palócok (15 novelli) Head palootsid ilmumine: · 1881-1900: iroonilised, anekdootlikud lühiromaanid ja pikemad novellid · Realism romantism loomulik, otsene, kõnekeelne, anekdootlik stiil · teemad elu ilust ja sügavusest, samas ka oma ajastu probleemid, kuigi ta püüdis vältida kirjutamast traagilistest vastuoludest · realism: tõetruu kujutus maastikust, inimestest, hingevalud ja moraalsed dilemmad, iroonia ja huumor .romantism: ootamatud pöörded, veidrikud, ebausklikus, balaadide maailm, liialdused, idealiseeritud naistegelased Mõjutatud sellest, et kirjanik nägi ungari rahva tulevikku üha tumedamates värvides · enesekesksus, võimuiha: kodanikud ja aadlid sama moodi ühiskonnakriitika Gyula Reviczky · kasulaps isa ei võta oma nimele, pärandit ei ole, vaesus pettumused armastuses
vorm. Kui analoogia on keelatud, peab e contrario toimima sõnastuse kohaselt. Õiguse allikate prima facie kohustuslikkus ja selle hindamine Õigusallikaid võib liigitada: 1. autoritatiivsed allikad põhinevad allika ametlikul seisundil. Nad ise on õigussüsteemi loodud allikad või on õigussüsteem neid ametlikult tunnustanud. Tüüpilised näited on seadus ja kohtuotsused; 2. substantsiaalsed allikad, mõjutavad argumentatsiooni oma kaaluga. Nii mõjuvad näiteks moraalsed vaated ja teleoloogilised argumendid. Õigusallikad on mõnikord jagatud kolme rühma (prima facie kohustuslikkus): 1. tugevasti kohustavad (sunduslikud) - õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, s.t karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika 15 16 kasutamine on seega sunduslik. Sellesse rühma kuulub kaks õigusallikat: seadus ja maa tava
struktuuri. Need tootmisvahendid jagunevad kolmeks 1)tummad tööriistad sirp, vikat 2) poool tummad veohärg, hobune (häälisteb, aga aru ei saa) 3)rääkivad tööriistad ori. Orjus oli loomulik nähtus. Eetika voorusliku elu õpetus. Eudaimonoloogia (eudaimon). Elu eesmärgiks hinge täiuslikus, aga aristootelesel on elu eesmärgiks elu õnnelik elu. Eetika on vooruste eetika e. areetiline eetika. Voorused on (lehelt) : · intelektuaalsed (õpitavad), · moraalsed (kõlbelised) läbi kasvatuse · sotsiaalsed voorused tervis Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist. Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne. Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles. Tal oli ka hüüdnimi (jalutav filsoof- peripateetik).
Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium
vaatamata kohustuslikud. Karuteene kahtlemata positiivne, kuna tahtis head. Kanti kohuse-eetika meie tegudel on palju motiive, näiteks auahnus, soov silma paista, edevus ja üheks motiiviks võib-olla ka kohusetunne. Kanti arvates on kõige väärtuslikumad need teod, mida sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Sellega seoses eristab ta: · legaalseid tegusid, need on teod, mis on kooskõlas kohusetundega, kuid sooritatud mingil muul motiivil. · moraalsed teod, need on sooritatud puhast kohusetundest, enamasti on nad meile vastumeelsed. Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas on olemas maksiimide maksiimi, mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust? Vastab: selleks on kategooriline imperatiiv käitu nii, et sa võiks soovida, et selline käitumine muutuks üleüldiseks reegliks.
