AS MOOTOR Hr Mati Määrits Teie 11.05.2012 nr 1-7/264 AS Kaare Kaubandus Pärnu mnt 25 Meie 13.05.2010 nr 1-5/92 13612 TALLINN Bussi tellimisest Lugupeetud härra Määrits Teatame Teile, et kahjuks ei saa Teie palvet täita seoses ekskursiooniga, kuna soovitud kuupäevadel ei ole meil vaba bussi anda. Vabandame ebameeldivuste pärast Lugupidamisega Ahti Rätsep Direktor Lisa : bussiplaan 10 hetkel
mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet. Osa väljalaskegaaside energiast, mis tavaliselt ära raisatakse, kasutatakse ära mootori efektiivsuse tõstmiseks. Tänu vähemale mootori töömahule on väiksemad ka hõõrdejõud ja mootori üldtemperatuur. Kaalu ja võimsuse suhe turbolaadimisega mootoris on palju parem kui tavalisel vabalthingaval mootoril. Tänu nn. "maxi dyne characteristic" `ile (väga suur väändemomendi kasv madalatel
Kui ta saavutab mootori suhtes kiiruse v, siis on ta impulsi muut (algkiirus on mootori suhtes 0), ja seega peab väljuvale ainele mõjuma jõud . Newtoni 3. Seaduse järgi mõjub siis ka mootorile täpselt sama suur, kuid vastassuunaline jõud . Aja väärtus t peab olema 0, sest me arvutame mingil kindlal ajahetkel mõjuvat jõudu ja hetk peab olema kindlalt piiritletud. Seega mõjub töötavale reaktiivmootorile pidevalt ühesuunaline jõud. Kui mootor kuhugi kõvasti kinnitatud pole, siis hakkab see kiirenevalt liikuma. Kui mootor on aga kindlale alusele kinnitatud, siis liigutab see vastavale ka antud keha. Kosmosesüstikute üleslennutamiseks on vaja rakendada suurt, 1497 tonnist veojõudu, mis saab võimalikuks ainult tänu ülivõimsatele alumiiniumipulbril töötavatele stardikiirenditele ning kolmele põhimootorile, mis töötavad vesiniku ja hapniku seguga. Kogu see rakenduv
reaktiivmootor mis keerleb kuumutamisel. Järgnevatel sajanditel sai tuntuks algeline auruturbiin seade, kirjeldatud Taqi Al-Din'i poolt aastal 1551 ja Giovanni Branca poolt aastal 1692, mis demonstreeris auru omadusi. Esimene praktiline auru jõul ,,mootor" oli veepump, arendatud 1698 Thomas Savery poolt. Sellel osutus olema piiratud tõstekõrgus ja oli aldis katla plahvatustega, kuid siiski sai see masin tööd mõningates kaevandustes ja pumbajaamades. Esimene äriliselt edukas mootor ei ilmunud ennem 1712. aastat. Kasutatud tehnoloogiaid avastasid Savery ja Denis papin, atmosfääri mootor, leiutatud Thomas Newcomeni poolt, sillutas teed industriaalrevolutsiooni poole. Newcomen'i mootor oli suhteliselt ebaefektiivne ja leidis kasutust vaid vee pumpamisel. Pemiselt kasutati seda kaevandustest vee välja juhtimiseks sügavustest kust see seni oli võimatu. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist.
Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks
Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks
· Katta generaator kaitsematerjaliga. · Eemaldada mootorikate ja põhjakate. · Eemaldada õlifilter ja õlipunn. · Lasta mootoriõli karterist välja ning koguda see anumasse. · Paigaldada õlifilter, asendada õlifiltri anuma tihendid. Tihendid määrida õliga, kinnitada õlifiltri anuma kaas jõuga 25 Nm. · Paigaldada õlipunn koos uue tihendiseibiga ning kinnitada jõuga 25 Nm. · Valada karterisse mootoriõli 7,0 l., mis vastaks BMW nõuetele. · Käivitada mootor ning lasta käia tühikäigul, kuni kustub õlirõhu tuli. · Seisata mootor ning kontrollida lekkeid. · Käivitada sõiduk tasasel pinnal, lasta käia 3 min. ca. 1100 p/min. juures. Kontrolli da õlitaset näidikuteplokist. · Lisada mootoriõli, kui vaja. · Nullida õlivahetusintervall. · Paigaldada õlivahetust kinnitav kleebis. 4 3. MOOTORI JAHUTUSVEDELIKU VAHETUS
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Antonov An-2 Meeskond: 1-2 Reisijaid: 12 Ülemine tiib: tiivaulatus 18,2 m Alumine tiib: tiivaulatus 14,2 m pikkus 12,4 m kõrgus: 4,1 m Tiivapindala kokku: 71,52 m² Tühimass: 3300 kg Täismass: 5500 kg Kasulik koorem: 2140 kg Tõusuraja pikkus : 170 m Maandumistee pikkus: 215 m Lennuki mootor: kolbmootor AS-62IR / Impellernõi Reduktornõi/ Mootori tüüp: 9-silindriline ülelaadimisega tähtmootor Antonov An-2 Propeller: AW-2, muutuvsammuga, neljalabaline, metall Võimsus: 1000 hj (750 kW) Suurim kiirus: 258 km/h (1760m kõrgusel) Reisikiirus: 190 km/h (100 sõlme, 120 miili/h) Varisemiskiirus: ~50 km/h (26 sõlme, 30 miili/h) Lennukaugus: 1390 km Lennulagi: 4500 m (14 750 jalga) Tõusukiirus: 3,5 m/s Võimsus/mass: 140 W/kg
3. GOLF MARK III (19911997) 3.1. Golf mark III lühiülevaade Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine algas novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda põlvkonna Golf valiti 1992. aasta autoks. Golf Mk III GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI Mk II-ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurem, aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st on ka VR6 variant. Selle 2,8-liitrine VR6 mootor arendas 172 hj (128 kW) ja see parandas 1285-kilose massiga auto dünaamikat märgatavalt. Mk II GTI kaalus 285 kg vähem, kuid sellel oli 1,8-liitrine mootor, mis arendas 137 hj (102 kW). 1993. aastal tutvustati kolmanda põlvkonna Golf GTI 16-klapilist versiooni. Mootor oli põhimõttleiselt sama mis teistel versioonidel, kuid selle töömahtu oli suurendatud 2,0 liitrini ja tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 hj-ni (110 kW). Kuigi mootor
[1] Daimleri isa soovis, et tema pojast saaks kohaliku omavalitsuse töötaja kuid noor, mehaaniliste kalduvustega poiss läks hoopis õpipoisiks. Pärast nelja aastat väljaõpet, töötas Daimler auru- mootori tehases. Ta lõpetas Stuttgarti Polütehnikumi, peale mida töötas ta kolm aastat erinevates mootorit arendavates ettevõtetes inseneri ja tehnilise direktorina. [1] Daimler alustas koostööd Maybachiga, kellest sai tema elupikkune partner. Nende unistus oli luua väike ja kiire mootor. Daimler ja Maybach leiutasid bensiinimootori, mille nad paigaldasid kaherattalisele raamile millest sai esimene mootorratas. Juba järgmise aastal paigaldasid nad mootori ka hobusetõllale, millest sai maailma esimene neljarattaline auto. Sama mootor paigaldati ka paadile. 1882. aastal panid Daimler ja Maybach aluse Stuttgardi tehasele, et arendada kergeid ja kiireid sisepõlemismootoreid, sest nende algne plaan juba oli rakendada selliseid mootoreid erinevatele sõidukitele. [1]
