TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab ...
vabadusest teha seda, mis meeldib. Siis on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga. See leping määrab meile valitseja ning reeglid, millele peame alluma, kuna neid reegleid jõustab võimas valitseja riik, Levitaan. Alles selle lepingu sees tekib moraal ning saavad alguse õiglus ja ebaõiglus. Seal, kus ei panda maksa seadust, puuduvad õige ja väär, õiglus ja ebaõiglus. Sven Mikser avaldas peale Osama tabamist, et omaette küsimus on, kui suur roll tal oli ja kas tema tabamine ja puudumine reaalselt kuidagi globaalset terrorismi aitab pärssida, see ei ole sugugi kindel,lisaks märkis, et terrorivõrgustik oli suuresti lõdvalt seotud ja mitte ühtse
■ tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas ■ tunnistab inimese vaba tahet ■ moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele, ■ kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada pldise seadusandluse printsiibiks”, moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus, ei tohi mingil juhul otsida kasu enda jaoks, isegi mitte kaudset ■ teadmine- on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest- oluline on küsimus, mida ma pean tegema
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2
Karina Selivanova AM15 Miks ma tahan saada ämmaemandaks? Kõik me sünnime, käime lasteaias, koolis ning seejärel seisame valiku ees, kuhu suunas oma eluga läheme. Seda mõjutavad nii sõbrad, perekond, ühiskond, huvialad ning sisemine moraal ja eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada ämmaemandaks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Mulle oli alati huvitav, kuidas toimub lapse sünnituse protsess. Mulle on see alati tundunud maagilisena. Aga ma kunagi ei mõelnud tõsiselt ämmaemanda elukutsele. Minu meelest on ämmaemanda elukutse midagi rohkem, kui lihtsalt sünnitusabi
Kas tänapäeva noortes võimutseb kuratlikkus? Tänapäeva noortel on maailmapilt võrreldes kunagisega palju muutunud. Kõige tähtsam moraal sellel teemal on et noorus on hukas, nagu tavaliselt öeldakse. Noored ei oska ennast hästi väljendada ja soov on teha ainult seda mis neile endile ainult kasu toob. Kadumas on ka austus vanemate inimeste vastu ja noorte teod muutuvad aina arututeks. Ma arvan selle kõige taga on vanemate üleskasvatus. Noorte puhul kaob huvi vaimse ilu suhtes, siis kui nende ümber olev keskkond mõjutab neid seda tegema. Inimesel tekib kartus ennast väljendada, sest kõike mida
Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses Eetika – moraali puudutavad arutelud hea ja halva, õige ja vale suhtes. Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.
saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poolitikule ja kirjanikule Niccoló Machiavellile. 3. Humanism: Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
· Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5.
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus
Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a., kuid ka paljud nooukid, inimene lähtub oma vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse teistele kahju mitte teha, hirmutamine ei ole vajalik, laps peab õppima, et tegevustel on tagajärjed
· Alkibiades: ,,kavatsen tõtt rääkida" kirjeldab Sokratese tema väärtusi, mitte üksnes tark, vaid ka ilus ja tugev mees, vapper, õilis, üllas. Samaaegselt on armastuse arusaam teinud Sokratesest raidkuju, ta ei hooli enam ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Samas tunnistab Alkibiades, et on muutunud orjalikuks, ta ei suuda end kontrollida, läheneb hullumeelsusele. · Pidusöögi moraal Sokratese lugu: kuidas armastav oled saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast · Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel eriline väärtus · Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Kristilik ,,agape" (arm) Piiblis ,,agape" (,,Armasta Jumalat" ja ,,Armasta ligimest nagu iseennast") vs Platoni ,,eros" (erootiline; kiindumus sõprade vahel)
1.1 Ühiskonna sektorid ja valdkonnad MINU LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused ...
Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja normid. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust
poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub kui suured on tekkinud probleemid. Erakond püüab säilitada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valituses olles neid elluviies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Normid ühiskonnas: · moraal -on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, · tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata · õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Õigus Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan. Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus;
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2
Soovituslik kirjandus: Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus Milles seisneb moraali olemus? Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 Miks on moraali tarvis? Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 Mis on moraali funktsioon? Ärieetikat kui niisugust pole olemas. Mis on hüve?
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi.
internatsionaalne, hingelt eestlane ja vaimult eurooplane. Küllap annab meie rahva eetilistest kõhklustest tunnistust ka seniste eetikaskandaalide kuhugile rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Paljud inimesed kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemisel. Eetika tähtsus Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt.
Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different
Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskripivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna „õige“ tähendust (nagu näiteks „õige tegu“) . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna „hea“ tähendus. „Hea“ on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. „Hea“ on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „hea“
inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtted järgnevad: Eksistents eelneb olemusele. Inimene pole muud, kui see, kelleks ta end teeb. Luues iseennast, loob inimene ka inimkonda üldiselt. · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Sartre leiab, et nii moraal kui ka kunstiteos läbib leiutamise ja loomise protsessi, mille olemust ei saa enne määratleda kui see täielikult valmis on. Inimene loob ja vormib iseennast moraalsete valikutega, mis viivad teda ja tema olemust defineeriva lõpptulemini. · Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
* Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon Õige & väär (patt), usulise Igavene tasu või karistus autoriteedi järgi.
