Kiiremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit kui madalama kiirusega mootorid sama nimivõimsuse korral. Suuremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit, kui samal kiirusel töötavad väikesed mootorid. Suure kasuteguriga mootori kasutegur on 5 10 % kõrgem kui standardmootoril. Suure kasuteguriga mootoritel on suuremad mähised ning seega: 1) väiksemad koormuskaod, võimsustarge ning müra; 2) kuumenevad vähem ja nende eluiga on pikem; 3) ülekoormatavus on parem kasutegur ei vähene kuni 150% koormuseni. · Energiakadude vähendamise võimaluseks on mootori kiiruse reguleerimine, eriti efektiivseks võib osutuda muutuva kiirusega ajami kasutamine pumpade tootlikkuse reguleerimisel. · Levinud on arvamus, et alalisvoolumootorid on ka praegu veel parim lahendus kiiruse...
joonis). Nende töödele järgneb klappide sooveldamine, milleks kasutatakse sooveldus pastat(joonis 55.).Kui klapipesad on nii kõvad et ei saa freesida, siis kasutatakse lihvkäija. Klapi sooveldamine lõpetatakse siis kui tuleb ühtlane mattvöö klapitaldrikule(56) Kui klapisäär on kõver siis enne sooveldamis, tuleks see õdvendada(joonis 52) Hüdrotõukurid kontrollitakse kas mootori töötamisel tühikäigul või seistes. Klapi paisumis pilu kontroll ja reguleerimine. Vanematel mootoritel , millel ei ole hüdrotõukureid, tuleb seda perioodiliselt teha.Selleks on kaks erinevat reguleerimis võimalust: 1) polt ja mutter 2)Erineva paksusega reguleer seibid. Kuna tööajal klapp kuumenedes pikeneb, siis peab tal olema ruumi (paisumispilu).Vastasel korral klapp ei saa tihedalt sulgeda pesa ,,Põleb ära". Õige paisumis pilu määrab remondijuhend.See või olla kas külma või kuuma mootorig korral: S:0,35-0,40...
Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 3.7 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite töötingimustest, mistõttu ka nende õlidele esitatakse eri tingimusi. Automaatkäigukstiõlidel sellist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. 4. Andurid ja täiturseadised 4.1 Sisendsignaalid Alustame sisendsignaalide uurimist. Mõnede nende signaalide jaoks, nagu näiteks...
Väntvõlli asendi anduriga antakase ajule informatisooni väntvõlli pöörlemiskiirusest ja positsioonist, seda kasutab juhtarvuti peamiselt kütuse sissepritsimis hetke välja arvutamiseks. Teiseks oluliseks eesmärgiks annab väntvõlli asendi andur ajule infot millal oleks optimaalne tekitada sädelahendus silindrisse. Halli andur. Vanematel, jagajaga mootoritel on kasutusel hall efektiga andur, mis töötab elektromagnetiliste signaalide saatmise põhimõttel. Samuti kasutatakse halli andureid igasuguste võllide ja rataste pöörleissageduse teadasaamiseks. Suurtel kiirustel annab täpsema tulemuse just nimelt halli efektiga andurid, kui vanamoodsad mehaanilised kontkat-tüüpi katkestid. Halli andurit kasutatakse samuti süütemomendi kalkuleerimiseks. 8 Detonatsioonianduri(joonis 1...
Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt...
Ka see signaal antakse arvutile ning arvuti annab korralduse rikastada küttesegu. Lõpptulemusena hoiab arvuti küttesegu normaalkoostisega, tänu millele hoitakse kokku kütust ning heitgaasid on puhtamad. Kaasaegsetel -anduritel on sees soojenduselement, mis kiirendab anduri soojenemist normaalse töötemperatuurini. Uuematel mootoritel kasutatakse kahte - andurit: üks paikneb enne katalüsaatorit ja teine on katalüsaatori taga. Tagumise anduri ülesandeks on kontrollida katalüsaatori tööd. Kui katalüsaator hoiab heitgaasid puhtana, siis tagumise - anduri signaal on püsiv, umbes 0,4...0,5V. Kui aga katalüsaator enam ei toimi, siis esimese ja tagumise anduri signaalid on peaaegu ühesugused ja muutuvad piirides 0...1V. 5...
juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga. Pumba moodustavad korpus, võll ja võlli otsas kinnitatud pumbatiivik, mille keskossa juhitakse jahutusvedelik....
Põhiosadeks on paigalseisev staator ja pöörlev rootor. Sünkroonnsel pöörlemisel on rootori ja stsstori väli üksteise suhtes paigal. Magnetvoog ei muutu ja induktsioonivool ei teki. Kiiruste erinevust nim libisemiseks. Standartse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurema nimilibistusega on väiksemad mootorid. Mootori reziimis töötamisel on standardmähise ülesandeks magnetvälja tekitamine. Nendel mootoritel on sõltuvalt variandist kaks, neli, kuus jne poolust. Valemid: i=Im*sin wt=Im*sin 2ft I=U/XC u=Um*sin wt=Um*sin 2ft R=w*L k=N1/N2=U1/U2=I2/I1 Xc=1/wC T=1/f Um=u*2 XC=1/wC w- ringsagedus w=2f c- mahtuvus-F I=U/R f- sagedus Hz...
Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaa...
2.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Peamine punkt, mida meeles pidada, on see, et tänapäevased automootorid (alates 1990 aastast) on võimekamad. See tähendab, et liigsed pöörded minutis raiskavad ainult kütust ja suurendavad mootori kulumist. Uutel mootoritel on täiesti erinev väändemoment, kui oli mootoritel 20 aastat tagasi. Maksimaalne väändemoment on kaasaegsetel mootoritel palju kõrgem ja see on saavutatud juba vahemikus 1500 kuni 3500 pööret minutis. Maksimaalne väändemoment vanadel bensiinimootoritel algas alles 3500 pööret minutis juures (CIECA 2007). Et paremini ära kasutada mootori võimekust, tuleb vahetada käiku niipea kui võimalik ehk maksimaalse väändemomendi vahemikus (2000 ja 2500 pööret minutis)...
Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist (pöördenurgast). 3. Harjadeta alalisvoolumootorid Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast. Pöördenurga mõõtmiseks on masinasse integreeritud pöördenurga ehk asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud...
Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse mootorid) ja siis mitte destileeritud raksekütuse mootrid(laevadel kasutatavad diisel mootorid). Edasi põlemiseks vajaliku küttesegu moodustamise seisukohalt mootorid jagunevad silindri sisese küttesegu moodustumisega mootorid- diiselmootorid ja silindrivälise küttesegu moodustumisega- bensiinimootor. Uutel mootoritel sissepiritse kollektoris. Käigukiiruse järgi klassifitseeritakse mootorid omakorda madalapöörete arvuga mootorid (300-600pm)-diiselmootorid. Suurepöörlemis kiirusega mootorid (1000-3000pm)-diisel, traktorid, autod. Ottomootorid need on kõik kiirekäigulised ulatuvad 3000 ja rohkem. Mootori silindris üksteisele järgnevaid protsesse alates küttesegu sisenemisest, või ohu sisenemisest lõpetades gaaside väljalaskega nim mootori töötsükliks....
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud paralleelselt ankruga, või siis kombineeritult jada -ja rööpergutusega. Lisaks sellele kasutatakse kas püsimagnetergutust, mille puhul staatoril paiknevate püsimagnetitega tekit...
Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5. · Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid....
Aitab pihustinõelal kiirelt ja kindlalt sulguda Väldib järelpihustust, mis võivad tekkida rõhulainete tõttu Üleandeklapp Konstantse mahuga üleandeklapp Häälestatud vastavalt kõrgsurvetoru pikkusele Järjekorda ei tohi muuta Konstantse mahu üleandeklapp koos tagasivoolu drosseliga Pihustinõela sulgumisel tekib kõrgsurvetoru rõhulaine. Sekundaarne pritse Konstantse survega üleandeklapp Kõrgema rõhuga pumpadel (>800 bar) Väiksematel, kõrgepöördelistel mootoritel Parem hüdrauliline stabiilsus Täpsem pihustuskogus Pritsekoguse regulaatorid Mehaanilised (tsentrifugaalregulaator) Maksimaalpöörete regulaator Miinimum-maksimumpöörete regulaator Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator Generaatormootori regulaator Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control) Miinimum-maksimumregulaatori karakteristik Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised...
Arvutame gts tsükli kütusekoguse, Gõ gts = G , kus 0 liigõhutegur Gõ on tsükli koguse kütuse põlemiseks vajalik õhu mass, Go on tsüklilise kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu mass; Mootori nimireziimil võetakse arvestuslik liigõhutegur: - madalate pööretega mootoritel 1,8...2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult:...
piirkonnas rõhku tõsta. Mootori töötsükkel võib kulgeda ühe või kahe väntvõlli pöörde 2-taktilistel mootoritel väheneb täiteaste kaotatud kolvi teekonna osa jooksul st. kolvi kahe või nelja üles ja alla käigu jooksul. Va = D2/4S võrra läbipuhe ja väljalaske akende piirkonnas. Seda arvestab silindri Üks kolvi üles või alla liikumine moodustab töötsükli ühe takti....
Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5.· Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris...
Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel . Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina...