põhikategooriat: keel, kõne ja kõnevõime. Keeleüksuste määratlemiseks kasutatakse järgmist algoritmi: keelendi muutmine (kool-tool; vennaga-vennata jne.), saadud keelendi võrdlemine algkeelendiga semantiliselt ja formaalselt, keeleüksuse ja selle semantilise funktsiooni määratlemine. Algoritm on laialdaselt kasutusel ka koolis. Keeleüksused ise on järgmised: foneemid (nende akustilis-artikulatoorseid tunnuseid uurib foneetika, funktsioone aga fonoloogia), morfeemid (jaotatakse grammatilisteks ja leksikaalseteks), sõnavormid, sõnaühend, lause, sidus lauserühm. EED ülesandeks ei ole mitte ainult nimetatud üksuste formaalne analüüsi ja äratundmise õpetamine, vaid tähtsam on hoopiski suunata lapsi keeleüksuste tähendust mõistma ja neid kombineerima. Abiõppe vanemas astmes formaalse analüüsi osatähtsus küll tõuseb. Kõne liigendub järgmisteks segmentideks: silp, kõnetakt, süntagma (minimaalne — foneetiline sõna), fraas, ütlus
• Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud • reeglid - keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Keele hierarhiline ülesehitus • Foneemid e häälikud - väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda • Morfeemid – keele väikseimad tähenduslikud ühikud, koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. • Sõnad - koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist (sõna koosneb silpidest). * Fraas – eesti keeles koosneb lause kahest põhifraasist: nimisõnafraasist (must kass) ja tegusõnafraasist ( läks üle tee * laused - koosneb fraasidest. Lause struktuur:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
