Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks kõige sobilikum on komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Mille tõttu olid paljud tema tegelased ühekülgsed ja mitte arenevad. Moliere arvates oli armasutus, kui moraalne tunne, väga oluline, sest seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sellel ajal kui Moliere elas ei olnud tähtis siiras tunnete avaldamine vaid tunnetega mängimine, mis on ka tema loomingus väga tähtsaks teemaks. Moliere lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Moliere oli oma olemuselt realist. Ta ei
poliitika Suurbritannias oli pigem kohalikke omavalitsusi (kui kogukonna organisatoorseid vorme) nivelleeriv. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka majanduslikult), argipäevane elustiil aga ka rohkem inglasliku tagapõhjaga õiglus, iseseisvus, energilisus, jõulisus; · Töö on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatiivse töö-austuse juured on osalt seotud ka protestantliku töö-eetikaga, mis tuleneb kristlikust moraalist
inimeste arvamusega, et vältida suuremat dilemmat ning säilitada rahu. Ma usun, Kui tagajärje-eetika mõõtis teo tulemit, siis kohuse-eetika järgi oleneb teo moraalsus motiivist, mitte tagajärjest. Sama teoni võivad viia väga erinevad teod, kuid ka väga erinevte motiividega. Minu arvates on väga suur vahe, kas sooritame heateo soovist teha head või et tunneme end selleks kohutatuna. Just omakasu- püüdmatu heategu on kohuse-eetika järgi moraalne tegu. Kui ma käin supiköögis toitu jagamas või vabatahtlikuna lastekodudes, ei näe ma põhjust, miks peaksin tegema seda omakasupüüdlikult. Abibajajate aitamine ei anna mingit tunnet, et jah, nüüd ma tegin head. Pigem on koju tundes halb, kui tead, kui palju on neid, kes vajaksid hoolitsust. Kuid teadmine, et sa said kellegi päeva paremaks teha lihtsalt sellega, et kohal olemas olid, on midagi kirjeldamatut. Kuigi selliste tegude
Swith naeruvääristab enda ajalist ühiskonda ja kombeid. o Samuel Richardson(1683- 1761)- pani aluse perekonnaromaanile. Oma teostes kujutas ta alamasse keskklassi kuuluvaid inimesi. Olulisemad teosed: "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". o Satiir- ühiskonna pahesid ja tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge. o Sentimentalism- tundeküllane inimeste hingeelu ja moraalne puhtus, kujutati igapäevaelu, melanhoolsed mõtisklused, kaastunde äratamine. o Idülliline loodus o Isiksuse kujunemisel on tunnetel väga suur osa. o Henry Fielding(1713-1754)- peateos "Tom Jones, ühe leidliku lugu", ta nimetab oma romaani "koomiliseks eeposeks". o Laurence Sterne(1713-1768) oli silmapaistev romaanižanri arendaja. Tema
Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused,
Kuigi platseebo sai Teise Maailmasõja ajaks standartseks ravimite aktiivsuse mõõtmisel, siis selle rakendamine ravimeetodite näol aga tembeldati pigem ebaeetiliseks. Eetikaga seotud küsimused on teiste hulgas üks suurtematest probleemidest, mis puutub platseebo rakendamisse psühhoteraapias. On küllaga ülevaateid sellest, kuidas näiteks antidepressantide mõju on jälendatav platseebo-tablettide abil. Tekib küsimus, kas selline olukord on eetiline ning milline on sellise olukorra moraalne valents näiteks patsiendi seisukohast. Kuna platseebost rääkides peetakse psühhiaatrias silmas eelkõige kliinilisi katseid, siis eetiline küsimus või konflikt puudutab kõige teravamalt just seda tahku. Freedman räägib tasakaalu kontseptsioonist, mis on ka antud konflikti aluseks. Tasakaal on olukord, kus puudub selgus selle kohta, milline kahest ravimeetodist (või grupist) kliinilises katses on parema tõhususega. Seda peetakse vajalikuks tingimuseks katse läbiviimiseks
