võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. 3 1.2 Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad
Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb
Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli
2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä" Valisin Contra loomingust kaks luuletust. Mulle meeldib, et tema luuletused riimuvad, on andekalt kirjutatud ja seal on peidus sõnum. Contra loomingut iseloomustavad võrukeelsed luuletused ja neid on ilus kuulata. Luuletus “Terminaator” Pole sõber igaüks kes hõikab sulle “Hõi!” iga libe moodustis ei ole taluvõi iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis . „Urvaste laul“. Meenutusi Urvaste ajaloost. Kogu eesti rahvas muutunud on kurvaks sest nad veel pole kuulnud laulu Urvastest ehkki auklikud ta kruusateed ülihead meile need eesti inemise´ olli väega õnnõtu´ laulu urvastest näil kullõlda es õnnõstu 3 kuigi mulkliku mi ruusatii´
Päts, J.Vilms ja K.Konik. Sellel samal päeval võeti vastu ka otsus Eesti vabariigi väljakuultamise kohta Ev ajutine valitsus- oli eesti vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veb.1918- 8 maini 1919. eestimaa päästekommitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise ajutise valitsuse eesotsas konstatin päts ja veel jüri vilms jaan poska jt. Eesti töörahva kommuun- oli Narvas väljakuulutatud novembril 1918 ja kuni 18. jaanuarini 1919 aastal. St 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Narvas kehtis 50 päeva tartus 24. Landeswehr- ehk balti maakaitse oli kuramaa ja Liivimaa rütelkonna poolt organiseeritud väekoondis. 4.1 Autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused- 30. märts 1917 andis ajutine valitsus Eestile autoomia vastava määrusega •ühendati eesti kubermang ja liivimaa kubermangu eesti osa ehk rahvuskubermanguks eesotsas Jaan Poska •asjaajamise keeleks sai eesti keel, venestus nõrgenes
7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine
Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris Terminaator Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask Kõik metallikamakad ei pruugi olla vask Kõik mis sillerdab ja särab ei ole ju veel päike Ma ei joo veel õlut sest ma olen liiga väike Kõik mis elu mõnusaks teeb pole raadio 2 Iga lontis kõrvadega peni pole taks Kõik mis segane ja totter ei ole ju veel uni Ma ei anna sulle raha kui sa mind ei luni Pole sõber igaüks kes hõikab sulle "HÕI" Iga libe moodustis ei ole taluvõi Iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis Iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis Pole karu igaüks isuga sööb mett Kõik mis ajab suitsu välja pole sigarett Igaüks ei anna oma kätt jõehobule Loojangule vastu kappab üksik hobune Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse
Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased. Komeedid ehk sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning Päikese-lähedastel orbiidilõikudel udukoguna helkivad väikesed taevakehad. Komeedi tuum on tahke moodustis, mis koosneb jääst ja süsihappelumest. Päikesekiirguse mõjul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille mõõtmed suurenevad Päikesele lähenemisel.Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk. Meteoor on õigemini nähtus, mis tekib nn meteoorkeha tungimisel Maa atmosfääri väga suure kiirusega
Kuna suurem osa virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Kuid näha on ka sinist, kollakasroheline, punast:erepunane ja purpurpunane. · VI Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis
See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed annaks osa oma õigustest (sest ühiskonnata ehk loomuseisundis on igaühel õigus ja vabadus teha ükskõik, mida, seega ka igaüht kahjustada) ainuvalitseja ehk suverääni kätte. Siit tuleneb ka absolutismi legitiimsus, kuna rahvas ise on valitsejale piiramatu võimu andnud ning too peab nüüd seda selleks kasutama, et saavutada võimalikult suurt harmooniat, ühtsustunnet ja üldist heaolu. Riik ongi Hobbesi jaoks kunstlik moodustis, inimeste poolt loodud "surelik jumal", mis on loodud nende endi kaitseks iseenda eest. Suverääni võim lepinguga loodud ühiskonnas ehk riigis tagatakse sellega, et tema ei sõlmi inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostamiseks täpselt sellisel teel, nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva
nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik.
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted:
asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus.Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis.Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis.1994 astal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. 7.Triton Triton on Neptuuni suurim kuu. Tritoni olemasolu avastas William Lassell ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist. Kulus veel sajand enne, kui avastati Neptuuni järgmine kuu, Nereid. 8.Neptuuni rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need
Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teis...
Euroopa Liit ja õigus 1. Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis? Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust:territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud
Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke
Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid
kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult
külm käivad neile üle jõu. Siiski elavad seal mõned loomaliigid. Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti. Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. Teised Antarktika loomad on näiteks mõõkdelfiinid, küürvaalad, tormilinnud, krabihülged, pingviinid ja merileopardid. Antarktika vetes on tohutult palju krilli. Vaalad ujuvad tuhandeid kilomeetreid, et sinna toituma pääseda.
pöörlemisperioodile. Uraani magnetväli on liialt tugev selleks, et tekkida ainult tema kivimitest tuumas, mille läbimõõt on umbes 15000 km. Arvatavasti tekib ta seda tuuma ümbritsevas enam kui 10000 km paksusega kuumas (temperatuuriga mitu tuhat kraadi) veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. RÕNGAD Mõned kuud enne automaatjaama "Voyager 2"(1986) starti tehti sensatsiooniline avastus -- 10. märtsil 1977 avastati Uraanil rõngad. Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti alguses 5 rõngast, praegu on teada 13 rõngast. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast
kloriidioonidest. Na:+11 / 2) 8 )1 ) annab oma väliskihist ainsa elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks (katiooniks) . naatriumioon on stabiilne, sest tema väliskihis on 8 elektroni (oktett) Na+:+11 / 2 )8 ). Klooril on , aga täidetud väliskihist 1 elektron puudu Cl:+17/ 2 )8 )7 ) ja ta seob endaga naatriumi poolt loovutatud elektroni, tekib negatiivne kloriidioon (anioon) Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on tavaliste võrrandite moodi, ainult lisaks massibilansile peab klappima ka laengubilanss. Na -1 e- = Na+ , kui miinusmärk elektroni ees ei meeldi siis võib kirjutada ka Na = e + Na+ Cl + 1e- = Cl- Naatrium on leelismetall. Tema aatomis on 11 elektroni, aatommass 22,99. Naatrium paikneb 3 perioodis ning tema aatomil on 3 elektronkihti. Naatrium paikneb I rühmas ning tema
Kuid saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka kohalikest kollaborantidest koosnevat abistavat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis küll laiendada oma õigusi ja totles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks. Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis. Berliinis kavatseti tõmmata eesti tulevane idapiir laadoga järvest Ilmjärveni. MAJANDUSOLUD Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele ning peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine. Samas hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Pärast sõda oleks tõenäoliselt kujundatud eestist põllumajanduspiirkond, ehkki sakslastele pakkus suurt huvi ka siinne põlevkivi. Saksa võimud
· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund ...
(LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust. Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis. Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele: Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem). Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. Silmalääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubile.
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel .................................................................................................................................5 Lõpptabel % -des ....................................................................................................................... 6 Graafik........................................................................................................................................ 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% ........................................................................... 8 KOKKUVÕTE...............................................
Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes
ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast. Suurus mõnest sentimeetrist kuni poole meetrini. Väliskujult ebakorrapärane, ebaühtlane, suuremate ja väiksemate lõhedega, krobeline, tume- roostepruuni värvi. Murdumisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Seeneliha on väga kõva, pruun, marmorimustriline. See on seene steriilne moodustis, mis areneb puidu kõige kahjustatumal kohal, kust puu murdub hiljem tuule käes väga kergesti. Eosed valmivadki äsja surnud kase tüvedel, millel koor on seeneniidistiku poolt eemale surutud. Selles vabas ruumis arenevadki paljude pooridega viljakehad. Need kasvavad vaid mõne nädala, moodustunud eosed kantakse koore all nagu korstnas tõusvate õhuvoolude abil üles välisõhu ja tuule kätte, kus tuul ookerkollased eosed laiali kannab. Suurim must pässik, mida Eestis on korjatud, on
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Päikesesüsteem Mark Ressar Vana-Võidu 2012 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Nept...
