Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Zanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed", Tammsaare ,,Tähtis päev" VALM tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt ,,Rebane ja hapud viinamarjad" MINIATUUR lüürilise sisuga lühijutt, esitatakse mingi pilt, lühike sündmus, tähtis on meeleolu. Nt Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 4. LÜÜRIKA ehk luule. Luule tunnused on lüüriline, poeetiline sisu, rütm ja riim. Vormi põhjal jaguneb kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Stroof ehk salm on sisuline tervik, värss on luuletuse rida. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummas...
käsitööliste elust. · Nendes teostes oli tunnete asemel kaine mõistus ja argielu, väga palju kasutati allegooriat. · Rebaseromaan oli liik, peategelaseks oli reinuvader rebane ja muud loomad. · Loomad väljendavad inimliku maailma pahesid ja kritiseerivad neid. · Roosiromaan, samuti liik, räägib mehe ja naise vahelisest armastusest ja suhetest. · Abielus on nii mees kui naine võrdsed. Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum. Lk 33 39, lk 43 62. KESKAJA TEATER · Keskaja teater on alguse saanud kirikust. · Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka
Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil
Aprill) *Tank- 15.september 1916 võtsid inglased kasutusele *Positsioonisõda ehk kaevikusõda-alates septembrist 1914 algas *Lennukid-Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas. *Allveelaevad- Toimunud muutused *Naiste olukord- pidid hakkama tegema töid mida ka mehed tegid(kaevanduses, tehastes), muutusid iseseisvamaks, õpetaja roll kandus üle naistele, arsti amet *Mood-hakkati kandma pükse(naised), *Eetika ja moraal, ellusuhtumine-inimesed muutusid realistlikemaks. Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal *Sotsialistlik nõukogude Venemaa, kadus tsaarivõim I MS EESTIS -praktiliselt ei jõudnud Eestisse, sõjalõpul -tekitas puudust(tarbekaubad) -1915 saksa allveelaevad erilist mõju ei avaldanud,pommitati pärnut -Eest mehed mobiliseeriti vene sõjaväkke -1916 autonoomia (oma valitsusega) -esimene nõue oli Liivimaa kubermangu ja Eestimaa kubermangu ühendamine. -Jaan Poska esimene Eestimaa kuberner
Selle lavastuse parim osa oli ooperi finaal: avastanud oma tütre laiba, hakkab Rigoletto nagu meeltesegaduses endale asu otsima ja teda jääb saatma kummituslik Gilda hääl kuskilt teispoolsusest. Lisanduvad nagu nägemusena veepeegeldust kujutavad valgusmängud needus on täitunud. Soovitan kõigil vaadata ooperit ,,Rigoletto". See on süzeelt huvitav ja kaasakiskuv etendus ning selle sisus peitub isegi teatud moraal. Tegemist on maailmakuulsa ooperiga, mille nägemine garanteerib erakordse muusikaelamuse.
Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged?
" ·,,Ebasiirus on meetod, mille abil me oma isikut mitmekordistada saame." Peamõte: Teose peamõte seisneb kunsti ja kõlbluse vastandamises. Inimesed, kes peavad kunsti kõrgemaks kui mis tahes kõlbluspõhimõtteid, saavad peagi elult nahutada. Arvamus: Mina arvan, et teos on elunautlejate karistamisega liiale läinud. Tänapäeva vabameelsed mõtlejad ei näeks küllap enam Doriani elumaitsmises nõnda suuri patte, teisest küljest on siiski mõningane moraal vajalik, sest selleta võib tõesti lõpuks üle ,,piiri" minna ning midagi hullumeelset korda saata. Nooremana avaldas teos sügavamat muljet, sellegipoolest pean seda raamatut üheks isiklikuks lemmikuks.
Inimesi mõjutab kõige enam nende ümbrus ehk sotsiaalne keskkond- muutes keskkonda on võimalik muuta ka inimeste elu. Tähtsaks on inimeste omavaheline koostöö, nii muutuvad nad üksteise suhtes positiivsemaks ning on nõus oma huvidest teise heaks loobuma. Konservatism- tekkis vastukaaluks liberaalsele ja ka sotsialistlikule ideoloogiale. Iseloomustab traditsiooniline väärtustamine. Ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, rahvuslikud väärtused ja kristlik moraal. Pooldatakse ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Säilima peavad ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad tugevat riiki. Ülesandeks on tasakaalustada ühiskonnas vastanduvad huvid lähtuvalt parimast arenguvõimalusest. Parempoolsus- parempoolsete jaoks on eraomand ja selle kaitse tähtis, avalikku omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev
Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus. Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged?