lennuväge ja allveelaevu ning maksta reparatasioone. 8. Revolutsioonid Venemaal: veebruarirev ja oktoobrirev. Mõlema puhul vaja teada miks puhkes/toimus ja mis selle tagajärjel muutus. – Veebruarirevolutsiooni põhjused: isevalitsusliku riigikorra kriis ja keisrivõimu autoriteedi langus, sõjaline lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas ning ebaedu Is maailmasõjas, majanduslik kaos, maaküsimuse lahendamatuss (maa ikka mõisnikel), Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse. Tulemus: Nikolai II astus tagasi, Ajutine Valitsus sai võimule. Oktoobrirevolutsioon: Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks olnud edukas ning Lenin võttis enamlastega võimu üle. 9. Kes on : Lenin, Kerenski, Foch, Araabia Lawrence, Mustafa Kemal. – Mustafa Kemal – Türgi Vabariigi president. Lenin – enamlaste juht venemaal. Kerenski – Ajutise Valitsuse esiotsas
Tuleb meeles pidada tõsiasja, et asjade tähendus muutub mitte ainult ruumis, vaid ka ajas ning sõltuvalt sotsiaalsest keskkonnast. Kõige enesestmõistetavamad ja tavalisemad asjad sisaldavad paradoksaalsel kombel sageli väga olulist teavet kultuuri põhialuste kohta. Puhtus ei ole paljude kultuuride jaoks oluline mitte kui asi, vaid kui osa elulaadist. Lääne kultuurides on puhtusel sageli ainult esteetiline või moraalne väärtus, kuigi seda põhjendatakse hügieeniga. Mustuse põhiolemus seisneb selles, et tegemist on asjaga, mis pole omal kohal, vaid see on miski, mis ei sobi sinna, kus ta on. Räpakust märgatakse siis, kui miski on hälbinud talle ettenähtud kohast vastavas kultuuris. Näiteks nagu mulda ja pori ei sallita toapõrandal, veel vähem söögilaual või voodis, kuid aias ja põllul on need täiesti omal kohal, toit iseenesest ei ole räpane ega roojane, kuid toidujäänused riietel või
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused,
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
Siiamaani on kõik traagiline! Maria ütleb, et ainult Kanti ahend enesetapu sooritamise kohta on teda takistanud sellist väljapääsu kasutamast. Kant kirjutas vastu järgmisel kevadel. Pärast paari lahket sõna, Kant räägib rangelt kohustustest :" Armastus kui selline tahab suhelda täielikult ja see eeldab vastaja sarnast südame jagamist, vaibumatu umbusklik suletus." Kui selline täielik otsekoheses viib paarid lahku, on see sellepärast, et nende kiindumus oli pigem füüsiline kui moraalne ja oleks varsti kadunud. See ebaõnn on tihti tekkinud ellu. Õnneks, elu väärtus ise, kui see sõltub inimestelt saadud naudingust, on ülehinnatud. Maria vastab aasta hiljem, öeldes, et ta on saavutanud kõrgetasemelise moraalse õigsuse, mille on Kant visandanud. Kuigi ta leiab, et elu on pigem nüüd tühi. Ta ütleb, et ta on ükskõikne kõige suhtes ja on tihti haige. Nagu parimad moraalsed filosoofid, iga päev huvitab mind aina rohkem ainult sellepärast, et see toob surma lähemale
,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua C...