Seegi poleks hea, kui peaks mutreid ostes alati polt kaasas olema. Või peaks igas kurvis eelnevalt uurima, kas hoida vasakut või paremat kätt · Teisisõnu seisneb institutsioonide infofunktsioon selles, et alandada neid kulusid, mis on seotud koostöökasude realiseerimiseks vajaliku info hankimisega. · On palju institutsioone, mis on suunatud stiimulite kooskõlastamisele: õigusaktid, lepingusätted, harukoodeksid, preemiasüsteemid, aga ka moraalsed käsud ja keelud. · Kõik sama tähendusega institutsioonid peavad oma eesmärgi saavutamiseks asjaosalisi informeerima, millised tegevused on lubatud, kästud (kohustuslikud) või keelatud ning lisaks peab olema usaldusväärne ka tagamissüsteem (tegevuse kontroll ja sanktsioonid reeglist hälbimise puhul). · Kontroll ja sanktsioonid võivad olla ka iga asjaosalise enda ülesandeks (enesekontroll). Tavalisem on siiski
Inimese käitumist mõjutab oluliselt mitte ainult tugeva emotsionaalse reaktsioon vallandumine, vaid ka adekvaatse emotsionaalse reaktsiooni puudumine. Emotsionaalsete reaktsioonide (samuti nende puudumise) mõju inimese käitumisele sotsiaalsete suhete tasandil on neuroteaduste oluliseks uurimisteemaks. Emotsionaal-käitumuslik düsregulatsioon eeldatakse olevat püsiva delinkventse käitumise oluliseks alusfaktoriks. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 5. loeng 21.11.08. Isiksuse omaduste käsitlus juriidilises kontekstis
jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu. Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga. Tähistaja ja tähistatava vahel on ületamatu barjäär. ... puudumise olukord. Ta leiab, et sümbol, sõna, mille asja surm, mille ta fikseerib (puuduv asI) asendub sõnaga. Iha suunatud algobjekti ema puudumise taastamise katsete poole. Inimese tung naudingu poole, mille olemus ei ole talle hoomatav. Ületamise kolm registrit: ... imaginaarne- unistamise käigus tekkinud. Unistan sellest, kes/mis tahan olla
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused.
asjad, mida me ei tea enne kui neid meeltega tunneme. Teised on inimesesisesed asjad, näiteks asjade tunnetamine aegruumis ja põhjuste otsimine. Kant arvas, et suurtele küsimustele vastuste otsimine on inimese loomuses, kuid me ei sa akunagi ammendavad vastust, sest me ei saa teada kõike suurest tervikust, sest me oleme vaid väike osa sellest. Nii on igal küsimusel kaks poolt, mis on võrdselt võimalikud. Kant arvas, et Jumala olemasolusse uskumine on moraalne vajadus. Kant arvas ka, et moraalsed tõekspidamised on kõigil ühised ja kaasasündinud. Kantil oli põhimõte: tee nii nagu sa tahaks, et kõik inimesed samas olukorras teeksid. Meie vaba tahe seisneb moraaliseaduse alusel tegutsemises. Sofie hakkab koju minema ja metsas näeb ta Karupoeg Puhhi, kes annab talle kirja Hildele viimiseks. Kirjas kirjutab Hilde isa, et Kanti üheks eesmärgiks oli luua riikide ühendus, millest kunagi sai alguse ÜRO. Sofie läheb koju ja talle tuleb külla Joanna oma vanematega
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
Riigivõimule ainuomased tunnused (vaata §2.5.) 1) õigus kehtestada seadusi 2) õigus koguda makse 3) õigus kasutada julgeoleku tagamiseks vägivalda Huvigrupid ja survegrupid On kodanikualgatuslikud ühendused, mis on omased eeskätt demokraatlikule riigile. Survegruppide ja huvigruppide tõhus töö tagab kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna tugevuse. Huvigrupid On kodanikualgatuslikud ühendused, mis kuuluvad III sektorisse ja mille eesmärgid võivad olla: usulised ja moraalsed (kirikukogudused), haridust edendavad (JTI Jaan Tõnissoni Instituut), spordiühendused (JK Vaprus), kuritegevust tõkestavad/vähendavad (Naabrivalve) Survegrupid On kodanikualgatuslikud organisatsioonid, mille eesmärgiks on mõjutada poliitikat. Jagunevad kategooriakaitsegruppideks ja edendamisgruppideks. Kategooriakaitsegrupp: Eesti Õdede Liit, Eesti Õliliit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts Edendamisgrupp: rohelised, südamepäevad Vt. tabel õ.lk.84
olemust. Teine element, õige kavatsus (või õige mõtlemine), märgib seda, et inimene peab soovima muutuda ja selle käigus vabastama oma meele negatiivsetest mõtetest ja tunnetest, eriti kiindumusest. Kolmas element, õige kõne, tähendab tõe rääkimist ja uhkeldavast ning labasest kõnemaneerist hoidumist. Õige tegu, neljas aspekt, tähendab, et teod peavad olema isetud, vabad egoismist, nad peavad olema moraalsed, et kurjast võitu saada. Viies punkt, õige eluviis, tähendab sellise elukutse valimist, mis on kasulik ega hõlma verevalamist, relvaäri, orjust, inimkauplemist. Viimased kolm punkti on püüdlus, eneseteadlikkuse ja enesedistsipliini arendamine; õige tähelepanu, äärmuste vältimine ja selliste pahede vältimine nagu laiskus, pahatahtlikus, kahtlus ning muretsemine; ja õige keskendumine, mis puudutab meditatsiooni. 3.4. Peamised põhimõtted
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumin...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise 10 inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel. Tabel 2 Alkoholismi staadiumid 1.3 Alkoholismi ravi Eestis puudub alkoholismi ravijuhis. Lähim naaberriik kellel on oma ravijuhis on Soome.
