ühte indiviidi, kes teab, mida ta teeb. Sealjuures võttes kuulda ka ühiskonna arvamust. Platon uskus, et valitsemiskordade tüüpidele saab määravaks inimese hingelaad. Poliitikas tuleb hoiduda pahest, mille võib endaga kaasa tuua näitekes türannia. Valitseja peab olemuselt olema nii karm kui ka õiglane, ainult nii saab eksisteerida täiuslik riik. Inglise filosoof John Locke ei pea üksikindiviidi sõltumatuks. Tema arvamuse kohaselt sõltuvad inimeste poliitilised ning moraalsed kohustused üksteisest ning inimkonna eesmärgiks peab olema võimeka ühiskonna loomine. Toimiva riigi loomisel tuleb esindada enamuse huvisid, jättes valitsejale kohustuse valitseda riiki just rahva tahte järgi. Temal tuleb vaid endasse vaadata ja mõelda, kas ta on piisavalt hea valitseja, et oma rahvaga nõustuda. Kui ta seda aga pole, võib see riigi viia totaalsesse hukatusse ning päästa saab ainult valitseja, kes suudab rahvast ning sealjuures ka iseend valitseda.
õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng.
· Teiste juuresolek 4.3 Sõnumi mõjujõud · aeg ("magaja effekt") · eesmärk ei ole veenda või mõjutada · enesekindlus · "ennastohverdav" stiil · ekspertsus · veetlus · argumentatsioon · poolt ja vastu argumendid V Manipuleerimine 5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on: · mina-kontseptsioon ("jalg-lävepakul" tehnika) · relatiivsed moraalsed normid · deindividualiseerimine · identiteet ja grupp (kujuteldava grupi surve) · väärtused (kiitmine, karistamine) · vajaduste rahuldamine 5.2 Manipuleerimise kaks globaalset strateegiat suurte gruppide juhtimisel Eesmärk: a) illusoorse valikuvabaduse loomine b) inimese ebaadekvaatsuse suurendamine · Määramatuse suurendamine (tulemuseks - näit. abitus, ärevus) Vastandliku informatsiooni esitamine
seatud eesmärki saavutada soovib. Sportides saab inimene kontrollida ja muuta oma tervist. Sellega õpib ta end paremini tundma, milleks ta on suuteline või mis võimeid ta omab. Sarnaselt ütles ka vana kreeka filosoof Sokrates:" Kui inimene jälgib oma tervist, on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik". Heategevus on meeli ergutav rõõm, mida saab inimene teha raha kasutamata ja samas ka midagi vastu ootamata. Inimene, kelle moraalsed väärtused on kõrged, paistab kõige paremini silma teiste seas kui ülla rüütlina ning kui juhtub ,et heategija ise peaks olema abivajaja, siis võib see ilmuda kusttahes, keda ta aidanud on. Nii nagu vanasõna ütleb, et kõige suurem rõõm on andjal. Aidates teisi saab saavutada hingepaitavat rahulolu, mis vangistab kõik argipäeva mured ja raskused. Sellistest asjadest tekivadki head suhted, mida raha eest ka kõige parema tahtmise juures osta ei saa.
Õigus on riigi poolt kehtestatud normide kogum, mis on loodud inimeste käitumise reguleerimiseks ja mille järgimist kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Triin Vahur Mõdriku 2012 On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb i...
· Moraalinormid · Käitumisnormid Eetika kolmemõõtmeline mõtlemisruum (M.Remmel) 1. Suhted iseenda ja oma eetilise identiteediga 2. Suhted teiste inimestega 3. Suhted inimelu üldiste sihtide ja üldeesmärgiga Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes
Inimõigused Referaat Juhendaja: Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed
kindlustunne, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ning kultuur. Kui varaline osa on enamjaolt iga inimese enda kanda, hoolitseb ju igaüks ise oma hariduse ning sissetulekute- väljaminekute eest, siis teiste heaolu kujundavate määrajate eest vastutab riik kus inimene elab, kellele ta on usaldanud oma turvalisuse ja kellele ta maksab makse, oodates vastutasuks riigipoolset abi ja toetust. Kindlasti peaksid heaoluühiskonnas paigas olema ka moraalsed väärtused nagu näiteks pere ja sõbrad, kuid kahjuks on tänapäeva ühiskonnas kõrgemalt hinnatud hoopis materjaalsed väärtused, inimesed teavad kõige hinda, kuid mitte keegi ei tea millegi väärtust. Inimesed ei mõtle enam, et mitte kõik see mis on väärtuslik, ei ole müüdav ja rahaliselt hinnatav, ning et tõelised väärtused peituvad meis endis ning inimestes meie ümber. Me oleme seisukohal, et meie elu on hea kui meil on seljas kallid firmariided ning taskus
tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, st. nende täitmist saab nõuda. Eetika tegeleb nende normide põhjendamisega. Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks. Õigus on piiritletud riigipiiriga (kehtivad ühe riigi piires). Kui inimene ei täida seadusi, siis teda karistatakse. Õigusnormide kohta saab omakorda küsida, kas nad on moraalsed (nt. surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale. Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste
Pariisis hinnati inimest eelkõige tema rahakoti paksuse järgi. Võrreldes selle ajastuga tundub meie elu üsna mõistlikuna. Raamatust õppisin ka seda, et hukule on määratud ühiskond, milles inimsuhted on rajatud rahale. Abielud, mis teoses sõlmiti, olid vaid puhtalt varanduslikel eesmärkidel põhinevad. Kaasosalised ei olnud õnnelikud ning rikkusest hoolimata jäi neil vajaka millestki väga tähtsast nimelt armastusest. Raha võimu tõttu on moraalsed väärtused asendunud materiaalsetega Rahas ei peitu õnn. Nüüdisaja paljud noored arvavad, et kui sa oled jõukas, siis elu on ilus, kuid ei arvestata sellega, et ka multimiljonäridel on probleeme. Kauni pildi rikaste maailmast on maalinud meile meedia, mis kujutab superstaaride elu glamuurse ja muretuna, kuid ei näita kulisside taha peituvat karmi reaalsust. Elus on palju muud peale raha. Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas,
Kultuuriks muutub mäng seda enam, mida suurem on ta võime suurendada indiviidi või sotsiaalse grupi elu intensiivsust. Oleme ju igapäevaeluski valinud endale teatud rollid. Äärmiselt oluline igasuguse mängu puhul on võimalus oma saavutustega kiidelda, sest hea tulemusega kaasneb austus, imetlus ja lugupidamine. Mängus kerkib alati küsimus: „Kas õnnestub?“ Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust. Mängitakse alati millegi jaoks või millegi pärast. Mängul on oma panus, aineline- ja ka ideeline väärtus ning kindlad reeglid. Kasutatud kirjandus: Johan Huizinga „Mängiv inimene“ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel509_469.html Leaanika Parra (Tantsukunst I)
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi
Getri Mitt Moestilistika III Kunstnik ja autoriõigused Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Kunstnik ja autoriõigused Eesti Vabriigis kaitseb loomeinimest ja tema tööd intellektuaalne omand. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) kuulub 183 riiki, sealhulgas Eesti alates 1994. Aastast. Kuid seda tuleb osata enda kasuks rakendada. Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole v...
-Ideoloogiate paljusus -Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse -Oma programmi elluviimine -Huvide valitsemine poliitikas Survegruppide liigid -Kategooriakaitse grupid *Konkreetse sotsiaalse kategooria huvid *Selgem liikmeskond -Edendamisgrupid *Väärtuste või tegevuste edendamine *Liikmeskonna hägusus Sotsiaalsed liikumised -Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur -Tihtipeale rahvusvahelised -Vaimsed väärtused -Keskkonnaprobleemid Inimõigused -Iga inimese moraalsed sünnipärased õigused -Õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest -Inimõigused on tagatud rahvusvaheliste lepetega Inimõiguste alusdokumendid -1948 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon -1950 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon -1961 Euroopa sotsiaalharta -1989 ÜRO lapse õiguste konventsioon Inimõiguste kategoriseerimine -Põhiõigused -Poliitilised õigused -Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused -Kultuurilised õigused Absoluutsed õigused -Õigus elule
lahenduse leidmisega. Kuidas valik on kooskõlas eetikakoodeksiga? Sotsiaalala töötaja järgib ja propageerib sotsiaalse õigluse põhimõtteid nii suhetes ühiskonnaga kui ka inimestega, kellega koos või kelle heaks ta töötab. Kuidas valik on kooskõlas praktikajuhiste ja regulatsioonidega? Valik on kooskõlas juhiste ja regulatsioonidega, lähtudes lapse vajadustest. Kas valik on kooskõlas minu moraalsete, religioossete ja sotsiaalsete uskumustega? Jah, meie moraalsed ja sotsiaalsed uskumused aendavad meid eelkõige mõtlema lapse ohutuse tagamisele ja probleemi märkama. 10. Vali sobivad tegevused Valiku kontroll-küsimused: Kas see on tõde/ õige? Jah Kas see on õigalne kõigi osapoolte suhtes? Ei Kas see soodustab head tahet ja loob paremaid sõprussuhteid? Ei Kas see on kasulik kõigile osapooltele? Ei Kas see lähtub võitja-võitja põhimõttest? Ei Kuidas Sa tunned end oma valikute suhtes? Positiivselt
Mis on bioeetika ? Bioeetika mõiste võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel tähistamaks uut valdkonda, mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad moraalsed, sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. Meditsiinieetika kui bioeetika osa Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet
Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist Võivad tekitada kaastunnet: vang, vabadusvõitleja Tema süüdimõistmist: pettur, varas Positiivseis tundeid: suurim, parim 18. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud; soovitatakse abinõusid 19. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) Võib anda lisateavet, vaatepunkte; loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid; tõstab uudise usaldusväärsust 20. Reklaam (ÕPIK) Eesmärk: teavitab inimst kaupadest ja teenustest ning nende kättsaamis võimalustest; mõjutab inimest valima erinevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel; kujundab inimeses uusi hoiakuid, sundides teda muutma valikuid ja ihaldama asju
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõja tagajärjed: inimesed said surma, suured materiaalsed ja moraalsed kahjud. Pariisi rahukonverents 1919. Saksamaa + Prantsusmaa = Versaille's rahuleping. Iga kaotaja riik eraldi sõlmis võitjate riikidega rahulepingu. Kaotajad pidid maksma reparatsioone ehk kahjutasu. Riigipiirid jagati ümber kaotajate kahjuks Riigipiiride muutmise tõttu osa inimestest sattus teise riigi territooriumile elama. Eriti sakslased! Maailmakaardile ilmusid täiesti uued riigid: tsehhoslovakkia, eesti, läti, leedu. Suured impeeriumid jagunesid väikesteks riikideks. Nt
täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Mängus kerkib alati küsimus: ,,Kas õnnestub?" Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kõrgemates vormides rühma või siis kollektiivi korrastatud tegevuses. On mõistetav, et vaimuhoiak, millega kollektiiv kogeb ja võtab vastu oma pühi riitusi, on kõigepealt suure ja püha tõsiduse hoiak
Saku Gümnaasium Uurimistöö "Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes" Autor: klass Juhendaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................ 3 1.Väärtuste olemus......................................................................................................4 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes.....................................................5 1.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................
Seda võimaldab kõige paremini demokraatlik ja liberaalne riik, kus üksikisiku vabadusi piiratakse ainult sel määral, mis on vajalik teiste inimeste kannatuste vältimiseks. Viimane tähtis aspekt Benthami filosoofias on tagajärgede, mitte eesmärkide tähtsus. Teo headust ei määra selle põhjus, vaid nauding, mida see põhjustab. Seetõttu kritiseeris ta ka kristlikku moraali, sest leidis, et hea kasvatus ja õiged moraalsed põhimõtted ei tee veel inimest kõlbeliseks. Utilitaristide põhimõtted on tänases lääne ühiskonnakorralduses selgelt kehtivad, sest valitseb liberaalne demokraatia, mida just Bentham hakkas propageerima. Väide, et iga inimene suudab kõige paremini otsustada, mis talle parim on, kehtib suurel määral ka täna. Demokraatlikes riikides kaitstakse enim indiviidi vabadusi: valiku- ja sõnavabadus ning võimalus eneseteostuseks. Kõigil
(tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Sellest tulenevalt eristab Aristoteles tragöödias kuus koostiskomponenti, mis tähtsuselt järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike
Vabavärss- luulestiilivõte, luuletuses ei teki riimiskeemi, sõnade riimumine pole eesmärk. Miniatuur- eepikažanr, lühike,lüüriline lugu, kus luuakse meeleolupilt koos filosoofilise mõttearendusega. olulised inimene, ilu, loodus, armastus, emotsioonid jne. ___________Voltaire “Candide” paroodia , Rousseau “Emile” romaan, La Fontaine “Katkuhaiged loomad” valm, La Rochefoucauld “Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid" aforismi kogu , Moliere “tartuffe” komöödia, Defoe “Robinson Grusoe elu ja kummalised seiklused” romaan, Swift “Gulliveri reisid” romaan.
Lihtsamalt öeldes - vesterni zanr kajastab peamiselt pingutusi, mida tsivilisatsiooni rajamiseks tehakse. Vesternis kajastatud ühiskonda koordineerivad aukoodeksid ja isiklik õigusemõistmie, sageli kantakse kellegi peale mingi autu teo eest viha või vimma. Vooruslikkusele ja lojaalsusele omistati romantilisus. Vesterni maailm ei ole ratsionaalne, abstraktsete seadustega koht, kus sotsiaalne kord luuakse institutsioonide abil. Vesternite sisuks on lihtsad, moraalsed lood, kuid on ka mõningaid erandeid. Vesterni tegelaskujudeks on sageli cowboyd, püssikangelased, pearahakütid, asukohast sõltumatud rändajad, kes kannavad Stensoni müts, kaelarätte, kannuseid ja pullinahku. Nad kasutavad ellujäämise nimel iga päev revolverid ning sõidavad on ustavatel hobustel tolmuste linnade ja kariloomade rantsode vahel. Vesternide peategelased olid omakasupüüdmatud ning muretsesid inimeste heaolu pärast. Reeglite eiramine ja järgimine
Näiteid kesksetest küsimustest: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Milline on väärtuste ja moraali seos? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Mis on hea elu? (L.P. Pojman, lk 112) Väärtuste liigid valdkonniti, näited: · Majanduslikud · Esteetilised · Poliitilised · Perekondlikud · Moraalsed Väärtuste ja moraali seos Käesoleva probleemi puhul: õige ja väär kui moraalsed väärtused , määratletud absoluutsete printsiipidena, reeglikogumina. Moraaliväline (ehk mittemoraalne) väärtus on lahtine, kas sellise väärtuse püüdlemine on õige või väär. Näiteks: majanduslikke väärtusi taga ajades ei tohiks unustada küsida, kas need ka moraalsete väärtustega sobivad. Filosoofiline probleem:
oluline vahendaja valitsusorganite ja rahva vahelises suhtlemises. Meedia peab arvesse võtma ühiskondlikku arvamust. Ajakirjandus peab toetuma faktidele ega tohi minna vastuollu heade tavadega st inimeste moraaliarusaamadega. Ajakirjandus on meie ühiskonnas tegelikult küllaltki uus nähtus, Eestisse jõudis see 19. sajandi teisel poolel. Viimaste aastate jooksul on toimunud omamoodi infoplahvatus, milles on suur osa interneti levikul. Samas on ajakirjandus sedavõrd noor, et moraalsed väärtushinnangud on väljakujunemata. Seetõttu kirjutatakse sageli kõike, mis "müüb". Kuid väärtushinnangute kujundajaiks peavad olema lugejad. Seetõttu peegeldab meedia sisu sageli ühiskonna küpsusastet. Tänapäeva tingimustes on infotehnoloogia areng teinud selle variandi taaskord võimalikuks. Täna Otsustan Mina Internetiportaali näol on Eestis tekkinud juba võimalus ise seaduseelnõusid algatada (see on kindlasti palju lihtsam kui senine
Haggeja?- hagi esitada Hagi? avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Kostja?- inik, asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Kriminaal asjad? kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd Inimõiguste alusdokumendid? Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika- süsteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lähtumist mingist eetikasüsteemist üldsegi teadvustada. Teole järgneb tulemus mida hinnatakse kashea, halb või neutraalne. Klassifikatsioon eetilisi väärtusi kõik erinevad moraalsed väärtused jagunevad põhi-ja erasektoriteks. Esimesteks, mis on aluseks kõigi teiste, seotud kasuks ja mis külgnevad juurde väärtuste aadel, täielikkust ja puhtust. Era väärtused või väärtused-headused, liigitatakse kolme rühma : Antiik moorali väärtused: õiglus, tarkus, julgus, tasakaalukus, siia samma kaasatakse teisi väärtusi, mis põhinevad põhimõtteliselt väärtuste keskel. Väärtus “kultuuri ring” : armastus inimeste vastu, ausus ja siirus, lootus ja lojaalsus,
ajale ka kohane), kuidas seadused tekivad, mismoodi need vastu võetakse ja kuivõrd on seaduseandjad arvestanud rahva arvamusega, väljakujunenud tavadega. Sellise käsitluse eelduseks on ka seaduseandja kõrge eetiline tase ja õiglane käitumisviis. Kokkuvõtteks võib öelda, et Aristotelese Nikomachose eetika on täna igati asjakohane ja väärt lugemine igaühele, kes tahab paremini mõista inimese olemust, eesmärke ning mõista, kuidas ajalooliselt on tänased eetilised ja moraalsed väärtused välja kujunenud. Mina olen arvamusel, et kahjuks olid need väärtused Aristotelese ajastul rohkem hinnatud ja au sees, kui nad seda on tänapäeval.
· annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale (irooniliselt, põlglikult) · annavad edasi ebameeldivaid emotsioone (kurjategija, terrorist) · võivad tekitada kaastunnet (vang, vabadusvõitleja) · ülivõrded (suurim, parim) 19. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik · Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused · antakse moraalsed hinnangud · soovitatakse abinõusid 20. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) · Võib anda lisateavet, vaatepunkt · loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid · tõstab uudise usaldusväärsust 21. Reklaam firmade organisatsiooide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. · teavitab inimest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest
Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus. Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele, ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad.Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Printsiibid printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. Nt. "Ära valeta!" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele." Lojaalsus lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja-toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees.
inimestevahelise kokkuleppe või tunnete alusel sündinud, vaid tulenevad Jumala tahtest. Mingi asi on õige, kui Jumal käsib seda ja vale, kui Jumal keelab. Selle probleemi sõnastas Platon oma teoses "Euthyphron" Sokrates: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? 11. Kas usk soosib moraalset elu? Jah, soosib küll. Selleks on ju loodud 10 käsku, mille järgi peaks inimene elama. Need käsud on väga moraalsed. Mõned arvavad, et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe
" 25 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 26 Slide 27 Vooruste kataloog Moraalsed ja mittemoraalsed Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste voorused kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. Moraalsed voorused: ausus, headus, o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus,
Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida. Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed. Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab. (Hansson 2004, Narkootikumide levimus rahvastikus http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20701/ ) Kerged narkootikumid on vaja legaliseerida ja selleks on mitu põhjust. Need põhjused on kõigepelt seotud majandusega. Põhjused on ka teised teiste riikide positi...
Võib muidugi rääkida ka ajaloolisest taagast, mis meid näiteks aafriklasi kohustab aitama, see aga ei huvita tegelikult mitte kedagi. Tuleb vaadata tõele näkku: arenguabi on Euroopa doonorriikidele sama tähtis, kui vastuvõtjamaadele. Muidugi võib mõnikord olla abi pakkumine seotud ka rikkamate maade moraalse vastutusega vaesemate ees, mis on paljuski seotud ka Euroopa riikide vägivaldse koloniaalminevikuga. Las minevik ja moraalsed kaalutlused jäävad, kuid peamiseks faktoriks, miks vaesemaid riike aidata, on ikka meie endi huvi. Igasugune abi on teretulnud, kuid me aitame teisi ikka peamiselt enda tulu silmas pidades. Tänu arenguabile on võimalik paremini säilitada meil standardiks saanud elukvaliteeti. Üleilmastuvas maailmas kanduvad partamatult arengumaade probleemid meile üle. Aeg on raske, tehakse kärpeid, kuid tähelepanu arenguabile jääb. Eriti hea näide on Suurbritannia,
Aga kui riik loob majandust, mille aluseks on traditsioonid, siis selles riigis progressi ei toimu nii kiiresti, kui seda võiks saavutada. Vaadates traditsioonidele, kui kasvatamisviisile, võib väidata, et see aitab lastel vormida kindlat alust, millega nad pärast lähevad iseseisvasse ellu. Hiljuti teadlastega oli esitatud üles selline erisuund pedagoogikas nagu etnopedagoogika. Rahvatraditsioonid on oluline eeskuju, millesse on koondatud parimad pärasused, iseloomumadused ja moraalsed etalonid. Üks ekspert pedagoogikas K. Usinski märkis ,,Kasvatus peab olema rahvalik ja pühendatud rahvaväärtustele, kui vanemad ei taha, et nende lapsed oleksid nõrgad ja rumalad". Kõige tähtsam kasvatuses on hoolas suhe väärtuste vastu, mis oli loodud inimtööga ja loodusega. Varajasest lapsepõlvest õpetavad suuremad lapsed väiksemat sotsiaalset arengut ja headust erinevate mängude kaudu. Just selle pärast traditsioonid,
hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid standardeid ning me ei saa öelda, et ükski neist oleks universaalne. * Emotivism: -) Tuleneb sõnast emovere, mis tähendab emotsionaalsust. -) Emotivismi areng jääb peamiselt 20. sajandi algusesse, sest sel ajal levis filosoofias selline suund nagu loogiline- või uus-positivism, mis ütles, et saab olla ainult kahte
tagavad autorile erakordselt suure kontrolli oma teose üle. Üldreeglina tekivad nii isiklikud (moraalsed) kui ka varalised õigused teose vahetul loojal autoril, kuid mõned varalised õigused võivad seadusega üle minna teisele isikule (näiteks tööandjale). Autor teostab oma varalisi ja isiklikke õigusi kas iseseisvalt (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organisatsiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt. Autori isiklikud ehk moraalsed õigused Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel; 2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel (kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või hoopis ilma nimeta
Detsisionism: Sartre'i näite analüüs kas vastust saabki olla? Mõlemad otsused näivad olevat võrdselt moraalsed. Võib-olla moraalis ei olegi üheselt Puudub üldreegel sellistes olukordades kehtivaid tõdesid? otsuste tegemiseks. Näide. Sartre'i õpilane II Maailmasõja Kui otsus tehakse, siis see ei tähenda, et ajal
vähendab ühiskonna ja ühiskondlike kohustuste tähtsust. Inimõigused loetelu õigustest, mis rakenduvad ühtemoodi kõigile inimestele, kuna neil kõigil on ühesugune "inimloomus", kuidas iganes seda ka defineerida. Intuitsionism teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest Jumaliku käsu teooria, mille järgi moraaliprintsiibid määratletakse jumala käskude kaudu või mille järgi moraalsed kohustused on loogiliselt sõltuvad jumala käskudest. Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega jumala ülimusel. Järjekindlus käitumises tähendab usaldusväärsust ja püsivust tegevuses, mis põhineb samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on
(antud juhul instrumentide, traditsioonide, interpreetide) vahel oli küll tuntavad, ent nende alusel positsioneerimist välditi. See "unustus" tõi kaasa puhta rõõmu kohtumisest. Tuntuimas William Shakespeare`i "Hamleti" eestinduses on fraas- "Aeg liigestest on lahti". See diagnoos näib võtvat kokku eksistentsialistliku travestia, mis Hamletit painab. Ühtlasi joonestuvad selle fraasi ja tema konteksti kaasabil välja erinevate süsteemide piirid ning moraalsed aktsendid. Kirjeldatule sarnane vaimne pilt avanes ka Turnage`i teose algust kuulates ja see väljend- liigestest lahti kangutatud rütm- torkas mulle iseenesest pähe. Kuna antud assotsiatsioon tekkis nii spontaanselt, otsustasin seda kasutada ka retsensioonis. Minu meelest annab see väga loomutruult edasi ärrituse ja reaktsiooni suhet, mis kontserdielamust iseloomustab. Turnage`i teose algus oli segadusseajav ja haaramatult "kreisi"
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM
isik, kelle vastu on hagi suunatud, õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle , advokaat- kaitsja,juuridiline nõustaja, prokurör-riiglik süüdistaja, 3.Inimõigused, peamised inimõiguste alased dokumendid.-iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;õigused,mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid;inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigileinimõiguste alusdokumendid:inimõiguste ülddeklaratsioon(1948),euroopa
Teleoloogiline – vastavuses teo tagajärgedega. Tegu on siis hea, kui teo tagajärg on hea. Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism. Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale. Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu Eetilise ettevõtte juhtimismudel.
eristata igal pool maailmas kaugeltki ühtemoodi, vaid igas kultuuris erinevalt. Mingil moel teevad puhaste ja ebapuhaste asjade, tegude ja inimeste vahel vahet kõik kultuurid. Arusaamad puhtusest ja mustusest on ühed kõige püsivamad kultuurilised tõekspidamised. Seal, kus puhtust seostatakse kõrgemate jõududega, on eristamise religiooninormid. Mujal on see jällegi täiesti ilmalik iseloom ehk puhtuse ja mustuse olemuse määravad arusaamad hügieenist ning esteetilised ja moraalsed väärtushinnangud. Hügieenioludest ja argikultuurist Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Vanades talutaredes polnud peale privaatsuse ka soojust, valgust, puhtust ja mugavust. Sellisel kujul, nagu meie harjunud oleme, polnud seda absoluutselt. Seda võib mõnes talus kohata praegugi
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
sanktsioonideta. Tal peab olema õigus elule ja elu tahtlik lõpetamine on kuritegu. Teisalt, olles ravimatult haige, langeb järkjärgult haige jaoks tema väärikus tulenevalt seisundi halvenemisest. Sellisel juhul peetakse tavaliselt moraalsemaks ja inimväärikamaks lahenduseks vaba ja kontrollimatut surma, kuna lihtsalt piinlemine tekitab psühholoogilise barjääri ja eneseväärikuse languse. Inimene peab suutma iseenda elu kontrollida ja kui tema uskumused ja moraalsed põhimõtted lubaksid juba lootusetus olukorras elu enneaegset lõpetamist, siis ei tohiks seda ka keelata. See oleks antud indiviidi inimväärikuse ja valikuvabaduse säilitamiseks üks oluline punkt. Samuti poleks eutanaasia meditsiiniliselt ebaeetiline. Üldlevinud arvamus on, et meditsiini eesmärk on elu iga hinna eest hoidmine. Tegelikult on selle eesmärk tunduvalt laiem inimese heaolu ja elukvaliteedi parandamine tervisliku seisundi näol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
