kujunenud inimeste stereotüübid. Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel on kõik lubatud ja nii mõnelgi korral vaikitakse teiste patud maha. Tegelaste eetika lähtub aususest ja hoolimisest, kuid tihtipeale eiratakse neid ja siis avaldub ahnus ning maistele naudingutele allumine. Võrreldes tänapäeva eetikaga, oli tolle aja moraal suhteliselt primitiivne, sest valetamine ja tapmine olid XIV sajandil üpris igapäevased. Samas naeruvääristatakse teoses teistele valu põhjustamist ning ka häbitundmist ja samuti kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kõige rohkem pilati aadlikke ning vaimulikke, aga vaimulikke oli lihtsam petta, kuna nad olid jumalasse niivõrd kiindunud, et uskusid peaaegu kõike. Üksiti halvustatakse inimesi, kes ei julge oma arvamust avaldada ega kaitse abivajajaid. Moraal aga
Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid.
Seadus 1. Loodusseadused 2. Sotsiaalsed normid · Kirjalikud seadus, määrus, eeskiri, käskiri o Üldakt- seadus, mis kehtib mitme asja puhul. o Üksikakt- kirjalik, mida saab kasutada ainult ühe korra. · Suuline eetika, moraal, tava Sümbol annab edasi mingi idee.
midagi peale hakata. Muidugi suurärimehed ei mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast. Selle põhjal saab järeldada, et liiga palju raha pole kunagi hea. Loo moraal: Liiga palju raha viib alati hauda. Kinoteoses oli suurepäraselt ära sõnastatud see, kuidas ja miks üldse majanduskriis tekkis. MORAALIRISK. Mina mõistsin seda nii, et mitte miski ei takista uuesti laenu (võlgu) küsimast, kui korra on juba küsitud. Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige. Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab ka lapse arusaamu sellest, mis on õige ja miks just nii on õige. Kodustele käitumisnormidele lisanduvad edaspidi organisatsioonide, näiteks kooli poolt ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei või...
osa ühiskonnast jõudnud teenida piisavalt palju, et neil polnud enam rahaga midagi peale hakata. Muidugi suurärimehed ei mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast. Selle põhjal saab järeldada, et liiga palju raha pole kunagi hea. Loo moraal: Liiga palju raha viib alati hauda. Kinoteoses oli suurepäraselt ära sõnastatud see, kuidas ja miks üldse majanduskriis tekkis. MORAALIRISK. Mina mõistsin seda nii, et mitte miski ei takista uuesti laenu (võlgu) küsimast, kui korra on juba küsitud. Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad.
Märksõnad: kristlus, koledus,halb, maailm Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Müstilisi seletusi peetakse sügavamõttelisteks; tõde on, et nad ei ole isegi pinnapealsed. Märksõnad: müstika, tõde Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Moraal on indiviidi karjainstinkt. Märksõnad: moraal, karjainstinkt Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Paljud inimesed ebaõnnestuvad originaalsete mõtlejatena, kuna nende mälu on lihtsalt liiga hea. Märksõnad: originaalsus, mälu Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (3) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Mu püüdluseks on öelda kümne lausega sama, mida teine ütleb terve raamatuga. Märksõnad: püüdlus, raamat
· Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ei oska piisavalt elatist teenida · Armukade naine tunneb seda · Kergeusklik usub ,,Puhastustuld" 4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal: · Petmine on lubatud, kui sellest ei saada teada. · Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna. · Inimene on valmis pettusega edasi elama, kui sellele on hea põhjendus. 5.) Jutu kokkuvõte (2-3 lausega): Ferondo võtab sisse mingit pulbrit ja maetakse surnu pähe maha. Abt, kes vahepeal tema naisega lõbutseb, toob Ferondo hauast välja ja paigutab vangikongi; ta pannakse uskuma, et ta viibib ,,Puhastustules"
,,Carmen" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos tõesti meeldis mulle, sest alati oli käsil mõni põnev tegevus. Kuna mustlased on alati sellised salakavalad ja üpriski petlikud, siis oli hea nendest rohkem teada saada. Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik. Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik.
rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Need, kes on haljama oksa peal, soovivad selle õndsa olukorra jätkumist ja kindlustumist ja arvavad sageli, et just nüüd on õige ja viimane aeg hakata dentelmenideks. Paljud ülejäänud kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemiselii[5] Teine oluline moment on see, et lisaks seni paljuräägitud eetika võlule ja ilule on see ka ühiskonnale kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna. Just eetika oma normide ja psüühilise toimega on see, mis reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa
Eetika, moraalifilosoofia, moraali- ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid. Küsimused:Millises vahekorras on esteetiline teadvus ja kunst ühiskondliku olemisega, inimeste eluga? See ka 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea- halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende
Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut
· Kuidas tekib koertel süljeeritus refleks jms (Pavlovi koer ehk sülg eritub kuigi süüa ei saa) Andis kindlal kella ajal süüa Lõikas lõua alla augu, et kas enne söömist eritub sülge Koerale süüa antud, aga ikka süljenäärmed hakkasid tööle Psühhoanalüüs o Viktoriaanlik moraal Suhtumine seksi/kehasse 19. Sajandil Euroopas Tuleneb inglise kuninganna nimest Viktooria Victoria oli kole, otsiti meest, leidis kena printsi Alberti, said 9 last, olid õnnelikud. Moraal- perekondlikud väärtused · Seks ja kõik kehasse puutuv oli tabu · Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939)
Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena" "Naistest" "Kunstidest" Stoitsism Seneca Eelmeditatsioon (premeditation)
uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Vastus : Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad küsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias
Selle peale narrisid Betto ja tema kaaslased teda ning Guido otsustas neile tabavalt ent samas teravalt öelda. Seepeale ei tülitanud Betto ja tema kaaslased Guidot rohkem. Kümnes novell Haruldaselt hea kõnemees vend Cipolla andis talurahvale lubaduse näitada neile sulge, mis kuulub ingel Gabrielile. Kui saabus aeg näidata sulge, oli selle asemel hoopis süsi. Kuid osav kõnemees, nagu ta oli, suutis ka sellest häbiväärsest olukorrast välja tulla. 2. Moraal kui novelli viimane osa. Kuidas B seda kasutab, mida selles väljendab? Mingit moraali ei olegi. B novell ei lõpe õpetussõnadega, kuid see ei tähenda kaugeltki, et ta oleks kirjutanud amoraalseid novelle. Ta ei kirjutanud novelle, vaid raamatut ja ainult selle terviku kontekstis võib rääkida iga üksiku loo mõttest. Kuuenda päeva juttudel oli üldiselt siiski üks moraal, milleks oli, et tänu heale keelekasutusele, huumorimeelele ja tervale keele
b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
Eetika teadustöös Brit Truuts ja Laura Lehtmets Mis on eetika teadustöös Eetika teadustöös on moraal ja normid, millest tuleb teadustöös kinni pidada: Ausus Privaatsus Konfidentsiaalsus Anonüümsus 1) Eetika olulisus uurimistöö koostamisel Plagieerimise vältimine Korrektsete andmete esitamine Anonüümsuse tagamine Erapooletus 2) Eetika olulisus-teadlase eetika Kompetentsus Andmete tõepärasus Võrdõiguslikkuse printsiip Positsiooni ära kasutamine lubamatu Kriitiline suhtumine oma teadustöö tulemustesse
valdkonnas, mis on kättesaadud, selle valdk. võimel, mis on kättesaamatu. I: S. Kierkegaard: 1813-1855. ,,Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema
Seksuaalsus ja ühiskond Mis see on? Seksuaalsus on inimeste käitumine, eelistused, vajadused, moraal ja kultuur Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja. Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse.
majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus Üksteisele lähenenud
Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika. Ühiskonnas kujunenud õige käitumise põhimõtete süsteem. Pole olemas moraali, mis hõlmaks kogu ühiskonna. Moraal mitte ainult ei reguleeri inimese käitumist, vaid aitab seda ka mõtestada. Mitte kõiki tegusid ei saa hinnata moraali seisukohalt, vaid ainult neid, mis on sooritatud vabatahtlikult ja teadlikult. Moraali eripära tuleb paremini esile, kui võrrelda moraali seaduse ja tavaga. Moraal ja seadus erinevad kahes punktis. 1) seadus on välja töötatud ja riigivõimuorgani poolt vastu võetud ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise
ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. Sellele näivale paradoksile vastab Nietzsche ise oma autobiograafilises teoses "Ecce Homo." Haigus, vastupidi, õhutas tema võimutahet, sellest sai elamisiha stimulaator. Just haigus oligi see, millest tekkis Nietzsche filosoofia. "Mis ei tapa, teeb tugevaks." Kuid ka võimutahet Nietzsche ei kiida heaks. Selleks puudub vajadus. Moraali tekkest Oma teoses "Moraali geneolooogia" uurib Nietzsche kuidas on tekkinud moraal, mõisted "hea" ja "halb." Miks on arvatud, et "hea inimene" on "väärtuslikum" kui "halb inimene" inimkonna kui terviku seisukohalt. Äkki on vastupidi? Kõigepealt tuleb luubi alla võtta moraalsete väärtuste endi väärtus. Kas näiteks altruism on tõesti väärtus iseeneses? Või on moraal inimkonna haigus ja võimalikult ka häving, "ei" ütlemine elule? Senised moraali geneoloogid, keda Nietzsche kõvasti materdab,
Poliitiline võim on keerukas kombinatsioon jõust ja selle kaudu moodustuvast sunnist ja legitiimsusest mis tunnistab võimu poolt jõu kasutamise seaduslikuks. -Võimu avaldumine (allikad)- jõud, traditsioon, autoriteet, sund seaduse alusel. d) poliitika, moraali ja õiguse vahekord ja omapära Poliitika kasutab sotsiaalsete huvide üle valitsemise ja reguleerimise kõrval moraali ja õiguslikke argumente. Moraal, õigus ja poliitika mõjuvad koos üksteist täiendades. Poliitika on kõige vahetumalt seotud sotsiaalsete huvidega. Olemasolev õiguskord ei lase poliitikal muutuda “reegliteta sõjaks”, hoides poliitilise võitluse “reeglitega piiratud alal”. Kuid poliitilise tegevuse käigus reeglid muutuvad – evolutsioneeruvad. Õigus on see, mida reguleerib-piirab moraal. Moraal eksisteerib inimeste teadvuses ja avaldub ainult südametunnistuse – sisemise kohusetunde – kaudu
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.
kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist s...
Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid : Hariduspoliitika.
kommunistid. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise vene impeeriumi alad. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas. Juba väljakuulutatud oma Eesti vabariik, Mille tulemusena olid enamik eestlasi valmis isamaad kaitsma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske?Mobilisatsioon rahvaväkke ebaõnnestus, kokkutulnud meeste moraal oli madal, mässud oma väeosades. 16. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (abi välisriikidest; Eestis esmalt sõtta läinud) Inglise eskaader,Soome,Taani,Rootsi 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Kommunistid lubasid talurahvale uut maad, aga kasutasid lubatud maad hoopis kolhooside rajamiseks 18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlaste moraal oli kõrge, sest mindi kättemaksma. 19
kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop"
Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis. Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt
õigusharude süsteem (avalik- ja eraõigus) Riik ja õigus. Riik ja õigus on lahutamatult seotud. Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus. Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus. 16.september *Juristide eetikakoodeksid NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum, ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6. Õiguse mõiste erinevaid tähendusi (ÕE lk 38-41; LM II lk 14-15 ja 16-17). 7. Positiivne ja ülipositiivne õigus (ÕE lk 41-44; LM II lk 16). Era- ja avalik õigus, õigusharude
Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, peab olema õilis iseloom ja kõrge moraal. Aristoteles oli seisukohal, et pathost võiks olla kirjatüki lõpus. Argumendi mosaiik Väide Selgitus Tõestus Järeldus (näide) Hiired on inimesele kahjulikud Hiired närivad seina augu Hiired kuuluvad näriliste alla ning neile on Hiired ei sobi inimestega kokku. iseloomulikuks tunnuseks närimine.
peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn, loomulikult lokkis blondid juuksed, püstine nina, pimestavalt valged hambad, pruunid silmad. Ta silmad ei naernud kui ta ise naeris. Rändur käis mööda maailma. Egoist, individualist. 6.) Küs: · Kas ühiskonna moraal võidab sellest, kui talle tema pahesid kätte näidatakse? 7.) Romaan paneb mõtlema, miks mõnel inimesel võib olla nii suur roll teiste saatuses.
Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik Järeldus: Pea oma lubadusi Järeldus:
Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia.
Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps
Kirjandus kui eetiliste ja esteetilisete tõekspidamiste kujundaja Eetika ehk moraal puudutab igat inimest. Mis on eetika? Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head,
teineteist eetilisuse seisukohast välistava võimaluse vahel. H 6. „Kuldne reegel“ F. Ettevõttega seotud üksikisikud või nende grupid, kes võivad mõjutada ettevõtet, või olla ise mõjutatud ettevõtete tegevusest. A 7. Moraal G. Kõlblusõpetus, mis annab juhised tegemaks valikuid õige-vale ja hea- halva vahel. E 8. Eetiline dilemma H. Õige käitumise juhis, mis ütleb, et õige käitumine on nii, kuidas ma soovin, et mind antud situatsioonis
ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Mõõdukat maksud. Stabiilsed ja järkjärgulised reformid. Muud võtmesõnad – kirik olulisel kohal. Kristlik moraal. Liberalism: Peamine väärtus – vabameelsus, esikoha inimese õigused. Sotsiaalne heaolu – riik ei sekku väga kodaniku eraellu. Majandus – vaba konkurents, motiveeritakse inimesi tööle. Maksud – ei poolda kõrgeid makse. Muud võtmesõnad – ei pooldata rohkeid seaduseid, kodanikele vabadus. Sotsiaaldemokraatia: Peamine väärtus – sotsiaalne võrdsus ja abi vaestele. Sotsiaalne heaolu – üldine võrdsus, tasuta haridus ja arstiabi. Majandus – segamajandus, riik sekkub
fantaasiariike, mille abil tõi välja tegelike riikide vigu, mistõttu see teos oli populaarne. Peale kriitika pakkus ta omalt poolt välja enda arvates täiuslikku riiki. Samuel Richardson (1689-1761) Teosed: ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa" Ta kirjutas raamatuid, mis meeldisid väga keskklassi lugejatele. Richardsoni teostes tõuseb esilplaanile peategelaste sisemaailm, tunded ja moraal. Ta kirjutab lihtsates inimestest, toatüdrukutest ja keskklassi inimestest. Richardson arvas, et peategelane ei pea olema hertsoginna. Ta kirjutas 17.sajandi romaanitehnikas, kiriromaani vormis, kuid ta ei vältinud kangelaste eristamist. Teosed tekitasid protesti, seisusliku ebavõrdsuse ja ühiskonna halastamatuse vastu. Richardson kirjutas esimese inglise traagilise romaani ,,Clarissa" . Tutvunud autoriga, arvan Somuel Richardson oli autor, kes tahtis, et ka keskklassi inimesed
enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika- süsteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lähtumist mingist eetikasüsteemist üldsegi teadvustada. Teole järgneb tulemus mida hinnatakse kashea, halb või neutraalne. Klassifikatsioon eetilisi väärtusi kõik erinevad moraalsed väärtused jagunevad põhi-ja erasektoriteks. Esimesteks, mis on aluseks kõigi teiste, seotud kasuks ja mis külgnevad juurde väärtuste aadel, täielikkust ja puhtust
põhioskusi, et saab muutuvates tingimustes kasutada Suurem toodang Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Konveiertöölised 5. Iseloomusta A.Smithi põhimõtteid. Nimeta teoseid. · ,,Rahvastiku rikkus" ?? - tööväärtus · ,,Kõlbeliste tundmuste teooria" moraal on ......... · Moraal ja kõlblikus on erinevad mõisted kuid mitte vastandlikud · Inimene on egoist - · Propakeeris turumajandust, ei pooldanud selle piiramist · ,,käed vabaks, tee vabaks" loosung 6. selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest · Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades.
loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund erinevaid võimalusi, kuidas hästi elada ja dharmat järgida. Hindud püüavad elada ja tegutseda vooruslikult, et saavutada positiivset karmat. Üks elu pole piisavalt pikk aeg täiuslikkuseni jõudmiseks ja seega püüavad inimesed sansaarast pääseda lugematute elude jooksul
Kasvatuse seisukohast on vahel isegi otstarbekas astuda samme, mis aitaksid kaasa õpilaste rühmasuhete arengule ja samas toetaksid positiivsete väärtuste levikut. 13. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. Televisioon ja ajakirjandus. Virtuaalmaailm. Elupiirkond. 14. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste
ei ole olemas (kui siis ainult üks ja nimelt see, et neid ei ole) ja seega ei saa me ennast ka häbeneda." Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Ei ole üldisi väärtusi ega üldist tõde; need on vaid igal inimesel omad Sellest lähtudes võib tunduda kummalisena, et oma filosoofias ülistab ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. See moraal on negatiivne kontseptsioon ta on tekkinud vastandudes välisele stiimulile, on selle produkt, kus rahulolematus tahab end kompenseerida. Eeldatakse teise hukkamõistu. Seevastu tugevate ehk positiivne moraal ei vaja seda, tema ei vaja enese vastandamist oma identideedi saavutamiseks. Kuid sisimas unistavad ka rahulolematud tugevusest, olgugi, et nad sõnades väljendavad muud. Nemad saavad vääriliselt tasustatud viimsel kohtupäeval. Mille eest? küsib Nietzsche. Seda
Kangelased Elas kord meie maal kaks kangelast. Üks oli positiivne, teine negatiivne kangelane. Negatiivne kangelane vegeteeris oma aiamaal. Ta rassis aiamaal hommikust õhtuni kuni oli väga väsinud. Ta kasvatas seal tomateid, kurke ja lilli. Hiljem müüs turu peal maha. Saadud rahast elas õnnelikult edasi. Vahest käis negatiivne kangelane ka naabrinaise moraalikoodeksit rikkumas. Ennäe hunt oli mööda minemas ja nägi-alasti moraal ilma koodeksita vedelemas. Kahmas moraali lõugade vahele ja pani ajama. Õhtuti luges seda oma poegadele. Ja nii sai alguse hundimoraal. Positiivne kangelane elas ühiselamus. Ta oli kogu rajoonile hiilgavaks eeskujuks ja innustajaks. Haritud inimesena puhastas ta oma mõtteid negatiivsetest joontest, mis päeval külge jäänud. Hommikul enne tööleminekut aga karastas ta ennast pool tundi kinnise akna juures. Mõtles hommikust õhtuni tootmisprobleemide teostamisele, selle juures täitis
luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal. On ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER Teater on sõna, muusika, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette, ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Teater on kunstiliik lavakunst, teatrikunst. Teater on teesklus, tembutus. Kreeka teater VanaKreeka teater oli hobuserauakujuline. Kivist pingiread. Laval oli kolm näitlejat, nendeks mehed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
