Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm-on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid- Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Religioossed normid, Tava, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. Avalik õigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest:
Kommunikatiivne – eelkõige kultuslik, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel Psühhoteraapiline – kultuse tasandil, avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad 5 Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (5) ja kui väikese grupi tunnused (5) (228-231) Perekond kui institutsioon- perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisstandardid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus. Funktsioonid: Ühiskonna bioloogilise järjepidavuse säilitamine. Legaalsed seksuaalsuhted. Ühiskonna kultuurilise järjepidavuse säilitamine- kultuuripärandi üleandmine järgnevatele põlvkondadele ja ka noorte põlvkonna sotsialiseeriumise ja perekondliku kultuuritarbimise kaudu (vaba aeg). Perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi (keel, kultuur, stardipositsioon kust jätkata)
poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a.
sünnimo-mendil. , kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selle suunas juba lapsepõlvest peale. Iga eluetapil salvestatakse midagi tulevas vanemaksolemise tarvis. Nii näiteks saadakse imiku ja väikelapsena armastuskogemus, mis kantakse hiljem üle oma lastele. Inimesel on kalduvus täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid, õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel ning nägema nende toimet. Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega
üksnes need, mis arvestavad tegelikke, reaalsuses esinevaid võimalusi. Ka võimalustel on piir ning poliitika ülesandeks on tabada just need võimalused, mis võimaldavad võimalikkusel muutuda tegelikkuseks. Vahel võimalus on, kuid puudub soov, vahel on soov, kuid puudub võimalus. Ühiskonna poliitiline süsteem: Poliitika teostub läbi ühiskonna poliitilise süsteemi, kuhu kuuluvad ühiskonna poliitiline organisatsioon (riik, partei, üksikisikud), poliitilised suhted, õigus-ja moraalinormid ning poliitiline teadvus. Ühiskonna poliitiline elu: Poliitiline elu seostub poliitilise süsteemiga, mis võib mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist. Poliitiline elu hõlmab kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. Poliitika subjekt-poliitika tegija. Poliitika subjektide liigitamise alused: · subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus
Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?). Normi välja selgitamine: 1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi; 2) normilausete uurimine. NB: kõigi järgmist ei kontrollita (suitsetamine keelatud ...); 3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni. Vajalik, kuid mitte piisav tingimus (*Graham Sumner (1906): karistuse järgi "pingerida" tavad, moraalinormid ja seadused) 4) legitiimsuse tuvastamine. Kas nähtusega kokku puutuvad inimesed on veendunud, et normatiivne nõudmine on õigustatud? 7. sibulamudel ja liivakellamudel- tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägidakse ,,püramiid-,, ,,liivakella" ja ,,sibulamudelist". Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. 8. hegemoonia- võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne jamoraalne juhtpositsioo
Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Mis on õigusharu õigusharu on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Milline norm on sotsiaalne norm sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid - moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui ...
arusaamu, tundeid ning hinnanguid. Igaüks mõistab õnne omamoodi. KOHUS Kohus on eetika põhikategooriaid, mis väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohati tundub, et kohus ja isiksuse kõlbeline vabadus on teineteisega vastuolus. Seda probleemi saab siiski lahendada. Kohus sisaldab eneses kindlasti sunduse elementi, kuid ei taandu ainult sundusele. Iga inimene hindab oma kohust, lähtudes oma isiklikust arusaamast moraalist. Mida lähedasemad on indiviidi moraalinormid ühiskonna üldistele moraalinormidele, seda väiksem on konflikt kohuse ja isiksuse kõlbelise vabaduse vahel ja seda kindlam on ühiskonna korra säilitamine. 5. Töö ja eetika · Tööandja- töövõtja vahelised probleemid · Juhtkonna ja ülejäänud töötajate vahekord Tippjuhi positsiooni konfliktsus väljendab ühtlasi konflikti firma ja töötaja vahel: kui töötaja (töövõtja) kaupleb oma palga eest, vastandub ta tööandjale (firmale) ja võib
· Bioloogiline nabaväät. · Imetamine. · Emaintsinkt. Isaduse kujunemist soodustavad: · Peresünnitus. · Sagedane lapsega tegelemine. · Naise ja mehe omavahelised head suhted. Lapsevanemaks kasvamine · Kestab kogu elu. Igal eluetapil salvestatakse midagi tulevase vanemaks olemise tarvis. · Inimiku ja väikelapsena saadakse armastus kogemus, mis kantakse hiljem üle oma lastele. · Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid , õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel, kujunevad väärtushinnangud. · Puberteedieas antakse juba otseseid hinnanguid vanemate kasvatus tööle , harjutatakse teiste eest vastutamist ja hoolitsemist. · Täiskasvanuks saanuna jälgitakse ümbritsevaid peresid ja kinnistatakse omandatud käitumisskeeme. Pere ja kodu , kui kasvukeskkond · Lapse kasvamises ja arengus mängivad rolli nii lapse isikuomadused, kui ka teda ümbritsev keskkond.
Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel.
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Mõista erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste.
4. Meedia tundlikkus (responsiveness) meediavälisele kriitikale. Meediakriitika ja online-instrumentide osa meedia vastutuse tagamisel. (mapping media) *Meedia tundlikkus -Avatud dialoogilie -Ajakirjanduslik kultuur; professionaalsus -Meediakriitika: Suhtumine kriitikasse; vormid + mõjukus *Kodanikuühiskonna aktiivsus: -Soalemine ja tagasiside; KÜ kultuur -Initsiatiiv: motiivid -Digitaalsed MAId Vastutus Peamised probleemid: *Moraal ja õigus on sageli põimunud: -Kõige olulisemad moraalinormid on saanud seadusnormiks -Ka seadustel ja õigussüsteemidel on omad eetilised alused *Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel -Seadused, juristid, kohtud, karistussüsteem *Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud: -Heidetakse ette „hambutust“, karistuste puudumist, võimetust motiveerida jms NB! Karistamine on võimusfääri osa: see on moraali kehtestamine jõuga. -Olgu see siis institutsioneeritud(seadused, aukohtud, komisjonid) *Samas:
tagamisele ning kooselu korrastamisele. Tegemist on sotsiaalse enesekaitse ilminguga. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid - ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ja juhtudel. Tavanormide autoriteet põhineb tavaliselt austusel, kuid mittetäitjale võidakse avaldada ka sotsiaalset survet. Tuntuim on püsikogum, ehk rahvusvaheliselt üldtunnustatud tava. 2) Moraalinormid - eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Moraalinormid on samas kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele. Moraalinormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele, mis võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus, millele tugineb sotsiaalne kohustus. Ei ole autonoomne kohustus. Tuntuim on rahvusvaheliselt üldtunnustatud
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Ühiskonna juhtimise praktikas on normatiivne ja kasuaalne reguleerimine ühitatud ja üldine norm annab selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist(diskretsionaarset otsustamist). Nt. Vangistusanktsioon 5-12 aastat. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ühiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kõlbluspõhimõtted 2) Korporatiivned normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks. Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid 4) Religioosed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete
hinnata teisi kultuure, lähtudes oma kultuuri normidest ja väärtustest. Kultuuri relativism- Kultuuri hinnatakse ja mõistetakse, lähtudes antud ühiskonna normidest ja väärtustest, arusaamadest. Kultuuri universaalsed komponendid- väärtused, normid, kognitiivsus, keel, märgid, sümbolid, asjad Kultuurišokk- kultuuride konflikti indiviidi teadvuse tasandil NORMID Käitumise sotsiaalse regulatsiooni vahend, integratsiooni funktsiooni täitja. Harjumused, traditsioonid; moraalinormid, kombed; seadused; tabu Sanktsioonid- meetmed, mis soosivad või karistavad teatud liiki käitumist. Institutsioon- tegutsemisviis, mis on korrastatud teatud normide ja väärtuste alusel ja vastab ühiskonna peamistele vajadustele. Sotsiaalsete suhete organiseeritud süsteem, mis hõlmab üldisi väärtusi ja protseduure. VÄÄRTUSED Laiemas mõttes reaalse tegelikkuse nähtuste ja objektide tähenduslikkus sõltuvalt nende vastavusest ühiskonna sotsiaalsete rühmade ja isiksuse vajadustele
