.....48 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................50 LISAD..........................................................................................................................53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Nii vaidlustasid sofistid traditsioonilist arusaama, mille kohaselt moraalinormid ja seadused on jumalate poolt määratud ning igavesti muutumatud. See aga tähendas sofistide meelest, et inimestel on õigus seaduseid vastavalt oma huvidele kujundada ja muuta. Seejuures tundus paljudele loomulik ja õiglane, kui inimlikud normid vastavad eelkõige tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Selgub ju loodusestki, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Mõned sofistid järeldasid siit, et inimesed peaksid oma seadused kujundama tugevama õigusest lähtuvalt.
Normatiivne reguleerimine Eelis võimaldab luua ühtse korra ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust, vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus ei arvestata konkreetse situatsiooni kordumatust. 8 Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid: · moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. · tavad harjumusel põhinev käitumisreegel · religioossed normid usuorganisatsiooni poolt
teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Nii vaidlustasid sofistid traditsioonilist arusaama, mille kohaselt moraalinormid ja seadused on jumalate poolt määratud ning igavesti muutumatud. See aga tähendas sofistide meelest, et inimestel on õigus seaduseid vastavalt oma huvidele kujundada ja muuta. Seejuures tundus paljudele loomulik ja õiglane, kui inimlikud normid vastavad eelkõige tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Selgub ju loodusestki, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Mõned sofistid järeldasid siit, et inimesed peaksid oma seadused kujundama tugevama õigusest lähtuvalt.
muutlikkusega igas olukorras peab käituma kuldse kesktee järgi, mis on muutlik. Ka eksistentsialistid arvavad, et ette ei saa midagi ära otsustada, sest ei tea, kuidas tegelikult reaalses olukorras käitume. Loome ise väärtusi ja moraali. Mõisted, nagu Jumal ja kurat on inimese eksistentsi puhul täiesti tühjad mõisted, sest ei saa öelda, et need oleksid midagi minu eest ära valinud. Ainult inimeses toimub see vabadus. Eksistentsialistid purustavad müüdi, et on olemas üldkehtivad moraalinormid. Inimene peab ise valima ja vastutama oma vabaduse eest, inimene peab looma (vabadus, loovus, vastutus). Sartre ise sidus end kommunistliku parteiga ja erinevate radikaalsete rühmitustega (selliseid oli pärast II MS palju). Camus kirjeldab maailma kui absurdset ja mõttetut paika. Kui inimene saab korraga aru, milline vaenulik ja võõras koht see maailm on, siis leiab inimene endas igatsuse mõtestatuse järele. Meil
17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). 18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. a) Moraalinormid b) Tava c) Religioossed normid d) Välise kultuuri normid. 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel
Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest. · Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust. · Entsüklopeedia teadmistering Normatiivne reguleerimine · Tavanormid kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine. · Moraalinormid hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru. · Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja. · Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu
Ehtsat karistuse funktsiooni tuleb otsida kuskilt mujalt." Karistamise eesmärk karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise, tõstma ühiskondliku teadvuse taset; viitab karistuse üldpreventiivsetele momentidele mõnede ühiskonna liikmete karistamine võiks tõsta teiste õigusteadvuse taset. Anoomia nähtus, mis näitab solidaarsuse kadumist ühiskonna liikmete vahel; kurjusele allutatud ühiskond, kus ei kehti ei õigus ega moraalinormid ja kus vaatamata sellele, et valdav osa ühiskonna liikmetest on teadlik neid kohustavate normide olemasolust, neid siiski ei järgita. Tekib põhjusel, et ühiskonnas on tekkinud kriisiseisund, kus ühiskond kui niisugune ei ole enam võimeline oma liikmeid gruppidesse siduma nõrk side inimeste ja sotisiaalsete gruppide vahel. Eristab kaht liiki anoomiat: · Subjektiivne anoomia indiviid kas ei leia normi, millega oma käitumine
Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme suur samm edasi. Religiooninormid ei erine
põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. (nt. sõjavägi, tööleping) Sotsiaalsete normide süsteem Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 1) Moraalinormid 2) Korporatiivsed normid 3) Tava a. Traditsioon (tihti tagab organisatsioon) 4) Religioossed normid 5) Välise kultuuri normid 6) Õigusnormid Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt
5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner): Tavad tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Normide klassifitseerimine: Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). 40 Moraalinormid tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. 5.1.6. Erinevad kultuurid: Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest:
Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?) - normi välja selgitamine: 1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi; 2) normilausete uurimine. NB: kõigi järgmist ei kontrollita (suitsetamine keelatud ...); 3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni. Vajalik, kuid mitte piisav tingimus (*Graham Sumner (1906): karistuse järgi "pingerida" tavad, moraalinormid ja seadused) 4) legitiimsuse tuvastamine. Kas nähtusega kokku puutuvad inimesed on veendunud, et normatiivne nõudmine on õigustatud? - Ükski norm ei tööta üksinda. Tihti on võistlevaid norme, mis eeldavad erinevat käitumist => ennustamiseks on vaja tunda terveid normide süsteeme. - Normide kirjeldamiseks võib mõelda näiteks: * mille kohta teatud norm käib? * mis olukorras norm kehtib? (vaikselt istuda loengus . sünnipäeval) * keda norm puudutab? (õppejõud, üliõpilane, laps.
