värvimise printsiip on selline värvi molekul on funktsionaalne (võib seostuda negatiivsetele struktuuridele) ainult madala pH juures. e. Mis struktuuridega eosiin Y seostub? Katioonsetele valkudele tsütoplasmas, ribosoomidele, mitokondritele. 3. Kuidas rakkude morfoloogia määrab nende funktsioone? Tooge näited. Trofoblastid on endomeetriumisse sisse tungivad rakud, mille ülesandeks on varustada embrüot vajalike toitainetega. Epiteelikihis rakud paiknevad üksteisele lähedal, minimaalse rakkudevahelise ruumiga. Trofoblastid aga kipuvad kasvama minimaalse rakkudevahelise kontaktiga ja neile on iseloomulikud välja veninud kuju ja jätked 4. Kirjelda valgusmikroskoopia üldist tööpõhimõtet. Mis on tähtsamad valgusmikroskoobi komponendid?
.................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse...............................................
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
ja veresooni; kõhukoopa organeid: maks, neerud, kõhunääre; naiste vaagnaorganeid: emakas ja munasarjad; meestel eesnääret.[4] Ehhokardiograafia Ehhokardiograafia on meetod, mis kiiresti loob pulsing helilainete ultrahigh sagedus. Kui need lained tekib objekti erineva tihedusega, mõned lained põrge tagasi kui kajasid ja kuvatakse ostsilloskoop või liigub paber, määratledes erinevate struktuuride südames. Seda tüüpi läbivaatamine annab meile olulist teavet morfoloogia ja funktsiooni südamelihas, südameklapid südame õõnsus suurus, kiirus verevoolu läbi südame ja suurte veresoonte. Doppleri tehnoloogia võimaldab visualiseerida verevoolu ja kiirus läbi südame kodade ja veresooned. Ehhokardiograafia abiga oma 2D, 3D pilte ja Doppleri õnnestub näha südamelöögid. Ehhokardiograafia kasutab mõnikord väikeses koguses füsioloogilise et nad süstitakse veeni, et kehtetuks häireid rinnakorvi. Ehhokardiograafia on katse, milles
Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav. Liik on üks bioloogilise klassifitseerimise ja taksonoomilise liigitamise põhiühikutest. Tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest, mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Paljudel juhtudel on selline definitsioon küllaldane, kuid tihti kasutatakse täpsemaid, võrdlevamaid mõõte nagu DNA järjestus, morfoloogia või ökoloogiline niss. Paikkondlike kohandatud tunnuste olemasolu võib viia liikide jagunemiseni alamliikideks. Liigid, millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda (genus). Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutud ka teisi variante, nt taimede puhul õite sarnasust. Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus.
Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka,mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest.Põhilisi allsüsteemi on viis(alt ülesse): 1. Semantika tähenduste uurimine;seotud teiste allsüsteemiga 2. Süntaks lauseehitus; koosneb sõnadest ja morfeemidest 3. Leksikon sõnavara;koosneb tüvedest ja teistest morfeemidest 4. Morfoloogia sõnade sisestruktuur;koosneb foneemidest 5. Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine. Ühes allsüsteemis võivad olla erinevaid üksusi LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga MORFEEM nõid, lenda+s, vana,luua+ga FONEEM n,õ,i,d,l,e,n,d,a,s,v,a,n,a,l,u,u,a,g,a 18
"Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel Ladina keele püsimine - Hariduse, valitsemise, seaduste keel - Ilukirjanduse keel Ladina keel romaani keelte adstraaduba (leksika, morfoloogia, süntaks, ortograafia) Sõnapaarid samast etümonist pr. penser (mõtlema)- peser (kaaluma), detteur -déviteur (võlgnik= it. argento- ariento Ladina keele perioodid 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina):
liitsõna (meremees) või mitmesõnaline (pihta panema). Põhimõisteid II: sõnavorm, sõne Grammatiline sõna on lekseem oma konkreetses süntaktilises ümbruses, s.o semantilises ja pragmaatilises kontekstis, lekseem esineb tekstis alati mingis konkreetses vormis. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, on tehtud on sõnavormid sõnast (lekseemist) TEGEMA. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus. Sõnavorm esineb tekstis sõnena (nt iga tegi, mis tekstis ette tuleb). Sõne ongi tekstisõna, s.o iga eraldi sõna tekstis. Kirjalikus tekstis on ta kahe tühiku vahele jääv tähtede järjend. Sõne mõistet kasutatakse eelkõige sõnavarastatistikas, aga ka mujal, nt lastekeeles VKP arvutamiseks. Mitu sõnet, sõnavormi, lekseemi? *ENE: ära pane siia, ma panin praegu raamatud siia alla. *MAR: pane siia.
Teiste elusolendite suhtlemissüsteem ei ole nii keerukas, tal pole nii suurt hulka sõnavara ning nüansse. Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis
Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead. Muukeelsetel lastel on nende omandamine raske ja on vaja õppida. Süntaksit ja morfoloogiat omavahel võrreldes on morfoloogia ikkagi raskem. Paradigmaatiline interferents on see kuidas öelda õiges kohas õigel viisil õiget asja.
lähtudes? Chou ja Fasman 1976 ·Homoloogia alusel modelleerimine ·Valkude kokkupakkumise modelleerimine ·Irregulaarsused standardsetes struktuurides ·Helix capping (Asn, Gln) Valgud jaotatakse ajalooliselt globulaarseteks ja fiibervalkudeks Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes. Heterogeense sekundaarstruktuuriga. Oluline tertsiaarstruktuur tuleneb ebareeglipärastest kõrvalahelate interaktsioonidest (interaktsioonid solvendiga, hüdrofoobne interaktsioon,
temperatuuritingimuste ning jääolude erinevad Läänemere põhja- ja lõunaosa omavahel ka tunduvalt ka põhjakatte omaduste, rannikumere reljeefi ja rannajoone liigestatuse poolest. Läänemere lõunaosas on merepõhi valdavalt liivane ning sobib taimedele kinnituskohana vaid lainetuse eest kaitstud piirkondades. Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu laheni vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid. Läänemere ranna morfoloogia muutub põhja poole minnes keerulisemaks, rannikumeres suureneb kivise ja kaljuse põhja osatähtsus ning seega ka taimedele sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit.
· Asjalikkus · Tuleb vältida sõnade rohkust. · PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg. Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne)
Semioosi dimensioonid: süntaktika Nimi: elemendid on välistatud. mida see tähendab?, pragmaatika e kuidas funktsioneerib? Üldnimed- telekas, kapp, koer, pegasus(igasugust tiibadega hobust saab b) semioloogia: märk ja märgisüsteem Süntaktikal on morfoloogia (sisestruktuur), süntaks (märkidevah nimetada pegasuseks) Märk on süsteemi osa ja teda saab iseloomustada läbi süsteemi struktuuri. ei ole üheselt mõistetavad. Pärisnimi(on unikaalne)-Toomas, Rita, Margaret Mitchell Mida tihedamini on mingi element seotud teistega, seda suurem on ta 8. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt se
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne v...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
Liitvormide puhul tuleks säilitada vormide isikupära, et üks vorm ei haihtks teise. Taimekompositsioon Taimed on arhitektide oluliseks vahendis maastiku kujundamisel. Taimede komponeerimisel kehtivad kõik kunstilise kujundamise võtted- ja vahendid. Taimekompositsiooni koostamisel tuleb arvestada mitmete teguritega: kasvukohatingimustega ja olmetingimustega, olemasoleva taimestikuga, kavandatavate taimede omavahelise sobivusega, kavandatavate taimede mõjuga üksteisele, taimede morfoloogia ja fenoloogiaga. Jättes mõne teguri arvesse võtmata, võib tulemus olla pettumus ning kavandatu ei saavuta kunagi seda ilmet, mida planeeriti. Komponeerimine jaguneb järgnevate printsiipide vahel: taimeökoloogiline-, süstemaatiline-, geobotaaniline- ja vormiprintsiip. Taimeökoloogiline printsiip on tähtsaim taimmaterjali valikul. Valitakse sobivaimad taimeliigid kavandatavale alale. Geobotaanilise printsiibiga arvestatakse looduslike kooslustega sobivust
Keele vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus on statistiline informatsioon. Viipekeele puhul on esmatähtis mitteverbaalne suhtlus. Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele
kuulda olnud. 19. detsembri 2005 varahommikul kadus osa oru veerust Pärnu lähedal Eametsa külas Sitsi maaüksusel, mis paikneb Sauga jõe vasakul kaldal Nurme silla lähedal. Sündmust kajastati laialdaselt meedias, kuna 140 meetri pikkune ja 82 meetri laiune lihe seadis selgelt ohtu oru pervel paikneva kõrvalhoone ja elumaja. Sama piirkonna kohta on olemas ehituseelse detailplaneeringu kaardimaterjalid, mille järgi saab taastada esialgse oru veeru morfoloogia, mis omakorda võimaldab rekonstrueerida maalihet ning mõista selle vallandumise põhjusi. Maalihete puhul on võimalik lähtuda lihkejärgse nõlva morfoloogiast ja tagantjärele mõõdetud pinnaseomadustest, samuti põhjavee tasemest. Sauga lihke piirkonnas tõusis pärast lihet vabapinnalise põhjavee tase, sest nõlva kuivendanud drenaaži äravoolud purunesid või ummistusid. Need ohtlikud ummistused eemaldati kiirelt pärast seda, kui kõrvalhoone keldrisse oli tulnud vesi.
