ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. S-i metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Sihtkaitsevööndis paiknevate haruldaste liikide elupaikades või kasvukohtades ning rändliikide koondumispaikades on vastavalt kaitse-eeskirjale inimese viibimine keelatud, v. a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Samuti on keelatud mootorsõiduki, jalgratta ja ujuvvahendiga liiklemine ning telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Siirdekalad kalad, kes rändavad sigima merest magevette või mageveest merre (näit. angerjas). Ränded tagavad järglastele soodsamad arengutingimused ja piisava toidu. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo vaheaste. S-le on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikjas taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed).
suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta kk kõrgendatud määra järgi. Kui saasteaineid heidetakse kk või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja. Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib kkminister asendada kkkahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega. Seadus sätestab kktasude arvutamise alused ja määrad progresseeruvalt ja ka kõrgemad määrad. Kktasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal
töölepingu ules öelda ja nõuda huvitist Kui töötaja ei asu tööle, võib tööandja: töölepingu ules öelda ja nõuda kahju huvitamist või vastava kokkuleppe olemasolul nõuda leppetrahvi (TLS § 35, § 91 lg 2, § 74 lg 3, § 77 lg 1) IV Töö- ja puhkeaeg Töö- ja puhkeaja regulatsiooni rakendusala Regulatsioon baseerub direktiividel 2003/88/EÜ ja 94/33/EMÜ (alaealiste) Teatud töötajate gruppide laevapere liikmete, mootorsõiduki juhtide, tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmete töö- ja puhkeaeg on reguleeritu ka eriseadustega. Ametnike tööaega reguleerib avaliku teenistuse seadus ja eriteenistuse eriseadused (nt pääste- ja politseiametnikud). Tööaeg. Töötaja mõiste ja arvestamine Tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööulesandeid. Tööaja kestuses lepivad
Üldisemalt on aga huvitatud kõik maksumaksjad ja finantseerimise osas kõik riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtted - maksud ja eelarve ei jäta hõlmamata praktiliselt kedagi, keda kohustuse, keda aga soodustuse näol. Näiteks elanik tahab teada, millised on kehtivad rahamärgid (pangatähed) ning kas on oodata rahvusliku vääringu devalveerimist või revalveerimist või koguni rahareformi; või millal ja kui palju tuleb maksu maksta mootorsõiduki või kinnis- või vallasvara omamise juhul. Samuti on kõik isikud (füüsilised; juriidilised) huvitatud sellest, kas ja mida ning kui palju nad saavad riigi- või kohalikust eelarvest (nt pensionärid pensioni osas; õpetajad palgatõusu või üliõpilased stipendiumide ning toetuste osas; valla- või linnaelanikud kohalike sotsiaaltoetuste osas). Kokkuvõtteks - tuletagem meelde, et loengumapi I osas riik, teema V §-s 3 selgitati: suhete
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
seda hoolimata asjaolust, et võimalused jätkata kuritegude toimepanekut on minimaalsed ja seda kas juba kriminaalmenetluse algfaasis või ka vahetult enne süüdimõistmist. Samuti võib olla vajalik vabadus võtta isikult, kes ei suuda hoiduda kuritegude toimepanemisest, ent need teod ei seondu hoopiski mitte õigusemõistmisega (nt nn roolijoodik ei suuda hoiduda ka kriminaalmenetluse ajal joobnuna mootorsõiduki juhtimisest). Sellistel juhtudel on isikute suhtluse erakordselt intensiivne piiramine väga küsitav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Ainsaks eesmärgiks sellisel juhul võib pidada vajadust pärssida seda, et kriminaalmenetlust mõjutada soovivad isikud ei kasutaks teisi vahistatud isikuid teabe edastamisel või ei tegutseks nende kaudu. Sellise eesmärgi puhul võib tegu olla küll meetmega, mis aitab teatud määral kaasa soovitud tulemi saamisele (tõhus ja aus
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises selles, et subjekt kitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt. esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Keelavate normide täitmisel peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest, nt. mootorsõiduki juhina mitte ületama lubatud piirkiirust. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teataval viisil käituda. See toimub igapäevases tegevuses (nt. isikliku omandi hulka kuuluvate esemete kasutamine, töötasu saamine). Paljudel
Seda enam tuleb kaasaaitajale omistada kaasaaitamistegu, mida toime pannes on tal objekti väärkasutamise suhtes tahtlus. Praegusel juhul teadis juriidilise isiku juhatuse liige, et ta asub autoga joobeseisundis sõitma. Selline teadmine tuleb omistada ka juriidilisele isikule, mistõttu oli kolmandal isikul kaasaaitamistegu toime pannes otsene tahtlus selle osas, et sõidukit kasutatakse kuriteo toimepanemisel. Seega on KarS § 83 lg 3 p 1 eeldused auto konfiskeerimiseks täidetud ja mootorsõiduki arestimine KrMS § 142 lg 1 järgi lubatav. 34 7. Vabaduse hind Prokuratuur kahtlustas Narva linnavolikogu liiget A-d mõjuvõimuga kauplemises (KarS § 298 1), riigihangete teostamise nõuete rikkumises (KarS § 300) ja rahapesus (KarS § 394). Kahtlustuse ilmsikstulekul peatas A koheselt oma tegevuse volikogus
registris (TÖR) hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks - registrisse kantakse töötamise liik jm andmed (nt tööaja määr, töötamise asukoht) registreerida tuleb ka töötamise peatumine ja lõppemine (10 päeva jooksul) (MKS §§ 252, VVM 21/2019) 4.1. Töö- ja puhkeaja regulatsiooni rakendusala - regulatsioon baseerub direktiividel 2003/88/EÜ ja 94/33/EMÜ (alaealiste) - teatud töötajate gruppide – laevapere liikmete, mootorsõiduki juhtide, tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmete – tööja puhkeaeg on reguleeritud ka eriseadustega - direktiive teadma ei pea eksmil, aga kui tekib praktikas probeem siis tead 4.2 Tööaeg 4.2.1 Tööaja mõiste ja arvestamine - tööaeg on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid - tööaja kestuses lepivad töötaja ja tööandja kokku ning see peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 7)
ruda ja otsustamist kergendada, toome allpool mõned mootorratas. Suurem võimsusvaru on vajalik selleks, et otsustusalused masinate hindamiseks eri vaatepunktidest. mootorrattal säiliks küllaldane kiirendus. Tänu suuremale Noortele, kes hakkavad mootorsõidukiga esimest tutvust võimsusvarule ei kuluta koormuse suurenemine masinat tegema, sobib mopeed. See võimaldab ohutumalt õppida ka liiga kiiresti läbi. kaherattalise mootorsõiduki juhtimisvõtteid, arendada kii- Mootorratturit, kes näeb ette sagedast sõitu suurema rustaju ja omandada esimesi tehnilise hooldamise koge- pagasiga ja kaassõitjaga igasugustel teedel ning nõuab musi. Samal ajal saab mopeediga liikuda kõigil teedel ja külghaagisega mootorrattalt häid dünaamilisi omadusi, radadel. Seetõttu on mopeed eriti mõnus sõiduk maal, kui rahuldab muidugi ainult raske mootorratas («Dnepr» või
teod. Üldohtlikud süüteod on süüteod, mis on seotud üliohtliku mürgitamisega, süütamise ja plahvatuse tekitamisega, elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamisega ja eluohtliku ehitamisega, samuti ebaseaduslik kiirgustegevus, lõhkematerjali ja -seadme ebaseaduslik käitlemine, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine ning tulirelva lohakas hoidmine. Liiklussüüteod on seotud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumisega, liiklussüüteoks on ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine jms süüteod. Kaitseteenistusalased süüteod eeldavad erisubjekti, nende toimepanemise eest karistatakse isikut, kes on tegevteenistuses kaitsejõududes või viibib reservväelasena õppekogunemisel. Sellisteks süütegudeks on nt keeldumine käsu täitmisest ja käsu täitmata jätmine, omavoliline
komissari otsuse haldusõiguserikkumise asjas nr.67850 "..."................a. osalise tühistamise nõudes N.Linna Politseiprefektuuri avariitalituse liiklusjärelevalve komissari poolt tehti "...."..................a. haldusõiguserikkumise asjas nr.67850s, mille kohaselt kaebuse esitajale määrati halduskaristus HÕS paragrahv 99 lg.1 järgi rahatrahv 3000.- krooni ja HÕS paragrahv 103.1. lg.1 järgi rahatrahv 3000.- krooni ja võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kaebaja ei vaidle vastu HÕS paragrahv 99 lg.1 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise osas. Kaebaja ei ole nõus HÕS paragrahv 103.1 lg.1 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramisega alljärgneva põhjendusega. "......"...................... .a. hommikul 9.40 paiku N.linnas Kopli tn.87 maja juures asuvast parkimiskohast oma sõiduautoga Ford Sierra välja tagurdades vaatasin tagasi, teisi liiklejaid,
Taani ja Rootsi. Eestis on kehtestatud transpordivahenditele kütuseaktsiis, mootorsõidukiaktsiis ja raske- veokimaks. Kohalike maksude seadusega on linna- ja vallavolikogudele antud õigus kehtestada mootorsõiduki aastamaks. Seadustega on sätestatud raudtee infrastruktuuri kasutustasu, ülelennu Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR navigatsioonitasu ja veeteedetasu määrade kehtestamise kord. Erinevate veoviiside puhul on Eestis kehtestatud mitmesugused maksud ja tasud. Maanteevedudel kehtivad maksud ja tasud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