terviku pöörlemisperioodile. Uraani magnetväli on liialt tugev selleks, et tekkida ainult tema kivimitest tuumas, mille läbimõõt on umbes 15000 km. Arvatavasti tekib ta seda tuuma ümbritsevas enam kui 10000 km paksusega kuumas (temperatuuriga mitu tuhat kraadi) veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. Ka Uraanil rõngad Mõned kuud enne automaatjaama "Voyager 2" starti tehti sensatsiooniline avastus -- 10. märtsil 1977 avastati Uraanil rõngad. Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti 5 rõngast. Rõngaste avastamisel olid kõige
Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma?
ning isegi ehete valmistamisel. Lubjakivi ja marmori kasutati juba esiajaloos ehituskivina ja lubja saamise toor- ainena juba väga-väga ammu.Vanas Roomas ja Kreekas kasutati marmorit peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris.Kustutamata lupja kasutati sideainena juba üle viie tuhande aasta tagasi. Pärlid -kivistunud kastepiisad Aineliselt koostiselt on pärl ja pärlmutter üks ja see sama.Täpsemalt-pärl on pärlmutrist koosnev moodustis,mis tekib limuste karpides erijuhtudel.Mõnede pärli- karpide läbimõõt ulatub 30-40 cm ja kaal 3-4 kiloni.Neid leidub peamiselt troopilise Austraalia rannavetes.Keskmiselt iga kolmekümnes karp sisaldab pärli. Pärlmutter koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadi (CaCO) vähepüsivast eri- mist aragoniidist (90%) ,mille koostises on 2-4% vett ja 4-6% orgaanilist ainet.Kuna ara- goniit on vähepüsiv mineraal, siis kaotavad pärlid juba 50-70 aasta järel oma tugeva läike ja tuhmuvad
Kindel aga on see, et Veenus on väga vulkaaniline planeet. Seal on 167 vulkaani, mille läbimõõt on rohkem, kui 100 kilomeetrit. Astronoome hämmastavad ka teadusele täiesti tundmatud pinnavormid, millele geoloogidel tuli välja mõelda uued nimed. Seal avastati objektid mille sarnast pole Maal varem nähtud vulkaanidest või mägedest moodustunud rõngad läbimõõduga kuni 300 kilomeetrit, mille sisse jääv tasandik näib olevat üle ujutatud laavaga. Uut tüüpi vulkaaniline moodustis sai nimeks ,,Corona", sest pealtvaates meenutab see tõepoolest krooni. Peale ,,kroonide" on omapärased kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga siledad kettakujulised kõrgendikud, ,,pannkoogikuplid". Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud. Veenusel esineb ka maavärinaid ning seal on ka meteoriidi kaatreid
Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Kujutis Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Kooli nimi Pärsia Referaat Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitises...
Nende suguvõsa on siis praegugi Rootsis võimul. Kongressil lähtuti: 1) Seaduslikkus need dünastiad, kes olid oma võimu kaotanud, said oma võimu tagasi. Nt. Hispaanias sai taas Bourbon'ide dünastia võimule. 2) Julgeoleku põhimõte- Prantusmaa ümber loodi väikeriikide vöönd, mis pidi võimaliku tulevuse Prantsusmaa rünnaku vastu võtma. Moodustati Madalmaade kuningriik, kus elasid hollandlased ja belglased, mis oli selline vägivaldne moodustis. 3) Suurriikide vahel jaotati maad võrdselt. Oluline oli nende maa-alade väärtus. Venemaa, Preisimaa, Austria jagasid Poola omavahel ära. Võeti vastu ka otsus, et Prantsusmaa ei pea kokkuriisutud kunstivarasid tagastama. Prantsusmaa kätte oli sattunud terve rida kunstiväärtusi Egiptuse ja Itaalia sõjakäikudelt. Orjakaubandus kuulutati vastuolevaks tsiviilõigustega. Neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse ei saanud enam eksisteerida. Et neid tagada, loodi 2 liitu:
4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Mis see on? Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit See on äärmiselt suur antitsüklon, mille elueaks hinnatakse 1000 aastat. Magnetväli on Jupiteril umbes 20 korda tugevam kui Maal.
Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees Platsenta loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel Nabanöör veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses Ovulatsioon küpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljub viljastamata munarakk ja ka osa emaka limaskestats Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe mens
tunnustus noorele Eesti riigile, pealegi endise emamaa järglaselt seega atestaat, millega Eesti 30.12.2012 Saue Gümnaasium astus rahvus- vahelisse riikide perre. Ent asjal on veel teine külg: Tartu rahuleping oli rahvusvaheline sünnitunnistus ka VSFNV-le. Nimelt oli VSFNV moodustis, mida keegi maailmas riigina ei tunnustanud ja mis oli igast küljest ümber piiratud. Tollane riigijuht Lenin on vaimus- tusega kirjeldanud "läbimurret kapitalistlikust piiramisrõn- gast", mida VSFNV-le tähen- dasid lepinguga saadud Eesti-poolne de
Vene riigi tekkimine, aeg ja ristiusk: Tekke aeg 882.a. Pärast Rjuriku surma, olevat üks tema lähikondlasi Oleg koondanud Põhja- Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7.
Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta. Putukatel on koorion putukamunade välimine kest. Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Loote vesikest, amnionivedelikuga täidetud kotjas moodustis, mis ümbritseb roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning
nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid,
Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks. Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe
nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid,
eesmärgiga: 1) taastada vene impeeriumi 1. maailmasõja eelsed piirid 2) teostada maailmarevolutsiooni laiendades relvadega kommunismi sõjast kurnatud Euroopasse ? Eesti vabadussõda ($29) 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 28. november punaarmee rünnak Narvale, kuna sarnaselt Saksamaale ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva kommuun. See polnud mitte iseseisev riik vaid Nõukogude Venemaast sõltuv moodustis, sellega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni, näidates et eestis on kodusõda ja nõukogude venemaa aitab eesti töörahva kommuuni viimase palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud. Teada vabadussõja murrangu ja võidu põhjuseid: sisemised ja välised. 1919
Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa. Selle järgi pannakse paika pöörlemise kiirus u 9-11 h(ööpäev). Samas ümber Päikese aeglaselt pöörlevad( Jupiter 12a, Saturn 30a, Uraan 83a, Neptuun 165a). Kuna naad on kõige kaugemad planeedid, on nende pinnatemp väga madal: -130 kuni -220 kraadi. Erilisus: Saturni rõngad- kahe rõnga laius u 125 000 km, paksus aga 4 km, kujutavad endast ainekamakate vööndit. Jupiteri ,,Punane laik"-ringikujuliselt pöörlev moodustis -12päevaga teeb ühe pöörde. Läbimõõt u 25 000 km. Uraan-teine planeet, mis pöörleb vastupidi ja külili lamades. Asteroidid: ehk väikeplaneedid. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Suuremaid on u 3000 tükki ja kogumass on 0,1 Maa massi. Kujutavad endast kivikamakaid, suurim Ceres, väiksemate läbimõõt mõnisada meetrit. Arvatakse, et kas on kunagi olnu planeet, mis on lennanud tükkideks, või kas planeedi moodustumise ajal ei ole omavahelised jõud olnud
laiku. Suurem neist, planeedi Maa läbimõõduga laik, sai nimeks Suur Tume Laik. Tegemist oli hiiglasliku atmosfäärikeerisega, mis tõi esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse koostise ja värviga pilvi. Seda peeti väga pikaajaliseks moodustiseks, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble’i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Pole selge, kas see on lihtsalt kadunud või varjab Suurt Musta Laiku mõni kõrgemal asuv moodustis. Mõne aja pärast tekkis uus tume laik Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär on kiiresti muutuv. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled (kiirusega üle 2 200 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas ehk idast läände. Joonis 6. Neptuuni Suur Tume Laik, ''Scooter'' ja Väike Tume Laik 3.3 Rõngad
Riigi mõisted Riik on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile. 1. Empiiriline mõiste e kolme elemendi õpetus- territoorium (oma Maa pinnast, mis on piiritletud rahvusvaheliste lepingutega või kujunemislooga), rahvas (füüsilistest isikutest ühisuse liikmed, kelle vahel on loommulik side (genuine link)), võim (enesekehtestus nii sisse- kui ka väljapoole) 2. Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust) 3. Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid, demokraatiateooria,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
