Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mootoritel" - 93 õppematerjali

mootoritel on   suurem   silindriõli   erikulu   kui klappidega otseläbipuhke korral. Mootori koormuse tõusuga õlikulu suureneb. Silindriõli   koguse   doseerimisel   tuleb   jälgida   mootori   valmistajatehase   juhiseid.
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult),...

Laevamehhanismid
110 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mootoriplokk

See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (CID, cubic inch displacement, 1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke). Smallblockid algavad kuskil neljaviie liitri vahel (veel pisematel mootoritel jääb tavaliselt silindreid vajaka, et nendel lehekülgedel käsitletud saada) ning näiteks üks levinumaid Chevy mootoreid 350 CID (4.00x3.48, u. 5,7 liitrit), on veel kindlasti smallblock. Suurim smallblock, mis näiteks GMil 70ndatel tootmises oli, oli 400 CID (4.12x3.75, u. 6,4 liitrit), kuid tänapäeval on ehitatud ka üle 7liitriseid (427 CID) smallblocke. Asja teeb segaseks see, et vanemad ja väiksemad bigblockid olid näiteks vaid 348 CID (4...

52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laagrid, õlid

P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager valmistat...

63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 ­adiabaatne paisumine. 4- Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, 1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus- nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust,...

Soojustehnika
725 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 ­ n0 ­ n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel . Kui koormus mootori võllil kasvab, siis libistus suureneb. Seetõttu suureneb ka rootoris indutseeritud elektromotoorjõud ja seega ka vool. Mootori arendatav pöördemoment on võrdeline voolu ja magnetvooga: 117 T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina...

Elektrotehnika
205 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll....

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sisepõlemismootor

Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1)...

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

78 küsimust ja vastust

silindrite ploki kontroll ja remont(mootori plokk) plokikaane põhi vigadeks on silindrite kulumine ovaalseks. Plokisilindrid mõõdetakse mikromeetri abil. Silindri kulumine väljub tehase välja antud tolerantsist tuleb silinder võimalusel puurida järgmisesse remont mõõtu.Saavutavaks vastav täpsus peale puurimist silinder oonitakse. 12.gaasijaotusmeh th. Enamasti gaasijaotusmehanismi th sisaldab vaid hammasrihma vahetust. Vanematel mootoritel tuleb ka reguleerida klapipilu kas siis vastavate reguleermutrite või reguleerseibide abil. 13.käigukasti demontaaz ja th. Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli. Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad. Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast . 14.diiselmootori kütusefiltri vahetamine ja õhutamine....

Auto õpetus
335 allalaadimist
thumbnail
4
doc

GDI mootorid

Nad on juba lisanud GDI tehnoloogia paljudele erinevatele mootoritele . Alustades 1,5 liitristest kuni 4,5 liitristenid V8-ni. Nüüd enamus Mitsubishi tootmises olevatest mootoritest on GDI'ga varustatud. Mitsubishi väidab et GDI kasutab 20 kuni 35% vähem kütust, tekitab 20% vähem CO2'te ja tal on 10% rohkem jõudu kui tavalistel mootoritel. Kuidas saab see olla nii imeline? Järgnev tekst paljastab saladuse. GDi Teooria Bensiini otsesissepritse tehnoloogia on üks harudest ,,Lean Burn Tehnology"(lahja põlemisega tehnoloogia)'st. Aga lahja põlemisega mootorid on omastanud sissepritse süsteemi. Otsesissepritset on kasutatud diisel mootorites juba mitmeid aastaid aga mitte bensiini mootorites, kuni hiljuti. Loomupäraselt otsesissepritsel on kaks eelist: 1...

Auto õpetus
112 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C

Polot toodeti Volkswageni tehases Wolfsburgis. 1977 aasta väljastati Derby sedaan, mis oli nagu tavaline Pologi, identne luukpärale alates C- piilarist ettepoole. MkI Polol saadavad mootorid: · 895 cm3, reas 4 bensiinimootor (ainult luukpäral) · 1093 cm3 rea 4 bensiinimootor, 37 kW · 1272 cm3 reas 4 bensiinimootor, (Polo GT, Derby sedaankerega mudelitel, Audi 50 ainult) Erineva kubatuuriga mootoritel kasutati ka erinevaid kompressioone, et saavutada soovitud võimsusi. Tihtipeale erinesid sõltuvalt müüvast riigist, jäädes vahemikku 26-44 kW. Polo MkIF (1979­81) MkI Polo ja Derby said iluravi 1979, millest alates vahetati kroomstanged plastikstangede vastu, esivõre vahetati uue vastu ja armatuur kujundati ümber. Ümmargused esituled vahetati Derby-l kandiliste vastu, tehes selle sarnaseks (veidi suurema) Golfil baseeruva Jettaga. Polo MkII 86C (tuntud kui Mk2, 1981­95)...

Auto õpetus
29 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Turbolaaduri ajalugu

Tänu nn. "maxi dyne characteristic" `ile (väga suur väändemomendi kasv madalatel mootori pööretel) saavutatakse maksimaalne võimsus alpool mootori maksimaalset töökiirust. Tänu sellele vajab "mäkke ronimine" vähem käiguvahetusi ja kiiruse kaotus on väiksem. Sooritusvõime suurtel kõrgustel merepinnast on turbolaaduriga mootoritel märkimisväärselt parem. Täna madalale õhurõhule suurtel kõrgustel, on tavalise vabalthingava mootori jõu kadu märkimisväärne. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor...

Auto õpetus
86 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Auto mootor

1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side); d) kolvirõnga sillus (top/second/third land); e) õlirõnga soon (oil-ring groove);...

Auto õpetus
472 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Automaatika konspekt

Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi...

Elektriaparaadid
109 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Õlid ja määrded

5 ). Jälgi mootoritootja soovitusi! E6 ­ paremad kui E4, pikendatud õlivahetusvälp. Soovitatakse tungivalt tahmaoskeste filtriga mootoritele koos väikese ( 50 ppm ) väävlisisaldusega kütusega. Jälgi mootoritootja soovitusi. E7 ­ kindlustab kolbide puhtuse, kaitseb hästi mootorit ja turbot, on pikaajaliselt stabiilne. Kasutamiseks rasketes oludes ja pikendatud õlivahetusvälba korral. Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega (NOx vähendamiseks ) mootorites. NB! Erinevate mootoritootjate soovitused võivad erineda. Jälgi tehase juhendeid! Kasutusel on ka autotootjate omad spetsifikatsioonid ( näit. VW, MB, MAN, Volvo jne.). NB! Kui kasutusjuhendis on toodud ainult tootja spetsifikatsioon, siis see peab olema kantud ka õli pakendile, millist tohib kasutada. Näide!...

Auto õpetus
180 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Heitgaasid

· Must suits. · Musta suitsu tekitajaks on tahmaosakesed heitgaasis. See on tingitud kütuse halvast põlemisest silindris ülerikastumise tõttu: · silindrisse antav kütuse kogus liiga suur · silindrisse ei tule vajalikus koguses õhku · Põhjused: · 1.Õhufilter ummistunud · 2.Liiga varane kütuse eelpritse jaotatud põlemiskambriga mootoritel : Kütus pritsitakse põlemiskambrisse enne, kui seal on õhu temperatuur tõusnud vajaliku määrani, mistõttu kütus veel ei sütti. Kütuse süttimise hetkeks aga on põlemiskambrisse kogunenud suur kogus kütust, mis siis ühekorraga plahvatab. Sellega kaasneb mootori jäik töö (kloppimine) ja must suits. · 3.Liiga hiline eelpritse jaotamata põlemiskambriga mootoritel: sellel mootoritüübil on põlemiskambrit jahutavate...

Auto õpetus
101 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Mootor

Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. Silinder - Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist....

Sisepõlemis mootorite teooria
213 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus

Kui vana rihm tagasi panna siis ta peaks jääma samas suunas pöörlema, visuaalselt kontrollitakse eelnevalt rihma seisunditm kontrollitakse rihma laiust ja võrreldakse autodata andmetega.Tavaliselt vahetatakse koos rihmaga ka tugi- ja pingutusrullid.Tugi- ja pingutusrulli laagridei tohi käega pöörates häälitseda.Uue rihma paigaldamisel lugeda eelnevalt vana rihma hammaste arv ja võrrelge seda uuega.Mõnedel mootoritel fikseeritakse nukkvõll, väntvõll ja kõrgrõhupump, enne seda kui uus rihm on paigaldatud kontrollitakse nukkvõllide ja väntvõlli otsatihendite leket(et õline ei ole) kui esineb õlis, siis vahetage see. Rihma pingutakse nii, et rihma pikem haru käega põõrates ei võimalda rohkem kui 90 kraadi pöörata.Pingutusrullidel on vedru sees, mis määrab keti pingutuse. Pärast koostamist keeratakse mootorit käsitsi vähemalt 2 ringi, et...

Auto õpetus
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õlitussüsteemi tehniline hooldus

Õlitussüsteemi tehniline hooldus Tänapäeva mootoritel vahetatakse õli ja õlifilter diislitel 15000 ja ottomootoritel 20000 kilomeetri järgi.Kuid mitte harvem kui kord aastas.Õlivälp ei ole alati ettekirjutatud vaid see sõltub mis tingimustes auto sõidab(linnasõit, haagisevedu, mägedes sõit, talvesõit jne).Kui mootor on varustatud turbolaaduriga siis peab olema täissünteetiline õli.Tavaliselt on kõigis hooldusvihikutes antud täpne õli mark.Õlivahetus toimub sooja mootori korral, et vana õli paremini väljuks, alati...

Auto õpetus
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Plokikaane tihendi vahetus

13- ärge keerake väntvõlli(eriti märgade hülsside korral sest need võimad vähe ülesse kerkida ja hiljem hakkavad vett karterisse laskma), 14- kontrollige kaane ja ploki kaardumist lekaaljoonlauaga kaarduvus ei tohi ületada 0.1mm kui rohkem siis vaheta välja või ürita remontida, 15- kontrollige vana tihendi seisukorda ­ püüdke leida lekke põhjuse koht, et veenduda tihendi vahetuse õigsuses-vastasel juhul jätkake rikke põhjustaja otsingut, 16- otto mootoritel uued tihendid on ühepaksused kõik ja nende kohaleasetamisel jälgige et oleks täpselt kõik avad lahti, mõnel võib tihend olla sümmeetriline ja sellisel juhul jälgigekumb pool alla poole läheb, 17- diiselmootorite tihendi vahetamisel peab teadma: kui palju kolvid ulatuvad silindriplokist välja, kasutades selleks indikaatorkella ja mõõta tuleb kõikidekolvide väljaulatust kahest kohast ja siis leida nende keskmine.Vastavalt selle mõõdule...

Auto õpetus
125 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mootor

6 Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel . Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta,...

Auto õpetus
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun