1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
SISUKORD 1. KLOONIMINE.......................................................................................................................3 1.2. Kloonimise etapid................................................................................................................3 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused........................................................................5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID..........................................................................................6 2.1. Kloonlammas Dolly..............................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS.............................
Munaraku liikumine emakasse kestab 4-5 päeva, sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt juba jagunenud või hukkunud. Viljastumisjärgselt moodustunud sügoot pooldub mõned korrad mitoosi teel juba munajuhas ja emakasse jõudes kinnitub peagi selle limaskestale (6-7. päeval pärast viljastumist) 8. Inimese varane embrüogenees ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema, mille tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula (kogu see on täielik lõigustumine). Järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud ts...
kortikaalne rotatsioon - kortikaalse tsütoplasma roteerumine 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes peale viljastumist Mikromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud väikesed blastomeerid (animaalsel e rebuvaesel poolusel) Makromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud suured blastomeerid (vegetatiivsel e reburikkal poolusel) blastotsööl, moorula - amfiibi lõigustunud munarakk 16-64 raku staadiumis Blastula - moorula staadiumile järgnev amfiimi lõigustunud munarakk; amfiibi puhul on sellel ruumikas blastotsööl ning ühekihiline blastoderm kesk-blastula transitsioon - blastulas toimuvad muutused, sh sügoodi geenide transkriptsiooni aktivatsioon, rakutsükli aeglustumine, asünkroonsem lõigustumine, rakumigratsiooni suurenemine
Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo 2. Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula 3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid, lihaskude, skelett
sisemise tsütoplasma suhtes. · Mikromeerid animaalsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad väikesed rakud · Makromeerid vegetatiivsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad suured rakud · Blastotsööl õõnsus blastula sees, mis aitab vältida, et anim. ja veget. pooluse rakud omavahel liiga vara kokku ei puutuks. Võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. · Moorula 16-46 raku staadium · Blastula 128 raku staadium; eristunud on blastotsööl · kesk-blastula transitsioon aktiveeritakse embrüo enda genoom; lisatakse G1 ja G2 faasid, sünkroonne rakujagunemine kaob. Meroblastiline (osaline), diskoidaalne e kettaline 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Lõigustumine toimub ketta piirkonnas, kus rebu on vähem ja tsütoplasmat rohkem.
hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a
Sugukromatiini olemasolu/puudumise järgi saab väheste interfaasirakkude mikroskoopilisel uurimisel tuvastada indiviidi kromosoomset sugu. (Esimesed sootestid) X-kromosoomide arvu anomaaliate puhul on barri kehakesi (inaktiveeritud X-kromosoome) alati ühe võrra vähem kui X kromosoomide arv karüotüübis. Ehk 45,X puudub. 47,XXY üks. 47,XXX kaks. Metülatsioon inaktivatsioon Demetülatsioon aktivatsioon - Ootsüüt demetülatsioon - Sügoot metülatsioon - Moorula demetülatsioon, mõlemad X-kromosoomid aktiivsed - Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon
16) Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Munarakk hakkab kiiresti jagunema. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale. 17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm.
