selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada
Algas desarmeerimine. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas pidevalt inimeste elatustaset. Toiduainete nappus viis näljahädadeni. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõja tagajärjed: inimesed said surma, suured materiaalsed ja moraalsed kahjud. Pariisi rahukonverents 1919. Saksamaa + Prantsusmaa = Versaille's rahuleping. Iga kaotaja riik eraldi sõlmis võitjate riikidega rahulepingu. Kaotajad pidid maksma reparatsioone ehk kahjutasu. Riigipiirid jagati ümber kaotajate kahjuks
lahingutes. Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, mis aitas neil maaväge järjest tõhusamalt toetada. Sõja lõpupoole sagenesid õhulahingud ning lennukid muudeti kiiremateks ning manööverdamisvõimelisemateks. Kasutati ka zeppeline. Saksamaa kasutas palju allveelaevu ning kuulutas välja piiramatu allveesõja. Palju uputati kauba- ja reisilaevu. Esimese maailmasõja tulemusena toimusid muutused majanduses ja kohati ka ühiskonna korralduses. Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad. Kasvas naiste iseseisvus ning võrdõigus meestega. Naised võisid nüüdsest teha meeste töid ning töötada näiteks kaevandustes ja tehastes. Naised hakkasid ka aktiivselt osalema ühiskondlikus elus. Muutus naiste mood, mis lubas nüüdsest lühikesi seelikuid ja poisipead ning seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Muutus ka traditsiooniline peremudel. Esimese maailmasõja ajal hakkas riik majanduselu reguleerima. See oli vajalik, kuna kulutusi tuli piirata
Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta vabaduse endast ära. Vastutuse eest ära jooksev inimene tegelikult ise surub iseenda sotsiaalse ja psühholoogilise tingimuste puuri, ta ei saa ennast näidata ning lihtsalt sulab ühte halli massiga. Inimene, kellel on tahe oma eesmärke saavutada, soove täita ja ühiskonda teenida, peaks olema vaba, nii võrd kui võrd seda lubavad üldiselt järgitavad moraalinormid, vaba oma valikutes. See inimene, kes ei karda valikut teha, ei hakka kartma vastutust, mis langeb tema õlgadele. Kuid meie, inimesed, oleme sotsiaalkorraldusega olendid, meie elame ühiskonnas, kus kehtivad teatud reeglid, põhialused ja mõisted. Mõned nendest mõistetest on hästi seotud ja see ei tähenda, et peame ühest loobuma sest, et see toob endaga täiuslikult erineva mõiste kaasa. Kujunenud ühiskonna põhialused ise reguleerivad sotsiaalierarhiat. Kui on isiksusi, kes ei
ÕIGUS MAJANDUSÕIGUS Sotsiaalse reguleerimise funktsioonid inimeste vastastikune kaitse koordineerimine sotsiaalse koostöö loomine SOTSIAALNE REGULEERIMINE individuaalne reguleerimine normatiivne reguleerimine õigusakt üldakt e üksikakt õigustloov akt SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID moraalinormid tava ja traditsioon korporatiivsed normid religioossed normid kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES Abstraktsed faktilised asjaolud - elulised asjaolud, mille esinemisel tuleb normi rakendada
vabatahtlikkusel põhinevaid ühendused loovad enam sotsiaalset kapitali kui teised § Negatiivselt mõjutab sotsiaalset kapitali rahvastiku vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 9 Kultuuri mõju sotsiaalsele kapitalile Hiinas, Singapuris, Hong Kongis, Taiwanis esiplaanil kohustused perekonna ees siduv sotsiaalne kapital. Perekesksed moraalinormid mõjutavad suhtlemist, võõraid ei usaldata see tõstab korruptsioonitaset ja avaldab mõju majandusele. Jaapanis on tähtsamal kohal kohustused riigi ees. Sotsiaalne kapital ei akumuleeru hõimkonnasiseks ressursiks, ettevõtetel on võimalus arendada. 20. sajandi teisel poolel olid edukad suurettevõtted Toyota ja Nissani autotööstus, NEC ja Fujitsu arvuti- ja pooljuhitööstus, laevaehitus ja keemiatööstus
See ei läinud Scarlettil läbi, kuid sellega ei piirdunud ta ponnistused taas rikkaks saada. Peagi abiellus ta ilma kaaslast armastamata ühe kaupmehega. Ka sellest ei piisanud rahahimurale Scarlettile. Täielikult tolleaegseid norme ja väärtushinnanguid eirates alustas ta naisele sobimatult isikliku äriga. Läbi alandusete ja valede võib öelda, et isegi üle laipade sai Scarlett taas jõukaks. Kuid mis hinnaga? Paljud inimesed said haiget, mitmed moraalinormid rikutud ja suhted laastatud. Õnne ei saabunud. Rahahimu võib inimesi tõesti alatuid tegusid sooritama panna. Me elame kapitalistlikus tarbijaühiskonnas, kus iga liigutus maksab. Kui vabatahtlik töö välja arvata, siis pole ühtegi tööd, mida tehtaks tasuta. Tuhandeid kordi korrutatud väljend ,,Aeg on raha." Pole lihtsalt sõnakõlks. See ütlemine on muutunud nii aktuaalseks, et iga ülesande vastuseks kõlab: ,,Aga mis ma selle eest saan?". Mul on sõbranna, kelle peres on
1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 5) Tähtsamad lahingud: Jüüti merelahing Marne´i lahing Ypres´i lahing Verduni lahing Somme´i lahing
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) ingl...
Iga valik on vastutus iseenda eest. Kuid igaüks otsustab oma vabadustaset ise, sest peab aru saama kui palju vastutust ta suudab kanda. Vabadustase tuleks valida ka tagajärgedest lähtuvalt. Kõige eest peab maksma ja vabaduse tasu on vastutus, kõik ei hakka seda tasu maksma, just sellepärast loobuvad nad vabadusest. Inimene, kellel on tahe oma eesmärke saavutada, soove täita ja ühiskonda teenida, peaks olema nii vaba, kuivõrd seda lubavad üldiselt järgitavad moraalinormid, vaba oma valikutes. See inimene, kes julgeb teha valikuid, ei hakka kartma vastutust, mis langeb tema õlgadele. Kuid meie, inimesed, oleme sotsiaalkorraldusega olendid, kes elavad ühiskonnas, kus kehtivad teatud põhialused ja printsiibid. Vabadus on ärkamine õnnelikuna ja eesseisva päeva rõõmus ootus. Vabadus on teadmine, et saad selle päevaga hakkama ja naudid seda ning väga tõenäoliselt ka homset ja ülehomset
Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb
väed välja kõigilt vallutatud territooriumitelt.) 32. Miks nimetatakse I maailmasõda maailma-sõjaks? (Sellesse sõtta oli haaratud ca 75% maailma rahvastikust.) 33. Kui suur oli sõjaväkke mobiliseeritute arv? (> 67 miljoni inimese.) 34. Kui suur oli sõjaohvrite arv? (> 10 miljoni lahingutes surnu ja > 20miljoni haavatu; > 10 miljoni nälga ja haigustesse surnud tsiviilohvri.) 35. Milliseid muutusi tõi I maailmasõda kaasa inimeste mõtteviisis? (Purustati vanad moraalinormid, moraalne allakäik, maailmapildi avardumine läbi kokkupuute võõraste maade ja kultuuridega, üleüldine sõjavastasus.) 36. Milliseid muutusi tõi I maailmasõda kaasa majanduses? (Sõjavajaduste katmiseks hakkasid riigid majanduselu juhtima ja planeerima, tekkisid riiklikud tellimused ja riigipoolne rahandusabi riigitellimusi täitvatele ettevõtetele. See soosis suurettevõtteid ja laostas väiketootjad.) 37
* tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid Kirjutatud normid: Õigusnormid -> Konstitutsioon -> Seadused -> määrused -> otsused -> eeskirjad Kirjutamata normid: tavad ja moraalinormid (tabud Kümme käsku) Miks järgiti tavasid? Traditsioonide tõttu, ebausu tõttu ja kardeti ka üldsuse hukkamõistu Milleks on vaja seadusi? - On riigi tegutsemise lauseks - Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu - Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini hakkama saada - Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niiviisi ühiskonda Kuidas on võimalik end õigusnormidega kursis hoida?
hakkasid USA-st majanduslikult sõltuma. USA andis sõjaajal palju laenu, eriti Atandi 6 riikidele. Sõjakäigus võeti kasutusele erinevaid meetmeid, mida ennem ei oldud kasutatud. Näiteks arenes lennundus. Autode levik suurenes ja esmakordselt kasutati sõjas tanke. Toimus ka mitmeid allveesõdu, mida ennem polnud juhtunud. I maailmasõda oli väga ohvriterohke- umbes 10 miljonit inimest hukkus ja 20 miljonit inimest sai haavata. Moraalinormid muutusid, naised said ühiskonnaküsimustes kaasa rääkida. Moodi läksid lühemad kleidid-seelikud ja poisipea. Euroopa peale Esimest maailmasõda KOKKUVÕTE Esimene maailmasõda oli traagiline ja tarbetu konflikt. Tarbetu sellepärast, et selle puhkemisele viinud sündmuste jada oleks saadud katkestada mistahes suvalisel hetkel esimesele relvakokkupõrkele eelnenud viie kriisinädala jooksul, kui maksvusele oleks pääsenud mõistus või üldine hea tahe
moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. 1.2 Eetikale on omased teatud tunnused · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi 1.3 Eetilised kategooriad · HEA, headus tegelikkuse vastavus kõige erinevamatele külgedele. · ÕIGLUS nõuab, et õigused ja kohustused, teened ja tunnustus, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses.
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tä...
sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste ,,kehastajateks". Õige ja väär kui moraalsed väärtused määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina. Moraaliväline väärtus on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste „kehastajateks“. Õige ja väär kui moraalsed väärtused – määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina. Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
Massikommunikatsioon e. massiteave on laiade rahvahulkade informeerimine (ajakirjandus, televisioon, internet). Avalik arvamus on küsitluste koostamine teatud probleemide kohta. Massiteabe ülesanneteks on rahvast harida ning teda riigis ja maailmas toimuvast informeerida. Õigus on suhteid reguleeriv normide kogumik. 1215 "Suur vabaduste kiri". Õigusriigi tunnused on seadused ja määrused (põhiseaduslik kord), kohus ning dem. valitsus, kodanike jaoks ning tagab avaliku korra. Tavad ja moraalinormid on sots. tõekspidamised ja harjumused, mis korrastavad inimkäitumist, kergendavad ja vääristavad ühiskondliku elu. 24. veeb. 1918 Eesti iseseisvus, 2. veeb. 1920 Tartu rahu, 15. juun. I Põhiseadus, 1934 Põhiseaduse muudatus, 1938 Põhiseadus, 20. aug. 1991 Eesti taasiseseisvus, 28. juun. 1992 Põhiseadus. Põhiseaduse e. konstitutsiooni (kirjalik õigusakt, mis seisab teistest seadustest kõrgemal, saab muuta) tähtsamad punktid on
Normatiivne reguleerimine - uus kvaliteet. Tõi kaasa üldiste normide väljatöötamise. Üldiste reeglite abil on võimalik ühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes........ Puudused: normatiivse reguleerimisega ei saavutata konkreetse situatsiooni kordumatuse arvestamist. Siit tuleneb vajadus neid kahte reguleerimise viisi ühitada. Sotsiaalne reguleerimine toimub väga erinevate sotsiaalsete normide abil. Liigitatakse vastavalt valdkonnale, mida reguleeritakse. · Moraalinormid Ühiskonnas kõige tähtsam koht (aus - ebaaus; õiglane - ebaõiglane jne.). · Organisatsioonide normid (korporatiivsed normid) Käitumine organisatsiooni sees, organisatsioonide vahelised suhted. · Religioossed normid Inimese ja usuorganisatsiooni vahekordi ja käitumisreegleid antud koguduses. Sotsiaalne reguleerimine - valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste
Sotsiaalne keskkond-inimest ümbritsevad ühiskondlikud, materiaalsed ja vaimsed tingimused, mis on vajalikud tema eksisteerimiseks, formeerumiseks ja tegevuseks. Keskkonna makrofaktorid-objektid, nähtused, suhtumised, tingimused, mis mõjutavad eri maades elavate suurte inimrühmade elutegevust aga järelikult ka iga üksiku inimese elutegevust Keskkonna mesofaktorid- inimese ja sotsiaalse grupi, mille juurde ta kuulub, elutingimused- ideoloogilised ja eetilised suhted, moraalinormid ja väärtused, mis on omaks võetud antud sotsiaalse grupi poolt Keskkonna mikrofaktor0id- materiaal-olmelised inimese elutingimused, tema lähim sotsiaalne keskkond. Esteetiline kasvatus-väärtusorientatsiooni kujundamist esteetilise suhtes, et inimene objektiivselt oskaks määrata hinnatava väärtust Kehaline täiuslikkus-ajalooliselt kujunenud inimese harmoonilise kehalise arengu, kehalise ettevalmistatuse tase, mis on optimaalselt vastav antud ühiskonna nõudmistele. Muutub aegade
(moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus: moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele.
Viini psühhiaater Sigmund Freud (1856-1939) avaldas lugematul hulgal artikleid, brosüüre ja raamatuid. Noore arstina pani ta tähele, et paljude hingeliste, aga ka ihuliste hädade algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja tal õnnestus pilgete ja laimu kiuste luua uus inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena
· Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest · Relvajõududesse mobiliseeriti sõja ajal üle 67 miljoni inimese · Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotued mõjutasid rahvastiku arengut ja teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset, · toiduainete nappus viis mitmel pool näljani, enamikes sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi järgi. · Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad, tõi kaasa suuri vaimseid kannatusi, · samas avardasid kokkupuuted võõraste kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõda ja majandus: · sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused · kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele · tarbekaupade tootmine vähenes · hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu · kehtestati üldine töökohustus
Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd. Norm reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Erinevad normid: moraalinormid, õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud. Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga seadused kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas. Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu
õigusemõistmisele. Kodune töö: 1) Eesti on õigusriik 3 näidet 2) Eesti ei ole õigusriik 3 näidet Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühsikonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides Tavanormid tava seadust ei muuda, aga seadus võib tava muuta (paljukordne ühel viisil käitumine) Moraalinormid normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist Korporatiivsed normid kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja ) Religioossed normid Õigusnormid o Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. o Õigusnorm on abstraktne reegelt s
Sotsiaalne keskkond-inimest ümbritsevad ühiskondlikud, materiaalsed ja vaimsed tingimused, mis on vajalikud tema eksisteerimiseks, formeerumiseks ja tegevuseks. Keskkonna makrofaktorid-objektid, nähtused, suhtumised, tingimused, mis mõjutavad eri maades elavate suurte inimrühmade elutegevust aga järelikult ka iga üksiku inimese elutegevust Keskkonna mesofaktorid-inimese ja sotsiaalse grupi, mille juurde ta kuulub, elutingimused- ideoloogilised ja eetilised suhted, moraalinormid ja väärtused, mis on omaks võetud antud sotsiaalse grupi poolt Keskkonna mikrofaktorid-materiaal-olmelised inimese elutingimused, tema lähim sotsiaalne keskkond. Esteetika-inimese esteetilisi suhtumisi ja selle tähtsust inimese vaimsele arengule Esteetiline kasvatus-väärtusorientatsiooni kujundamist esteetilise suhtes, et inimene objektiivselt oskaks määrata hinnatava väärtust Kehakultuur-üks osa kogu inimkonna kultuurist, vaimsete ja materiaalsete väärtuste kogum, mida on
Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus). Teised seadused reguleerivad ühiskonnaelu mitmesuguseid valdkondi. Nendes fikseeritud põhimõtteid sätestavad täpsemalt määrused ja otsused. Kirjalike normide alla kuuluvad ka eeskirjad nt liikluseeskirjad, kooli sisekorra eeskirjad. Õigustloovad akte ehk normatiivakte kehtestab riigiasutus, kellel on vastavad volitused. Kirjutamata normid tavad ja moraalinormid kujunevad välja aastakümnete ja sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle. (nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.)
omakorda sõltub, millisena tajume ennast ja keskkonda meie ümber. Juhtimine on oma olemuselt juhitavate psüühika kodeerimine, uue subjektiivse reaalsuse tekitamine nii enda kui teiste peades (uskumused, maailmapilt, olukorra taju jmt) ja selle tagajärjel käivituva sündmuste ahela ka objektiivse reaalsuse ümberkujundamine. Psüühika kodeerimine on võimalik kas otseselt (edasi- ja tagasisidestamine) või läbi kaudsete vahendite (väärtused, edukriteeriumid, kultuur, uskumused, moraalinormid, stiil, mood, erakondlikkus, käitumis- ja aukoodeksid, seadused, õigusaktid, normatiivid, reglemendid jmt). Juht peab mõistma, et iga tema juhtimisotsus (või ka otsustamatus) käivitab sündmuste ja mõjude ahela, mis kujundab reaalsust ühel või teisel viisil. Teadvustamata mõjudega otsused ! kujundavad ettearvamatute tagajärgedega reaalsust. Kui programmeerija on programmeerimisel teinud vea ja tema poolt loodud programm ei ole funktsionaalne, saab ta
võimuhaaramise*USA sai kasu sõjast, kuna teised riigid jäid talle võlgu*haavatud, hullud,surnud*arenesid leiutised. I ms TULEMUSED: Saksamaa kaotas kõik oma kolooniavaldused ja osa Euroopa maa-aladest ning tembeldati sõjasüüdlaseks. Vene Impeerium lagunes sõja tulemusena ja tekkis terve hulk riike.AU lagunes ja tekkis Austia , Ungari ja Tsehhoslovakkia. Osmani lagunes ja tekkis Türgi. SUURED KAOTUSED:10 milj surnut, 20milj haavatut(3,5 sandid), sõda purustas vanad moraalinormid,tavad, moe. sõjakulutused kurnasid riigi majanduse välja.USA tähtsus kasvas(maj ja pol)patsifistlik- sõjavastane liikumine, mille tulemusena hakati looma organisatsioone, et sõda ära hoida, aga nendest polnud kasu. I ms võitjate ülekohus kaotajate suhtes. Jagati riigipiirid võitjate meele järele. Kolooniatel oli võimalus saada iseseisvateks. Teaduse ja tehnika areng.Lagunesid impeeriumid.PARIISI RAHUKONVERENTS :1. reparatsioonid -sõjakahjude korvamine2
Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism: Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon, moraal, kombed ja etikett. Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust. Relativismi teesid: I Erinevuse tees moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. II Sõltuvuse tees moraal on kultuuri produkt. Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi
Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida). · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu. · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik. · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. Sankt siooni
Võimalus, et insener Smithi soov saada igal juhul oma tasu kätte paneks ta minema liigsetele kompromissidele ning sellega toote kvaliteedi halvenemisele, on tõepoolest välistatud tööandja poolse kontrolliga. Kuna ettevõte on huvitatud eelkõige konkurentsivõimelise toote loomisest, instrueeritakse insener Smithi kindlasti selles suunas ning välistatakse tema puhtalt isiklikule kasule suunatud tegevus. Kokkuvõtteks Leian, et inseneride ette seatavad eetikareeglid, moraalinormid ei tohiks ühelt poolt saada taksistuseks inseneride loomingulisele tegevusvabadusele. On selge, et tingimused reaalses maailmas muutuvad kiiremini kui õigusnormid ning seadusandlus omab muutumisel alati teatud inertsi. See ei tohiks aga viia loomingulisuse ning arengu pidurdamisele. Teisalt on insenerikutse väga vastutusrikas ning seotud paljude inimeste heaoluga, mistõttu peaks inseneride isiklik moraalitunne ning austus ühiskondlike
2009 Sisukord: 2.......................................................Sissejuhatus 3.......................................................Maalikunst 5.......................................................Kalligraafia 6.......................................................Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus: Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Maalikunst
tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides. Sotsiaalsete normide tunnused: · Kasulikkus ühiskonna (vajalikkus) vajadused · Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid: · Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav. · Moraalinormid (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks. · Korporatiivsed normid teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab) · Religioossed normid usuorganisatsioonide poolt kehtestatud. · Õigusnormid kõige olulisemad, käitumisreeglid. Õigusreeglid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusv...
) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast? On isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele (al. 14 a) 35. Mis on otsusevõime? On isiku võime tehingu tegemise ajal arusaada oma tegudest ja neid juhtida 36
h) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. i) Valitses tööjõupuudus. j) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal. k) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. l) Võitjate ülekohus kaotajate (hiljem viis Teise maailmasõjani). m) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). n) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. Kasutatud kirjandus Ajaloo konspekt (203 SKA ajalugu 2014a.) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da http://webcache.googleusercontent.com/search?
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad
TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid 12 3.3. Korporatiivsed normid 13 3.4. Õigusnormid 14 § 2. Õiguse tunnused ja mõiste 14 P.1. Õiguse tunnused 14 P.2. Mõiste ning termin 14 P.3. Mõiste õigus erinevaid tähendusi 15 P.4
käitumist, mõjutab inimene teda just niimoodi reageerima. Eelarvamus negatiivne stereotüüp, mida iseloomustab jäikus, muutumatus ning liigsest üldistamisest tuleneb puudulikkus. Etnotsentrism suhtumine ümbritsevasse nii, et indiviidi oma grupp on keskpaigaks ning ülejäänud maailma hinnatakse oma grupi väärtushinnangute alusel. Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria:
Premeerimiseks sobib kõik mida inimene soovib (materiaalne heaolu, võim, edu). Karistus rikkumise puhul: karistuseks on selle väärtuse purustamine, mida inimene idealiseerib. Idealiseeritud väärtused võivad olla kolme liiki: 1. materiaalsed väärtused: keha, tervis, ilu, seks, raha, materiaalne heaolu, töö, perekond, lapsed, harrastused; 2. vaimsed väärtused: moraalinormid, ideaalid, ausus, printsipiaalsus, inimeste liigarmastamine, kõlblus, võimed, areng, intellekt, looming, kuulsus, au, austus, võim, usk, usaldus, tulevik, karjäär; 3. ekslikud veendumused: uhkus, ümbritseva maailma kontrollimine, armukadedus, hukkamõistmine ja inimeste põlgamine, solvumine elu peale, rahulolematus iseenda ja saatusega. Nende väärtuste idealiseerimine on alateadlik tegu.
võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust? *Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriume, pandi ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. *Tohutud inimkaotused, u 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut *Purustati vanad moraalinormid (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea) *Tekkis patsifistlik (sõjavastane) liikumine *Lennunduse areng *Autode levik jne Austria-Ungari – lagunes. Tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia Venemaa – Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome Türgi – kaotas alad Lähis-Idas, Türgist sai ilmalik Vabariik 6. Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja?
* Riik kontrollis ressursside jaotamist ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: * Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. * Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). * Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). * Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naiste iseseisvumine, naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine meestega; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. * Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. * Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.
- erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades 5) Normide osa ühiskonnasuhetes (õpik lk 24-28; TV ül 16.-17.) - Mõisted: sotsiaalsed normid, õigusakt, seadus, määrus, tava, moraalinorm, õigusriik - Õigus- ja moraalinormid: nende osakaal ühiskonnas; miks need vajalikud on?; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim
Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud 11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Sõda mõjutas rahvastiku arengut ja teravdas sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas inimeste elutaset. Pikad sõjaaastad purustasid moraalinormid ja tõid kasa vaimseid kannatusi.Muutused, igapäevaelu sõja ajal sõda pööras segi senised majandussidemed ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Meeste asemel hakati kasutama naiste ja noorukite ning sageli ka sõjavangide tööjõudu. Riikide majanduselu hakati tugrvalt reglementeerima ja kontrollima. Riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. uued relvaliigid ja taktikad tekkis kaeviku e
Üksikisiku puhul näiteks ausus, abivalmidus. 10. Normid ja sanktsioonid. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Grupi sälimise seisukohalt võib jagada normid järgnevalt: 1). Tavad - normid, mis antakse edasi põlvest põlve. Tava rikkumisele reageeritakse mitteformaalselt hukkamõistvate sõnade või pilkudega (zestidega). Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil, need võivad olla posit. kui ka negatiivsed. Mida tähtsam on norm, seda rangem on sanktsioon. 2). Moraalinormid reguleerivad "peab" käitumise valdkonda (näit. peab olema viisakas). 3). Seadused - reguleerivad kõige tähtsamaid elu valdkondi ja väljendavad tihti ideaalkultuuri, millest normid on paljude jaoks liiga kõrged ja sellepärast seaduseid rikutakse. 11. Etnotsentrism ja tema funktsioonid. Etnotsentrism - erinevaid kultuure hinnates kaldume neid hindama oma arusaamade ja väärtuste alusel. Kõigi kult. esind. arvavad, et nende kultuur on parim. Paljudes keeltes kasut
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