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. Isik jaguneb füüsiliseks isikuks ja juriidiliseks isikuks. Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides (Anepaio jt. 2005:45). Tava - ajalooliselt väljakujunenud käitmisreeglid, mis on muutunud harjumuseks Moraalinormid - käitumisreeglid, mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid ürgkogukondliku ettekujutuse alusel heast ja halvast. Eetika, kirja pandud, nt piibel Korporatiivsed normid - nt spordiklubi, töökollektiivid Religioossed normid Õigusnormid Mütoloogia- müüdid; Tabu - religioosne keeld, mis on pandud mingile esemele, tegevusele, sõnale. Õigusnormid Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks
Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 31. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Selle küsimuse puhul pead teadma mis on väärtus ning kuidas sotsiaalsed normid raskuse järgi jagunevad tavad, moraalinormid ja seadused. Kõiki väärtusi mõõdetakse läbi normide. Väärtused- arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. Üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks
normatiivset reguleerimist. Seepärast kasutatakse kahte erinevat sotsiaalse reguleerimise viisi.3 1.1. Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet: nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid. Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes: 1. Moraalinormid on kõlbluspõhimõtted, mis on ühiskonnas tunnustatud käitumisreeglitena (aus- ebaaus). 2. Korporatiivsed normid on käitumisnormid, mis reguleerivad suhtlemist organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 3. Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavade hulka kuuluvad ka
tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele). Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud. Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet: kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu rohkem, kellel vähem, kes on alamad. ... Hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole piisavalt tugev. Meie suutmatus tugevale jõule vastu seista – suutmatuse headus. Jõuetus ja võimetus ... Nii kujunevad moraalinormid ja nende aluseks on reaktiivsus. Me pöördume pidevalt kellegi poole selgitamaks, et kes me oleme. genealoogia – uurib, kuidas moraal välja kujuneb Antiikmaaiilmas, mis oli kangelasi väärtustav kultuur – kangelaste ja jõu väärtuseks oli au ja häbi tunne. Kristlikus maailmas – süütunne? Antiikne kangelaste maailm jagunes kaheks: need, kellel oli võim ja need, kellel pole. Herrenmoral Herdenmoral Võtmemõiste: ressentiment – reaktiivne moraal
väljendab oma suhtumist teise inimesse. Üks tähtsaid valdkondi on keeleline suhtlemine. Keeleline valmidus on sotsiaalses suhtlemises väga oluline. Eespool on öeldud, et agressiivsuse ületamist õpetades on kasvataja tähtis ülesanne asendada kehaline agressiivsus tundmuste sõnalise väljendamisega, suunata kaaslasi kimbutavat last rääkima, mis on teda ärritanud, ja otsima halva meeleolu põhjust. Sotsiaalset suhtlemist ja teise inimese suhtumist juhivad omaksvõetud moraalinormid, inimese arusaamad heast ja halvast. Agressiivset käitumist reguleerivad inimese kõlblusideaalid, mitte seadused ega hirm karistuse ees. Minakuvandi kujunemine jätkub esimeste kooliaastate ajal. Lapse tuleviku seisukohalt on nüüd tähtis see, missugune arusaam kujuneb tal oma võimetest ja oskustest, sellest, mida ta oskab ja mida ei oska. Lapse õpiedukust võib suurel määral mõjutada näiteks varakult tekkinud kujutlus (harilikult panevad sellele aluse kasvataja jutud), et tal ei ole
millega mõõdetakse norme. 38. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu? Normide klassifitseerimine (Graham Sumner): Tavad tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). Moraalinormid tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. Tabud on sotsiaaltne arusaam sellest, mis on lubatud. Toit, nt peeniserestoran Pekingis, kus serveeritakse koera,
peab positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus, kaasagse loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. 9. AJALOOLINE ÕIGUS Ajalooline õigus – kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte- eksisteeriva riigi õigusnormid. MORAALINORMID, TAVAD NING TRADITSIOONID VÕIVAD eksisteerida tunduvalt kauem, kui hävinud riik , millele eelnevalt või mis ajal nad tekkisid. 10. ERA JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS - on seotud üksikisiku kasuga AVALIK ÕIGUS- on see mis on seotud riigiga Eraõigus- tsiviil, asja, maa, võla, töö, pärimis, tsiviilmenetlus, perekonnaõigus Avalik- riigi, rahvusvaheline, Finants , kriminaal, haldus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlusõigus. 11. SUGUKONNAÕIGUS
rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid
Need tulenevad lava nõuetest ja retseptsioonitingimustest teatris · Järgnevuse printsiip: tavaliselt kujutavad kaks teineteisele järgnevat stseeni loo kaht teineteisele järgnevat lõiku. · Kontsentratsiooni printsiip: kuna näidendi pikkus on piiratud, tuleb loo vahetult esitatavad sündmused täpselt välja valida, sündmuste põhjusi ja taustu saab enamasti näidata piiratud ulatuses. · Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid määravad, mida saab vahetult näidata ja mis peab jääma lava taha. Lugu (faabula tähenduses) ei mahu enamasti täielikuna lavaaega ja -ruumi. Niisiis pole tegevusühtsuse nõue vankumatu. Selle järgimise-mittejärgimise alusel saab näidendid jagada vähemalt kolme rühma . Tegevusühtsusel põhinevad, nn. kontsentrilised (ühe keskpunktiga) näidendid, mille osad on seotud ajalis-põhjuslikult (näiteks klassitsistlik tragöödia).
„Unenägude tõlgendus“ , „Uurimused hüsteeriast“ , „Kolm esseed seksuaalsusest“ 1907-1913 koostöö Jungiga, lähevad avalikult tülli. *Hüpnoosis inimene mäletab asju, mida ta muidu ei mäleta - > meie mõistuses on avastamata kihte(alateadvus) *Paljud inimese ihuhädad on seotud hingehädadega Inimese isiksus: Id(iha) – natuke loomalik arusaam sellest, mis on nauding. Naudingut ja kohe Ego(mina)- vahendaja Superego(ülimina, südametunnistus) – südametunnistus ja moraalinormid, ütleb id-ile ei tohi Id ütleb naudingut ja kohe, superego ütleb, et ei tohi, tekib konflikt, ego on vahendaja ning püüab kinni idi ja viib selle alateadvusesse. Teadvus: Teadvus *igapäevane teadvus Alateadvus: *eelteadvus(seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad, ebameeldivad mälestused. Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need
Normide klassifitseerimine (Graham Sumner): Tavad tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised nt söömine noa ja kahvliga või näppudega; Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). Moraalinormid tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. 6 Sotsioloogia alused Liina Käär Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta
aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele -Sotsialiseeriv 3 4. Sotsiaalsete normide liigid on: - tavanormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, - õigusnormid. - Tavanormid on pärimuslikud käitumisreeglid. On universaalseid tavanorme, rituaalsed, sümboolsed; (kirjutamata õigus, Id ius non scriptum) rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavanormid (saadikupuutumatus). - Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste sotsiaalnormide hindamiskriteeriumiks selles , kas nad vastavad ühiskonnas omaks võetud kõlbluspõhimõtetele.
Ressursid territooriumil ei pruugi alati olla ainuke tegur, mille alusel tehakse paarumisotsustusi. Suluspesitsejail lindudel näiteks on lisaks rikkalikule toiduvarule vajalik ka sobivate õõnsuste esinemine territooriumil. Isane polügaamne lind, kes kaitseb hiiglasuurt toidurohket territooriumi üheainsa õõnsusega, peab ikkagi leppima vaid üheainsa partneriga. Inimestel määravad selliseid otsustusi tihti ühiskonnas parajasti kehtivad moraalinormid. Emasehõive-polügüünia Kui ressursihõive-polügüünia puhul hangivad isased omale sugupartnereid kaudselt, hõivates emastele vajalikke ressursse, siis emasehõive-polügüünia puhul haaratakse enda valdusesse otseselt võimalikult rohkem emaseid. See polügüünia tüüp saab harilikult võimalikuks mingite teiste tegurite tõttu, mis soodustavad emaste koondumist gruppidesse. See omakorda sõltub eelkõige ressursside leviku tüübist (vt ka eespool), kuid ka näiteks vaenlaste
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
· Faabula sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras · Lugu sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. 23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. · järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. · kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. · Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid: määravad vahetult näidatava (vägivaldsed sündmused jäävad enamasti lava taha). 24. Millised on loo esitamise tasandid teatris? · Kujutatud (vahetu) tegevus. · Jutustatud (vahendatud) tegevus. · Varjatud tegevus (mis toimuks parajasti lava taga) 25. Defineerige mõisted kollision, konflikt, intriig, tegevus. · Kollisioon ("kokkupõrge") - konflikti eelaste: vastandlike püüdluste,
Kodanikud peaksid olema lihtste kommetega ning õigustelt ja varanduslikult võimalikult võrdsed. 09.11.11 Kant'i kategooriline imperatiiv Toimi selle põhimõtte kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peab moraali otsima enda seest. Sellise moraali, mis võiks kõigile kehtida. Peaksime toimima selliste põhimõtete järgi, mille täitmisega teiste hulgas ma nõustun. Moraal võib olla ka mulle ebameeldiv, seada piiranguid. Need moraalinormid peaksid olema absoluutsed. Ma sean need iseendale, mitte et kõik peaks nii käituma. Ise sean omale piirangud, leian seadused mida võin pidada üldkehtivaks. Nt: sean kohuse omale, et ei valeta, ehk siis tahan et teised ei valetaks. Need peavad olema iseenesest võimalikud täita. Kategoorilist imperatiivi tuleb järgida tagajärgedest sõltumata, isegi kui tagajärg on ebameeldiv. Mõjutab ka praktilisi eluvaldkondi
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
Sotsiaalnorm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis iseloomustab käitumist, suhtlemist kollektiivsete subjektidega. Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad ka erinevat normatiivset regulatsiooni. See erinevus võib seisneda kas reguleerimise iseloomus, rakendavates meetodites või jõus. Vastavalt sellele reguleerivad inimeste käitumist erinevad sotsiaalsed normid. Inimeste käitumist reguleeritakse täiesti erinevate normidega: moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne)
stabiilsuse ning vähendab juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Kuid ta ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 3.Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (riigiga, kollektiiviga jne). 4.Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Õigusnormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, tavad ja traditsioonid, regigiooninormid, välise kultuuri normid. 5.Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Õigusnorm lähtub riigist, ta täitmine tagatakse riigi sunniga, ta on üldkohustuslik käitumisreegel, ta annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii?
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius
määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk TABU. · Tavadeks nimetatakse tunnustatud käitumisnorme, mis antakse edasi põlvkonnalt järgmisele · Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed Positiivsed sanktsioonid mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama, negatiivsed, aga annavad teada normi vastu · Moraalinormid nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist · Seadusteks nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse tegevuse valdkondade ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks · Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks.
MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele. 2. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim
valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 6) Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus
Väärtushinnangud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurisokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses.
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 6) Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus
Õpitulemused (ainestandard) Õpikeskkonna ainespetsiifiline kirjeldus (seotud uue RÕKiga) Ainespetsiifilised õpioskused Soovitused õppemetoodika valikuks ja hindamiseks Soovitused diferentseeritud õpetamiseks Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks Läbivate teemade käsitlusvõimalused Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks Üldpädevus Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid Sotsiaalne pädevus – eneseteostus, ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid Enesemääratluspädevus – teada oma tugevaid ja nõrku külgi Õpipädevus – organiseerimine, planeerimine, õppimine Suhtluspädevus – eneseväljendus arvestades olukorda ja suhtluspartnerit Matemaatikapädevus – käsitleda probleeme matemaatika seisukohalt Ettevõtlikkuspädevus Erinevus VANA ja UUE vahel Vana:
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
sotsiaalseteks normideks, ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Sotsiaalne norm/ettekirjutus on keeld/käsk/luba midagi teha. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi: 1. Õigusnormid 2. Õigusvälised normid (nt tava normid, moraalinormid, korporatsiooni normid, religiooni- jm säärased normid) Sotsiaalne reguleerimine toimub kahel kujul: 1. Individuaalne e kasuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, st iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhu kohta antud ettekirjutuse järgi ja konkreetse isiku suhtes. Puudus: tüüpsituatsioone tuleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