Preembrüonaalne periood, Embrüonaalne periood 3-8 nädal (kõige kriitislisem etapp kvalitatiivse arengu seisukohalt, tundlik mõjutustele), Fetaalne periood 9-39 nädal. Emakas jaguneb 3ks osaks: Emakapõhjaks, kehaks ja kaelaks. Limasekest-endomeetrium, paks lihaskest müomeetrium, serooskest perimeetrium Sügoot lõigustub korduvalt mitootiliselt, see viib kiirele rakkude arvu tõusule. 2raku staadium, 4 raku staadium, 8 raku staadium, moorula. Umbes 4 päeva peale viljastumist tekivad tühikud moorula tsentraalsete rakkude vahel, vedelik eraldab rakud kaheks osaks välimine trofobalst ja sisemine rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabaslt emakaõõnes u. 6 päeva. Ektoopiline rasedus blastotsüsti kinnitumine väljaspool emakaõõnt. 13. loeng A. Arend Umbes 15-50% sügootsidest aborteeruvad. Enamasti hormonaalsed häired. Blastotsüst
2) Normaliseeritakse tuuma- tsütoplasma suhe (sügoodis on see paigast ära) REK: 1) Võrrelge kehavälist ja kehasisest viljastumist 2) Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega? (saadi aru inimesekeskselt) 3) Jutukese koostamine vastavate mõistete kasutamisega (minevik) 4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu) Moorula- nõrgalt seostunud paljudest rakkudest koosnev struktuur. Nimetus tuleb koguvilja ehitusest (botaanika- mooruspuuvili, sama mis vaarikal) Blastula- joonised: klassikaline blastula e. tsöloblastula - nagu rõngaskromosoom, täpid sees. Blastoderm e. väline kiht, Blastotsööl e. sisemine ruum (seal pole vaakum, seal on kas vedelik [kui areng on toimunud väherebusest sügoodist] või rebu) (süstikkala, inimesel ei ole!!!)
..16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. See kehtib nii 21-, 28- kui ka 35-päevalise tsükli kohta. Arvestama peab, et menstruaaltsüklis võib esineda mõningaid ajalisi kõrvalekaldeid. Lisaks sellele püsivad spermid naise organismis viljastumivõimalistena kuni kaks ööpäeva. Kõik see suurendab viljastumisriski väljaspool nimetatud perioodi paari päeva ulatuses. Inimses varjane embrüogenees ehk looteline areng 1. Sügoodi lõigustumisel (mitoosil) moodustub moorula ehk kobarloode, mille kõik rakud on ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained.
menstruatsiooni algust. Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, -juur, -vars, -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng. Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta. Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil. Karikloote mood in embrüogeneesis algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht. Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti
jämeduskasv ning moodustuvad lehed Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus
spermidega vajalikke tooraineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 °C juurde. * valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed rakud) * sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. * 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. 33. Milles seisneb tuumkloonimine ja embrüokloonimine, millistel eesmärkidel neid protseduure sooritatakse? Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. 34. Mis on rakuteraapia?
talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine
Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem (imetajad, linnud, roomajad, osad kahepaiksed ja putukad). 2. Keha väliselt sugurakud viiakse keskkonda, kus nad ühinevad. Rakke peab olema väga palju, sest tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem (kalad, kahepaiksed). Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a
4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2. normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe Blastula Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga. Blastula kujuneb 6-8 arengupäeval, pole veel toimunud pesastumist emaka limaskesta. Blastulaid on mitmeid eri tüüpe. Inimestel blastotsüst. Gastrula Ehk karikloode - jälle vale väide!!
Ohtlikkus - hilisem rasestumine on problemaatiline, viivad hormoonid tasakaalust välja, tekitavad iiveldust, seedehäireid. Tegu samade hormoonidega, mida keha toodab rasestumise ajal, mis ei lase uuesti rasedaks jääda. Tulemuseks info kehale, et pidevalt ollakse rase (tegelikult ei ole). Rasestumisvastastes vahendites kasutatakse östrogeeni, mis hoiab ära (teiste) munarakkude küpsemise. 12. Iseloomustage kobarloodet. ehk moorula - sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.Moorula kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. blastotsüst pole seest õõnes? 13. iseloomustage põisloodet. Sein koosneb ühest rakukihist. Sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta - kõldkesta 14. Miks lootevedelikust võetud kromosoomanalüüs iseloomustab loodet
