Otsene-maamaks Kaudne-hasartmängumaks Kaudne-käibemaks (20%) Kaudne-tollimaks Kaudne-raskeveokimaks Aktsiisid · alkohol · tubakas · kütus · elekter · pakend (ELis taaskasutatavad, ise ei tooda) Kindlustusmaksud · töötuskindlustusmaks · pensionikindlustusmaks Kohalikudmaksud · paadimaks, loomapidamise maks · reklaamimaks, parkimismaks · teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand
Kohustuslik nn 2. sammas. Juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu 33%, millest 20% on sotsiaalkindlustus ja 13% ravikindlustus. 4. aktsiisimaks alx, tubakas, mootoriõli, elekter, pakend 5. maamaks laekub kohomile. Maa peab olema võimalikult efektiivselt kasutatud 6. tollimax sisse ja väljaveetavatel kaupadel 7. raskeveokimax kohalikum maksud: 1. müügimaks 2. paadimaks 3. reklaamimaks 4. teede ja tänavate sulgemise maks 5. mootorsõiduki maks 6. loomapidamismaks 7. lõbustusmaks 8. parkimistasu RAHA raha on akumuleeritud töö. Ülesanded: 1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK
(3) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Märguanne peab olema antud õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit. §13. Liikluse reguleerija (1) Reguleerijaks võib olla vähemalt 21-aastane isik, kellel on mootorsõiduki juhiluba ja kes on läbinud vastava väljaõppe. (2) Reguleerija ülesandeid võib täita ka saateauto juht. Reguleerijaks ei või olla suur- ja/või raskeveose erisõiduki juht. (3) Reguleerija peab kasutama: 1) standardi EN 471: 1994 «Märguriietus» kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusvesti. Kiireloomulisel ja lühiajalisel reguleerimisel võib olla teel töötavale inimesele ettenähtud vähemalt 2. klassi oran ohutusvest või -riietus;
1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3. tollimaks, sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4. hasartmängumaks, mänguautomaatide ja kasiinode omanikelt
............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................................10 2 3 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS Üliõpilane valib ühe konkreetse mootorsõiduki (sisepõlemismootoriga, hübriidajamiga, elektriajamiga jne) kirjeldab ja analüüsib selle ehitust kursusel Jõuülekanne käsitletud materjali valguses. [6] Autoks on Audi A6 2.8, 1995 MY C4. See auto on 4-ukseline, sedaan keretüübiga, ees paigutatud mootoriga, esiratta veoline. Audi A6 2.8 on üks C4 mudelitest Audi perekonnas. [6] Mootoriks on tavaline bensiinimootor, 2.8-liitrine, ühe ülanukkvõlliga, 6-silindriline, 2 klappi silindri kohta
Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks näiteks soodustada majanduse arengut ja tempot või maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist. Maksude kehtestamisel lähtutakse maksustava hüve tarbimisest ja maksumaksja maksevõimest.
ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. ...
maksekorraldused. Maksuvabastus on pääste-ja kaitsestruktuuride veokid. Vabastatud on ka raskeveokid, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele, MTÜ-dele ja sihtasutustele, mis tegelevad pääste- ja kaitsetöödega. Maksu- ja Tolliametile peab Maanteeamet iga maksustamis perioodi 10ndaks kuupäevaks esitama andmed muudatuste kohta, mis toimusid eelmisel maksustamis perioodil. Raskeveokijuhil peab olema kaasas ja kontrollimisel tuleb esitada raskeveokimaksu tasumist tõendav dokument. Kui mootorsõiduki eest makstakse raskeveokimaksu, siis ei rakendata mootorsõiduki kohalikku maksu. KOHALIKE MAKSUDE SEADUS Seadus on jõustunud 24.oktoober 1994. aastal. Kohalikud maksud kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kohalike maksude seaduse alusel. Kohaliku maksu kogumine: · Kohaliku maksude maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või määruses nimetatud muu ametiasutus, kes korraldab maksude kogumist.
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seos...
tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat tegevust või tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv keskkonnanormatiivid – välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula tervisekaitsenormid, mootorsõiduki heitgaasi saasteained, vedelkütus keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid
reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22.Mis hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 23.Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: Puudus liikluskindlustuse leping Oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta 24.Millisel juhul peab pukseeritava mootorsõiduki roolis olema juht? Kui pukseeritakse painduva ühenduslüliga 25.Märk ,,järk lang" annab eesõiguse... Mäkke tõusjale 26.Kas sik-sak kollasel teekättemärgisel tohib peatuda? Tohib, kui sellega ei takistata D-kategooria ühissõidukite liiklust Tohib, kui sellega ei takistata sõitjaid vedavat taksot 27.Ülekäigurada on: Sõidutee osa, mis on ette nähtud jalakäijate tee ületamiseks
· Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid · Pikkus, laius, kõrgus · Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 9. KIITUSED JA KOMPLIMENDID · Tänage tunnustuse eest · Võimalusel paluge kiituseväljendust kirjalikult · Kasutage kiitust teenuse müügi eesmärgil · Levitage kiitust · Võimalusel pakkuge alalise kliendi soodustust SISETEENINDUS JA SISEKLIENT Kvaliteedi saavutamiseks on oluline töörõõm: · Sõprus · Meeskonnavaim · Suhtlemisvõimalus · Hea töökeskkond · Võimalus ametiredelil tõusta Nad ütlevad
keelatud samal ajal tarbida toiduaineid ja kasutada kosmeetikat, mis sisaldavad keemilisi ühendeid, mis on üles loetletud käesoleva õigusakti §-s 20. 2.7. lause: a) õigustkaitsev, b) blanketselt viitava lihtsa hüpoteesiga, c) alternatiivse suhteliselt määratletud karistava isikulise sanktsiooniga Kui autojuht rikub liikluseeskirjas määratletud norme, siis karistatakse autojuhti trahviga 3-5 keskmise päevapalga ulatuses või mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamisega ühe kuni kahe päeva ulatuses.. 2.8. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa õigusttaastava varalise sanktsiooniga Kui kalamees võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi seaduse §-s 3 määratletud luba, siis peab kalu ärandanud kalamees võrgu tegelikule omanikule hüvitama kalade eest saadava võimaliku tulu. 3. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S)
tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalikele tervisenõuetele. Tervisetõend koosneb järgmistest andmetest: Tervisetõendi taotleja isikuandmed Tervisetõendi väljastaja (tervishoiuteenuse osutaja) andmed Tervisetõendi taotleja terviseandmed Arsti otsused tervisetõendi kasutusalade lõikes Ühe tervisetõendi koosseisus võib olla mitu otsust. Igat otsust saab edastada tervisetõendi erinevatele saajatele. Kuna esialgu realiseeritakse digitaalselt ainult mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud tervisetõendid, siis lähevad kõik otsused automaatselt Maanteeametile. Tulevikus, teiste kasutusalade lisandumisel saab tervisetõendi taotleja valida, millise otsuse kellele ta saata soovib. Otsuste variandid on: „jah“, „jah piirangutega“, „ei“. Otsus „jah, piirangutega“ tähendab, et tervisetõendiga kaetud tegevus on lubatud vaid täites teatud tingimusi (nt kandes prille või kontaktläätsi). 5
erinevus lubatust suurem. Samas on näha, et kui pidurdusjõud suureneb siis võib viskumine väheneda. Kui tõsta üks ratas üles ning keerata seda 90 kraadi siis auto alla lasta ja tehes uuesti piduritesti, hakkavad mõlema ratta pidurid koos viskuma ning sellega koos kaob pidurite erinevus.... Ilmekas näide on toodud allpool joonisel 3 ja siin käibki tagateljel nii vasaku kui ka parempoolse tagaratta viskumine koos. . TSMm RTL 2001, 45, 639 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri 1 Vastu võetud majandus ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 ( RTL 2004, 112, 1759), jõustunud 01.10.2004 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 26.10.2004 nr 195 ( RTL 2004, 140, 2145) 07.11.2004 08.03.2005 nr 27 (RTL 2005, 30, 418) 18.03.2005
Siduri ajami ehitus [7] 1. Sidurihoob 2. Tihend 3. Paigalduspuks 4. Sidurikorpus 5. Paigalduspuks 6. Kinnitussplint 7. Sidurikahvel 8. Survelaager 9. Survelaagri kinnitussplint 10. Vedru 11. Polt 12. Survemuhv 5. KÄIGUKAST Valitud sõiduk on varustatud 5-käigulise, käsilülitusega hammasrataskäigukastiga, mille tootjaks on VAG. Hammasrataskäigukast on mootorsõiduki jõuülekanne siduri ja peaülekande vahel, mis muundab mootori pöördemomenti ja mootori pöörlemiskiirust. [1, p. 379] Ülesanded[1, p 370]: Mootori pöördemomendi muundamine ja ülekandmine, Mootori pöörlemiskiiruse muundamine, Seisval autol mootori tühikäigul töötamise võimaldamine, Pöörlemissuuna vastupidiseks muutmine tagurpirisõidu võimaldamiseks. 5.1. Käikude ja ülekannete arvud
Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED ....................................................
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Müra uurimine Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1.Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 2.Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 3.Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID ·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511)...
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord" VV määrus nr 108 (RT I 2007, 34, 214) Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986) TEOREETILINE OSA Müraks nimetatakse korrapäratu sageduse ning amplituudiga heli. Subjektiivselt tuleb müraks lugeda iga igasugune häiriv1 või tervist kahjustav hääl või heli. Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus).
Tagatiseks peab olema kinnisvara ning raha kasutamisel piiranguid ei seata. · Autolaen - taotletakse suuremate ostude finantseerimiseks, nt kinnisvara või mootortehnika soetamiseks, oma eluaseme remondiks või parenduseks. Lisaks eluasemega seotud ostudele ja kulutustele saab autolaenuga rahastada ka oma äri alustamist ja teisi olulisi ettevõtmisi. Põhitingimused: · Laenu võib taotleda ainult mootorsõiduki omanik (füüsiline või juriidiline isik); · Autopant: mootorsõiduk on hoiul meie valvega parklas ning poolte vahel on kokkulepitud käsipandi seadmises - laenu intressimäär alates 2,0 % kuus, so alates 24 % aastas; · Autolaen: mootorsõiduk jääb Teie kasutusse, registreerituna ARK'is meie nimele - laenu intressimäär alates 3,0 % kuus, so alates 36 % aastas; · Laenusumma suurus kuni 80 % mootorsõiduki turuväärtusest; · Nõuded tagatisele:
tankimise teenustasu 10€. Valesti tangitud kütusest tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu korvab täies ulatuses Rentnik. Sõiduki tehasepoolne kütuse kulu on 10 liitrit (linnas 12l) 100km kohta, mille rentnik kohustub tagastama või hüvitama hinnaga 1,35eur/l. II RENTNIKU ÕIGUSED 1. Rentnikul on õigus saada endale sõiduki kasutamisest saadav tulu (vili). 2. Rentnikul on õigus kasutada sõidukit, kui ta on vähemalt 21 aastat vana, omab antud vastava gategooria juhiluba ja omab mootorsõiduki juhistaaži vähemalt kaks aastat. Samad tingimused laienevad ka teisele juhile. 4. Kui Rentnik ei nõustu Rendileandja poolt esitatud nõude või selle suurusega , on tal õigus esitada kohtusse hagi 30 päeva jooksul alates nõude kätte saamise päevast. Hagi tähtaegset esitamata jätmist tõlgendatakse nõudega nõustumisena täies ulatuses ja Rentniku hilisemaid pretensioone ei arvestata. III Rentniku kohustused 1
Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. 0.2 Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. (1987.aastal teatati politseile rohkem kui 3 miljonist vargusest, ligi 6 miljonist röövimisest ja umbes 1 miljonist mootorsõiduki ärandamisest). Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 4 0.3 Organiseeritud kuritegevus Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda
taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija. Olenevalt kolonni kuuluvate suurveoste mõõtmetest võib saateautode ja liikluse reguleerijate arv olla suurem. Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu katkestanud juht saaks naasta pärisuuna vööndisse. 4. Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide kohta 4.1 Lisavarustus Veol peab olema kaasas vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta. Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad
ohutus kauguses. 3. Ehitises võib hoida ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi või muud plahvatusohtlikku põlevmaterjali, kui nende hoidmisel või kasutamisel on täidetud ehitisele ettenähtud nõuded. 4. Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele. 5. Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd. 6. Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laohoone või -platsi plaanis määratud. Plaani peab panema välja laohoone või -platsi sissekäigu juurde nähtavale kohale. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja
võib kaasneda keskkonnarisk. Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme vastuvõtmisel küsida raha puuduoleva materjali väärtuses. Elektroonikaromu kogumispunktidesse või kauplustesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal. 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid Ka sõiduautod, milles ei ole üle üheksa istekoha ning mille täismass ei ületa 3,5 tonni, kuuluvad tootjavastutuse alla. See tähendab, et mootorsõiduki, kasutatud osade ja vanarehvide viimasel omanikul ehk lõppkasutajal on õigus romusõiduk ja rehvid tasuta üle anda vastavasse kogumispunkti või lammutuskotta. Viimane peab üleandja jaoks jääma vähemalt elukohajärgse maakonna piiresse. Tasuta saab üle anda ainult liiklusregistris arvel oleva mootorsõiduki, millelt ei ole eelnevalt eemaldatud olulisi osasid (nt kere, sillad, mootor, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk)
tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. § 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (1) Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. (2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. § 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. § 52
Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud. Roheline kaart (välisriigis kehtiv liikluskindlustuse poliis) väljastatakse Eestis registreeritud sõidukile kehtiva tavalepingu ja poliisi olemasolul tasuta kui sõiduki omanik selleks soovi avaldab. Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule, isikukahju liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäijale, jalgratturile ja liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki juhi ravikulu raviasutusele, samuti järgmised varakahjud: · sõiduki vigastuste või hävimise kahju · mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile ning ekspertiisile Hüvitatakse järgmised isikukahjud: · ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju · kannatanu ravikulud · liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev) Kui kahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk, hüvitatakse: · hukkunu matusekulu
Kindlateks selgroovigastuste tunnusteks on surin jäsemetes ja mõne kehaosa tundetus, nõrkus või liikumatus. Kuidas tekib vigastus? Ükskõik milline järgmistest olukordadest peaks juhtima inimese tähelepanu lülisambavigastuse võimalikule esinemisele: * kukkumine kõrgusest; * ebaharilik kukkumine võimlemisharjutusi sooritades või batuudilt; * madala veega basseini sukeldumisel löök vastu põhja; * kukkumine hobuselt või mootorrattalt; * ragbit mängides palli ümber rüselemine; * mootorsõiduki järsk pidurdus; * raske eseme kukkumine risti seljale; * pea või näo vigastus (Esmaabi käsiraamat 2004: 165). 2.4. Peatrauma Kõik peatraumad võivad olla tõsised ja vajavad õiget hindamist, sest võivad põhjustada teadvushäireid. Vigastuse korral võib esineda ajukoe või koljusiseste veresoonte kahjustus või koljumurd (Esmaabi käsiraamat 2004: 179). Peatrauma esinemissagedus on 260-450/100 000 inimese kohta aastas, millest 70% moodustavad mehed
Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO- sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20.03.1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokku lepe. Selle järgi tunnustatakse vastastikku (lepinguosaliste riikide territooriumil) liiklusohutuse, aga ka keskkonna saastamist mõjutava sõidukivarustuse ja -osade kohta käivaid nõudeid. Eesti ühines kõnealuse lepinguga 18.01.1995, president kuulutas sellekohase seaduse välja 06.02.1995 oma otsusega nr 479. Mootorsõidukite heitgaaside
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 ...
aastal. Idee eesmärgiks oli asendada paberkandjal tõendid liigi-kohaste tervisetõenditega, kus tõendiliigid olid kindlaks määratud uuringute, analüüside ja arstlikku kontrolliga, mis on vajalikud tervisetõendi saamisel. Koostöös Eesti Perearstide Seltsi, E-tervise SA, Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeruimi ja Sotsiaalministeeriumiga saavutati edu. Vabariigi Valitsus kiitis seaduse eelnõu heaks ning enam ei pea mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse saamiseks vajalikku tervisetõendit esitama paberkandajal vaid see muutub digitaalseks 1. aprillil 2015. aastal.23 24 Tervisetõendite digitaliseerimise eesmärgid: Ühtlustada tervisetõendite koostamist ja väljastamist Tervisekontrolli jaoks tõhusamate andmete kasutamine (vältita dubleerimist) 23 https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/46187/e-tervisetoend-voib-autokoolide-tood-raskendada 24 http://www.sm
liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukid. *Halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (udu,vihm,tuisk) , tingitud ajutine olukord nähtavus alla 300 meetri . *Häda peatumine mõistetakse sõiduki seisma jäämist või jätmist kui sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik . *Jalakäija Isik kes kasutab teed jalksi või ratasttooliga , rulluiskudega,tõukeratasttega jne . *Jalgratas inimeste lihaste jõul vähemalt kahe rattalist või mootoriga .
toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Süüdi saab olla vaid süüvõimeline isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1)on vähemalt 14a vanune; 2)on võimeline aru saama oma teo keelatusest(psüühikahäired); 3)on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. (l.101) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse,
Ungari Greete Liht Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10B Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Bud...
Rangetel reaalajasüsteemidel peab olema vähemalt mõni tegevus range tähtajaga. Kuid leebel reaalajasüsteemil võib olla tegevusi range tähtajaga. Need süsteemid on leebed, mis ei värba range reaalajasüsteemi ajalise jada kriteeriumeid. Reaalajasüsteemid ABS ANTIBLOKEERUMISE PIDURDUSSÜSTEEM Antiblokeerumise pidurdussüsteem või lühidalt ABS on ohutussüsteem, mis väldib pidurdamisel mootorsõiduki rattaid blokeerumast. Veerev ratas võimaldab juhil hoida juhtimisvõimalust järsu ning täieliku pidurduse korral, vältides libisemist ja lubades rattal blokeeruda järk-järgult vastavalt pinnase omadustele. ABS pakub paremat kontrolli sõiduki üle ja võib vähendada pidurdusteekonda kuival või libedal pinnasel, see võib veel tõsta pidurdusteekonda lahtistel pinnastel nagu lumi või kruus. Alates algsest laialdasest autode tootmisest, antiblokeerumise pidurdussüsteemid on
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013. aastal oli Eufoorias palju poliitilisi l...
4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 8. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri (RTL 2001, 65, 897) 9. Ohtlike veoste teedel vedamise kord (RTL 1996, 43/45, 292) 10. Autoveoseadus(RT I 2000, 54, 346) 11. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (RTL 2001, 69, 941) 12. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6) 13. Mootorsõidukijuhi terviseseisundi ja kutsesobivuse nõuded (RTL 2001, 90, 1257) 14. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord (RT I 2001, 19, 106) 15.Liikluseeskiri (RT I 2001, 15, 66) 16. Nõuded mootorsõidukijuhi esmaabialasele väljaõppele (RTL, 2001, 77, 1041) 17. Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri (RTL 2000, 106, 1647)
(1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni viie aastani. (2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (3) Käesoleva karistuseliigi alla kuulub ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. § 28. Rahatrahv (1) Kohus võib mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani. (11) Rahatrahvi päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib süüdimõistetu päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. 5
Võim riigis ja kohtadel Seadusandlik võim Eestis tervikuna Riigikogu Valla- või linna volikogu Täidesaatev võim Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus Valla- või linnavalitsus Eelarve · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelvalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. · Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart) võib korraldada vedusid, millel veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei ole autoveoturul olulist tähtsust. 5. Rahvusvahelistel vedudel Ühenduse tegevusluba ja tegevusloa ärakiri (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tuleneb
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
• kvaliteet normatiivid • heitenormatiivid • tehnoloogia normatiivid (puhastusseadmed jne.) • tootenormatiivid (kütus, akud jne.) Normatiivid: • Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) • Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). • Pinnase normatiivid • Naftasaadustega seotud rajatis • Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad • Mootorsõiduki heitgaasi saasteainete • Vedelkütuse kvaliteedi nõuded • Müra, vibratsiooni, kiirguse ja pühjasetete normatiivid ISO- rahvusvaheline standardi organisatsioon CEN- Euroopa standardi komitee KK alused standardid Eestis: • õhk • vesi • radatsioon • müra • pinnas PTV- on sõnalühend parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju.
n: 1a vangistust; trahv 100€ *suhteliselt määratletud sanktsioonid, kus antud sanktsiooni minimum- ja maksimumpiirid. N: Karistusseadustiku Paragrahv 113. Tapmine – karistatakse 6-15a vangistusega *alternativsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. N: KarS Paragrahv 120. Ähvardamine – karistatakse rahalise karistuse või 1a vangistusega. *kumulatiivsed s-d on sanktsioonid, mis võimaldavad mitmeid sanktsioone kohaldada üheaegselt. N: mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades –LS Paragrahv 224 lg3: kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2000 aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja riigis ei suudetud aasta jooksul moodustada vali...
Sotsiaaltöötaja akuutravi üksuses. Sissejuhatus 1. Sotsiaaltöö akuutravi üksuses Kaasaegne meditsiin liigub suurema kättesaadavuse ja tehniliste lahenduste aktiivse kasutamise poole. Sellisteks märkideks on kindlasti internetiapteegid, perearsti nõuande telefonid, võimalus konsulteerida teiste arstidega interneti vahendusel. Lisame veel edusammud infotehnoloogia arengus, mis tagab järjepideva teabe ja mõningatele juhtudel ka järelevalve krooniliste probleemidega patsientidele. Sellised teenused vähendavad akuutravi üksuste koormust aga sellest hoolimata jääb akuutravi üksus esimeseks tervishoiuprobleemide lahendajaks. Siiski on alati neid isikuid, kelle probleemid ei sobi ,,kena teenuse" kategooriasse, kes on valesti hinnanud oma vajadusi ja kes lõpuks satuvad hooldusasutustes. Nemadki vajavad kedagi, kes kuulaks nende lugu, kes aitaks neil oma situatsiooni näha perspektiivis ja juhiks neid õiges suunas. Kõikidel eespool kirjel...
arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu
tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Eelnimetatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.
5. Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest? 6. Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad? 7. Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad? 8. Nimetage aegumise tähtaega peatavad või katkestavad asjaolud. 9. Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel? 5. Väärteod Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest, mootorsõiduki juhtimisel toimepndu eest ka juhtimisõiguse äravõtmine. Lähtudes karistusseadustiku ideoloogiast on kuritegu ja väärtegu eristatavad vaid seaduses teo eest ettenähtud karistuse liigi järgi. Selles peegeldub kaudselt süüteo raskus, sest mida raskem on süütegu, seda raskema karistamise võimaluse selle eest näeb ette seadus. On ilmne, et kui seadus näeb süüteo eest ette võimaliku karistusena kuni kakskümmend
TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
