ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. pole takistusi moraalipõhimõtete või nende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism 2 varianti: realism – leidub tõeseid eetikaväiteid veateooria – kõik eetikaväited on väärad. ei leidu moraalitõdesid. Veateooria Mackie argumendid, miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär: relatiivsuse argument – moraalinormid varieeruvad kultuuriti. mõne kultuuri normi ei saa pidada ekslikuks, seega tuleb loobuda väitest, et on olemas universaalsed moraalinormid. veidruse argument - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime. Kuid sellist võimet meil ei ole
Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades. - Lojaalsuskohustusega määratakse üldpõhimõte kõikide kohustuste täitmiseks, see tähendab, et kõiki seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust... Hea usu põhimõte - Tegutsetakse seaduslikult - Üldised moraalinormid ja väärtushinnangud - Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt, õiglaselt, arvestab teise poole huvidega, teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse põhimõte - ...tähendab, et töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustuste täitmisel tegutsema ratsionaalselt, tõhusalt ja arukalt töösuhetes või tööandja tegevusalal või töötaja enda kutsealal kehtiva tava ja praktika järgi.
Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena. Finnise sõnul näitab loomuõigus , et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt
Audiitorina ei saa töötada: · isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegevuse seaduse alusel; · kes on kriminaalkorras süüdimõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos; · kes on pankrotivõlgnik; · või kelle reputatsioon on rikutud ning tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor on kohustatud järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele kehtivad moraalinormid ja teooriad, seega peetakse silmas mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. Ametniku eetika ehk avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse valdkondadesse sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ning praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika. Kutse- ehk professiooniesindajad on erialase teoreetilise ja praktilise teadmisega asjatundjad
ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena. Finnise sõnul näitab loomuõigus , et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist
ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena. Finnise sõnul näitab loomuõigus , et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades. - Lojaalsuskohustusega määratakse üldpõhimõte kõikide kohustuste täitmiseks, see tähendab, et kõiki seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust... Hea usu põhimõte - Tegutsetakse seaduslikult - Üldised moraalinormid ja väärtushinnangud - Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt, õiglaselt, arvestab teise poole huvidega, teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse põhimõte - ...tähendab, et töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustuste täitmisel tegutsema ratsionaalselt, tõhusalt ja arukalt töösuhetes või tööandja tegevusalal või töötaja enda kutsealal kehtiva tava ja praktika järgi.
individuaalsetest erisustest. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvest konkreetse situatsiooni kordumatust. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu (ehk religioossed) normid, välise kultuuri (ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on
poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena. Finnise sõnul näitab loomuõigus, et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 32. Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt
Üldjuhul nägi Durkheim karistuse eesmärki selles, et karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise ja tõstma ühiskondliku teadvuse taset, üld- ja eripreventsioon. Anoomia oli Durkheimi põhisõna, siit tulenevad: anoomiline isiksus, anoomiline ühiskond. Durkheim on toonud välja mõiste ja definitsioonid anoomiale: · Anoomia on sotsiaalse solidaarsuse kadumine, see on kurbus, millele on allutatud ühiskond, ja selles ühiskonnas ei kehti ei õigus- ega moraalinormid. · Samas on anoomia ühiskonna selline seisund, kus märgatav osa liikmetest, kes on teadlikud neid kohustavate normide olemasolust, kuid suhtuvad nendesse negatiivselt või ükskõikselt. · Anoomia on ühiskonna kriisi seisund, ühiskonna võimetus oma liikmeid gruppi siduda. Seisund, kus ühiskond pole võimeline oma liikmeid gruppi siduma, mille tulemusena tekib situatsioon, kus valdav enamus
olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. “...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad.” Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Suhtelisuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema erilinevõime. Kuid sellist võimet meil ei ole
vaenulikkuse ja konfliktideni. Kultuurirelativism - arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 3.8. Mille poolest eristuvad üksteisest ja seostuvad omavahel: normid, tabud, tavad, sanktsioonid, moraalinormid, seadused, väärtused ja rituaalid? Normid - käitumisreelid, mis on ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist. Tabud - käitumisreeglid, mis on keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise. Tavad - tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele.Üldiselt regulatsioonid, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised. Pole ranged. Sanktsioonid - normide jõustamiseks. Nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsed
(objektiivselt tuvastamatud) ega kuulu seega juriidilise praktika olemusse ning ka teooria ei saa nendega arvestada võrdväärselt kehtivate õigusnormidega, mis on kognitiivsed (objektiivselt tuvastatavad). Tegelikult kasutavad seda argumenti aga hoopis rohkem õigusrealistid (kes kehtiva õiguse asemel seavad uurimisobjektiks toimiva õiguse). Positivistid võivad moraalinorme pidada vägagi objektiivseteks, kuid nad leiavad, et moraalinormid eksisteerivad lahus õigusnormidest.[46] See nn lahususe tees on minu arvates pigem metodoloogiline kui ontoloogiline, kuid sellel on mõningad ontoloogilised tagajärjed: kuna kehtiv õigus tuleb hoida lahus moraali-ideaalidele vastavast kujuteldavast õigusest sellepärast, et nende segamine rikuks teadusliku meetodi, eriti uurimisobjekti (õigusmudeli) konstrueerimise järjekindlust, siis tulemuseks on uurimisobjekt, milles ei saa sisalduda eetika terviklikku objekti.
Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona huvides. Aresti pealepanek, raamatute eksemplaride konfiskeerimine ja likvideerimine ei ole autori enda arvamuse ja vabaduse kitsendamine kuna antud otsus oli tehtud kõlbluse kaitseks. 3. Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus? Austraalia poliitikud oli arvamusel, et see raamat rikub moraalinormid, seega selle raamatut on vaja keelata. Vanemad ei tahaksid, et lapsed loeksid selle raamatu, kuna arvavad et info selles raamatus on vale. Australia haridus minister väidab, et selle raamatu on vaja keelata. Isegi praegu Austraalias mäletavad selle raamatut ja konservaatorid arutlevad raamatu läbi. 4. Filmist ma pole kuulnud, et raamat oleks veel kuskil keelatud, kuigi tean ise, et see raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus-Meremaal 5
tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegemise seaduse alusel, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteos, on pankroti võlgnik või kelle reputatsioon on rikutud, või tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, see on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele rakendatud üldised moraalinormid ja teooriad. Silmas peetakse mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. 3 Eetika põhimõtted 11.11.2010 Audiitor peab järgima järgmiseid kutse-eetika põhimõtteid: 1. Ausus vannutatud audiitor peab proffesionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus. 2
Lugu sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. 23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. 1) Järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. 2) Kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Draama kulgeb üldjuhul dünaamilisemalt ja pingsamalt kui eepika. 3) Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid: määravad vahetult näidatava (vägivaldsed sündmused jäävad enamasti lava taha). 24. Millised on loo esitamise tasandid teatris? 1) Kujutatud (vahetu) tegevus. 2) Jutustatud (vahendatud) tegevus. 3) Varjatud tegevus (mis toimuks parajasti lava taga). 25. Defineerige mõisted kollision, konflikt, intriig, tegevus. Kollisioon ("kokkupõrge") on konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek. Konflikt on vastandlike tegelaste võitlus
1. Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite kujunemisest, töösuhetest ja kokkulepetest töökollektiivis, moraali mõjust töökollektiivis ning tööõhkkonda mõjutavatest teguritest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. EETIKA, MORAAL JA KÕLBLUS. Eetika mõiste. Moraal ja kõlblus. Moraali kategooriad, moraaliprobleem inimeses. Valikud. Moraali ja eetika probleemid töökeskkonnas. Religioon ja moraalinormid. 3.2. KVALITEEDINÕUDED. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · eetika olemusest; · moraali kategooriaid; · tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid; · materjalidele, detailidele ja tehnoloogiale esitatavaid kvaliteedinõudeid; · kvaliteetse teenindamise põhimõtteid. Õpilane oskab: · selgitada töösuhte kujunemist; · hinnata töökeskkonda mõjutavaid tegureid; · analüüsida suhteid kollektiivis; · analüüsida ja hinnata töö kvaliteeti. 5
Õn-e võib liigitada: Subjekti järgi Reguleerimisobjekti järgi Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi Täiendava funktsiooni järgi Vastavalt regulatsiooni viisile Sotsiaalne norm. Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mimtesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid Korporatiivsed normid Tava Religiooninormid Välise kultuuri normid 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õn-e, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Sotsiaalsed normid reguleerivad ühiskonnaliikmete käitumist. Tavaliselt rääkides normidest on levinud arusaam, et on olemas õigusnormid ja sotsiaalsed normid, kuid säärane seisukoht on läbinisti vale. Absoluutselt kõik normid ka õigusnormid on oma olemuselt sotsiaalsed normid, käitumist reguleeritakse ühiskonnas ja seega on kõik normid sotsiaalsed. Sotsiaalsed normid jagunevad: 1. Õigusnormid. 2. Õigusvälised normid. Milleks on näiteks moraalinormid, tavanormid, korporatiivnormid, eetikanormid, esteetikanormid, religioossed normid etc. Õigusväliste normide ammendavat loetelu ei ole olemas ning praegu on kirjanduses valdavalt levinud seisukoht, et kõige olulisemateks õigusvälisteks normideks on tava-, moraali- ja korporatsiooni normid (loomulikult on ka see seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte
Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist? Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega. Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga: Polügüünia ühe mehe abielu mitme naisega (islamimaad, ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah' osariigis) Polüandria ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias) Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe, tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus. 62. Nimeta perekonna funktsioonid?
inimeste käitumist ühiskonnas nim sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi. Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid, korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne(inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes).
1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad:
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Töölepingu seadus Referaat Koostaja: Siim Lees Õpperühm: IS-09 Juhendaja: Lauri Maran Väimela 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 5 Tööleping ............................................................................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja...................................................................................................................
Tahetakse kogu ühiskonda enda mõtete ja ideoloogiate alla saada, et kõigi arvamus ühtiks ning ei olda ideoloogiavastaste tegevuse poolt. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilises religioonis ei proovita oma võimu legitimiseerida jumala kaudu. See tekib siis, kui valitsuse ideoloogiad muutuvad nii tugevaks, et neil on samasugune jõud nagu riigiusul. Võetakse usult mingid osad enda positsiooni tugevdamiseks, mingid asjad muutuvad pühaks, nende sümbolid, müüdid, moraalinormid muutuvad nii tähtsaks nagu religiooni puhul võiks oodata. Tihti võetakse üle religiooni koht ühiskonnas või ollakse koos religiooniga. Nii usus kui poliitilises religioonis on meie-teie vastandumine, karismaatiline liider, hierarhiline võimustruktuur, kontrollitakse haridust, ebatolerantsus, et ideoloogia on loogiline ja kes on vastu on „pime“, tahetakse tõesti teisi värvata, tahetakse jõuda lõpuni ükskõik millisel moel, arvamus, et ideoloogia võidab igaljuhul. 21
· Tantsud: LadinaAmeerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss · Prantsusmaal sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst · Silmatorkavad muutused moes, loobuti korsettidest ja s figuurist · 1901 suri koos Inglise kuninganna Viktoriaga ja viktoriaanlik ajastu, see tähendab ranged moraalinormid muutuvad vabamaks Spordi populaarsuse plahvatuslik tõus · 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi, panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine
vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt ja nende alla käivad nt. tervitamine, külalislahkus jne. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. 2) Moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires. MN on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). MN on universaalsed ning
Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. Sotsiaalse normi põhitunnused: kasulikkus kohustuslikkus faktiline realiseerumine inimseste käitumises käitumist motiveeriv mõju kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom
- tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Sotsiaalsete normide funktsioonid: - Ühiskondlikes suhetes ühtse korra loomine - Sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse saavutamine - Juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis vähendamine Sotsiaalsete normide liigid: - Moraalinormid – inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted, on seotud kõitumise eetilise hinnanguga. - Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on sätestatud korporatsiooni dokumentides, kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. - Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik
formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud · Õigusnormid on kirjapandud normid · Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid nt piibli kümne käsu näol Lähtudes õigusnormi struktuurist: · Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust- õigusnormi nn materiaalne sisu · Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes.
Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm? Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega
Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm? Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev
need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. "...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad." Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Relatiivsuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema erilinevõime. Kuid sellist võimet meil ei ole
1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. 29* sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 30* sõjaaastad: 18* purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). 19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. 31* tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. 32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.
· Lugu sündmused, mida fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Loo esitamispiirangud: · Järgnevuse printsiip segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. Hea on vaadata lineaarselt kulgevat lavastust. · Kontsentratsiooni printsiip piiratud ajamaht. Vahetult esitatav sündmused tuleb hoolega välja valida. Draama kulgeb üldiselt dünaamiliselt ja pingsamalt kui eepika. · Lavatehnilised võimalused, ajastu moraalinormid määravad vahetult näidatava Loo esitamistasandid, mille kaudu antakse meile edasi tegevust: · Kujutatud tegevus see, mida vahetult näidatakse · Jutustatud tegevus jutustaja ehk vahendaja jutustab sündmustiku ümber · Varjatud tegevus mis toimub parajasti lava taga, nt Treplevi enesetapp - püssipauk kostis lava tagant. Konflikti tasemed: · Kollisioon konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek · Konflikt vastandlike tegelaste võitlus
Kujutlegem olukorda, et olen haaratud mingi grupiga, terroristide poolt röövitud. Need ütlevad, et pole teid enam vaja, laseme maha. Seavad aga teid olukorda, et kui laseksite ise iga 2. Inimese maha, jätaksid nad pooled ellu. Mis on siin õige, mis vale? mida oleks õige teha? Kas hakata mõrtsukaks, kaasosaliseks, päästes sellega 50 inimese elu? Või öedla, et ma pole mõrtsukas ja näha, et neil 50 inimesel pole ellujäämissanssi? 4)Kust tulevad moraalinormid ja reeglid? Mis on nende allikas? N: tappa ei tohi; ei tohi lasta 50 inimesel surra, vaid vajadusel see ära hoida Eetika normide juurde kuulub mingi universaalsus. Me tahame, et need reeglid kehtiksid rohkematele, kui lihtsalt mingile väiksele grupile. Koolkonnad: Kust tulevad eetilised reeglid? 1. religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: Inimene peab käituma vastavalt a) jumala/saatuse tahtele. Kui moraali allikas on jumal, siis on ta ka nende normide karantii, mis kehtivad.
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Sotsiaalprobleem kui indiviidi või inimeste grupi aktiivne tegutsemine, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Norm, normaalsus ja väärtused Normid ehk käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat (aktsepteeritavat) käitumist, aga ka keelud ehk tabud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise; Tavad Moraalinormid Seadused Väärtused (ühiskondlikud vs isiklikud) Normaalsus Objektiivsus ja subjektiivsus Ei ole olemas üldtunnustatud sotsiaalseid norme ja väärtusi Normid ja väärtused sõltuvad: Individuaalsetest aspektidest; Ühiskondlikest aspektidest Kultuurilistest aspektidest Iga sotsiaalprobleem koosneb objektiivsetest tingimustest ja subjektiivsest määratlusest
Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu (sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud). Tavad tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Moraalinormid tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. 41. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne
riikliku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: inimeste käitumise reegel;
- õigus, mis ka tegelikult on ka õigus - õigus, mis tegelikult ei ole ikkagi õigus (nt rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelises õiguses puudub sund, puudub sanktsioon. (samas on hind selles et väheneb teiste riikide silmis usaldusväärsus, nt USA ei oodanud Iraaki rünnates ÜRO luba) Rahusvahelisi suhteid ei iseloomusta mitte õigus, vaid pigem anarhia. Tegelikkuses riigid siiski nii ei käitu. Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin. Enne oli sõlmitud Belgia
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Õiguspositivism on see, et kõik vajalikud vastused tulenevad SEADUSEST. Moraali pole vaja. Suverään on see, kellele enamus allub. Modernism, suured ideed -> vabadus, õnn ja progress, objektiivne tõde on võimalik, inimene suudab seda tuvastada. Loomuõiguse taassünd maailmasõjad ja moraal, õigus peab sisaldama mingit moraali, postivism enam ei toiminud, natsi saksamaa H. Kelsen leiab, et faktid on objektiivse maailma nähtus erinevalt normist. NOrme on mitmeid. moraalinormid pole siduvad ja õigusnormid on. Lon Luvois Fuller: õigussüsteem sisaldab immanentselt moraali. · Eitas loomuõiguslikku jumalikku normi, ei nõustunud, et ebaõiglane õigus ei olegi õigus, eitas ka positivsmi põhiväidet, et moraali järgi pole õiguses vajadust. · Esinevad teatud moraalsed standardid ehk legaalsusprintsiibid, mis on inkorporeeritud õigusesse ning tagavad minimaalse õiglase kohtlemise.
maidlamois.ee/peielaua_menyy.html , viimati vaadatud 2.10.2008 15 iganes ta ei suunduks. Muidugi puudutavad käesolevad mõtisklused religioonis kahtlevaid inimesi, mitte usklikke leinajaid. 4. Matusekorraldamisest tänapäeval Matmiskombestik on igal kultuuril omanäoline. Selles kajastuvad inimestevahelised suhted ja ühiskonna moraalinormid. Austus surnute vastu jutustab lugupidamisest elavate vastu. Kui ühiskonnas on moonutatud ja nõrgenenud perekondlikud, sugulus- ja sõprussuhted, pole mõtet oodata siiraid ja sügavaid tundeid sellest ilmast lahkunute vastu. Varasemal ajal tegeles matuste korraldamisega leinav perekond, ümbritsev kogukond ja kirik. NSV ateistliku ideoloogia levikuga tuli kirikliku matuseviisi kõrvale uus termin ,,ilmalik matusetalitus". Matuste korraldamine pidi muutuma seeläbi lihtsamaks
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