tüpoloogiliste andmebaaside abil. Tüpoloogilise jaotuse eesmärgiks on seletada keelte jagunemist maailmas nende omaduste alusel. Keeletüpoloogia oli esialgu (19. saj) sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata küsimustele kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub ja kuidas neid elemente liidetakse. keelte liigitamine on abivahend keelte uurimisel. 19. sajandi klassikalise morfoloogia tüpoloogia jaotus: 1) analüütilised laua peale (abisõnad) 2) sünteetilised lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine). Morfeemide liitumise liigid: fusioon morfeemide piirid on hägusad, kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 3) polüsünteetilised (reduplikatsioon) Võrdlev-ajalooline meetod
tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista. Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada.
· eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele rolli · Vajalik hulga sõnade keelde toomine, eriti soome keelest laenamine (kasutuses ca 300 sõna) · keelekorralduspõhimõtted: otstarbekohasus (vormivõimaluste paljus, rikkus, selgus, täpsus jm), ilu, omapärasus (võõrapärasused välja) näiteks võitlus saksakeelse sõnajärje vastu · panus: iluprintsiip, kunstlikud sõnad, morfoloogia lühikesed vormid, i-mitmus ja i-ülivõrre, sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendite reeglistamine süstematiseeris ja propageeris Muutis väga oluliselt meie KK grammatikat. Arvas, et Eesti keel on vaene keel. Keele norminime polnud tähtis. Johannes Voldemar Veski: · keelekorralduse mõjuaeg kuni 1960. aastateni · Veski: keel on eluline olevus, mis tärkab, areneb, muutub jne keel areneb hüpeteta, revolutsioonideta, vastavalt tarvidusele
november) 1880 Saaremaa 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis "Tuleviku Eesti-keel" ("Noor-Eesti" IV albumis). Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 191225 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i- mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris
Kirjelda Saaremaa geoloogilist ehitust Rändkivid http://www.geoeducation.info/geoturism/randkivid.php http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Põhja-Eesti paekallas - Viru-Harju lavamaa EL lk 131 Iseloomusta Saarema geoloogilist ehitust Joonista Eesti geoloogilise ehituse skeem (Eesti Loodus) Rändkivid Ugandi lavamaa Kesk-E tasandik Vahe-E tasandik ehk Kõrvemaa P-Eesti rannikumadalik Lääne-Eesti madalik Pinnavormide morfoloogia ja kujunemine lk 134 Pinnakatte setete tüübid al lk 92
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....
juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet),
milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on vähemalt 25% või A+B liikuvusega rakkude on 50%. Morfoloogia – uuritakse kas esineb pea-, kaela ja sabaosa defekte. Normaalse spermi pea on ovaalse kujuga, saba pikkus 50-60 µm. 2. Mehe viljakust mõjutavad tegurid. Mehe viljakust võivad mõjutada nii pre-testikulaarsed, testikulaarsed, kui ka post-testikulaarsed tegurid. Spermatogeneesi efektiivsust vähendavad kemo- ja radioteraapia, mõningad ravimid, kõrge temperatuur ning keskkonna saastatus. Samuti vähendavad viljakust ebaterved eluviisid (vähene kehaline koormus,
ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
spaA proteiin on põhiline antigeen, mida kasutatakse vakstiini arendamisel – võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet. 2. Sigade punataudi laboratoorne diagoos Sigadel esinevad teemantkujulised punetavad nahakahjustused, oluline haigustunnus. Uuritakse verd, maksa, põrna, südameklappe, sünoviaalkudesid. Kasutatakse veriagarit ja MacConkey agarit, inokuleeritakse proovidega ja aeroobses keskkonnas inkubeeritakse. Koloonia morfoloogia – väga väike, 48h jooksul alfa-hemolüüs, ei kasva MacConkey agaril, katalaastest on negatiivne, ei liigu. Kõige kiirem on PCR põhine uuring. Raviks penitsiliinid ja tetratsükliinid. 3. L.monocytogenese haigused Lammas, veis, kits – entsefaliit (närvivorm), abort, mastiit. Koer, kass, hobune – entsefaliit, abort Lind – septiseemia Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes.
50% leukotsüütidest 2 tunni jooksul. 2. Uriini kogumise viisid: · Esmane keskjoa uriin Sobib: rutiinuuringuks, bakterioloogiliseks uuringuks. Oluline, et uriin oleks põies vähemalt 46 tundi ja patsient 8 tundi söömata ning joomata. Kontsentreeritud uriinis on rakuliste elementide avastamise tõenäosus suurem. Bakteruuria uurimiseks peab uriin olema põies vähemalt 4 tundi. Tsütoloogiliseks uuringuks ei sobi, kuna kontsentreeritud uriinis muutub rakkude morfoloogia. · Ajastamata e. juhuslik uriin Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral; Tsütoloogiliseks uuringuks; Erakorralistes situatsioonides. Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid. Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine
., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud, tegemaks .. on sõnavormid sõnast tegema. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus. Lekseemi tüvi kannab tema mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt `maja', `valge', `ehita-' vms, sõnavormide muutetunnused aga grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks. Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
Taimekompositsiooni koostamise põhiprintsiibid Taimekompositsiooni koostamisel tuleb arvestada paljude teguritega, sealhulgas: · kasvukohatingimuste ja olelustingimustega · olemasoleva taimestikuga(kooslustega) · kavandatavate taimede omavahelise sobivusega · kavandatavate taimede mõjuga üksteisele(sh kasvukiirus, taime maksimaalsed võimalikud mõõtmed, ealisus jne) · nii kavandatavate kui olemasolevate taimede morfoloogia ja fenoloogiaga Jättes loetelus mõne teguri arvestamata, võib juhtuda, et kavandatu ei saa kunagi seda ilmet, mida kujundaja oma vaimusilmas ning paberil ette kujutas. Taimede põhilisteks kujunduslikeks karakteristikuteks on:lehestiku(okastiku) värvus, õite ja viljade värvus, oksastiku ning tüve(võrsete) värvus, oksagraafika(rohttaimedel leherosett jne), võra kuju, lehestiku faktuur(lehtede suurus, paiknemine võrsel ning kuju)
Grampositiivsed bakterid – lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid – punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. 8. Bakterite morfoloogia (kuju) Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid. Stretokokid ( tuntumad ) – grampositiivsed, violetsed, vakulatiivsed anaeroobid, suudavad elada nii õhuga kui õhuta keskkonnas. Elavad iseloomulikes ahelates, moodustades kette. Stafülokokid – grampositiivsed, viinamarjakobara sarnased bakterid. Põhjustab udarapõletikku.Pulgakujulised bakterid – erineva suurusega, silinderjad bakterid. Tuntumad neist on
majanduslik arengutase, keel, kombed jne) üksikindiviidist sõltumatud nähtused nad pole ühegi konkreetse inimese poolt loodud, vaid on pigem paljude inimeste ühislooming; samas suruvad nad ennast üksikindiviidile peale, mõjutavad indiviidi käitumist viimase tahtest sõltumatult. Sotsioloogia ei pea seega uurima üksikindiviidi ja tema tegevust, vaid paljude inimeste tegevuses sündivaid fakte. Sotsiaalsed faktid võib jagada: - sotsiaalne morfoloogia: ühiskonna materiaalne substants (elanike arv ja paiknemine, teed ja ehitised, tehnoloogia jne.). - institutsioonid: seadused, majanduselu, poliitika jne. - kollektiivsed kujutelmad: ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid jne.). Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus
9 ls1 ls1 liiv sl sl ls1 ls1 ls2 ls2 ls2/ls3 ls3 Rohumaa sk Põllumaa sk Metsa sk Joonis 8. Muldade lõimislik koostis 5. Muldade morfoloogia 5.1 Uuritud mullad 5.1.1 Rohumaa sügavkaeve Rohumaal tehtud kaeves on gleistunud leetjas muld (KIg). Profiil: A-E-Btg-Cg. E hele horisont. Keemine algab 60-70 st cm-st. Gleistumine põhjustatud ülaveest A. Kas ajutiselt või nõrgalt liigniisked. A: Esimeses horisondis hästi palju juuri 10-15 cm ulatuses.Pikkaajaline rohumaa. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Universaalindikaatori järgi Ph 5,8. Ussikäike esineb vähe. Värvus tume hall. Tüsedus 20-25 cm.
PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimism...
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
valgalale looduslähedatse tingimuste taastamine. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja ‘lastakse loodusel ise taastuda’. • Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. • Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal – alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Näited EL Veepoliitika Raamdirektiiv Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse mingitest tõekspidamistest lähtuvalt ökoloogilist seisundit. • Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
