1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada. 18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon, tekkis jä...
Sisukord: Sissejuhatus Logo tutvustus Enne II Maailmasõda Autode tootmine II Maailmasõda Sõjajärgne ajalugu Tänapäev ja uus disain 7. seeria BMW E38 BMW X5 Kasutatud kirjandus BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logo tutvustus BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. Baieri lipp Enne II Maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. Algselt oli BMW lennukimootorite tootja (Bayerische Flugzeug- Werke). Milbertshofeni linnaosas Münchenis. 1916a. Sõlmis firma lepingu Austria-Ungari...
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M
Marko Kuldsaar KAT 31/41 Elevaatori nõutav võimsus Ptm=F*v Ptm=3kN*1,1m/s=3,3kW Arvestades ajami kasutegurit saame mootori minimaalseks võimsuseks. Pm=Ptm/n= 3,3/0,83=4kW Määrame trumli pöörlemis sageduse. 601000v Trumli pöörlemis sagedus on: n= D Ehk 93,42 rpm/min Valime mootori: Valikuks osutus mootor margiga: 4A100L4, 1435 rpm/min, 4kW kuna ülekande arvud jäävad soovitusliku vahemiku keskele ja pöörete hälve jääb lubatud piiridesse. Valides aeglasema pööretega mootori saame küll ülekannete kiiruse alla kuid mootori mass on 2 korda suurem. 2. ÜLEKANNETE ARVUTUS 3. Hammas ülekanne Marko Kuldsaar KAT 31/41
siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 või 1903 - ja juhiks sai ajateenija Julius Johanson. 1904 läks Feodorov Vene-Jaapani sõtta ja
või on sõidurajalt välja sõitmas, tuleb pidur vabastada, et auto oleks juhitav. Kui auto on jälle juhitav, pidurdatakse uuesti.Sellise järkjärgulise pidurdamisega kiirus väheneb ja auto on kogu aeg juhitav.Kui on vaja kiiresti seisma jääda tegutse järgmiselt: Ø Pidurda ja kui auto ei püsi sõidurajal või on vaja pidurdada kurvis, vabasta pidur ja keera rooli.Pidurda uuesti, vabasta pidur ja keera rooli... Ø Siduri pedaal peab olema vajutatud põhjani, et mootor ei pidurdaks rattai ega sureks välja mootor. Blokeerumatu piduriga (ABS) varustatud autodel hoolitseb tehnika, et auto oleks juhitav ka täieliku pidurduse ajal järelikult ei ole sinul vaja pidurit vabastada.Seega peab teadma, et ABS piduritega autol pidurdusteekond pikeneb, kuid auto säilitab juhitavuse. Põika takistusest kõrvale Mõnikord võib sõidurajal olla ees takistus.Vahemaa on väike ja kokkupõrke vältimine ainult pidurdamisega on võimatu.Kuidas siis tegutseda?
T493 Joonis 10.2 Trumli parameetrid Joonis 10.3 Trumli parameetrid Joonis 10.4 Trumli joonis Konksuplokk Kuna trumlile sobib 17.5 mm tross, siis pean ka konksuploki samale trossimõõdule sobiliku valima Kataloogist McKissick® Utility Crane Blocks Konksuplokk M20S12L Joonis 10.6 Konksuploki parameetrid Mootor Kataloogist ABB Low Voltage General Purpose Motors, mootor M3AA 280 SMA , lk 32 Joonis 10.7 Mootori parameetrid Reduktor Kataloogist Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue, reduktor WINL 137-20/1-3645TC Joonis 10.8 Reduktori parameetrid (5,lk 40) Joonis 10.9 Telfri kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor, 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
Laboriaruanne Õppeaines: AUTODE HOOLDEJAAMAD JA SEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid...
Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra. Teine printsiip- soojus ei saa ülekanda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekul mitte korrastatud olekule
Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne.
kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h sõites 175 000 km •Elektrikulu 100 km läbimiseks 20 - 40 senti •Maksimaalne kiirus 60km/h •Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km •Laadija 10 amprit – laadimisaeg 4h •Laadija sisend 220V/110V •Tühimass 100kg •Kandevõime 120kg •Ketaspidurid ees ja taga TELLIMINE •Hind 1200 eur •Võimalus tellida 8 eri värvi •Tasuta kohaletoimetamine •Tellimusega saab kaasa kanepikiust tehtud kiivri: KONTAKT
Eesti Merekool Ranel Saare Okupatsioonide Muuseum Essee Juhendaja: Rein Tammik Tallinn 2016 Okupatsioonide muuseum Sissejuhatus Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor. Muuseumil oli kaks korrust, esimesel korrusel oli sellin koht kus sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruv...
MUSTANG Laura Kiin Mustangist Mustang oli suurim õnnestumine kuuekümnendatel. Mustang meeldis kõigile. Purustas kõik senised müügirekordid. "Mustang" sai nime II Maailmasõjas tuntust kogunud "P-51 Mustang" hävituslennuki järgi. Lee A. Iacocca Esimene põlvkond toodeti aastast 1964 aastani 1973 Esimene "Mustang" oli madal kaheistmeline rodster. Mootoriks oli V4, mis pakkus 90 hobujõudu. Hiljem tuli kasutusele V8. Lõpuks otsustati milline saab olema Ford Mustang 1964½. kõvakatus-kupee, kabriolett, fastback mitmekülgsus: vastavalt vajadustele võis osta kas stiilse ökonoomse poeskäimiseauto, ülimalt äkilise ja kiire drag-racer'i või hoopis luksusvariandi. 1969. aastal muudeti, tehti pikema, laiema, madalama ja vihasema välimusega. püsis uue põlvkonnani Teine põlvkond 1974- 1978 kütusesäästlik Lee Iacoccal oli autole hellitusnimi- "The little jewel" mootor V8 kadus, ...
JÕUÜLEKANNE Arvestustöö NR. 3 1. Millistel juhtudel (üldiselt, mitte ainult sõidukitel) kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)?
Harjutav tekst kokku- ja lahkukirjutamise kohta Ühenda kokkukirjutatavad sõnad kaarega või sidekriipsuga vastavalt vajadusele. 1. Meie kesk koolis õpib umbes kuus sada õpilast. 2. Lindude hirmutamiseks oli aias herne hirmutis. 3. Raud tee lei sõideta mootor rattaga, vaid hoopis rongiga. 4. Harilikult võtab siil kala kaitse abi nõud juba aegasti kasutusele. 5. Kohev lumi kate kaitseb maa panda külma eest. 6. Lumega kaetud maa pinna temperatuur on märksa kõrgem kui paljal, vingetele talve tuultele avatud pinnasel. 7. Ka tali spordi harrastajatele pakub lumi rõõmu. 8. Õhus on alati vee auru. 9. Metall raha kukkumisel kivi põrandale tekib metalne heli. 10. Maiad sööjad panid pann kookidele ohtralt maasika moosi. 11
Piiraja Second level Third level Fourth level Fifth level Lõiketera Lüliti Höövelpink Mõeldud puidu pinna töötlemiseks ja paraja paksuse andmiseks Ohutusnõuded: Kaitse piirdeid ei tohi maha võtta Laastu paksus ei tohi olla üle 3mm Hööveldamisel ei tohi puidus olla metall esemeid Metalltreipink Kinnitushoob Mootor Tööriistapost Lüliti Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metalltreipink Mõeldud metalli töötlemiseks (soonte,silindrite tegemiseks) Ohutusnõuded: Masinat ei tohi muuta Ei tohi kanda ehteid Juuksed patsis Kandke kaitseprille ja kõrvaklappe
kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi mootorrataste, motorollerite ja mopeedide vastu. lõppu ja sooritada pikki huvireise. Samal ajal võib mootor - ratas olla ka spordivahendiks. Eriti populaarsed on moo- torrattad noorte hulgas. Ehkki sõidumugavuselt jääb mootorratas autost tundu-
m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km
töötamist peaksid nudma uut reguleerimist, siis tuleb seejuures piinlikult täpselt järgida juhiseid. Enne mistahes reguleerimist kontrollige et hufilter oleks puhas ja silindrikaas omal kohal. Reguleerimine miinimumreziimi tehakse kruvi T abil. Vajadusel keerake töötava mootoriga kruvi T kellaosuti liikumissuunas kuni kett hakkab liikuma. Seejärel keerake kellaosuti vastassuunas, kuni kett jääb seisma. Tühikäigureziim on igesti välja reguleeritud kui mootor pöörleb ühtlaselt igas positsioonis ja paraja ajavahega keti pöörlema hakkamiseni. Kahtluste vi ebakindluse korral pöörduge volitatud hoolduskeskusesse. raserfsaerfaesfes- 7 - 7 2011 - 7 - - 7 -- 7 5.3.4 Keti teritamine ja likesügavuse kontroll Kett peab olema alati korralikult teritatud. Kui kett ei lika ilma seda puu vastu surumata ja
1971. aasta B- kere on suurim kere mida Chevrolet on tootnud. Kõikidel 1971. aasta General Motorsi V8 mootoriga auodel oli kevadest standardvarustuses Turbo Hydra-Matic ülekanne. Poweglide ülekanne jäi valikuliseks V6 mootoritega autodele kuni 1973. aastani. B- kerega Chevroletid sarnanesid mitmesti Cadillaciga. Tihti võis segi ajada 1971. aasta impalat Cadillac Eldoradoga. 1973.-1976. aasta mudelite standardiks sai kahe lõõriga karburaatoriga V8 mootor millel oli neli erinevat kubatuuri: 5 700cm 3, 6 550cm3, 6 600cm3 ja 7 400cm3. Kõige paremini müüs Custom Coupe keretüübiga mudel. 1972. aasta algusest ehitati mootorid ümber tinavabale bensiinile. 1972. aastal tehti ka viimane Impala kabriolett. Neid müüdi 6 456 masinat ja müüginubritelt sai see neljanda koha, Cervette 6 508-st masinast koht tagapool ja Mustangi 6 401-st masinast koht eespool. 1973. aasta chevroletidel oli suurem energiat neelav esistange mis pidi vastama uutele
Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur
Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja
04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga. Kuid nende esimeste reaktiivliikumise katsetuste käigus selgus, et juhitavusega oli veidi raskusi. Arendusse tõi pöörde Power Jets firma, kes oli reaktiivmootorit arendanud, Ladywood Worksiga Ida-Leicesteris. Seal katsetati kaht edasist versiooni mootorist, mille käigus lisandus tiimi üha rohkem andekaid inimesi. Kuid 1939. aasta juulis palus Suurbritannia valitsus luba panna mootor tootmisesse. Loomulikult nõustuti ja hakati ehitama ning katsetama. Esimene reaktiivmootor W1 valmis 1941. aasta aprillis. Esimene lend W1-ga tehti spetsiaalselt ehitatud Gloster E28/39 lennukiga. Samas oli reaktiivmootorit katsetatud ka Saksamaal, kus mootori konstrueeris Otto Von Ohain, kuid ükski osa sellest ei jõudnud toodangusse. 3 Esimene reaktiivmootor (W1) Frank Whittle (01.06.1907-09.08.1996)
radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. Radiaalpuurpin Püstpuurpink k 1.Mootor 1. Mootor 2.Hammaslatt 2.Spindlikast 3.Ettenihkekan 3.Konsool g 4.Tõstekruvi 4.Spindel 5.Spindel 5.Õlidüüs 6.Juhtnupud 6
08.02.2008 Pendli võnkumise uurimine Selles laboratoorses töös uurin välja, kuidas sõltub perioodi pikkus amplituudi pikkusest, pendli massist ja pendli pikkusest. Töövahendid: rull niiti, sekundikell, mõõtjoonlaud, erinevate massidega väikesed kerged esemed (väike kruvikeeraja, kerge kork, patarei, mänguauto mootor). Katse läbiviimiseks riputan pendli, mille pikkust ja raskust katse jooksul muudan. Katse käigus loen täisvõngete arvu mingis teatud ajahetkes, mõõdan võnkeamplituudi ning seejärel arvutan valemi abil ühe võnke aja ehk perioodi. Katsetele järgneb järeldus. 1.Võnke perioodi pikkuse sõltumine pendli amplituudist. (l = 42 cm) Tabel: Nr. Xo(m) N t(s) T(s) 1. 0,11m 47 30s 0,638s 2. 0,15m 48 30s 0,625s 3. ...
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. 3. Tootjad Webasto Case Defa Same CalixValmet Webasto töö põhmõte Kõik Webasto seisukütteseadmed toimivad ühe ja sama põhimõtte kohaselt. Eelsoojendi plussid
Nt: · Võnkumine on mootorikolvi üles-alla liikumine. Võnkumise liigid: · Vabavõnkumine · Sundvõnkumine · Sumbumatu võnkumine · Harmooniline võnkumine Vabavõnkumine Vabavõnkumine on võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõududega. Nt: · Niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. Sundvõnkumine Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Nt: · Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla, kui käsi või mootor vänta ringi ajab. Sumbumatu võnkumine Sumbumatu võnkumine on võnkumine, kus hõõrdumisel tehtavat tööd tuleb millegagi kompenseerida. Nt: · Kellapendlile annavad lisaenergiat vedru või pommid. Harmooniline võnkumine Harmoonilist võnkumist kirjeldab valem: x=r sin t Et võnkumise amplituud on võrdne ketta raadiusega ehk r=x0, saame valemi: x=x0 sin t Kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse
Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps C väntvõll W veesärk E nukkvõll Mootori osad 1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. 2. Kolb Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasitagasi liikumist 3
Sinu Nimi Üldine BMW AG (Bayerische Motoren Werke AG) on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootor- rataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce. Peakorter asub Münchenis. Tegevdirektor ja juhatuse esimees on Norbert Reithofer. BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. Ajalugu BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1916 lennukimootorite tootjana. Aastal 1927 ostis firma teise autotehase, mis tootis autot nimega Dix, sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. Aastaks 1933 tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Pärast I maailmasõda keelati Saksamaal lennukite tootmine ja BMW hakkas tootma raudteepidureid. II ms. ajal oli BMW Saksa õhujõudude mootorite põhitootja ning maaväe ehk mootorite ja...
Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu: Veepump radiaator termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui süsteemis jahutusvedeliku temperatuur langeb siis termostaat sulgeb vedeliku pääsu osaliselt radiaatorist. Radiaator Radiaatori ülesandeks on jahutada jahutusvedeliku st. Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink).
Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga. Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7
Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bit...
Valgamaa Kutseõppekeskus Tisleritöö eriala Markus Saar T-17 LAUASAAG Referaat Valga 2017 Mis on Lauasaag ? Lauasaag on puidutöötlemis masin mis koosneb Ketassaest mis on Paigaldatud spindli külge. Selle sae jõuallikaks on võimas elektri mootor. Milleks kasudatakse lauasaage ? Lauasaage kasutatakse peamiselt puidu täpsele pikkusele,laiusele,Kraadi lõikamiseks kuid selle saega saab peale puidu lõigata ka veel Plastik lehti,alumiinium lehti ja messingust lehti Kuidas kasutada lauasaage ? Lauasaage on lihtne ja mugav kasutada sae küljepeal olevatest nupputest saab saage Sisse või välja lülitada ning muuta saetera kõrgust või kraadi Kuid seda saage on ohtlik kasutada kuna sae operaator hoiab lõikatavast
· kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve · kütus on üle kuumendatud · pöörete regulaator on valesti häälestatud või rikkis · kütuses on vett või õhku · mõni silinder ei tööta · mootor on üle koormatud, laeva kiirus väike. Mootor hakkas "lõhkuma": · järsk koormuse vähenemine · sõukruvi tuli veest välja · regulaatori avarii
megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik, seda suurema maa peab kolb mingi kindla mootori töökiiruse juures läbima. Näiteks, kui oletada, et mootor teeb 5000 RPM (revolutions per minute, pööret minutis) ja kolvikäik on 3 tolli, siis läbib ta ühe pöördega 2x3=6 tolli (allaüles), minutis seega 30000 tolli, tunnikiiruseks annab see 46 km/h, 4tollise kolvikäigu puhul oleks kiirus juba 61 km/h, mida polekski nagu eriti palju, kuid see on keskmine kiirus maksimumkiirus on palju suurem ning vahepeal peab kolb ka suunda muutma. Näiteks kui auto
aastal autotööstuse Kuulsuste Halli. Tema teeneks loetakse paljude tehniliste leiutiste, näiteks alumiiniumi ja kardaani kasutuselevõtmine. Just Horchi peas sündis geniaalne idee suunata autorool keskelt vasakusse sõidukinurka. Koos investeerimisgeeniuse Salli Hertzi ja 30 000 margase stardirahaga asutas Horch 1899 Kölnis firma A. Horch&Cie. Juba esimene tema loodud auto oli tolle aja mõistes lausa revolutsiooniliselt sisustatud: kahesilindriline mootor oli toodud ette ning väntvõll paigutatud alumiiniumkapslisse. Horch ise näis oma insenerimõttest lausa vaimustuses olevat, sest "müravaba" mootor tegi sõidu palju mugavamaks ja lõbusamaks. Uute investorite otsingul kolisid Horchi tehased 1902. aastal Reichenbachi Saksimaal. Muutuste hind oli kõrge, Horch pidi oma firma osakud maha müüma ja muutus omaenda kunagises tehases tavaliseks lihttööliseks. Ent firma kosus, kasvas ning laienes 1904. aastal juba aktsiaseltsina Zwickausse
hulgaliselt tähelepanu. GAZ M-1-l on omapärane ajalugu. Aasta aasta järel teenis ta osaliselt modifitseerituna inimeste vajadusi kaasa arvatud sõja-aastatel hilistest 30-test kuni 50-teni. Mudelit M-1 kasutati alusena GAZ 415, 400-kilose kandevõimega kastiauto (pick-up) loomisel. Neid varustati teatud juhtudel 6-silindriliste mootoritega koodnimetusega GAZ 11. See uus 3485 kuupsentimeetrise töömahuga 76 hobujõuline mootor aitas parendada auto kiirendusomadusi ja avas võimaluse kasutada seda tulevastel veokitel, aga ka kergetel tankidel ja iseliikuvatel relvadel. Uue mootoriga varustatud sõiduauto sai koodnimetuse GAZ 11-73. Selle esimesed näidised valmisid 1938. aastal. Uue mootori kõrval oli tehtud mitmeid täiustusi nagu pikemad esivedrulehed, efektiivsemad pidurid, uus instrumendipaneel jms.GAZ 11-73 mudel võeti aluseks GAZ 11-40 kabrioleti loomisel,
Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine. Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatttundides (1kWh). 1kWh = 103 W 3600 s = 3,6 10 6 J ÜLESANDED 1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,110 m ja 6 ristlõikepindalaga 0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja võimsusega 1kW? 2. Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib tööolukorras mootori mähist takistusega 11 ? Kui suur on voolutugevus siis, kui saag jääb puusse kinni? 3. Korteri peakaitse ehk automaatkork lubab voolutugevust kuni 10A. Miliine on nende elektriseadmete summaarne võimsus, mida saab selles korteris üheaegselt kasutada? Eeldame, et pinge võrgus on 220V. 4. Autojuht lülitas sisse ohutuled ja kõik neli suunatule lampi hakkasid
heitgaaside vähendamine tegelikult tähendab see palju enamat. Lisaks kütusele on võimalik kokku hoida inimelusid, loodust, aega, raha, närve, autot ja teed. Kui alustada autoga seonduvast kokkuhoiust, siis on ju selge, et kütus on vaid üks artikkel võimalikest kulutustest, mida me oleme sunnitud tegema sõiduki ekspluateerimisel. Agressiivse ja mittesäästliku sõidustiiliga sõites kulutame oma sõiduki ressursse ebaotstarbekalt - kuluvad rehvid, veermik, mootor. Teekattele jäänud rehviosad või väljalaske kollektorist väljuv suits, mis on põlemata jäänud kütuse ja õli osakesed, saastavad kõik ümbritsevat keskkonda. Kui veel lisada kulunud mootori kõikvõimalikud lekked, saamegi keskkonnaohtliku objekti. Siit tulenevalt ei räägi me loodushoiu puhul vaid heitgaaside emissioonist, vaid räägime ka võimalikest leketest ja kemikaalide kasutamisest. Näiteks, kui sõita eesliikuva sõiduki suhtes
lase sel lõtvuda kuni ots pollaril kinnitatud on. Joon. 10.6.10. Trossipidurid. a) statsionaarne, b) kantav. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.11. Haalamiskepsel. Kepsli mootor on tööteki all, trumli telg on vertikaalne. Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele. Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja
väiksema aktsiisimaksu kaudu. Lisaks ei pea Sa tegema enda sõidustiili ja väljakujunenud rutiinide juures erilisi muutusi. Külmkäivitus pole probleem (mootor käivitub alati bensiini pealt), gaasile ümberlülituse järel jääb mootori võimsus samale tasemele bensiiniga võrreldes. (erinevus +/- 8-10%) Ümberlülitused gaasilt bensiinile ja vastupidi toimuvad peaaegu märkamatult. Mootor töötab palju vaiksemalt ja mis kõige tähtsam: vedelgaas on hetkel kõige keskkonnasõbralikum autokütus. Kütusekulu mõnevõrra küll tõuseb, kuid vedelgaasi madalam hind kompenseerib selle väikese erinevuse. Väites, et kasutades autokütusena vedelgaasi, säästate keskkonda ja 5 raha. Gaasiseadme paigaldamisega ei tee te auto mahutavuse juures erilisi kompromisse. Saadaval on mitmeid erinevaid ruumisäästlike paake. 6) Nafta omadused
Nicholas August Otto tegi samuti. (1) Henry Ford seletas juba 1925, et igast taimsest materjalist mida meie oskame käärima panna saab valmistada auto mootorile sobivat kütusepiiritust. Ühe aasta kartulisaagist põllult võimaldab harida seda maad masinatega 100 aastat. (2) Etanool on bensiinist täiesti erinev keemiline aine. Isegi kui on teatud muudatuste abil võimalik kasutada ainult etanooli bensiinimootoris on mõistlik ehitada mootor mis saab kasu piirituse omadustest. 1941 Prantsusmaal riiklikus katsejaamas, Bellevue linnas, ehitati piiritusemootor mille kasutegur mõõdeti 42,2%. Seda kutsuti Brandt süsteem. (3) Bensiinimootori kasutegur ei ületa 26%. (4) See tähendab kuigi etanool sisaldab ainult 2/3 nii palju energiat kui bensiin piiritusemootor teeb oma energiat kasutades tööd efektiivsemalt. (5) Kõtusekulu on väiksem kui sama võimsusega bensiinimootoril.
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö (skeem) Juhendaja: Jaan Peetso Koostas: Rene Mägi Tartu KHK 2009 Sisukord Iseennistuv surunupplüliti S1................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S2................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S3................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplülit...
on heli Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB? Heli tekitavad võnkuvad kehad: Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile Trummikile võnkumist tajumegi helina Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Helisev pillikeel Orelivile Saag puu lõikamisel Töötav auto mootor Jne. HELI KIIRUS Heli kiirus erinevates ainetes on erinev Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s Vees, kiirusega 1450 m/s Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda
Miks on vaja sõidukeid selliselt kategooriatesse jaotada? Vastus: M mootorsõidukid sõitjate veoks N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4
1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