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erinevaid printsiipe paremaks ega halvemateks pidada. See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud. Põhiväärtused Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt Moraaliobjektivism
Kordamisteemad ärieetikas 1.Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust
neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine orjade moraal. Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, aeg-ajalt nad põimuvad, teinekord eksisteerivad kõrvuti isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi on kehtestatud valitsev seisus hea. Kõnekujundis vastandatakse head ja suursugust halvale ja põlatule. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest
käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Katoliiklane või abordivastane võib uskuda, et aborti lubavad seadused on ebamoraalsed. Sageli on meie moraalsete erinevuste juured mitte moraaliprintsiipides vaid maailmavaates.
Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskriptivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna ,,õige" tähendust (nagu näiteks ,,õige tegu") . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna ,,hea" tähendus. ,,Hea" on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. ,,Hea" on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,hea". ,,Kollane" samamoodi lihtne idee (fakt) ja
Tehti isegi kindlaks, et Eesti on ülemaailmselt kõige vähem religioossem riik. Ainult 20% rahvast ütles, et usk mõjutab nende igapäeva elu. Üldiselt taunitakse kõiksuguseid ateiste. Nagu öeldakse, et ,,Ükski religioon pole kunagi sallinud teisitimõtlejaid ega hakka ka kunagi sallima." Tihti väidetaksegi, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. Kas tõesti on nii, et ainsam põhjus, miks püütakse hea olla on see, et tahetakse saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus, vaid lollus. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal. Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb
vaim pole midagi muud kui aju? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 14.Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavad olukorras käituda? a. Kirjeldav tasand b. Normatiivne tasand c. Metaeetiline tasand d. Emotsionaalne tasand 15.Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid a. Moraal on privaatne, eetika avalik b. Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle c. Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle d. Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16.Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? a. Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b
D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid
Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib
Miks ma tahan saada politseinikuks Kõik me sünnime, käime lasteaias, koolis ning seejärel seisame valiku ees, kuhu suunas oma eluga läheme. Seda mõjutavad nii sõbrad, perekond, ühiskond, huvialad ning sisemine moraal ja eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada politseinikuks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Leian, et politseitöö on igati aus amet tublile noorele eesti mehele. Loomulikult on neid nn ausaid ameteid veel, kuid politseitöö oma ühiskonna teenimise eesmärgiga meeldib mulle valikutest enim.
· Oli teener. · Oli kõigil aladel osav. · Välimuselt ilus, sale. · Oli iseloomult ettevaatlikja kaval. Seda näitas juba see, et ta ei uskunud alguses seda, et Lydia temast sissevõetud ja ta andis talle ülessanded, et näha kas ta teda päriselt armastab. · Väärtustas austust ja armastust. Moraal, kui ei usu siis kontrolli. Lydia · Päritolult aadlipreili. · Välimuselt ilus. · Iseloomult oli kaval, enesekindel ja julge. Seda oli kohe nähe kui ta võttis vastu ülsessanded mille tale Pyrrhos andis nende täitmine nõudis suurt julgust ja enesekindlust muidugi oli nendeks vaja ka natukene kavalust.
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa
Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine
Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma
"Dekameron" Giovanni Boccaccio 1.Karakterid, seisused, tüübistik: 2.Armastus ja abielu Boccaccio käsitluses: 3.Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?
1.Riik on tekkinud selleprast kuna inimesed tahtsid kokku hoida, nad ei tahtnud nii palju sda enam, sest ennem riigi tekkimist oli kikide sda kikide vastu. 2.hiskond on hesuguse elulaadiga inimrhm, hes piirkonnas, hiskonnal on ka territoorium 3. 4. hiskonda vrreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikkuhiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal, kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale sdistuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll trkiste, tele- ja raadiosaadete sisu le, teabe valikuline valdamine 13.
nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis- romantiline armastus). Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse
Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud.
juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega. Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha. Kuna me kasutame printsiipe, et käitumist ette kirjutada, nõu anda, kiitust ja laitust jagada, satuksime iseendaga vastuollu, kui hoiaksime neid salajas. Teostatavus- moraaliteooria peab olema elluviidav, teooria reeglid eo tohi avaldada toimijate õlgadele liiga rasket koormat. 3. Erinevused metaeetiliste seisukohtade vahel. Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi. Skeptistsim- filosofeerimine moraali üle tuleks lõpetada ning lähtuda tavades, elada ilmutuste, sisetunde v muu järgi. See teooria pigem kritiseerib moraali, kui hoidub sellest. Mõtlemisest hoidumine.
10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
ja Leletilt võeti nende väiksed poolvennad ära ja anti nende tädi kavatada. Leleti lugu ei lõppenud mingi ootamatu puändiga vaid kõik läks nii nagu arvata oli. Vaatamata sellele, et ta püüdis koguaeg midagi vastupidist loota ja uskuda.Ta sai kaks aastat vangistust, maksimum oleks võinud olla viis aastat. Ainuke asi, mida lõpuks Lelet soovis oli see, et keegi tuleks ja küsiks talt kuidas tal läheb. Õnneks pole see noorteromaan liiga moraliseeriv (kuigi moraal tuleb kaasa iseenesest, paratamatult). Kirjanduslik stiil on mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv. Raamatu moraal rõhub sellele, et isegi siis, kui püüda ja üritada niiöelda kõige paremat, võib elu allamäge veereda. Üritada ju võib, aga kergem on siiski lasta asjadel kuidagi omasoodu veereda. 20. eluaasta eel pole sa ju niiväga elukogenud ega teadlik, mida see veeredalaskmine õieti kaasa tuua võib.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