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
isiklikud omadused/tunded ühe tervikliku karakteri asemel sai mitu vaest ja pooliklikku karakterit. Onegin ongi õiendus Byroniga. Onegin on Byronlikust poosist haaratud tegelane. Elu on rikkam kui Byron seda näitab Puskin. Byroni põhiteoseks oli tema enda kuju, tema ise. Ta ise oli omaenda looming. Kultiveeris sellist poosi elus, hakati nimetama byronlikuks poosiks või byronismiks. See sulas ühte Napoleoni kujuga Euroopa teadvuses inimene, kes on kõrvale heitnud kõik moraalinormid, kelle jaoks ei ole tõkkeid ega piire. Byron ise töötas väsimatult selle kuju kallal. Luuletas iseenda kohta väikeseid räpaseid kuulujutte ning lasi need siis lendu. Ise provotseeris kõrgseltskonda. Seltskonnas mängis mingit kuju, nagu oleks kogu aeg laval olnud. Lähedased inimesed nägid, millist vaeva nõudis selle kuju hoidmine ja välja töötamine. Olevat olnud muidu rõõmsameelne noormees. Esmakordsel kohtumisel oldi vapustatud, et tegu oli vaikse ja tagasihoidliku
Seos Eesti ajaloo 20. sajandi traagiliste sündmustega ning sellest tulenevad sarnasused aitavad meil ehk hõlpsamini taibata sündmuste sisulist külge, mis puudutavad mõne rahva vastu suunatud kuritegusid. Nende teemade õpetamise eesmärgiks on panna õpilased mõtlema ning arutlema tegurite üle, mis on viinud inimesed inimsusevastaste tegude toimepanemiseni. Faktide taustal tähtsustuvad asjaolud, mis puudutavad iga inimest isiklikult – meie väärtushinnangud ning moraalinormid – küsimused, mis võiksid olla kesksel kohal holokausti teema õpetamisel. Holokausti teema õpetamisel puutume kokku inimeste käitumisega erinevates rollides ja olukordades. Kui oluline mõjutegur holokausti ajal oli ühe inimese eetiline valik, seisukoht või otsus? Otsuseid ning valikuid tehti tingimustes, kus ametlikust ideoloogiast teisiti mõtlemine oli karistatav. Ometi on holokausti ajastu kuriteod midagi sellist, mille suhtes ei saa kõik taanduda valitsevale ideoloogiale
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
Objektiivsetetst õigustest tulenevaid subjektiivseid kohustusi ja õigusi saab õigustatud subjekt vahetult rakendada vaid õiguse järgimise ja kasutamise teel. Norm on üldine määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm ei ole tõene ega väär-Normide abil liigitatakse või klassifitseeritakse asjad käskudeks, keeldudeks või lubatuteks. Norme võib liigitada mitmel viisil: - Loogika ja matemaatika normid - Esteetika normikd - Kombestiku normid - Usunormid - Moraalinormid - Õigusnormid Väga üldiste tunnustega õigusnormi võib teistest normitüüpidest eristada selle põhjal, et õigusnorm on alati – otseselt või kaudselt – ametivõimude käsutuses. Õigusnormi iseloomulikuks jooneks on peetud ka abstraktsust, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Harvadel juhtudel puudutab norm üksikjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on peetud õigusriifi üheks vältimatuks tunnuseks. Kolmas nõue õigusnormile on see, et nad
37 *** TEEMA 4. PÕHIMÕISTED: Looduskeskkond; ühiskond ehk sotsiaalne keskkond ehk inimühiskond; interaktsioon; ühiskonna poliitiline struktuur; riik kui organisatsioon; sotsiaalne kontroll; sotsiaalne grupp; riigi organisatsiooni institutsioon; sotsiaalne olemine; sotsiaalne institutsioon; normitud ehk prognoositav käitumine; avalik huvi ehk üldine huvi, erahuvi ehk privaathuvi; moraalinormid, tavanormid, isereguleeruvad protsessid; ühiskonna poliitilise süsteemi sub- ja superstruktuurid; tsiviilühiskond; riigi süsteem ehk mehhanism; inimtegevuse põhiliigid - töö, õppimine, mäng; massimeedia, poliitilised parteid (erakonnad), huvigrupid, survegrupid (lobby), usuühingud ja usutunnistus, isikute vabatahtlikud ühendused; poliitiline kultuur; riigi kolm põhitunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas, avaliku võimu organisatsioon; neljas
ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