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Väärtused pole enam ühiskonda koos hoidev jõud, vaid indiviidi vaba valik. Väärtused-põhjapanevad inimelule orientatsioonilist alust loovd väited, mille nimel midagi juhatab; nimetatud ka soovide objekstiks. Normid-üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elu toimitakse. Moraal- konkreetne väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis puutub praktilist elu. Eetika-moraali puuduvad aruteinud hea ja halva, õige ja vale suhtest. Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks. Väärtused on indiviidide ja ühiskonna eelistused, mida rakendadakse oma arvamuste ja kogemuste hindamisel ning otsustamisel, kuidas elada ja mida pidada oluliseks. Nad toimivad nii teadmiste kui uskumiste, tundmuste, emotsioonide ja suhtumiste, teutsemise ja käitumise tasandil. VÄÄRTUSTEMINE JA VÄÄRUSED- kuuluvad kasvatuse olemusse 1 Kus on inimesed omavahel suhtes, seal on võimatu olla kasvatmatu
Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valitsemise idee, ei lase vabaks oma loomulikke impulsse. Mässu idee on segadus, korrapäratus ja nõrgestatud olek. Rev. idee on soov luua uut korrastatud korda maailmas. Mässu idee on luua kaos. Rev. tehakse tuleviku nimel Mäss nüüd ja kohe Nietzsche Kreeka mütoloogiast võetud 2 jumalat, millele vastandas maailmas kõik. Moraal kujuneb selle järgi kui palju on kellelgi jõudu. Jõud: aktiivne võimu tahte vaba avaldumine, vaba indiviidi Reaktiivne - reageerib On absurdne et jõud ei purustaks. Apollo - (valguse, korrastatuse, tasakaalu jumal/vormistatuse sümbol) Apollooniline igsugune analüütilise eristamise alus. Kunstis antakse kindel vorm, eemaldatakse kõik mitte vajaliku. Eeposliku luule pidas apoll. Mõjub in vaimumaailmale. Stabiilsus. Välisenergia.
tulenevad seadused. 2. Huvi defineeritud võimu tingimustes, annab realismisle rahvusvaheliste suhete maastikul toetuspinna. Juhid käituvad ja mõtlevad vastavalt suurema võimu soovile. 3. Realism eeldab, et tavaliselt mõistetakse huvisid võimuna, kuid selle tähendus ei ole täpselt paika pandud. Autori sõnul on riikide tähtsaimaks eesmärgiks ellujäämine ningülejäänud huvid on teisejärgulised. Võim=jõud. 4. Poliitiline realism on teadlik moraal tähtsusest poliitilistes tegudes, kuid on seisukohal, et universaalseid moraalseid väärtusi ei saa rakendada rahvusvaheliste suhete selgitamisel, vaid tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist. 5. Realism ei identifitseeri ühe riigi moraalseid püüde maailma moraaliseadustega. 6. Poliitilistes otsuste analüüsimisel tuleb säilitada poliitilise sfääri autonoomia ehk poliitilisi samme tuleb analüüsida läbi poliitiliste kriteeriumite. 6
loomupäraselt kõige paremini sobivad, seejuures inimene vajab paremat teadmist oma loomusest ja oma võimete täiuslikumat arendamist. Hea inimene ja hea riik on kui ühe küsimuse kaks külge: kui individuaalseid võimeid arendada õigel moel, on tulemuseks harmooniline riik. Platon eeldab, et inimloomus sobitub loomupäraselt ühiskonnaga ja vastupidi: mis ühele on hea, on hea ka teisele ja vastupidi. Vastus ühele on samaaegselt vastus ka teisele. Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus?
arga, väiklast, omakasupüüdlikku ja ennast alandavat inimest. Suursugune inimene ei vaja heakskiitu, ta lähtub põhimõttest: mis on kahjulik minule, on üleüldse kahjulik. Ta võib aidata ka õnnetut, kuid ei tee seda kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Kohustusi tunnetavad omasuguste suhtes. Oluline on ka egoism, see on usk sellesse, et kõik teised peavad talle alluma ja end ohverdama. Orjade ehk viimse inimese moraal see on kasulikkuse moraal. Vastandatakse head kurjale. Hea inimene ei kujuta endast ohtu, on heasüdamlik, kergeusklik ja võib olla ka veidi rumal. Nende hulgas valitseb karjainstinkt. 13
1. eksistents eelneb olemusele -> subjektiivsus(inimlik subjektiivsus, mida inimesel on võimatu ületada). Kui jumalat pole olemas on kõik lubatud, seega inimene on üksi. 2. inimest määratletakse tema tegude kaudu 3. inimese saatus on temast enesest sõltuv 4. tegu ainukesena teeb inimese elu võimalikuks. · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? o Kunst ja moraal on mõlemad loomine ja leiutamine. Meie ei saa ette otsustada, mida on tarvis teha. o Inimene loob ennast valides endale moraali, ning olukorra surve ei lase tal seda valimata jätta. Inimest defineerime vaid tema sidumuse kaudu o Autor ise valib millise tulemuseni ta tahab jõuda. Asi võib toimuda alateadvuslikult. Kunstnikule pole ette antud reegleid milline lõppteos olema peab. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist
9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted
(nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei
üliinimene (loe üleinimene), kes oleks vaba vanadest piirangutest. Nietzsche väitis: ,,Inimene on see, mis peab ületatama". Juba see kinnitab, et Nietzsche taotlustega sobib termin ,,ülEinimene", mitte aga eestikeelses filosoofilises kirjanduses tavaliselt kasutatav ,,üliinimene". Nietzsche filosoofiat kasutas ära Hitler, kes tema filosoofiat tegelikult ei mõistnud. Nietzsche järgi eksisteerib inimkonnas kahte liiki moraal: härraste moraal ja karja moraal. Härraste moraal -- antiigi vaimsed valitsejad. Antiik oli härraste ajastu. Karjamoraal -- kristlus. Tõeline filosoofia sünnib Nietzsche järgi vabadusest, mitte aga materiaalsest rikkusest. Rahaga on võimalus filosoofia kinni maksta. Nietzsche hindas kõrgelt antiikaja kultuuri võimet paljude võõraste kultuuride tuultes iseendaks jääda ja kõrgematele tasanditele areneda. Kristlus. Nietzsche nimetas ennast anti-kristuseks. Ta väitis, et ristiusk surub inimest
Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia
Killustet Terviklik Heterogeenne, esinevad vastuolud (retoorika põhineb Homogeenne, vastuoludeta sellel) Vigaseid ja veidrikke ei puutu keegi Vigased ja imelikud eemaldatakse ühiskonnast Moraali eriti pole Väga kõrge moraal Elatakse tõele Elatakse sõjale, Sparta eest suremine on suurim au
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris.
1.Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? Filosoofia on teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Tuleneb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastust. 2.Mida kujutab tunnetusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne k...
(dualistlik) 51. okasionalism kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab (Malenbranche) (dualistlik) 52. parallelism keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n. ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54. solipsism Descartes'lik mina dfinistatsioon: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus 55. moraal - kombelisus 56. eetika teoreetiline arutlus moraali üle. filosoofiline arutlemine moraali üle. 57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt
Selleks rahumeelsuseks koostati dokument ,,Nõudmine", kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias
Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid soovidesse ja tahetesse mähkunud inimloom., kes pidevalt loob ,,oma reaalsust", see on relativism. Samas on Nietzsche absolutist. Sest ehki ta hülgab absoluutse ja erapooletu tõe oma tunnetusteoorias ja absoluutsed väärtused oma moraaliteoorias, näib ta siiski eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Aga Nietzsche enda tõde kas seegi pole mitte ainult ,,vaatenurk" ja ,,tõlgendus", pelgalt suhteline tõde? Tema analüüsi kummaline võlu peitub selles imelikus ristivalguses, millesse ta oma arutlused asetab, selles iroonilises enesearmastuses. Ta surub oma tahet läbi, on järsk ja absoluutne
5 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõnazanri suhted teiste folkloorizanritega Ütlusfolkloori vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi loomamuinasjutuga sama algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui ,,väiksem" on vanasõna kui ,,suurema sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees
Tomile ei meeldi vaesed ja üleüldse vaesus. Ta ei kannata neid, kelle välimus pole moodne. Tähtsustab neid inimesi, kellest on kasu. See mees on macho, egoist, shovinist, siga, uhke, ülbe, kaastundetu, kohati julm. Teoses tuleb välja tema depressiivne seisund. Teda tihti piinab üksindustunne, sest inimesed näevad Tomis raha, aga mitte inimest. Maailmavaateliseks tõekspidamiseks on raha ja kõik ülejäänud, mida raha eest on võimalik saada või osta. Minu arvates peategelasel moraal ja eetika puuduvad. Ta ei tea, mis on kaastunne(Kui suri Liina, naine, kellega Tom vahepeal koos elas oli tal ükskõik. Kui suri Tomi vanaisa, ta ei tulnud isegi matustele). See, mis mõne jaoks on hiigelsumma on Toomase jaoks odav ning ajab naerma. Kaur Kenderi arvates tähtsaim meie elus on raha ja tervis, sest kõik muu on võimalik osta . Taolisest positsioonist tulbki teose käsitluslaad. Tegelased on peamiselt karaktiriseeritud nagu raha, narkootikumide ja
tunnustus, Growth-eneseteostus. Mot rakendamine:ootuste teooria:Mot=valentsXootusXhüv tõenäosus.: Tähtsuse omistamise teooria,: õigluse,erapooletuse teooria: **Tööga rahulolu on ametist või tööalasest tegevusest tulenev meeldiv emotsionaalne seisund, mis kajastab vajaduste rahuldatuse astet ja näitab, kuidas töötajale tema töö meeldib. Individuaalne: suhtumine, hoiak! tunnetus, emotsioonid, väärtused, moraal. Töössesuhtumine on inimese tundmus, mille objektiks on tema tööalane tegevus. Rahulolu=meeldivus, tasu, tingimused;ind rahulvolu=tunnustus, vastutus=pühendumine, lojaalsus. Rahulolematus=vargused, hilinemine, viilimine. **Osalust võib vaadelda juhtide ja alluvate vahelise jaotusprotsessina, mille käigus kumbki pool arendab suhteid: Liider delegeerib valikuliselt, informeerib, konsulteerib, juhendab, hindab ja tasub iga alluva vaeva eest
17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad, vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid isikud, kes püüdsid maad korralageduse eest päästa; nende seas oli väejuhte, poliitikuid ja filosoofe Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi. Mõnede arvamuste kohaselt aga oli 6.-5
Selle sõja käigus kaob iseseisev Ukraina. MIKS PUNASED VÕITSID JA VALGED KAOTASID · Kogu sõja vältel oli Venemaa tööstuskeskused olid punaste kontrolli all. Valgete ressursid olid väga piiratud. · Punaste käes oli kompaktne territoorium, mis lubas ressurse ümberpaigutada ühelt rindelt teisele. · Trotskil õnnestus luua sundvärbamise alusel väga karmi korraga punaarmee, millel oli väga kõrge moraal. · Väga hea punane propaganda. · Valgete vahel puudus koostöö. Neid ühendas ainult see, et nad on punaste vastu, aga sõjalist koordineerimist ei toimunud. · Valgete poliitika oli otseselt rahava vaenulik. (Talupoegadelt võeti maa tagasi, rakendati valget terrorit.) · Puudus ressursidest, laskemoon sai otsa. Budilovi relvatehased olid punaste käes. · Valgete sõjavägi koosnes peamiselt ohvitseridest.
tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides. Sotsiaalsete normide tunnused: · Kasulikkus ühiskonna (vajalikkus) vajadused · Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid: · Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav. · Moraalinormid (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks. · Korporatiivsed normid teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab) · Religioossed normid usuorganisatsioonide poolt kehtestatud. · Õigusnormid kõige olulisemad, käitumisreeglid. Õigusreeglid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi.
kinni. Kui järgmine päev tuli tuttav seda vaatama karjus ta mis hirmus ja, et kindlasti oli ta lasknud end haneks tõmmata. Tõsi, mees tabas naelapeapihta, aga tõde on halb kuulata. Mis peale autor asub kaitsepositsioonile ja hakkas rääkima kvaliteedist, ülejärgmisel päeval tulnud teine sõber, kes kardinaid imetles ja soovis, et võiks isegi selliseid kardinaid omada. Mis peale autor tunnistas, et maksis liiga kõrget hinda nende eest. Kahetsedes nende tellimist. Siit ka moraal, osutage lugupidamist teise inimese arvamuse vastu! Ärge öelge iial et ta eksib" 3. Kui eksite, siis tunnistage seda. Näide kuidas koeraga pargis vabalt jalutades jäi ta vahele ratsapolitseinukule, kes tekitas kisa, koera suukorvi ja rihma puudumisest. Lubades järgmine kord mehe vastutusele võtta. - Ta oli sisse kukkunud ja teadis seda, seega ta ennetas seda ja ütles: härra konstaabel, tabasite mu teolt. olen süüdi. Ma ei saa end millegagi vabandada
a. Fakti nentimine b. Arutlemine (põhjuslik) c. Palve akna avamiseks d. Etteheide akende mitteavamisele 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? a. Matthew Arnold: Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud b. Sir Edward Byrnett Tylor: 'Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' c. Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a. Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade
mille kohaselt poistel vib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Katarsis - hingeline puhastumine, milleni pidi vaataja judma tragdia l pul kaasaelaist, kaastunnet ja hirmu. 45. Valm - petliku vi pilkava sisuga eepiline lhiteos, kas vrssides vi proosas.Valmides naeruvristatakse inimeste ja hiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sndmus, teises antakse petlik jreldus ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik
Samas on see ebaõiglane nende suhtes, kellel pole nii palju võimalusi, et saavutada soovitud edu. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad võivad juhtida meid tegema õigeid otsuseid, aga see ei kindlusta seda. Moraaliteooriaid on erinevaid ning võib tekkida olukord, kus ei teagi milline teooria on antud hetkel kõige õigem. Ka eksistentsialistlik moraal on sarnane, sest see on väga subjektiivne ning mõjutab inimest vastavalt sellele, millised on inimese enda väärtused ja huvid.