Rajasõltuvus- liitudes mingi organisatsiooniga eeldatakse, et mööda seda rada liigutakse edasi ehk vastuvõetud otsus viib järgmise otsuseni mis tuleb vastu võtta ( nt. liitusime el-ga ja liikusime mööda rada edasi võtsime vastu euro jne.)ehk. Mineviku otsused kallutavaid meie oleviku otsuseid ühele poole. Sotsioloogiline institutsionalism - *inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutaja; * Valikud on kultuurilised ,,ettemääratud"; *Instutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid. Konstruktivism- Reaalsus on konstrueeritud- me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus; Õppimine, sotsialiseerumine; Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest Kriitiline teooria- ümber hindamine, vasakpoolne, kriitiline julgeolek Roheline teooria seotud rohelise teooriaga, keskkonna olulisuse tõus Feministlik teooria seotud feminismi ideoloogiaga, vaatleb naiste vaatenurgast või naiste küsimust. Mänguteooria- koostöö:
52. Defineeri grupimõtlemine Grupimõtlemine on mõtlemisviis, kõrge vastastikuse meeldivuse ja pühendumusega gruppides, mille tõttu hakatakse vältima konflikte ja otsima konsensust igal juhul, kaalumata alternatiive. 53. Millised faktorid näitavad, et inimene on võimeline abistavaks käitumiseks? Miks abistav käitumine on tekkinud? Abistava käitumise faktorid Vastutus, Olukorra interpretatsioon, Põhjuslikkus, Sugu, Indentifikatsiooni võimalus, Moraalsed normid Mina-pilt Abistava käitumise põhjused "Sotsiaalne majandus" - kasu ja kulu Sotsiaalsed normid - vastutus Evolutsiooniline kohanemismehhanism - lähedased-võõrad 54. Millised on mitteabistamise põhjused? Pluralistlik ükskõiksus nähtus, mille korral kõrvalseisja oletab, et tegu pole hädaolukorraga, kuna keegi teine ei näi muretsevat Vastutuse hajumine Arvamine, et minust ei ole abi/ma ei oska aidata 55. Defineeri agressiivsus, selle liigid
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 7. demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis mis on kasutusele võetud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. · Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava vanim, tavaõigus. Moraalsed tõekspidamised ja harjumused, püsiv. Asenduvad aegamisi õigusnormidega. · Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust vanas Roomas. · Kohtu- ja halduspretsedent üldine reegel, õiguvormina kasutatakse kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele järgmiste samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo-
Taktikaliselt USA võidab, aga strateegiliselt kaotab. “USA lõi Iraagi sõjaga ISISe” Mark Danner USA VÄLISPOLIITIKA- ASENDAMATU RAHVUS: USA põhiseadus: 5 põhialust! 1. Võimude lahusus 2.Õiguste deklaratsioon 3. Võimude jaotus (föderaalsus) 4. Populaarne suveräänsus 5. Seaduse valitsemine. DEMOKRAATILIKU RAHU TEOORIA: demokraatlikud riigid ei lähe sõtta üksteise vastu. Poliitiline kultuur näeb ette konflikti rahumeelset lahendamist, nagu ühised moraalsed väärtused, majanduslik koostöö ja sõltuvus teineteisest. USA eesmärk on demokraatia arendamine igale poole, see tagab stabiilse ja parema valitsemise. Kas USA peaks demokraatia laiendamise tegema võtmetähendusega osaks välispoliitilises strateegias?: Meedia/rahvas? Liberaalne maailma kord: Reeglitel põhinev süsteem, millest osad saavad rohkem kasu, kui teised, kuid stabiilsus on kasuks kõigile. USA liberaalne maailmakord (1945-2015) toob sisse enneolematu majanduskasvu. Kapitalism-
kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. Printsiibid: Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid, kuid ta ei arva, et need peaks olema jäigad. Ilma nendeta pole võimalik õppimine, sest õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Preskriptivismi kriitika: selle järgi oleksid moraalsed ka teod, mida peame ebamoraalseks. piisab, kui on sobiv loogiline vorm. lubab mistahes universaliseeritud kaalutlust pidada moraaliotsustuseks ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. pole takistusi moraalipõhimõtete või nende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism 2 varianti: realism – leidub tõeseid eetikaväiteid veateooria – kõik eetikaväited on väärad
Muusika pealinn Nashville, Tennessee on olnud koduks nii mustale bluesile kui ka valgele country muusikale. Kesklääne regioonid: Selle keskuseks on Chicago. Kesklääs jaotatakse ülemiseks kesklääneks s.t Michigani, põhja osad Ohiost, Illinoisist ja Iowast ja siis veel Wisconsin, Minnesota, Põhja- ja Lõuna-Dakota osariigid. Nendel aladel on suur mõju nii skandinaavlastel kui sakslastel, sveitslastel, hollandlastel kui ka uue inglismaa immigrantidel. Poliitiliselt nad on väga moraalsed ja poliitika on kõikide elanike huvides. Sellelt regioonilt laienes farmerite erakond, kuid ka edumeelne erakond. Haridusel on samuti suur tähtus selles regioonis. Keskmisse keskläände kuuluvad keskmine Ohio, India, Illinois, suurem osa Iowast ja Nebraskast, põhja Missouri, lääne Colorado ja terve Kansas. Selles regioonis elavad nn. Uued Euroopa immigrandid st., et nad on immigreerunud pärast Kodusõda. Suuremalt osalt on need inimesed protestandid
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alged on olnud väga juhuslikud. Ühiskond ei toeta. Kuni 1750. aastateni orjus üldiselt aktsepteeritud, pärast suur kriitika periood tänu valgustusajastule. Teine faas valgustusaeg suur vastuseis kuni 1850. aastateni debatid, läänes kaotati orjus. Kriitika faas. Siiamaani vaieldakse kumb orjuse kaotamisel oluline, kas moraalsed kaalutlused või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks
peredel on raskem keskenduda haigusele ja lastele, kuna ollakse hõivatud tööga, või probleemide hulgaga, millega on vaja tegeleda) Geneetiline eelsoodumus Perekondlik taust (traditsioonid, hariduslik, rituaalid) Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks. Surmahaiguse psühholoogilised probleemid Pere tugi Jätkuravi küsimused Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Ross'i leinastaadiumid 1. Eitamine 2. Viha (kogu maailma, tervete jne.) 3. Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.) 4. Depressioon 5. Leppimine Stress, tööstress ja läbipõlemine Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust.
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?...................................
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Pilte vaadates jääb mulje, nagu oleks just peale sattunud hetkele, kui naine astub vanni või sellest välja, kuivatab ennast või sätib juukseid üles. Siin ääristavad värvipindu kontrastsed piirjooned, mis oli erinev võte impressionistidest. TÄNAPÄEV Aastatel 1939-45 kestnud sõda oli lõpuks läbi. Euroopa oli rusudes, kuid parema tuleviku lootuses algasid ülesehitustööd. Inimesed ei tahtnud enam mõtelda sõjale, mis pani kõikuma eetilised ja moraalsed põhiväärtused. USA vägede poolt 1945. a. Hiroshimale heidetud esimene aatompomm raputas inimkonda ja tõi teadvusse moodsa tehnika hävitava mõjujõu. Järgnevatel aastatel valitses hirm tuumasõja ees, sest erinevate ideoloogiatega superriigid USA ja NSVL seisid lepitamatute vaenlastena vastamisi. Maailm oli muutunud ja sellega koos ka kunsti mõiste ja senikehtinud väärtushinnangud. Keegi ei uskunud enam, et pintsliga võib maailma muuta. Oli vaja leida uusi vahendeid enda
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...
kahju hüvitamiseks. Õigussuhte objektiks võivad olla- asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu või tegevusetus, tegevuse tulemus. Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; viljad, loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus e õigus intellektuaalse loomingu teosele. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu, tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone, majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD, NATO Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika, liikmesriikidevahelised suhted, EL kodanike õigused ja kohustused jm Kitsamalt EL õiguse allikad:
kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused naistel olulised suhted; meestel põhimõtted Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista Tema uuris naiste moraalset käitumist: Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - moraalsed kaalutlused tekivad ainult siis kui enesega on mingi konflikt Egoismilt - vastutavale (suhted teistega ja mina laienemine; mõeldakse ja märgatakse ka teisi) Tulemuseks dilemma: Peaks vs tohiks Headus eneseohverdusena (üldjuhul siis, kui naised saavad emaks) - tavaline tase Olulised on sotsiaalsed normid Tuntakse muret, et kellelegi võidakse haiget teha; tahetakse olla hea, aus Tahekase heakskiitu saada Vägivallast hoidumise moraal
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatuseks.........................................................................................................4 1. Varastest intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest lepingutest Maailma Kaubandusorganisatsioonini......................................................................................6 1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost................................................................................................6 1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus......................................7 1.3 GATT-ist Maailma Kaubandusorganisatsioonini. Arengud ...............
16. Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Religiooni ja moraalsuse seost kirjeldatakse nendega. Enesejälgimine toimub nii individuaalses kui ka kollektiivses usulises praktikas. Näiteks palve üheks funktsiooniks on enda kõrvalt vaatamine, oma käitumise hindamine usuliste väärtuste seisukohalt ja Jumala abi otsimine esilekerkivates raskustes, ka pühendumis läkitusrituaalid. eneseammendumise (ego depletion) mudel-Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Baumeister (2005) pakkus välja emotsioonide reguleerimise teooria, mille kohaselt inimese käitumist suunab soov reguleerida tundeid. See tähendab, et inimesed teevad seda, mis tekitab nendes positiivseid emotsioone või seda, mis aitab negatiivseid tundeid leevendada või vältida. Religioosses perspektiivis toimivad siinkohal näiteks veendumused, et inimese elu on Jumala käes 17. Pöördumise mõiste.
See pidi seisnema oma kodanike omandi kaitsmises siseste ja väliste rünnakute eest. Locke'i property tähistas kõiki hüvesid mis olid inimesele vajalikud tema põhiõiguste realiseerimise kindlustamiseks. Igaühel pidi kuuluma õigus võimalikult külluslikule elule. Mida rikkamad olid kodanikud, seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena. Moraalsed põhimõtted ei olevat midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. [Luts 1997, lk 95]. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) pidas kõiki uusaegseid riigivorme loomuõigusega vastuolu olevaks. ,,Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates" (Rousseau, 1750). Russeau eesmärk oli ,,...leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks
3 )Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul. 77. USA kultuuri põhiemotsioon süütunne 78. Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist? Vihje: USA: Ma ei arva, et sellest saab asja. Jaapan: See on huvitav. USA: Ei, me ei sa...a seda teha! Jaapan: Meeleldi arutame seda! USA: Oled sa peast segi? Jaapan: Meil võib probleeme olla. Järeldus: Jaapanlane väljendab oma negatiivset suhtumist leebemalt. Ta on tolerantsem ja optimistlikum. 79. Moraalsed tunded Läänes ja Idas. Individualistlik Lääs: Süütunne Mina on auditooriumiks enda toimingutele. Motiiviks on isiklik väärikus Emotsiooniks on süütunne (Guilt) Kollektivistlik kultuur (Aasia): Häbitunne Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele Motiiviks on enda näo säilitamine. Emotsiooniks on häbitunne = Shame 80. Individualistlik kultuur ja usaldus. Ei usalda võime, iseseisvus, mina ise, innovatsioon. 81
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Obje...
Endiselt jääb aga vastamata küsimus, kas psühhopaatilised indiviidid vastutavad kõigi oma kuritegude eest. Mitmed õigusala professorid on väitnud, et psühhopaatiliste kurjategijate teod on vabandatavad selle põhjusel, et nad on vaimselt hullud. Vastuväide sellele argumendile tuleneb pretsetentidest, kus psühhopaatiat ega teisi sarnaseid isiksusehäireid pole kvalifitseeritud hulluse alla. Suuremosa tõendeid näitavad, et psühhopaatide moraalsed väärtused ei erine oluliselt mittepsühhopaatide omadest. Ühed uurijad väitsid isegi, et "psühhopaadid teevad heal ja halval küll vahet, aga see vahe lihtsalt ei huvita neid." Kaasaegne entusiasm neuroteaduse kohta on tekitanud arvamusi, et psühhopaatilisi kurjategijaid ei tohiks väga karmilt karistada, arvestades nende ajutöö või ülesehituse puudujääke. Siiski võib katseid kasutada neuroteadust psühhopaatiat puudutavates õiguslikes küsimustes pidada rutakaks
Lisaks formaalsele suhtele seob teda mitteformaalne suhe. Üldjuhul soovitatakse nendest keelduda. Kui ei ole võimalik ära öelda, tuleb teavitada, et oleme mõlemad seotud kahekordse suhtega. Kunsti ja teaduse mõõtme tasakaal Väärtuse, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine pead aru saama, et nõustad klienti. See tähendab, et pead palju kuulama, et aru saada, kus klient on. Mitte alustada valest kohast. Eetika moraalsed põhiprintsiibid Algselt oli neid neli ja pärinesid biomeditsiinilisest mudelist. Seda on palju kritiseeritud, aga selle pealt on ülesehitatud palju teised mudelid. Tuleb valida printsiip, mis on situatsioonis kõige määravam. Tuua kasu Mitte teha halba Austada autonoomsust Olla õiglane Olla usaldusväärne Moraalifilosoofia ja eetika S. Kierkegaard vaja mõista hetke olukorda K. E
erineval viisil. Kuriteo toimepanek on õigustatud: 1. etapp kui õnnestub vältida karistust; 2. etapp kui saadavad tulud (benefits) ületavad kulusid (costs): 3. etapp kui see kindlustab isiklikke suhteid; 4. etapp kui see kindlustab suurema koosluse toimimist või on lubatud teatava sotsiaalse institutsiooni poolt. Nagu on näha esitatud skeemist, võivad kuritegude toime paneku taga olla erineval tasemel moraalsed otsustused, mis algavad karistuse vältimise lootusest ja lõppevad enda tajumisega tähtsa ürituse eest võitlejana (nt maffia või fundamentalistliku terrorivõrgustiku liige). Empiiriliste uuringutega on siiski korduvalt leitud, et valdav enamik kurjategijatest jab oma moraalses arengus pidama 1. ja 2 etappi.49 Sellest tulenevalt on püütud luua kurjategijatele moraalse mõtlemise, kalkuleerimise
progress: materiaalne areng toob vaimse arengu kaasa. Evolutsionistlik käsitlus näeb probleemina seda, et areng ei ole harmooniline alguses toob tehnoloogiline areng kaasa moraalse allakäigu. · L. H. Morgan jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult. Peab progressi ühiskonna positiivseis seisundiks, mis surub nõrgemad kultuurid alla ja täidab moraalsed tühimikud. Sotsiaalse darvinismi idee: idee alles jäävad tugevamad rahvad, kes suudavad tsivilisatsiooniga kohaneda. Difusionism Difusionism väidab, et kultuurid on erinevad, kuna ühsikonnad laenavad teistelt kultuurielemente need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist. Igal kultuurielemendil on oma algkodu, kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad:
· grupi- ja enda süü koostunnistamine, · enda süülisuse tunnistamine. Sotsiaalses plaanis võib rääkida vastutuse kolmest tasemest: · vastutamatus, · välismõjudest tingitud vastutus, · sisemisest veendumusest tulenev vastutus. Ärieetikas kasutatakse laialt terminit sotsiaalne vastutus (social responsibility). SOTSIAALNE VASTUTUS (social responsibility) kokkulepe ühiskonnaga, mis puudutab organisatsiooni otsuste mõju sellele. Juhtimise eetika on teatavad käitumise normid ja moraalsed tõekspidamised, mida juhid või organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad. Eetilised otsused on komplekssed otsused majandusliku ja sotsiaalse käitumise vahel, mis baseeruvad üheaegselt nii majanduslikul, seadusandlikul kui ka eetilisel analüüsil. 11 Sotsiaalne vastutus MAJANDUSLIKUD KOHUSTUSED: kasum LEGAALSED
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused........................
Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali- fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu). 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on
Milline peaks olema ajakirjanduse roll ja funktsioon demokraatlikus ühiskonnas? Mille ees? Accountability- aruandekohustus- kuidas massimeediumid täidavad neile esitatud nõudmisi. Kelle ees? Media accountability system- kuidas on korraldatud ajakirjanduse eneseregulatsioon praktiliselt, kuidas sunnitakse massimeediume teatud kriteeriume täitma Vastutusel on keskne osa mõlemas Seaduslikud kohustused (ka võlasuhted, VÕS) 9 Moraalsed kohustused Vastutuse peamised probleemid Moraal ja õigus on sageli põimunud- kõige olelusemad moraalinormid on saanud seadusnormiks Ka seadustel ja õigussüsteemil n omad eetilised alused Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud (heidetakse ette karistuste puudumist) Moraalne vastutus Põimunud õigusega: * kattuvad süüdimõistmise korral * samad alused
· suri 1906, elas üle mitu insulti, jäi halvatuks; viimased sõnad:"vastupidi!" · tuntumad teosed peer gynt(5 vaatust, põhineb norra vanal muinasjutul), nukumaja ehk nora, kummitused(vihane kommentaar ibseni ühiskonna moraalsusele), rahva vaenlane, metsik part teema ja probleemid · abieluprobleemid lahutas naisest, vanemate abielu kehv, · rahalised probleemid kasvas üles vaesuses, kui oli ülikooli pooleli jätnud oli ka vaesuses · moraalsed konfliktid- isa põdes depressiooni, kaalus enesetappu, naine kaalus ka enesetappu · ühiskonnakriitika nägi erinevaid ühiskondi, sest sündis skienis, siis läks oslosse, bergenisse, itaaliasse, saksamaale oli oma aja kohta väga palju näinud, igas ühiskonnas leidis midagi, mis ei meeldinud; ei olnud rahul meeste ja naise rolliga ühiskonnas nora kokkuvõte näidend lavastati esimest korda kopenhageni teatris 1879
Piaget kognitiiv-arenguline teooria • Staadiumid: 1. Moraalieelne periood (0-5.a.) 2. Moraalne realism (5-10.a.) - Reegleid peab järgima, - Karistus kui lunastus 3. Moraalne relativism (alat.10.a.) – Kavatsus - Vastav karistus - Alati ei järgne karistust 4. Moraalne mõtlemine muutub, sest: - Väheneb egotsentrism (7.a.) - Teiste laste vaated Kriitika: - Hakkab arenema juba 2.a. - Ei ole 10.a. välja arenenud Kohlbergi kognitiiv-arenguline teooria • Kognitiivne aspekt • Moraalsed dilemmad • Staadiumid: a) Eel-konventsionaalne - 1. Karistus 2. Tasud b) Konventsionaalne - 3. Head kavatsused 4. Allumine võimudele c) Konventsioonide järgne e. põhimõtteline moraalsus - 5.moraalne vs legaalne 6. isiklikud printsiibid Gilligan’i teooria • Poisid – Seadused ja moraalsed printsiibid • Tüdrukud – Inimeste heaolu ja kaastunne teistevastu Tõestus: kuigi erinevad moraalsed suunitlused võivad esineda, ei ole nad sooga tugevalt seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