võlli(de)l oleks kaks komplekti vaheldumisi töötavaid nukke. Mõte on hea, kuid seda teostada pole nii lihtne. VTEC mootori mõlemal võllil on kaks nukiprofiili - üks madalate ja teine kõrgemate pöörete jaoks. Kindlate pöörete juures (tavaliselt 5600 p/minutis) lükkab hüdrauliline rõhk rockerite komplektis üle nõela, mis lukustab ralliprofiiliga (kõrgete pöörete) nuki, muutes nii klappide ajastust kui ka avanemise sügavust. Mootor hingab paremini, arendab kõrgemaid pöördeid ja toodab rohkem võimsust. Lisaks veel suurepärane möiratus ning turboga sarnane tõmme kiirenduses. 1988 oli Honda standard 1.6-liitrise mootori võimsuseks 128 hj. Uus VTEC viis selle 158 hj-ni. Honda ennustas küll võimsuse ja ökonoomsuse tõusu ning pöördemomendi efekti, kuid keegi ei lootnudki, et ka töökindlus niipalju paraneb. Praeguseks on kahe ülanukkvõlliga VTEC mootoreid paigaldatud Civicutest kuni NSX-ideni
Mudelit pakuti ka Audi A8L nime all pikendatud teljevahega, mis oli tavalisest umbes 13 cm pikem, pakkudes rohkem ruumi tagaistujatele. 1997. aasta Audi A8 oli esimene auto maailmas mille varustusse kuulus 6 turvapatja. Aastal 2000 uuendati Audi A8 välimust: lisandusid suuremad esituled, madalam esistange uuendati iluvõret. Mõnevõrra muudeti ka auto interjööri. 2001 lisati autole külgmised kardin-õhkpadjad. Suurim uuendus antud aastal oli siiski Audi uus kuueliitrine W12 mootor, mis oli kokku pandud kahest kolmeliitrisest VR6 mootorist. Selle mootoriga autosid valmistati kuni tootmise lõppemiseni aastal 2003, vaid 750. Pilt 2. TEINE PÕLVKOND (2003-2010) Audi A8 teine põlvkond tuli müügile 2003. aastal ja tõi endaga kaasa tugevasti muutunud väliskuju. Samuti on uue põlvkonna A8 varasemast mõnevõrra suurem. Endiselt on valikus lühikese ja pika teljevahega mudelid. Teise põlvkonna A8 ehitati Volkswageni D3 põhjale. Lisandusid ka uued mootorid. Pilt
autonäitusel. Auto sai positiivse vastuse ning see läks tootmisse. 1965 Dodge Charger 1966-1967 Armatuurlaua juures oli eriti huvitav, kui tavalisi elektripirne ei kasutatud gabariitvalgusena. Selle asemel kasutati 4 elektroonilist osa, mis oli jaotatud:tahhomeeter, spidomeeter ning generaatorist tulevad kütuse- ja termomeetrid. Taga on täispikk tuli mida kutsutakse laadijaks. 1966 chargeri armatuurlaud Chargeri mootor rida 6 V8 ehitati aastal 1968. Aastal 1966 oli pakkuda 4 erineva mootoriga mudelit: baasmudel 318 ³ (5.2L) 2-silindriline V8, veoauto 361 ³ (5.9L) 2-silindriline, 383 ³ (6.3 L) 4-silindriline ja uus 426 Street Hemi. Enamus 1966 aasta chargereid sai tellida võimusega 325 hobujõudu (242 kW ) 383 ³. Ülekanded olid 3 kolmele,ainult 318-sel, 4 põrandal ja 3-käiguline automaatkast. Kogutoodang 1966 tuli 37344 ühikut, mis oli edukas aasta keskel
Olles kõige tuntuim Bondi auto, on see olnud kuues filmis (Goldfinger, Thunderball, GoldenEye, Tomorrow Never Dies, Casino Royale, Skyfall).[1] 4 Kasutatud auto hinnaks on 450 000 dollarit. Pildil olev mudel pole kindlasti nii odav. See originaal, mida kasutati filmides, müüdi maha RM Oksjonide poolt 2010 aastal 4,6 miljoni dollaris eest. Auto spetsifikatsioonid: Mootor: 3 995 cm3 Võimsus: 210 kW pööretel 5 500 Pöördemoment: 390 Nm pööretel 3 850 Foto 1: Aston Martin DB5 [2] Tippkiirus: 230 km/h Kiirendus 0-100 km/h: 8 s Mass: 1 502 kg [3] 2.2 Aston Martin V12 Vanquish Filmis Die Another Day. Nimetatud on teda ka "Haihtuks", kuna auto võime oli paljale silmale nähtamatuks jääda- ise maskeeruda. Auto on varustatud kõikide tavaliste täiustustega koos
L iseloom. Aktiivtakistuseks ® nim juhtme takistudst vahelduvvoolule. Energia eraldub ainult soojusena. k=Mk/Mn, mis lühisrootoriga asünkroonmootoritel ei tohi standardite kohaselt olla alla 0,7...1,8. Madala sageduse puhul on aktiivtakistus praktiliselt võrdne juhtme alalisvoolu takistusega. Kõrgsagedusete Käivitusmeetodi valikul tuleb lähtuda järgmistest nõuetest: 1) mootor peab käivitusel arendama küllaldast puhul aktiivtakistus pinnaefekti tõttu suureneb. momenti, mis on suurem töömasina takistusmomendist selleks,et rootor saaks hakata pöörlema ja 5.Aktiiv-, induktiiv ja mahtuvustakistus rööplülitus. Vooluresonants esineb juhul kui IL=Ic. pöörlemiskiirus saaks suureneda nimipöörlemiseni. 2) käivitusvool peab olema piiratud suuruseni, mis ei
Mikserid: Mikser on oma ehituselt lihtne kodumasin. Selle olulisim osa on mootor, seepärast võiks valikul lähtudagi just mootori võimsusest. Mikserite üsna suure hinnavahe tekitab disain ja muidugi ka tootjafirma nimi. Mida võimsam on mikseri mootor, seda kiiremini teeb mikser oma tööd. Suurem ja võimsam mootor muudab aga mikseri raskemaks. Võimsaim käsimikser on 230 vatine. Igat mikserit saab vastavalt soovile ja vajadusele reguleerida kiiremalt või aeglasemalt vahustama. Tavaliselt on valida viie kiirusastme vahel. Osadel mudelitel on neile lisaks veel turbokiirus, mis on mõeldud selleks, et anda vahule viimast lihvi, st et seda tohib kasutada üsna lühikest aega. Kõvera taignavispli kõrvale joonistatud sai tähendab, et selle vispliga saab segada
juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms;
vereringeks. See on olnud ka USA ja paljude teiste tööstusriikide jõukuse üheks alustalaks. Bensiin ja diislikütus on tänapäeval autode ja teiste trantspordivahendite peamiseks kütuseks (9, lk 23). Naftamootor Vedelkütusega töötav kerge sisepõlemismootor ajas ärevusse söekaevanduse omanikud. Gaasimootor ei erutanud neid, sest gaasi saamiseks põletati tahket kütust. Tähendab, oli võimalik turustada madalakvaliteetset sütt, turvast, põlevkivi... Kuid vedelkütusega töötav mootor oli juba ohtlikum. Nafta aktiivsem kasutamine mujalgi meeldis küll naftatöösturitele, söetööstuse võiks see viia aga langusele. Nii arutasid söekuningad. Teisiti reageerisid aga naftakuningad. Nad olid valmis abistama leiutajaid, kes töötasid selleks, et vedelkütusega töötav sisepõlemismootor leviks laialdaselmalt. Loodi palju erinevaid neljataktilisi mootoreid, mis töötaksid nii bensiiniga kui ka palju odavamate vedelkütustega, nagu näiteks petrooleumi ja isegi toornaftaga
lennukid. Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump
kerge tõmbega. Reguleerime ülejäänud klapid selles järjekorras: Alustame 6 ja 8 klapist pöörame väntvõlli 180 kraadi ja reguleerime 4 ja 7 klapp veel 180 siis 1 ja 3 klapp veel 180 siis 5 ja 2 klapp Kui klapid ilusti reguleeritud paneme klapikamrikaas tagasi (soovitan vahetada ka tihend) ühendame kõik hoovad ja trossid, võtame kaltsud karburaatorist välja, paigaldame õhufilter, ja võib nautida kuidas mootor tiksub nagu uus ;) EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis: Lisaks veel Via jutule, et enne klappide reguleerimist oleks hea ka kett ära pingutada. Lisaks võiks veel kommentaarida, et kui mootor palju sõitnud ja kulunud, siis lehtkaliibriga vahesid täpselt paika ei saa. Vene ajal tehti spetsrakised (on ehk kellegi olemas
Enne kontrollimist tuleb liiigutada käiguvalitsat kõikidesse asenditesse. Õli tasapinna kontrollimiseks on käigukastidel õlimõõtevarras või ülevooluava. Ülevoolutoruga käigukastidel valatakse käigukastile õli natukene juurde ning töösoojuse saavutamisel juhitakse ülemäärane õli ülevoolutoru kaudu ära. Parameetrite sobitamine Peale andurite/täiturseadmete vahetamist või juhul, kui mootor või käigukasti juhtplokk on olnud ilma vooluta, tuleb nad viia algasendisse ja teha parameetrite sobitamine. Parameetrite sobitamine toimub läbi diagnoosipistmiku diagnoositestriga. Sobitamise meetodid on autodel väga erinevad ja selle tegemisel tuleb rangelt täita testri korraldusi. Üldjuhul vajavad sobitamist autojuhi sõidustiiliga kohanev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi aseniandurid
5 3. Mootorid kui lihased. Robotite mootoreid nimetatakse ka ajamiteks. Praegusel ajal on kõige populaarsemad elektrimootorid,kuid on ka teissuguseid mootoreid nt mis kasutavad keemilisi aineid ning suruõhu mootoreid on ka alalisvoolu mootorid: ja enamikud kaasaegsed robotid kasutavad neid ja neid võib olla mitu liiki. On olemas ka Piesomootorid ja sammuvad mootorid nagu nime järgi võib arvata ei liigumootor vabalt nagu Alalisvoolu mootor seda saab juhtida kontrolleri juhtimisel, Piesomootorid on alalisvoolu mootorite kaasaegne alternatiiv,neid tuntakse kui ka ultrahelimootorite all. Nende tööpõhimõte on ainulaadne: Neil on piesoelektrilised jalad mis vibreerivad üle 1000 korra sekundis ning need panevad mootori liikuma. 6 ● Elektrimootorid Elektrimootor on elektromehaaniline seade,mis
Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik),
nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 2 16.05.2005 Teine Vennike 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA TÕENE AUDI A6 2005 3,7 diisel 234DES VÄÄR ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT TÕENE VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE TÕENE Tagastatud TÕENE nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise
Elektrimootor-põhineb vooluga juhtme ja MV vastastikmõjust. Tekitab el. voolu. Selleks et raam pöörleks, muudetakse voolu suunda iga poole pöörde järel. Pöörleb ainult siis kui raami tasapind on risti MV jj-ga. Mootor kulutab el energ.. Tööt. Mootor muundub el energ, meh energ. Generaator-elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb EV generaatori töö. G-s pannakse mähisega raam MV pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja-
tööle. Koormuse suurenemisest tingitud generaatori pinge langemisel tekib võrdleva elemendi ahelas pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega. Samaaegselt tekib pinge ka täiendava mootori harjadel. Nimetatud mootori rootor hakkab pöörlema ja nihutab reguleeriva reostaadi liugurit. Vool generaatori klemmidel. Kui generaatori pinge saavutab nõutava suuruse, kaob signal, mis tuleb võrdlevast elemendist elektrilisse võimendisse ning mootor peatub. Pinge tõusmisel muutub signaali polaarsus vastupidiseks;täiendav mootor hakkab pöörlema teises suunas ning nihutab reostaadi liugurit selliselt, et pinge generaatori klemmidel väheneb. Seega jab reguleeritava parmeetri suurus muutumatuks. Programmregulaatori ül on reguleeritava arameetri suuruse muutmine vastavalt varem koostatud programmile. Programmreguleerimise süsteemide tööd illustreerib järgmine Joonis8. Antud juhul on
Kui käid auto regulaarselt hoolduses, siis ära filtri pärast muretse. Kui sul on aga vanem auto ja regulaarselt täis-hoolduses ei käi, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. Lülita välja mittevajalikud lisaseadmed! Näiteks osadel autodel on konditsioneer automaatselt sisse lülitatud ka siis, kui väljas on külm. Kui võimalik lülita see välja. Samuti võimasad lisatuled ja helisüsteem tarbivad arvestatavalt elektrit. Elektri saamiseks peab mootor jällegi lisatööd tegema ja generaatorit ringi ajama. Kasuta õige laiusega rehve! Laiematel rehvidel on suurem veeratakistus ja seega suurendab jällegi kütuse kulu. Tee auto kolast tühjaks! Kergem auto kulutab liikumiseks vähem kütust. Linnas sõites võid kütust kokku hoida valides pikema kuid vähemate ummikutega marsruudi. Ära jäta pakiraami katusele, kui sa seda ei kasuta. Pakiraam suurendab oluliselt auto tuuletakistust (Eriti suurel kiirusel). Pidurda käiguga
Auto alusraamid Juhul sõidukid termin sassii tähendab raam pluss "veermiku" nagu mootor, käigukast, kardaan, erinevus, ja vedrustus. Keha (vahel nimetatakse seda "kere"), mis ei ole tavaliselt vajalik konstruktsiooni terviklikkus, on ehitatud sassii täita sõiduki. Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt"
eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7
• Odav omahind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse veega · Alkaloidid ning pindaktiivsed ained võtavad lahti ka tugeva mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad tõrva ning rasvained · Toode puhastab efektiivselt nii mootorit, auto iluvõresid & külgmisi turvatalasid kui ka auto salongi kummi-, vinüül- ja plastmasspindasid, töökoja pindasid jne KASUTAMINE • VAN DER STUFF – pigileotus • Mootor 1. Pihusta mootorile ohtralt vahendit (tee seda ühtlaselt kogu mootori ulatuses). 2. Lase paar minutit mõjuda. (ära lase kuivada!) 3. Pese vahend surveloputusega maha (loputa erinevate nurkade alt). Auto välispinnad 1. Pihusta puhastatavale pinnale ja lase natuke aega mõjuda (ära lase kuivada). 2. Uhu vahend põhjalikult surveloputusega maha. • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Mootor 4. Sega 1 osa vahendit 5 osa veega (1:5). 5
Elektrimootor Ajalugu ● Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid...
veega määritav laager water-lubricated bearing veetav võll driven shaft vibratsioon vibration võllipeli, võllipööramisseade turning gear võllipidur sahft brake võllitunnel propeller-shaft tunnel vööritihend forward seal, inner seal äärikliide flange joint äärikvõll flange shaft aeglaste pööretega mootor low-speed engine alumine sunud punkt ASP bottom dead center BDC alusraam bedplate ankrupolt anchor bolt bensiin gasoline diislikütus diesel oil eelsoojendi preheater efektiivkasutegur effective efficiency efektiivvõimsus brake power, shaft power, output elektripump electric motor pump
Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'ndatest on massiliselt kasutusel. Teadupärast on mootor õhupump. Mida rohkem sealt õhku läbi käib, seda rohkem saab ka kütust põletada, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja võimsust. Vabalthingav mootor peab õhku imema, ülelaadimisega mootoril surutakse aga see silindrisse oluliselt suuremas koguses. Tööpõhimõte: kompressori korpuses on kaks kolmelabalist rootorit, mille ristlõige meenutab ümardatud Mitsubishi märki. Need haaravad ülevalt kütusesegu, transpordivad selle alla ja seejärel
TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56
Mitte lineaarsus (Non-linearity) (Accuracy) Lineaarsus Hõõrdumine Lõtk Hüsterees Täitur mm (Linearity) (Friction) (Backlash) (Hysteresis) AV ja VV mootor A B-C B-C B-C 0,005...100 Sammmootor A B-C B-C B-C 0,01...50 Hüdrauliline silinder C 0,01...100 Pneumaatiline silinder C 0,1...100 Tähendused: A – hea, ebaoluline; B – keskmine, harilik; C – kehv, oluline;
3f 17900 11,8 10,8 10,8 Arvutused Isolatsiooni Staatori mähise takistuse keskmine takistuse keskmine 18033 11,56 Kas isolatsioonitakistused vastavad ohutusnõuetele ? Isolatsioonitakistused vastavad nõuetele Kas mähiste taksitused peavad olema ligikaudu võrdsed? Miks? Mähiste peavad olema ligikaudselt võrdsed muidu tekkib mähises kus on väga väike takistus suured voolud ja mootor võib maha põleda. Mis võib olla põhjuseks kui mähiste takistused pole võrdsed ? Mõnes mähises on lühiskeerud sees, mähiste keerdudevaheline isolatsioon ei ole korras Kas antud mootor on töökorras? Antud mootor küll töötab aga ei ole töökorras kuna ühes mähises on lühiskeerud sees ja seetõttu on seal suured voolud. Suured voolud aga panid mootori kergelt suitsu ajama. Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Asüntroonmootori kontrollmõõtmised
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min.
1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis
b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 5 9) kasutusvaldkonna alusel; 10) kolvikäigu kiiruse järgi (Cm=2Sn): a) aeglasekäigulised mootorid (Cm=3.5 ... 6.5 m/s), b) keskmise kiirusega mootorid (Cm=6.5 ... 9.0 m/s), c) kiirekäigulised mootorid (Cm=9.0 ... 15.0 m/s); 11) jahutussüsteemi järgi; 12) Kolvikäigupikkuse järgi: a) lühikäiguline mootor (S/D<1), b) ristkäiguline mootor (S=D), c) pikakäiguline mootor (S/D>1) [5] 3. OTTO RINGPROTSESS Otto ringprotsess on sisepõlemiskolbmootori ringprotsess, mille iseloomulik tunnus on püsimahuline (isohoorne) soojuse suunamine protsessi. Otto ringprotsessi alusel töötavates mootorites põletatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid (bensiin, petrool, maagaas jt), mis segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd
mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund
kergendab mootori käivitamist talvel, nn. talvine number. Mida suurem on number (SAE 30, 40, 50 ) , seda viskoossem (voolavam) on õli 100* C juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes kuumades tingimustes, nn. suvine number. Õli viskoossusklass SRÜ mootoriõlide markeerimine M- 6 / 12 G1 M näitab, et tegemist on mootoriõliga 6 viskoossusklass -18*C juures 12 viskoossusklass 100*C juures G forsseeritud mootor Indeks 1 näitab, et tegemist on bensiinimootori õliga Indeks 2 näitab, et tegemist on diiselmootori õliga. Õli kvaliteet API Teine täht ( SE, SF, SG, SH, SJ, ameerika SL, ) näitab vastavust kindlale klassifikatsioon kvaliteedistandardile SH, SJ, SL on nn. "kütust säästvad" õlid, mida
Mootorratta ajalugu Algusaastad Suure panuse tehnoloogia arengule andis rohkem kui saja aasta jooksul aurumasin ja selle abil liikuma pandud seadmed ja transpordivahendid nii maal, kui vee peal. Mootorratta leiutamisele eelnes paljude inimeste loov uurimistöö ja katsetused keemia, metallurgia ja masinaehituse alal. Nikolaus August Otto ehitas 1876.a. töökindla 4 taktilise sisepõlemismootori. See hakkas välja vahetama seni tehastes jõumasinatena kasutatud väikese kasuteguriga aurumasinaid. Gottlieb Daimler ja Wilhem Maybach leiutasid 1883.a. hõõgsüüte. See võimaldas konstrueerida kiirekäigulisi, kergeid mootoreid. G. Daimler ja W. Maybach ehitasid 1885.a. puuraamil, rihmaveoga kaherattalise sõiduki. See kohmakas sõiduriist oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud. Mootor pandi raami keskele, sõidukiirust valiti 2 käigu vahel, juhtrauaga sai sobivalt sõidusuunda muut...
Sidurivedrude abil on võimalik kontrollida, mis pööretel sidur haakub ja masin liikuma hakab. Kui sidur hakab kiirelt pöörlema, siis tsentrifugaaljõud lükkab käpad vastu siduritrummlit. Kui sidurivedrud on liiga nõrgad, siis ei saavuta masin äkiliseks kiirenduseks vajalikke pöördeid. Õigemini sidur haakub liiga vara, masin hakab kiirendama aga jõudu pole, kuna pöörded ei jõudnud niipalju tõusta. Sidurivedrusi on erineva suuruse, paksuse ja värviga. Kuidas 2 taktilise mopeedi mootor töötab. Küünla plahvatuse hetkel, on silindris olev kütus ja õhk kokku surutud. Ja kui küünal annab sädeme, siis segu plahvatab. Plahvatus surub kolvi allapoole liikuma. Kui kolv allapoole liigub, surutakse kütuse ja õhu segu karterisse kokku. Kui kolv liigub keskasendisse, on väljalaske aken vaba. Silindris olev surve surutakse summuti kaudu silindrist välja. Kui kolv jälle liigub, avaneb sisselaske kanal, kolvi liikumine tekitab kütuse ja õhu segule surve
kus R = 287 J/kg×kraad (gaasitegur); Ts = 273 + tmv + 20 (0C) = 307 [K] Et silindri täitetegur praktiliselt ei sõltu õhu parameetritest ressiivris, siis värske õhu mass silindris võrdub: 1 G1 = Vs t s1 × 1 +1,61 0,01 =1,85 [kg] Välisõhurõhu langusega liigõhutegur väheneb: G 1,85 = g G = 0,072 14,1 = 1,8 , 1 ts 0 kus gts on ühe töötsükli kütusekulu, kui mootor töötas kütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg; G0 tsüklilise kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu mass [kg/kg]. Liigõhuteguri langemine kütusekoguse vähendamiseta toob kaasa põlemisprotsessi halvenemise, heitgaaside temperatuuri tõusu ja indikaatorkasuteguri vähenemise: Indikaatorkasuteguri (i ) f ( ) [%] = 2,0 vähenemisega = 1.84 -ni korral
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID /
Ilma ühegi arusaadava põhjuseta läheks auto paar korda päevas rikki. Autod peatuksid aeg-ajalt keset maanteed, kuid juht peaks seda loomulikuks. Ta käivitaks mootori uuesti ning jätkaks sõitu. Iga kord, kui ülekäigurajad ja muud jooned teedele maha märgitakse, tuleb uus auto osta. Aeg-ajalt juhtuks mõnda "keerulist manöövrit" - näiteks vasakpööret - sooritades selline jama: auto mootor seiskub ning edasisõitmiseks ei aita muu, kui tuleb mootor uue vastu vahetada. Autot saab kasutada vaid üks inimene korraga, kui juht ei osta "Car 95" või "Car NT" paketti. Tõsi, koos sellega peaks ta ka autosse istmeid juurde ostma. Konkureeriv autofirma võiks valmistada sõiduki, mis on
1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel
Saeaparaadi asemele saab osal mootorsaagidest panna mõne teise tööseadise (puuri, vintsi jm), et kasutada mootorsaagi mitmesugustel teistel töödel. Abisõlmedest olulisemad on: 1. juhtkäepidemed, millega saab saagi hoida vajalikus tööasendis; 2. käiviti, mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 3. ohutusseadised, mis peavad kaitsma saemotoristi töövigastuste eest; 4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist
Töövahendite hulka kuuluvad osandatavad mootorid, tööriistakomplekt, mõõtevahendid ning autotootja koostatud juhtmaterjal. Praktikumis kasutatavaks autos on Toyota Celica 4A-FE. Jahutussüsteemi plokkskeem Veepump - Suur ringlus (Termostaat avatud) - Väike ringlus (Termostaat suletud) Mootor Termostaat Radiaator Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem Soojuse jagunemine mootoris Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib soojuse läbi radiaatori, kus vedelik jahutatakse radiaatorist läbi käiva õhu abil. Mootorit jahutab samuti õli
**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