Naiste olukord Sõja ajal pidid naised ära tegema ka meeste tööd. Pere eest hoolitsemise kõrval käisid nad ka tööl tehastes ja kaevandustes. Aitas oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Naised võtsid üle näiteks õpetaja ameti. Naised said ka arstideks. Mood Naised hakkasid kandma pükse, et oleks mugavam ning saaks paremini tööd teha. Korsett kadus ning I Maailmasõja järel hakkasid inimesed pesu kandma. Eetika, moraal, ellusuhtumine Sõja populaarsus vähenes, inimesed muutusid kalgimaks ja realistlikumaks, kuna nägid surma igapäevaselt. Tänu lennukite kasutuselevõtuga muutus: Luuretegevus aktiivsemaks Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal I Maailmasõja järel kadus tsaarivõim ning asemele tuli sotsialistlik riik. Küsimused filmi alusel, olukord venemaal 1917. 1. Mis olid rahulolematuse põhjused Venemaal sõdurite ja lihtrahva hulgas?
kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Miljöö teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid
kujutamine
Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
Tema satiiri märklauaks on nii salongide peenutseb aristokraatlik seltskond
(Misantroop)
Tegelased on kodanikust keskklassist või alamast rahvakihist
Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter, ideed, iseloomujooned (Tartuffe –
silmakirjateener, Alceste - pessimist, don Juan – paadunud elumees
Humaanse moraal ja filosoofia
Romantiline stiil ja teemad (tähtsamad esindajad)
Romantismi ideal:
Mõdukus ja tasakaal
Ratsionaalne inimene
Isiklik vision kunstis
Tundeline
Väärtustatakse individuaalseid tundeid
Isik on väärtus, mitte kollektiiv
Folkloori väärtustamine
Eksotism
Metsa ja puhas looduse elu idealiseerimine (Rosseau)
Spirituaalne moment
Inimese soovid ja püüdlused
Kultuur ja rahvusriik Käibetõde kõlab, et kultuurikontaktid on kasulikud, kuna süvendavad rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur pe...
Teisalt tuleb ka valitsejal mõelda ministrile: tõsta teda esile, teha ta jõukaks, võtta endale tema ees kohustusi, jagada rõõme ja muresid. Tõsi ta on, et head ministrit tuleb nii öelda poputada, et ta liialt omakasule mõtlema ei hakkaks, sest siiski oluline on rahvas ja nende rahulolu. Muidugi peab ka ministri tööga rahul olema valitseja. Machiavelli on silmapaistev renessanssiaja mõtleja.Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Loetu põhjal võin ma öelda, et palju, mida ta räägib on iseloomulikud tollele perioodile, millal ta elas, kuid nagu ka näeme võib tõmmata paralleele ka tänapäevaga. Arvan, et Niccolo Machiavelli ,, Valitseja" on väga kaulik lugeda ka tänapäeva poliitikutel, et nad saaksid olla paremad niinimetstud valitsejad, sest seal on nõuandeid, mis peavad paika ka tänapäeval, kui on ka asju, mis tänapäeval enam paika ei pea. Kasutatud materjal:
hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49. Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalvaldkond Ülim väärtus: indiviidi Traditsioonid, Võrdsed võimalused vabadus rahvusluule, kristlik kõigile moraal. majandus Vabaturumaj, Riigi sekkumise vastu Valitsus reguleerib konkurents, avatud ning eraomanduse ja majandust. Suurema turud, minimaalne riigi mõõdukate maksude tulu saajad peavad sekkumine. poolt. maksma kõgemaid makse.
· Reputatsiooni alanemine · Võimalikud trahvid ja uurimismaksumused · Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt · Kaod saastunud toiduainetega · Suur töötajate voolavus Töötajatele: · Võimalik töökohast ilmajäämine · Võimalik lisatasude äravõtmine KÕRGE TOIDUHÜGIEENI EELISED: · Rahulolevad tarbijad · Vastavus seadusesätetele · Toidu säilivusaja pikendamine · Head töötingimused · Töötajate kõrge moraal · Madal tööjõu voolavus HÜGIEENI ÜLDREEGLID- peavad tagama toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervise kaitse eesmärgil. Need nõuded on kohustuslikud toidu käitlemisel. TOIDUKÄITLEJA- füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes TOIDUAINE- aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks töötlemata kujul
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris.
Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis. 23 KONFUTSIANISM (hiina keeles ; pinyin'is: rújia "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas,
Olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal (altarimaal). Madalmaades võetakse 15. saj. kasutusele õlivärvid, mis andis erksavärvilise tulemuse ja võimaldas hästi edasi anda ülipeeni detaile 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus
Paljud ateistid väidavad, et ateism ei ole ususüsteem, kuna sellel puudub keskne organ, mis seda normaliseeriks. Ateismi läbivaks mõtteks on siiski, et ateism eitab jumala(te) olemasolu. Mõned ateistid ise defineerivad ateismi järgnevalt: Ateist on keegi, kes usub ja/või teab, et jumalat ei ole olemas. Ateistil puudub usk jumalasse. Ateist ei praktiseeri usku jumala konseptsiooni. Ateist on keegi, kes on vabamõtleja, vaba jumalast ja sellega seotud ideedest. Ateismi moraal Kuigi ateiste peetakse tihti ebareligiooseks, on ka mõnedes suuremates religioonides puuduv isiklik, loov jumalus. Ligematel aastatel on teatud religioosed grupid akumuleerinud suurel hulgal avalikke ateiste, nagu näiteks humanistlik Judasim ja Kristlikud ateistid. Kuna ateism ei keela uskumast midagi peale jumala, siis ateistid võivad uskuda piiramatul hulgal erinevaid spirituaalseid uskumusi. Sellel põhjusel võivad ateistid omada suurel hulgal erinevaid
heasoovlikud ja moraali nende ümber. Head inimesed olid tegelikult väga valelikud. Nad ei rääkinud kunagi tõtt, nad ohverdasid oma elu, oma tuleviku teiste tuleviku vastu. Zarathustra nimetas neid " viimasteks inimesteks ". Ta pooldas häid inimesi, kuna ta ise olevat olnud nende sarnane aga raamtu autor arvab, et kurjuse sõber. Ta peab end teistest mõtlejatest erinevaks selles suhtes, et tema on esimene, kes näitab rahvale, mis on tegelikult kristlik moraal. Tema usub, et kristliku moraali puudumisel ei ole inimestel nende loomulikku iseloomu. Nad on kurjus ise. Nad on õppinud olema kahepalgelised, varastama, valetama. Tema arvates tähendab moraal elule kättemaksmist. Moraali paljastudes muutub kõik. Kõik, mida oli enne tõeks arvatud, tuleb välja, et see oli vale. Miks ma nii elutark olen? Autor räägib selles peatükis oma elust, mil ta haige oli. Kuni kolmekümne kuuenda eluaastani, mil ta isa suri, läks tema elu alla
olukordi, kus probleemi olemus ja interprentatsioon on keerulised ning sel puhul on põhimõtete järgimine raske. (1) Arvamus, et esineb side spordi või mingi teistsuguse füüsilise aktiivsuse ning väärtushinnangute kujunemise ja moraalse küspsemise vahel on väga vana ning ulatub tagasi aega, kui Platon pani kirja oma filosoofilised arutlused. Seda teemat käsitlevast ulatuslikust kirjandusest on võimalik välja tuua väga erinevaid lähenemisi, kuidas sport ja moraal on omavahel seotud. Enamus selle teemaga seotud diskussioone on seotud proobleemiga, kas spordi õpetamise ja mängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Seega seisnebki küsimus selles, kas me saame rääkida eetilistest aspektidest spordis ja mängudes. (8) 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõtetest kinnipidamine, nende järgimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