Mingisugused normid, mõistusele alluvad, peavad siiski olemas olema, ning neid peab alati järgima. MUIDU KAVALDAVAD NAISED MEHED ÜLE Moliere pidas õigeks, et naiselik mõistus peab alluma mehe mõistusele. Peenutsejad mehed tunnistasid armastuse patuks, tabuks. Naised aga mõtlesid teisiti (tegelased): "Kas tõesti taevas peaks seda pahaks panema, mis nõnda meeldiv on, et üldse muud ei tahaks." Moliere jaoks on oluline armastus, kui moraalne tunne. Seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sell ajal ei olnud tähtis siire tunde avaldamine vaid meelitsemine, mängimine tunnetega. 3. Järgmised satiirinooled olid suunatud pimesi uskumise vastu. Sellega andis ta märku, et silmakirjalikkust on maalimas rohkem ja see jääb alati peale, sest inimesed ei oska kõiki pahesid elus ära tunda. Moliere eelistab aga mõõdukust kõiges:
võitlusmoraal oli madal. Vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetusetunde. Sõja käigus vähenes enamlaste toetajate arv - aprillis 1919 määratles eesti rahvas end Asutavasse Kogusse. Dets 1918 tungis punaarmee eesti pinnal aeglaselt kuid pidevalt edasi. Eesti vastupanu kasvad iga päeva soomest saadi juurde relvi, ehitati kiiresti soomusronge, tuli pärispalju vabatahtlike soomest, hilejm ka rootsist ja taanist. ( moraalne mõju EI VÕEDALDA ÜKSI!) J.Laidoner eesti vägede ülemjuhataja 1919 oli punaarmee talvisest pealrtungist kurnatud ja kuna punaarmee pidas eestit nõrgaks ja nad arvasid et võidavad kohe, ei olnud punaarmee siia saatnud reserve, 1919 jaanuaris läksid eestlased vastupanutungile, 14 jaan vabastati tartu ja 19 jaan narva. Veebr allguses oli kogu eesti taas vaba. Maaküsimus põhiküsimus eesti rahva jaoks.
KULTUURILOOD I 30.09.2009 Sõda,rahu ja eepos Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne...
Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi. EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat.
noor vend Dimitri. Aga kuna Dimitri sureb siis rahvas valib Boriss Godunovi. Ta oli bojaar (kõrgaadlik). Ta on väga hea tsaar. Jagab näljastele leiba, ehitab kodututele maju. Tegeleb sotsiaalabiga. Vaatamate tema headele tegudele ei leia ta rahva poolehoidu, sest rahvasuus käib jutt, et ta ei saanud troonile ainult tänu sellele, et ta oli tapnud noore Dimitri. P uurib, rahva käitumist. Tõukab BG eemale. Ei võta BG heategusid vastu. Näha on rahva moraalne hukkamõistmine. BG ei võida rahva poolehoidu. Rahval on suured nõrkused rahvas on väga kergesti manipuleeritav. Ilmub välja vale Dimitri. Saab võimule.et tsaariks saada , tuleb ta korraldada BG poja surm. 14.dets 1825 dekabristide ülestõus. Uueks tsaarik sai Aleksander I vend , Nikolai I. Vahepeal mingi tekst. Poeem ,,vaskratsanik" ,,Jevgeni Onegin"
alles vaid Väike-Aasia poolsaarel. Nõukogude Venemaa - esimene sotsialistlik riik. Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome iseseisvuvad. 1919 - Versailles'i rahu. Saksamaa pidi loobuma 1/8 oma territooriumist, nõrgenes mõju maailmaturul, sõjaväe piirangud. Briti impeerium - laguneb vaikselt, Iiri probleem. USA võim tugevneb, muutus Euroopa võlausaldajaks. Selgelt tugevneb Prantsusmaa. Elsass-Lotring. Tugevneb Jaapan, Itaalia nõrgeneb. Moodsa sõja- ja tööstustehnoloogia kiire areng. Moraalne kahestumine. Kasutatud kirjandus : - http://www.slideshare.net/madlimaria/soda - http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm - http://www.annaabi.com/materjal-14709-esimene-maailmas%C3%B5ja- puhkemise-p%C3%B5hjused - Lähiajalugu I , Mart Laar ja Lauri Vahtre , AS Bit , 2006-2007 . - http://miksike.ee/docs/referaadid/imaailmasoda.htm
kohustusel: -Vajadused (inimvajadusi rahuldav) -Õiglus (sotsiaalset õigluse tagav) -Piirid (keskkonnapiire arvestav) • Eesmärgid, kuhu tahame jõuda Eesti kultuuriruumi elujõulisus Heaolu kasv Sidus ühiskond Ökoloogiline tasakaal: -Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu -Saastumise vähendamine -Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine 3 moraalne kohustus: 1. Vajadused (inimvajadusi rahuldav) 2. Õiglus (osalusdemokraatia indeks, õiglane tulujaotus) 3. Piirid (kliimamuutuste leevendamine) Limiteeritud kauplemine Pildid loengumaterjalidest: Pildid Moodle eksamist:
lapsi soovivad, on see igaühe vaba valik. Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan. Inimõigused on universaalne väärtus Inimõigused on universaalne väärtus, mida meil on moraalne kohustus tagada. Seda kohustust oleme lisaks kinnitanud mitmete rahvusvaheliste lepete läbi. Ometi ei taga me tänases Eestis pagulastele nii häid tingimusi, kui meilt nõutakse ja mida me suudaksime. Arvestades pagulaste minimaalset hulka, ei ole neile paremate tingimuste, näiteks keeleõppe, tagamine kulukas. Seega ei ole põhjendatud ka oponendi loogika, justkui peaksime valima, kas tegeleda Eesti probleemidega (näitena toodud laste
(Roper jt 1999: 120). Empaatia on loomulik sotsiaalne reaktsioon, mis omab tähtsat mõju näiteks valu vaigistamises. See iseloomujoon on õenduses primaarne, olles tähtsaim komponent terapeutilistes suhetes ning hoolimises, sümboliseerides vastastikust mõistmist ning soovi tegutseda, et kergendada patsiendi kannatusi. Õe empaatiline suhtumine patsiendi olukorda aitab patsiendil keskenduda olulisele - paranemisprotsessile (Valler 2011: 25). Mõistet saab jagada järgmiselt: moraalne, emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik. Emotsionaalne empaatia lubab õel vastata patsiendile professionaalselt ning täita tema vajadusi. Seda on kaudselt kirjeldatud kui teadmist, mida patsiendiga edasi teha. Emotsionaalsele empaatiale on vajalik lisada ka tegevus, näiteks patsiendi vajaduse tunnistamine, et patsient tunneks end õega turvalisemalt. Uuringud on näidanud, et patsient tunneb saadud abi alles siis, kui kogeb soojust, mõistmist, vastuvõtmist ja empaatiat (Valler
parendamisega ehk oluliselt paremaks tegemisega . Jooksev remont on parandamine. Kanded: D- Põhivara (Maa ja ehitised, masinad ja seadamed, inventar) D- Käibemaks K- Tarnijatele tasumata arved Kui ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane, on põhivara summa võrdne arve summaga. Põhivara kulumi arvutamine Kasutuses oleval põhivaral eristatakse kahesugust kulumist: 1. moraalne kulumine – tehnika vananemine 2. füüsiline kulumine – katki (pole mõtet parandada) Kõige lihtsam kulumi arvutamise meetod on lineaarne meetod – kuust kuuse arvutatakse kulumit iga kuu võrdses summas; määratakse põhivara kasutusaeg ehk kasulik tööiga ning mitu aastat kasutatakse; kasutusajast sõltub kulumi arvutamise norm % aastas. SOETUSMAKSUMUS : KASULIK TÖÖIGA = KULUMI SUMMA AASTAS
Viimasel juhul saab moraalitu teo tegija tunda teiste inimeste negatiivset vastukaja. Sellega võib kaasneda isegi töö kaotamine või sõprusringkonnast välja heitmine. Kui indiviid saab aru, et on valesti käitunud, hakkab tal nn süda valutama ehk tunneb südametunnistuse piinu või on sisemiselt rahutu. Eetika peamine mõte on väärtused. Igal inimesel on väärtused, mis panevad nad tegutsema. „Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine.“ Aya Rand. Selleks, et olla õnnelikud, peame selle poole püüdlema. Erinevatel isiksustel on erisugused väärtused, see tähendab, et kõik inimesed ei väärtusta samu asju. Väärtused jagunevad omakorda kolmeks: sisemised, segaväärtused ning vahendiväärtused. Sisemised väärtused on need, mida tahetakse enese pärast. Nendeks on näiteks armastus ning sõprus. Segaväärtused
vahel; saksa eksisteerida. filosoof. C.A. 1715-1771; Eetiline egoism- Ma muutun paheliseks, Helvetius prantsuse inimene lähtub alati kui seadused eraldavad filosoof; enda huvidest; minu huvid ühiskonna ( uusaja moraalne relativism; huvidest.; Et rahvas oleks filosoof) vooruste kriteeriumiks varustatud ühiskonna huvid; eksisteerimiseks kõige hädavajalikuga, sellest ei piisa; on veel vajalik, et ta
Märksõnad: hullumeelsus, rühm,partei, ajastu Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud?("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: meeldimine, areng Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Maailmas pole moraalseid nähtusi, on vaid nähtuste moraalne tõlgendamine.("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: moraalne_nähtus,tõlgendamine Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Mind ei kurvasta mitte see, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. ("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: petmine, usaldamine,usaldus Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (3) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse
sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inimesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte. Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Heaolusüsteemi puuduseks saab pidada ka ühe soomes töötava eesti arsti pihtimust, et tal soovitatakse mitte nii palju tööd teha, sest see näitab halvas valguses soome arstide mugavust (laiskust), mitte olla efektiivne. Kui puudub võrdlusmoment, saab põhjendada kergemini suurt ajakulu teatud tegevustele.