4 · lõpeb idu moodustumisega seemnes · embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed · seemne kujul võib taim üle elada ka halvad keskkonnatingimused INIMESE EMBRÜOGENEES · umbes 36 tundi peale viljastumist hakkab sügoot jagunema lõigustumine · lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas tekib kobarloode ehk moorula · inimesel esineb täielik lõigustumine kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt · embrüo rakud paigutuvad ümber ja tekib blastotsüst · üks rakukiht · ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoplast (sellest areneb loode) · ülejäänud rakukiht moodustab välise lootekesta kõldkesta · sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion)
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
20. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. 21. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele. Moorula on 12-16 blastomeerist kerajas moodustis, moodustub umbes kolm päeva peale viljastumist ja siseneb emakaõõnde. Blastotsüsti moodustumine – umbes neli päeva peale viljastumist tekivad tühikud moorula tsentraalsete rakkude vahel. Vedelik eraldab rakud kaheks osaks: välimine trofoblast ja sisemine rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabalt emakaõõnes umbes kaks päeva, siis kinnitub emaka endomeetriumi epiteelile. Trofoblast diferentseerub sisemiseks tsütotrofoblastiks ja
areneb blastulast või blastotsüstist Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
blastulast või blastotsüstist Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C ja G, RNA
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
õlid, vahad, steroidid jt.). Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta; lõigustumisel tekib moorula. Lõigustusrakk (blastomeer) - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). Looduskaitse - loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest. Looduslik valik - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimustest piiravast toimest
· Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega
loom. Asendusema on ka naine, kes sünnitab lapse teisele naisele (nt. naisele, kes ise lapsi sünnitama pole võimeline). 7. Mis on pronukleused? Pronukleused idupõiekesed, viljastuvad munaraku emas- ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena. 8. Mida kujutab endast Mikroinjektsiooni meetod? Mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siirdatakse siis naise emakasse. 9. Mis on superovulatsioon? Superovulatsioon ehk hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Õ. lk. 28-36 1. Mis on organismikloon? Organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel(kloonimisel). 2
loigustumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranaarmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "naljutati", et nad lopetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt voeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsutoplasmaga "uhineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sugoodid viidi lamba munajuhasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embruod loputati valja ja valiti siirdamiseks sobivad embruod, mis siirati surrogaatuttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embruot, millest sundis uks tall Dolly. Veise kloonimine: 1. Uhelt lehmalt voeti uheksa paeva vanune loode 2. Lootest eraldati rakud 3. Rakke kasvatati kultuuris 4. Teiselt lehmalt voeti munarakk 5. Munarakust eraldati tuum koos kromosoomidega 6. Hoides pipeti vahel munarakku, viidi sinna doonorraku tuum 7
Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine. 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon Konnal on holoblastiline radiaalne lõigustumine. Muna sisaldab keskmisel hulgal rebu ja vegetatiivse pooluse lõigustumine jääb maha animaalse pooluse lõigustumisest. Vegetatiivse pooluse rakud on seega suuremad, neid kutsutakse makromeerideks ja animaalse pooluse rakud, mis on väiksemad, on mikromeerid. 16-64 rakust koosnevat embrüot nimetatakse moorulaks ehk kobarlooteks. 128-raku staadiumit nimetatakse
munajuhasse, kus toimub viljastumine Viljastatud munarakk- sügoot ONTOGENEES- isendi areng tekkimise hetkest kuni surmani Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas. Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel. Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst. Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula. Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed. Välimine looteleht- närvisüsteem, nahk, meeleelundid Keskmine looteleht- luud, lihased, vereringe, sugu Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond Kehaväline Kehasisene
ka sugurakkudes. Imetajate tegemisel näiteks viime võõra DNA otseselt viljastatud munarakku, nii on hiljem järjestus esindatud kõikides organismi rakkudes. Munarakk hakkab jagunema, tekib embrüo, mille kõik rakud sisaldavad võõrast geeni. Hiirel sünnivad järglased ja üks neist sisaldab oma kõikides rakkudes võõrast järjestust. Teine võimalus. Väga varajase embrüo puhul räägime moorula staadiumist, kus kõik selle embrüo rakud on samaväärsed, ei ole defineeritud millise koe rakud neist saavad. Esimese diferentseeumise sündmus on blastotsüsti moodustumine, kus on eristunud kaks raku tüüpi: väline rakukiht (tropoektoderm) need rakud, millest ei moodustu embrüo ise vaid platsenta, teine tüüp on sisemine rakumass, millest moodustub embrüo, aga rakud seal pole endiselt diferentseerunud. Me võime
Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a
täielik rebuvaestel sügootidel Lõigustumise tähtsus: Taastatakse hulkraksus. Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe. Käivitub rakkude hilisema eristumise mehhanism sügoodi tasandil. Kuidas see mehhanism käib? See käivitub seoses sellega, et sügoodi eri piirkonnad on geenidele erineva väärtusega. I. Lõigustumise tagajärjel moosustub rakukobar moorula e kobarloode. See on hulkrakne struktuur: Sünteesiprotsessid toimuvad juba uue organismi geenide alusel. Hulkraksuse tasandil määratakse täiendavalt rakkude eristumist. Mis võimalused selleks on? · Hormoonid määravad. · Kontaktid naaberrakkudega. · Erilised valgud · Rakkude ainevahetusproduktid. II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub:
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
vahele. Tekib lõigustumisvagu, mis on liikunud korteksisse, jaotades iga tuuma üksikusse rakku, mille tulemusena tekib rakuline blastoderm (6000 rakku). Esimesed mononukleaarsed rakud tekivad blastodermi 25 posterioorsesse piirkonda, neid nimetatakse polaarrakkudeks. Polaarrakkudest saavad äädikakärbse sugurakud. Lõigustumist konnal Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon Konnadel on totaal-inekvaalne lõigustumine, mille puhul on blastomeerid märgatavalt erineva suurusega. Animaalse pooluse rakud on mikromeerid, vegetatiivse pooluse rakud on makromeerid. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. Kortikaalne rotatsioon: enne viljastumist on munarakk radiaalsümmeetriline. Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-
Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
merikeellastel (Soleidae). Selles piirkonnas on mudillased kôige olulisemad lôpp- peremehed. Pôhja-Euroopas on nad väiksema tähtsusega, kuigi C. heterochrous vôib nendes areneda täiskasvanuks. Läänemeres on teda leitud pisimudilal (Pomatoschistus microps). Mudillased saavad nakkuse N. diversicolor`ilt. Samas vôivad esimesed toimida ka kui vektor-peremehed. (Køie, 2001) Parasiidi munad väljutatakse kui nende sisaldis ei ole veel lôigustunud. Merevees hakkavad munas arenema moorula ja blastula staadiumid. Nelja päeva möödudes on munas rôngasse keerdunud, liikumisvôimeline larv, kes seitsmendal päeval koorub. (Moravec, 1994) Koorunud larvid on kolmandas staadiumis. Sellele viitab asjaolu, et koos larviga väljub munast ka kaks tühja kutiikula kesta. (Køie, 2001). Sellised larvid on väga aktiivsed ja vôimelised ujuma. D. minutus´e vaheperemeheks peetakse tavalist harjasliimukat (Nereis diversicolor) viimase rohke esinemise tôttu mudastes riimveeliste
suureneb, mõõtmed vähenevad, varuainete arvel toimub. b) asünkroonne, rakud jagunevad eriaegadel, algab kasv ehk süntees, protsesse juhivad rakkude geenid, rakkude iseseisvus suureneb. · Vähese rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult, suure rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt. Rebumass jääb lõigustamata. · Taastatakse tuuma tsütoplasma suhe · Taastatakse hulkraksus Tulemus: · Tekib moorula ehk rakukobar. · Tekib blastula, millel on järgmised osad(joonis, ei teinud): · Kastrula, millel on 3 etappi: a) Varajane eritub 2 rakukihti: välimine-ektoderm ja sisene-endoderm b) Keskmine 1 kiht tuleb juurde, mida nim. Mesoderm c) Hiline- 3kihti on selgelt eristunud. Rakukihtidest kujunevad organid ja organsüsteemide alged. Ektodermist areneb: 1. närvisüsteem 2. naha pindmine kiht 3. naha tekised( karvad, küüned) Endodermist arenevad: 1
eriline mitoosi vorm, kus üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele ja puudub kasv, ainsaks sünteesi protsessiks on DNA kahekordistumine. Lõigusutmisel rakkude arv suureneb aga suurus väheneb (nagu salati valmistamine:D). Reburohked sügoodid lõigustuvad osaliselt, rebuvaesed täielikult. Bioloogiline tähtsus: taastatakse hulkraksus (kõik me oleme mingil hetkel olnud ühe rakulised), normaliseeritakse tuuma/tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub rakukobar ehk moorula. 42 Blastula tsöloblastula (süstikkala). Inimesele omaseks blastulaks on blastotsüst. Blastoderm (alguses 1 kiht, hiljem mitu kihti). Blastotüsti sees on sisemine rakkudemass, millest areneb organism, õõnest ja kihtidest tuleb lootekestade tasand. Blastula ehk põisloode (ei ole eriti hea variant). Inimese arengus enne 60 päeva võiks kasutada sõna embrüo, peale 60 päeva loode. Blastotsüst kujuneb välja 6..
populatsioonis. ET abil saab kiirendada üleminekut ühelt tõult teisele. Embrüosiirdamismeetodi olemus seisneb selles, et doonoril (loom, kellelt embrüoid võetakse) kutsutakse hormooni prostaglandiin-F2 süstimisega esile superovulatsioon. Kui tavaliselt valmib lehmal ühe innatsükli jooksul 1 või 2 munarakku, siis superovulatsiooni korral valmib neid 10 või enam. Seejärel lehm seemendatakse. 6.-7. päeva pärast loputatakse embrüod moorula või blastotsüsti staadiumis emakast välja. Seejärel püütakse embrüod mikroskoobi abil lahusest välja, määratakse nende arengustaadium ja kvaliteet. Enne siirdamist määratakse vajadusel ka embrüo sugupool. Kui soovitakse saada identseid kaksikuid, siis enne siirdamist embrüod poolitatakse. Kui embrüoid tahetakse säilitada või transportida, siis eelnevalt nad sügavkülmutatakse (-196o). Nõuetele vastavad embrüod siiratakse retsipiendile (loomad, kellele embrüo siiratakse)
* on üks eriline rakkude jagunemise viis: a) jagunemised sisuliselt järgnevad üksteisele. b)rakud vahepeal ei kasva. - rakkude mõõtmed kogu aeg vähenevad. - rakkude arv suureneb, kuni taastub normaalne tuuma ja tsütoplasma suhe. lõigustumise boiloogiline tähtsus : * taastatakse normaalne tuuma - tsütoplasma suhe. * tagatakse hulkraksus. * alguses on lõigustumine sünkroonne. teatud etapil muutub see asünkroonseks. * tulemuseks on rakukobar e. moorula. * lõigustumisel kehtib 2 põhireeglit : a) väherebused sügoodid lõigustuvad täielikult(inimene) b) paljurebused sügoodid lõigustuvad osaliselt(rebu jääb lõigustumata - linnud) Blatula e. põisloode : NB! lootest ei saa blastula puhul veel rääkida! 1. Blastoderm(kattekoe rakukiht) 2. Blastotsööl. täidetud vedeliku või rebuga. - blastula kujuneb inimestel välja 7-9 arengupäevaks. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. (kui blastotsüst ei pesastu, siis ta
tumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranäärmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "näljutati", et nad lõpetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt võeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsütoplasmaga "ühineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sügoodid viidi lamba munajuahasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embrüod loputati välja ja valiti siirdamiseks sobivad embrüod, mis siirati surrogaat- uttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embrüot, millest sündis üks tall Dolly. Veise kloonimine lihtsustatult: 1. Ühelt lehmalt võeti üheksa päeva vanune loode 2. Lootest eraldati rakud 3. Rakke kasvatati kultuuris 4. Teiselt lehmalt võeti munarakk 5. Munarakust eraldati tuum koos kromosoomidega 6. Hoides pipeti vahel munarakku, viidi sinna doonorraku tuum 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
