Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mootor" - 501 õppematerjali

Õppeained

Mootorsaed -Kutsekool
Mootor -Kutsekool
Mootori elektroonika -Kutsekool
Mootorrattad -Kutsekool
mootor

Kasutaja: mootor

Faile: 0
thumbnail
32
doc

MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR?

Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR ? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...

Abimehanismid
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Wankelmootor

Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike...

56 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis...

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mazda 929

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...

Auto õpetus
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sisepõlemismootori tööpõhimõte

Enamasti töötavad autod sisepõlemismootoritega Levinuimad on bensiinil ning diislil töötavad mootorid Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Automootor

1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis...

Auto õpetus
181 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Sisepõlemismootor

8 Kokkuvõte ..........................................................................................................................9 Kasutatud allikad...............................................................................................................10 3 Sissejuhatus Sisepõlemis mootor on tõesti väga levinud ja me puutume sellega kokku iga päev. Süsteem on tegelikult iseenesest väga lihtne ja tõesti füüsikaline protsess, kus on ka väiksemas osas keemiat sees. Füüsika paneb jõud liikuma ja kõik need asjad, mis on omavahel ühenduses liikuma, kuni vajaliku kohani, kus see tarvitatakse. Algeliselt vabaneb jõud ikkagi kütuse plahvatusest, milleks on meil tänapäeaval ikkagi looduse saastamisele ja kliima soojenemisele vaatamata enamasti fosiilne kütus...

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Autode ajalugu alates algusest kuni tänapäevani

1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori , hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saab süttida ka ilma sädemeta, sama mootor oleks ta ka peaaegu tapnud, kui see plahvatas katsetamisel. Ka diisel mootorid on väga laialdaselt kasutusel tänapäeval. Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo", see ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine.Sellel oli ainult kolm ratast ja gaasipedaali asendas gaasikang. Ühe silindrine mootor, mis asus auto tagaosas arendas kuni 30km/h,...

Auto õpetus
138 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mootori ehitus

See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor ­ silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all. 2) V-mootor ­ on mootor mille silindrid on kas 60 või 90 kraadise nurga all. Silindreid võib olla kuni 12. 3) Boxer mootor ­ sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8. 4) Täht mootor ­ selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas tähe kujuliselt, niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku, neid kasutatakse lennukitel. Süütejärjekord...

Auto õpetus
204 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Masinaelemendid lõpueksam

Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum...

Masinaelemendid
192 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE

Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte....................................................................6 3. Mõisted........................................................................................................................... 7 4. Elektrimootoreid kasutatakse...........................................................................................9...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Auto ajalugu

Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel lei...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
24
xlsx

Sissepõlemis mootori kodutöö

D 0,0845 m Silindri diameeter S 0,0742 m Kolvikäik l 0,1499 m kepsupikkus r 0,0371 m pindala 0,005607939 m2 pk 0,000416109 m3 0,247498332 Surveaste 9,2 V 0,002496655 m3 Pöörded 2000 p/min Drossel 50 % BMEP 1092100 Pa Kepsu pikkus/vv raadius 4,04 väntvõllinurk kepsunurk a h h1 h2 V ruumala ° ° rad rad m m m m m3 0 0 0,0000 0,0000 0,0000 0,1870 0,0371 0,...

Sisepõlemis mootorite teooria
56 allalaadimist
thumbnail
40
doc

TPT automaatika eriala kursuse töö

Selle tulemusel antakse tekitatakse generaatoris (G) lisa magnetvoog, mis on siis kas positiivse väärtusega või negatiivse väärtusega generaatori jaoks. See mõjutab generaatori väljundpinget, mis on toitepingeks mootorile . 8 Selleks et mootor peatada, peame viima reostaadi Rs asendisse 0. Kui vähendada reostaadi takistus, siis selle tulemusel hakkab pöörlema TG indutseerides pinge U ts tagasiside ahelas. Olukorras kus mootori koormus muutub ja tema pöörlemiskiirus on vaja hoida püsivana. Kui koormus suureneb siis väheneb ka U ts ja kondensaatoril C0 tekib pingelang, selle tulemusena antakse R0-lile negatiivne impulss. TG-le tulevad pinged liidetakse ja...

Automaatika alused
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kooliteel

Meid kõiki vedava konteineri rattad aga jätkavad pöörlemist. Selle eest hoolitseb juba põranda all asuv sisepõlemismootor, milles jällegi rõhu abil tehakse edasiviivaks jõuks muutuvat tööd. Leidlike ülekannete abil paneb mootor liikuma lõpuks ka rattad, mille joonkiirus ongi seesama, mida näen juhikabiini spidomeetril, kui sinna sisse piilun. 75km/h - bussi kohta arendame päris korralikku tempot! Muidugi toimub kogu minu hommikune reis eelkõige tänu Maa külgetõmbejõule - ilma selleta oleks tunduvalt hõlpsam lihtsalt hommikuti skafandris kooli hõljuda, selle asemel, et loksuda liikumiseks hõõrdejõudu vajavas bussis. Mõnikümmend minutit hiljem lõpetab "Scania" veidikeseks liikumise maapinna...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

TTM kursusetöö ülesanne nr. 1

1) g 9.81 kus Ft0 seadme tõstevõime kg; Q Tõstetava koormuse väärtus N; g Maa raskuskiirendus g = 9,81 m/s2. Tõsteseadme skeem on kujutatud joonisel 1.1. 3 Joonis 1.1. Tõsteseadme kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor , 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad plokirattad, 9 mahajooksu piirik, 10 polüspast, S1 enam koormatud trossiharud, Q+Gkp lasti koormus+ lasti riputamise mehanismi mass, zt kandvad trossiharud. [1] 4 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT 2.1. Trossiharu koormus...

Tõste- ja edastusmasinad
153 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Soojusmasinad

Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid , mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump...

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kuidas töötab alalisvoolumootor

Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Kuidas töötab alalisvoolumootor Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Alalisvoolumootor Elektrivooluga koos on ka magnetväli. Kui vool läbib juhet, tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised...

Autode hooldus
30 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Auto remont, hooldus

Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis ­ haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Poolhaagis ­ haagis, mis toetab olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaake seadmele. Autorong ­ autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Mootorratas ­ 2, 3 või 4 rattaline juhtrauaga juhitav mootors õiduk. Mootori töömaht on üle 50 cm3, kiirus üle 50 km/h. Mootor ja kütusepaak asuvad juhi ja kaasreisija jalgade vahel, juhi ja kaassõitja jalad toetuvad jalaalustele. Mootorroller ­ mootorratas, juhi jalad toetuvad kere põhjale. ATV ­ 4-rattaline mootorratas, juhil ja sõitjatel on jalatoed. M1;2;3 M1 ­ sõiduautod (8+1) B M2 ­ buss (9+) C 5000kg M3 ­ buss (9+) D 5000+kg SM - sõidumeerik N1;2;3 - veoautod N1 - 3500kg B,C N2 ­ kuni 12000kg C,E N3 ­ üle 12000kg D,E SM G - 4x4, 6x6, 8x8 ­ maastur L ­ mootorrattad O ­ haagised...

Autode hooldus
122 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Traktor K-700 K-700A K701

Ettenähtud mitmesuguste põllumajandustööde tegemiseks agregaadis laiahaardeliste haakeriistadega suurendatud kiirustel, kuid samuti ka kasutamiseks ehitus-, teedeehitus- ja transporditöödel. Traktorile on paigaldatud 8-silindriline silindrite V- kujulise asetusega, vedelikjahutusega ning turbolaaduriga diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 220 hj. Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspidi (liikumiskiirused 2,82 - 30,8 km/h) ja 8 käiku tagurpidi (4,96 - 27,80 km/h). Traktori mõlemad veosillad on ühesuguse konstruktsiooniga kusjuures esisild on sisselülitatud pidevalt, tagasild aga vajadusel (näiteks transporditööde tegemisel) väljalülitatav. Traktori kõigil neljal rattal on pneumoajamiga trummelpidurid, seisupiduriks on mehhaanilise ajamiga...

Põllumajandus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun