Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnali...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse: - kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, näiteks Jüri loeb raamatut, - kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamiseks, näiteks Jaan ehitab endale suvila. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning umbisikulise tegumoe tunnustes takse, dakse ja akse sisalduv kse. 40. Lihtminevik e imperfekt, iseloomustus ja näited. Lihtminevik ehk imperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab tavaliselt seda, et tegevus eelneb kõnehetkele ja vaatlushetk langeb kokku sündmushetkega. Lihtminevik on
See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks. 2. Sõnavara rikastamise teed Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna)
tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. 3.produktiivne tasand- võime mõista, korrata ja genereerida ütlusi. ¤ Keel on akustilis artikulatoorsete märkide süsteem(hääldatav), see on vahend mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Keeleüksususi reaalselt ilma kõneta ei esine, keeleüksusi iseloomustab alati 2 tunnust- vorm(akustilis-artikulatoorne; kirjapilt) ja tähendus või tähenduse eristumine. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Semantilised seosed sõnade vahel: Süntagmaatilised seosed on sõnade kokkusobitamine kõneloomes. Süntagmaatiline seos vastab tavaliselt küsimusele missugune/mida teeb(koer- haugub(karvane); punane-kleit. Koolieelikutel on süntag seosed tavaliselt ülekaalus. Paradigmaatilised seosed moodustavad semantilisi(tähenduslikke) välju, semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass).
tajutavaid jooni, nt onomatopoeetilised sõnad (rukkirääk, peoleo; kraaksuma). Et selliste objektide hulk, mida oleks võimalik akustiliste tunnuste alusel nimetada, on suhteliselt väike, ei ole see motivatsiooniliik uute lekseemide tekkel esmase tähtsusega 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas olevate moodustusmallide järgi, st sõnamoodustus. Juba olemas olevad elemendid sõnad ja morfeemid on motiveeritud tähenduse kandjad. Sellisel juhul on tegemist morfeemse motivatsiooniga, st terviku tähendus on tuletatav koostisosade tähendustest. Enamik sõnu ongi motiveeritud koostisosade kaudu. Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud nende tähendus ei ole enam läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b
29. Grammatiliste morfeemide omadusi · Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid. · Grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon, nad paiknevad sõnas teatud kohas, teatud järjestuses. · Neil on üldine tähendus ( mingi morfeem liitub teatud sõnaliikudega). · Kohustuslikkus kui keeles on mingi kategooria, siis kõneleja on kohustatud seda kasutama ( näiteks mitmust). · Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 30. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarne on kahene opositsioon, näiteks eesti keeles arvu vastandus. Mitmeliikmeline on näiteks kõneliikide opositsioon. 31. Sünteetiline ja analüütiline väljendusviis / keel; polüsünteetilised keeled Sünteetilises väljendusviisis on morfeem tüvega koos. Analüütiline väljendusviis kasutab abisõnu. Polüsünteetilistes keeltes on väga palju morfeeme sõna küljes. 32
mitmuse tunnus on üks morfeem, millel on kaks allomorfi; -te ja de allomorf morfeemi variant Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad on: tähenduselt samad nt de; te + d struktuurilt osaliselt sarnased vt eelnev näide komplementaarses distributsioonis, ühes kontekstis üks, teises teine jalga- / jala- ; -de- / -te- või tähenduselt samad; vormilt erinevad; distributsioonilt samad ilusa+te+le / ilusa+i+le Morfeemide liigid: vabad morfeemid - võivad esineda üksi; moodustavad sõna: nt jalg, jala, jalga seotud morfeemid - peavad olema vaba morfeemi küljes (juured ja) tüved tüüpilised sõnad: nt jalg Juur on morfeem, kus pole liiteid; tüvel võib vahel olla liide: - nt kirjand = kirja (juur), kirjand (tüvi) - nt hüpe = hüp (juur), hüpe (tüvi) · afiksid grammatilised tunnused, mis liituvad teistele alustele. Leksikaalsed · grammatilised tüved, lõpud:
Keele abil säilivad suhted varasemate sugulaspõlevedega, see säilib ka raamatute ja muude dokumentide abil. Keele allsüsteemid: Foneetika-teadusharu, mis uurib häälikulist substantsi ja selle loomist ning vastuvõttu. Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri. Morfoloogia. Morfeem - väikseim tähendusega keeleüksus lauses ja liigid: 1)vabad, mis esinevad ka üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste
3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta) Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus),
Tuletusmorfoloogia selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste operastsioonide abil moodustada uusi sõnu. 15. Morfeemide liigitamine (seotud morfeem, vaba morfeem, afiks, prefiks, sufiks, infiks). Morfeemid võib jagada kahte pearühma:semantilisteks (jagamatud tähendustervikud, millel on selge tähistussuhe keelevälise maailmaga) ja grammatilisteks (näitavad keelesiseseid struktuurisuhteid). SEOTUD MORFEEM- need morfeemid, mis kunagi ei saa esineda iseseisvate sõnavormidena. POTENTSIAALSELT VABA MORFEEM- võivad esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult. VABA MORFEEM- ei saa kunagi liituda ühegi teise morfeemiga. AFIKS- seotudmorfeemid, neid võib jagada allrühmadeks selle järgi, kuidas nad oma tüvisõnaga liituvad. Afiksite funktsioonid on väga erisugused. Kõigepealt moodustavad omaette rühma tuletusliited, mille abil saadakse uusi sõnu. Tuletatud
Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni
motiveeriva jõu E.Erikson Psühhosotsiaalne areng Piaget Kognitiivne arengu teooria Kohlberg Kõlbelise arengu teooria Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. · keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav · Inimestevaheline suhtlemime Keele struktuur · Foneemid · Morfeemid · Sõnad · Fraas · Lause · Leksikaalne sisu · Süntaktiline sisu · Semantiline sisu Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge
Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu.
Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu.
Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 222 Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu.
Keeleüksusi iseloomustab alati kaks tunnust — vorm ja tähendus. Foneem on väikseim keele häälikusüsteemi üksus. Keeledidaktika huvides sobib järgmine definitsioon: foneem on akustilis-artikulatoorselt lähedaste ja funktsionaalselt samaste häälikute klass. Foneem avaldub kõnehäälikutena, mis alati mingil määral üksteisest erinevad. Neile erinevustele vaatamata on kõigil variantidel aga sama funktsioon: võimaldab sõnu ära tunda ja sõnu eristada. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Potentsiaalselt on igal morfeemil tähendus, mis realiseerub tekstis. Morfeemid jaotatakse leksikaalseteks ja grammatilisteks, mõlemad võivad realiseeruda variantidena. Näiteks: juu/a, luge/da, hüpa/ta; joon, jõin, juua jõgi-jõe. Keelte kaupa varieeruvad sagedamini kas grammatilised morfeemid (nt. vene, läti keel) või leksikaalsed (nt. eesti keele tüvemuutused).
MORFOLOOGIA FONOLOOGIA <- allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Morfoloogilised üksused koosnevad foneemidest, leksikoni üksused tüvedest ja teistest morfeemidest, süntaksi üksused sõnadest ja morfeemidest. Öeldakse, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuste kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Erandiks on semantika, mis on seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võib olla mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt on fonoloogia üksused foneemid /k/ või /a/, leksikoni üksused sõnad (kala). Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv. ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. 25.Biosemiootika
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid foneeme, mida meie keeles pole, on meil raske omandada ning see teeb sellest arusaamise raskeks. Me võime tuttavad helid ära tunda. Nt eesti keeles ei ole ühtegi sõna- mis hakkaks tl täheühendiga. Samas aTLas on ja selle oleme me suutelised ära tundma - teame, et see on mingisugune kaartide kogum. Foneemihääldus buss- puss, sõltub sellest kus asub sõna ühend- laps- lapsed · Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust. (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Kannavad sõnatähendust- sisu ja tüvemorfeemid- ühesilbilised sõnad. Funktsioon morf- gramm eesmärkidel. Pöörded ja käändeid märkivad ühendid nali- tähendab ühte asja aga naljatati- nali, ta (tegevus) i- minevikus. Inglise keeles on 80000 morfeemi. · Sõnad koosnevad morfeemidest
lauseliikmetena sobivad kas aluseks ja sihitiseks või määruseks. grafeem e. kirjamärk grammatika- see mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Tähendusteks on näiteks ,,keele ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e. reeglite kogu" ja ,,keele süsteem" homonüüm- väliskujult sarnased sõnad, mille tähendus on täiesti erinev hüperonüüm e. ülemmõiste hüponüüm e alammõiste IA-mall- morfeemid leitakse konkreetsest keeletarvitusest korduvate üksuste otsimise teel, mis seejärel segmenteeritakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust ideogramm e. kirjamärk, mis tähistab tervet sõna idiolekt e isikukeel, üksikinimese keelekuju idioom- keeleomane, vormilt kinnistunud ja tähenduselt piltlik väljend ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused
Päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine on foneetika. Sõnad Laused Kinnistunud sõnade allsüsteem leksikon e sõnavara Sõnade sisestruktuuri allsüsteem foloogia Lauseehituse allsüsteem süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena.
II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause (inuiti e eskimo keel).
inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset. 21. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem. Inimkeel põhineb foneemide (häälikute, häälikuühendite) ja morfeemid (nt sõnajuur, tunnus, muutelõpp) süsteemil. Keele omadused - Konstruktiivne, loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks Keele struktuur Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas, laused Mõisted tänu sellele suudab inimene mõtelda ja ennast väljendada. Osad täpselt defineeritud, teised aga laiemad. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda luuakse süsteeme (nt. Kategoriseerimine) Keele omandamise teooriad
lingvistika lähtekoht. - Keskmes keele sünkrooniline uurimine. - Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. 4 Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. N: vietnami keel Tôi àn cam. Mina söö- apelsin ´sõin apelsine´ Tôi làm hai tôi. Mina tee- kahju mina ´tegin endale haiget´ làng tôi küla mina ´minu küla´ 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste
. Nt tiik; sügav tiik. Tähendus muutub kohe. Või nt jooksis; jooksis õhtul/õues jne. Kontekstis on lause tähendus tavaliselt seotud kahe-kolme lausega veel! Morfeemid: leksikaalsed (sõnade tüved/tüvevormid; neil on suhteline tähendus; seotud suht kidnlate teabeüksustega) ja grammatilised (väga üldine grammatiline tähendus; pöörde-käändelõpp, tunnused, tuletusliited. Peale selle ka ees/tagasõnad, abisõnad (nt all, üleval, peal, ja, aga siis, ning ,ehk jne. Et morfeemid ei ole aint sõnaosad , vaid õivad olla ka omaette sõnadena. Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone, ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne. Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte) Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed) Põhifunk on aidta sõnu ära tunda ja teistest eristamine: nt on kuu, mitte puu, suu. Prosoodika: rõhupaigutamine lauses mingile sõnale, ja sõnas mingile silbile
· Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt. *siiski = ka üks häälik saab olla morfeem, nt vene k i 'ja' loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud. · Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk (nt teoreetiliselt võimalikud morfeemid nila, kuka, tiru, keru jne). Ferdinand de Saussure · Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomen märgisüsteem (võrdlus malega); o Tuleb eristada keelt (languaeg) ja kõnet (parole);
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine
süntaktilistes konstruktsioonides,mis neid vajavad. Kahesõnalause kujutab endast esialgu süntagmaatilist grammatikat e. lekseemigrammatikat. Lauses paigutatakse esikohale emotsionaalselt kõige tähtsam sõna. Sõna esineb kas ühes vormis või 2-3 vormis. Grammatiline vorm juhuslik, mittefunkstionaalne. paradigmaatilise grammatika etapile jõuavad lapsed ligikaudu kahe aasta vanuses. Selle etapi tunnuseks on sõnavormide kasutuselevõtt. Sõnalõpud ja teised gramatilised morfeemid omandatakse varem kui astmevahelduslik tüvemuutus. Lapsnagu otsiks grammatiliste vormide piire ja katsetaks nende kasutamist: omandatakse mingi grammatilise kategooria variant ja kasutatakse ainukese võiamlusena( mängin-> mängida, loeda, jooda), omandatakse paralleelsed variandid,mida aga omavahel segistatake. Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme,
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
Kõige väiksemaks ühikuks keeles on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi. Sõnad on lausete ehituskivideks. Lausetest võib panna kokku jutustuse või peatüki. Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolet üks mõtestatud keelekatke saab teistest erineda. Ühte foneemi võidakse erinevas häälikulises ümbruses erinevalt hääldada. Eri keeltes on eri hulk foneeme 15 kuni 85. Morfeem on keele väikseimaid tähenduslikke ühendeid. Morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. Sõna koosneb tavaliselt ühe või mitme morfeemi kombinatsioonist, näiteks eba-sõbra-lik. Süntaks on reeglite kogu, mile alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. Psühholoogid tunnevad huvi kõigi keele tasandite vastu. Keele leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse ja sõnade suhtelisest sagedusest. Süntaksilist sisu analüüsides
rõhk, lausel intonatsioon) - delimitatiivne e. piiritlev funktsioon (piiri markeerimine, eesti k. on sõna piir määratud rõhuga: rõhk sõna alguses) Hiljem uuritakse Praha lingvistilises ringis keerulisemaid objekte, morfoloogiat ja süntaksi. Nimetati tihtipeale ka funktsionaalseks lingvistikaks, kuna eristatakse kolme tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi tähendusega: morfeem mitte ainult ei tee tähendust vaid ka ise tähendab. Tuuakse sisse mõiste seem. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Võib erineda mitmetel viisidel, nt Tartusse / Tartu on
(nominalism: koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.) * Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid. * Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste. * Nominalism tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga. 5 Opositisoonid keeles: * foneemid (Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin; araabia keeles pole ei O-d ega E-d) ja morfeemid: vabad ja seotud (Zweifeln - kahtlema, verzweifeln - meelt heitma) Hawaii keel väidetavalt maailma üks vanimaid keeli. Vokaaliderohke (sildid teeääres nt) Süntaks - lausete moodustamine. (Lastel on keeleõppeks vaja elavat suhtlemist.) Ajalooline keeleteadus: * algkeele rekonstrueerimise näide: Eghom =) ld ego, hispaania yo, vene ja, inglise I, saksa ich jne. Kuid me ei tea, kas mina varianti seal üldse kasutatigi.
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
rõhk, lausel intonatsioon) - delimitatiivne e. piiritlev funktsioon (piiri markeerimine, eesti k. on sõna piir määratud rõhuga: rõhk sõna alguses) Hiljem uuritakse Praha lingvistilises ringis keerulisemaid objekte, morfoloogiat ja süntaksi. Nimetati tihtipeale ka funktsionaalseks lingvistikaks, kuna eristatakse kolme tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi tähendusega: morfeem mitte ainult ei tee tähendust vaid ka ise tähendab. Tuuakse sisse mõiste seem. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Võib erineda mitmetel viisidel, nt Tartusse / Tartu on
Keel - Keel - inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Üldised omadused: 1) osutamine (указатель, содержание инфо) 2) tähendus 3) suhtlemine 4) kontruktiivsus (конструкция предложения, комбинация знаков) 5) reeglid (piirangud) - Foneem - väiksem häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari). - Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). - Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
isiksuse eripärale. Keele elemendid Sümbolid – tähendust omavad sõnad, mis kogumis moodustavad sõnavara. Grammatika – reeglite kogum sümbolite kombineerimiseks ja süsteemseks kasutamiseks. Foneemid – ühine heli, mida konkreetse keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujuni puhul. Emakeel foneemide omandamine leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul. Morfeemid – väikseim tähendust omav keeleühik (nt muna, munagi, munatagi). Süntaks – grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks. Sapiri-Whorfi hüpotees: lingvistilise relatiivsuse idee – iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Seega peaks eri keelte kandjatel keelevarieeruvuse piires olema erinev psühholoogia. Kuigi tegevusteooriast lähtuvalt võib väita, et oluline on just kultuur ning praktiline tegevus, mitte niivõrd keel
Nootide kõrguste vahed paiknevad logaritmilisel skaalal. Mitme noodi üheaegne mängimine tekitab akordi. Muusikalisi vorme ühendavad kontuurid. Helide ajalised karakteristikud tekitavad muusikapala tempo ja rütmi. 2.9. Kõne tajumine Kõne tajumine põhineb inimhääle poolt tekitatud õhuvõngete (kõne) vastuvõtul, analüüsil ja sünteesil. Kaheks kõne- eelseks hääle ühikuks on häälikud (täis- ja kaashäälikud). Kõne ühikuiks on keerukuse tõusu järjekorras foneemid, morfeemid, sõnad, laused ja lood (narratiivid). Kõne tajumisel suudab inimene tajuda kuni 50 foneemi sekundis. Kõne akustilised omadused väljenduvad spektrogrammis. Iga hääliku või muu ühiku häälduse puhul on tegemist vähemalt nelja formandiga (sagedusega). Kõne tajumise oluline osa toimub vasaku ajupoolkera koores. Selleks eksisteerivad sõnavormide ja lausete rakendamise struktuurid, tegu- ja nimisõnade kasutamise alad ajukoore teatud piirkondades.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
teaduse raamidesse Keel ja kõne Keelele kui märgisüsteemile iseloomulikud tunnused: Kreatiivsus Struktureeritus Mõtestatus Referentsus keel viitab ja kirjeldab reaalset maailma, selle sündmusi Interpersonaalsus- on kommunikatiivne ehk sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid Kombineeritult eri tasanditega, loob keel midagi uut, uue süsteemi. Keele komponendid on: Foneemid väikseim tähendust muutev häälik morfeemid väikseim tähenduslik keeleühik; enam väiksemaks jagada ei saa Fraas sõnade organiseeritud grupeerind; väikseim intonatsiooniline grupieering Ssüntaks lauseõpetus ning uurimine Lause koosneb fraasidest Pragmaatika keele kasutamine ja õppimine Esialgu omab laps arusaamise foneemidest ning nende erinevustest ning oluline on ka näoilme, mida kõneleja kasutab. Keele omandamise perioodid: 1
Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid (nt. rituaalid, initsiatsioon, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur
Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid (nt. rituaalid, initsiatsioon, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur
proovitakse teha teadmiste kontrolli Kognitiivne areng on seotud mänguga Mängud õpetavad ka lapsi tülitsema Keel ja kõne Keelele iseloomulikud tunnused: Kreatiivne Struktureeritus Mõtestatus Referentsus - viitav süsteem Interpersonaalsus - suhtlemise vahend Keele komponendid: Foneemid - väiksem tähenduslik ühik, mille poolest üks ühik erineb teisest Morfeemid - väiksem ühik, mis kannab tähendust (nt raud - tee) Süntaks - tähenduslikud fraasid ja laused Fraas - intonatsiooniline tervik Lause - koosneb fraasidest Pragmaatika - keele kasutamine Lastel, kes veel ise ei räägi, neil pole oluline sisu tähendus, vaid hoopis häälikud ja aksent. Võõra keele rääkija on lapse jaoks võõras ja ta ei võta teda nii kiiresti omaks kui ta emakeele rääkijat (emakeel on tuttav - meeldivamad helid)
Struktureeritud piirangud grammatika osas Mõtestatud saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad koosnevad morfeemidest - Fraas kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus:
Struktureeritud – piirangud grammatika osas Mõtestatud – saame oma mõtted teistele kuuldavaks teha Osutav – millele me viitame Inimestevaheline suhtlemine retseptiivne – teiste jutust aru saamine, selle lahti mõtestamine; eelneb alati eneseväljendamisele ekspressiivne – oma mõtete väljendamine Kõne tekib õhu liikumisel kõrri – häälepaelte teineteisele lähenemisel Struktuur: - Foneemid – erinevad helikategooriad; võib olla 15-85, eesti keeles on neid 26 - Morfeemid – koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad – koosnevad morfeemidest - Fraas – kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause – mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline – mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline – kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