VOORUS JA TEADMINE Teadmiste paatos oli Sokratese silmis nii suur, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks. Kurjuse põhjuseks on Sokratese arvates teadmatus. See näib olevat kaheldav: on ju küll olukordi, kus inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi vastupidi. Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada tõeliseks, kui sellest ei tulene moraalne tegu, Sokrates väitis ka, et õiglus ja iga teine voorus seisneb tarkuses. Õiglased ja üldse kõik vooruslikud teod on kaunid ja head. Ehk peaksime Sokratese arusaamas nägema hoopis uusaegse "mõistliku egoismi" lätteid. Viimase järgi püüab inimene alati ainult iseendale head teha isegi siis, kui ta näiteks kedagi päästes enda elu või tervise ohverdama peab. KUST ME TEAME SOKRATESE VAADETEST?
rikkuda normi Vanaduse veetis Konfutsius koduprovintsis Lu-s oma surmani 479 eKr. Alexander Peremees Konfutsianism Konfutsius oli eelkõige riigimees, mitte filosoof, seetõttu on tema õpetused seotud peamiselt poliitika ja kõlblusega. Ta elas ajal, mil Hiina oli killustatud sadadeks väikesteks vürstiriikideks ning valitses ühiskondlik ja moraalne madalseis. Ta nägi olukorrast väljumiseks vajadust järgida esivanemate daod (teed või kulgu) võttes eeskujuks Shangi ja Zhou dünastiad ja tolleaegse ühiskonnakorralduse. Kongi arvates peegeldasid vanad ühiskonna hierarhiad maailma moraalset ülesehitust. Samas rõhutas ta vajadust vooruse ja inimliku kaastunde järgi ühiskonna igal tasandil. Voorusteks on inimlikkus, õiglus, tarkus ja seadusekuulekus. Iga ühiskonnaliige peab teadma oma kohta ning täitma oma ülesannet nii
Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks[1][2].Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eekuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitlises kui ka laiemas, rahvuslik-müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal).
Perekond - Abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. - Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toidu ressursse. Jagavad ühist eluruumi ja majapidamistöid. Kooseluvormid · Ühisabielu (vanim) 1) sugulusabielu (õed/vennad; vanem/laps) · Hõimudeabielud ei saadud määrata lapse isa; põlvnemine toimus emaliini kaudu · Paarisabielu polügaamia
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine; moraalne laostumus Majoritaarne valimissüsteem - valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Nt valimissüsteem Suurbritannias Nüüdisühiskond - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v
· Eitas loomuõiguslikku jumalikku normi, ei nõustunud, et ebaõiglane õigus ei olegi õigus, eitas ka positivsmi põhiväidet, et moraali järgi pole õiguses vajadust. · Esinevad teatud moraalsed standardid ehk legaalsusprintsiibid, mis on inkorporeeritud õigusesse ning tagavad minimaalse õiglase kohtlemise. Mõned normid on aga sedavõrd väärad, et võib esineda alus nende mittetäitmiseks. Kuid ka viimasel juhul esineb teatud moraalne kohustus õigusnormidele kuuletuda. · Esineb 8 minimaalset tingimust õigusnormile: 1) norm peab olema piisavalt üldine 2) väljakuulutatud 3) ei või kehtida tagasiulatuvalt 4) minimaalselt selge 5) vaba vastuoludest 6) kestev (mitte muutuv igapäevaselt) 7) võimalik täita 8) tõlgendatud viisil, mis ei hälbi tema algsest mõttest. Ronald Dworkin-- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt.
# Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Chicago koolkond: subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile.
samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud. EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne. (kaitsemehhanismid nt. eitamine) SUPER EGO - ülimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii, siis on naa ".Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed.
Klassitsism. Descartes ,,Arutlus meetodist" (1637).Klassitsism püüdis säilitada kultuurimälu, hoida alal igavese ja kaasaegse, üldise ja individuaalse, kohuse ja kire harmoonilise tasakaalu. Tähtis oli 3 ühtsuse printsiip. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Selge ja korrapärane. Välditi juhuslikku, segast,korratut. Töötati välja ranged reeglid (Boileau). Oluline oli moraalne üldistus e õpetlikkus. Barokk. Võrreldes renessasnsi luulega laieneb barokis mängulisus. Rõhutatult metafoorne, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline. See on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja
kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust. TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. (joonis 1) Teoreetiline eetika jaguneb omakorda: · Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb?
deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida mõistusliku olendi piiritult kestvat eksistentsi - ehk hinge surematust. Omakorda õnnetunne on võimalik siis, kui loomuse ülima põhjusena postuleerida Jumala eksistentsi. Moraaliseadus viivat Kanti järgi kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja toimub kõigi kohustuste tunnistamine jumalikeks käskudeks.
1. Radikaalne 2. Mõõdukas Esteetiline kavatsus peab olema kõige tähtsam Esteetiline kavatsus peab lihtsalt olema kavatsuste hulgas · esteetiline kavatsus poliitiline kavatsus · poliitiline kavatsus erootiline kavatsus · moraalne kavatsus esteetiline kavatsus · religioosne kavatsus moraalne kavatsus · erootiline kavatsus religioosne kavatsus II Esteetilise kunstiteooria kriitika 1. Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid millel pole E-kogemuse esile 11 kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt):
ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt „moraalsest haigestumisest“. (Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud gaasikambrid said holokausti tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli eugeenilise praktika raames. Eugeenilised – tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed.) 32. „Moraalne“ ravi -19. sajandi psüühilise disfunktsiooniga inimese ravimise viis, milles oli tähtis moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi. 33. Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused) Psüühikute koolkond Somaatikute koolkond 1. Psühhiaatria õpetamine 1. Loodusteaduste õpetamine 2. Haigete igasuguse häirimise 2. Haigete närvisüsteemi häirete keelamine haigete tervise ja uurimine turvalisuse huvides 3. Frenoloogia kasutamine (põhiidee: 3
2.LIIDER 2.1. Kes on liider? Liider on inimene, keda teised isikud püüavad järgida ning kelleks olemine ei kujuta endast ametit vaid kõrgemal positsioonil olemist. Liidri käitumises ja iseloomus peavad kindlasti esinema selge vaade tulevikku (omab ettekujutust tulevikust, kuid samuti oskab arvestada ka minevikus toimunut), vastastikune usaldatavus, julgus (avaldada enda avamust, kindel oma seisukohtades), täielik pühendumus (mõttega asja juures) ning moraalne küpsus (kajastub moraalsete tõekspidamiste ja veendumuste kujunemises, mis tagavad indiviidile normaalse lülitumise ühiskonda ja inimkollektiividesse). (Pilt liidrist ja tema järgijatest asub lisas nr. 2) Liidri omadused ja tunnused (Daft, 1998, 66) Füüsilised omadused Isiksuse omadused Sotsiaalsed tunnused · aktiivsus · erksus (alertness) · koostöö ja
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on nemad
Andre Breton(1896-1966)"Vaba armastus.Imazism-pärit Inglismaalt1912-1917.Seotud sümbolismi ja impressionismiga.Anti edasi isiklikku kogemust ja ümbritsev anti läbi sümbolite.Eeldab väga intelligentset ja laia silmaringiga lugejat.Thomas Stearns Eliot(1888-1965)Nobeli preemia 1948 aastal.nt:"Tühermaa I","Surnute matmine" ja "II Malemäng".Avangardism-vormi uudsust taotlev suund kirjanduses,kunstis,muusikas. Tellurism-(ürg)maisuse väljendus.Kirjutati erootilis-lüürilisluulet.Oluline on moraalne tasand:moraalitud on need,kes alluvad inimest ahistavatele normidele ja piirangutele. Federico Garcia,Lorca(1898-1936)"Ballaad mereveest","Truuduseta naine".Eksistentsialism-Tekkis II MS eelõhtul ja sõja-aastatel.Taustaks sõja dragöödia-sõjas kaotab inimene elumõtte ja see muudab elu absurdiks.tugevalt läbipõimunud filosoofiaga.Lähtub inimese konkreetsest individuaalsest eksistendsist.Mingid väärtused-riigi-ja ühiskonnahuvid,usulised eesmärgid-ei saa
Isegi kurikuulsad Giza püramiidid on rajatud teatud täpsusega ilmakaarte suhtes ning kujutavad endast teadupärast Orioni vöö maapealset projektsiooni. Seega ei saa kaardistamisest praktiliselt mitte kusagil mööda vaadata ja seda nii ajalises kui ka ruumilises mõttes. Kaardistamine on petlikult lihtne toiming. Kaardistamine on põhimõtteliselt maailma mõõtmine. Kaardistamine pole seotud ainult matemaatikaga see võib olla nii poliitiline, spirituaalne kui ka moraalne. Sama põhimõtte järgi võib öelda, et kaardistamise andmed ei ole ainult arhiivipõhised, need võivad olla ka vaatluslikud, mälu järgi või ettekujutatud. Maailm vaadelduna läbi kaardistamise võib olla materiaalne või mittemateriaalne, tõeline või ihatud, terviklik või ainult üks osa tervikust. Ühesõnaga, kaardistamine võib piiritleda ja visandada mingi ala ükskõik, mis suuruses alates suurest pildist ja lõpetades pisimate detailidega. Kaardistamise
Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi kloostrisse, sest seal oli võimalus saada põhjalikud õpingud, mille pakkus ainult klooster. Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid
ja kardinaalsed. Peamised näitajad mille alusel saab teada, et laps on üle- või alakaaluline on KMI= kehamass(kg):pikkus(m²) ja vöö ümbermõõt. Rasvumise hindamine: KMI kõverad vastavalt soole ja vanusele (MTO), alakaalulisus < 5th ülekaalulisuse risk 85-95th ja ülekaalulisus >95th. Ülekaalulise lapse raviplaanist peaksid osa võtma peale arsti, lapse ja lapsevanema veel: dieetarst, psühholoog, treener, õpetaja/kasvataja ja sotsiaaltöötaja. Suuresti aitab kaasa moraalne toetus ja tahtejõu kasvatamine. Et vältida lapse üle- või alakaalulisuse tekkimist tuleb jälgida, et on täidetud: tervislikud toitumisharjumused ja liikumisharrastused, ema õige toitumine raseduse ajal, lapse toitumine vastavalt tema vanusele ja energeetilisele vajadusele, lapse aktiivse elustiili kujundamine nt. liikumisega seotud mängud, sportimine, lastele ja noortele mänguväljakute ja sportimise
ja õnnelik kokkusattumine üheskoos võivad parandada. Ja nii pinin ma asetama esikohale filosoofia, mille kohta sain öelda, et see on nii ühiskonda kui üksikut inimest puudutav tõe allikas". Need sõnad osutavad eelkõige platoni suures dialoogis Riik arendatavale ühiskonnautoopiale. See on Platoni mõjusaim saavutus ideeõpetuse kõrval, millega riigiõpetus põimub. Platoni kujule annab seejuures värvingu kindel moraalne hoiak. Mis on hüve, mis õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Sokratese mõistuseteenimine muutus peaaegu et koomiliseks. Mingist keskmisest mõõdukusest talle ei piisanud, kui kõne all oli mõistuse argument ja seda toetav järeldus. Sokratese meetodi eeltingimus oli, et vestluskaaslased usaldavad end mõistuse kanda ja lasevad end juhtida põhjenduste loogikast. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne; selle põhiaksioomi võttis Platon üle Sokrateselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
