valdavalt. Kui tekib mingi arusaamatus, siis hakkame iseendaga arutlema. Teksti mõistmise tulemused peaks kujunema situmudel, mis siin siis lõimuvad. Meie kujutlused nähtusest/objektidts, sündmusest: Meie teadmised, mis võivad olla seotud meie kogemusliku mäluga ja lõpuks meie hoiakud. Nt Toots valdavalt meelib kõigile oma aktiivususe ja muu poolest, aga tegi mõne asja valesti. Niisiis meeldib-ei meeldi ja õige-vale EI OLE SAMAD asjad. SM ehk projektsioon on subjektiivne vaimne moodustis. TEKSTI SIDUSUS Sidususel on kaks külge: sisu ja vorm. Sisu teave, mis edastatakse, hargneb, on teatud suunas, aga Selleks on vaja: ka vastavaid keelelisi vahendeid. Me kasutame samaviitelisi sõnu, kass, kiisu, loomake, ta jne. Arvestame sõnajärge. Sidusus on selline hierarhiline nähtus. Kogu tekst koosneb osadest, millel peaks olema oma kindel järjestus. Lauserühmad peaksid koosnema sidusatest lausetes. Sidususe näitajaks on ka osalaused
Hallikud ja aktinomütseedid. Diploidne (2n) kõik kromosoomid on kahes korduses, nt keharakud. Polüploidne (3n...10n) nt kultuurtaimede sordid või sõnajalgtaimed. Kromosoomide arv liigiomane tunnus ja võib muutuda väga suurte piirides. Väikseim 2n = 2 (naaskelsaba) suurim üle 2n=1000. Imetajatel väikseim2n=6, suurim 106 kromosoomi. Inimene 46 kromosoomi, äädikakärbes 8, aedhernes 14. Tuumakene: ajutine moodustis. Jagunemise ajal tuumakesi ei ole. Teatud kromosoomide lõikude seostumisel/kattumisel tekkiv ajutine struktuur. Lõigud vastutavad ribosomaalse RNA sünteesi eest. Ribosoomide ehitusüksuste formeerumine. Mida olulisem on ribosoomide süntees, seda... Tuumakesi on rakus1...3. RE küsimused: Kromosoomid joonisel osade lisamine, karüogrammi lugemine; kirjelduse järgi tuuma äratundmine; tuuma äratundmine jooniselt
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
või oüüdsid võtta elult veel viimast, prassides restoranides ja kõrtsides. Kogunenud 27. detsembril Maanõukogu erakorraline koosolek hindas olukorda katastroofiliseks. Samal ajal esitati Suurbritannia valitsusele memorandum, kus paluti võtta Eesti Briti protektoraadi alla. Eestimaa Töörahva Kommuun: väljakuulutamine, valitsemine, majandusreformid, terror: Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud, 52 päeva eksisteerinud riigisarnane moodustis. Nõukogude võim kehtis Narva piirkonnas 50 päeva, Tartus 24 päeva, Rakveres vähem kui kuu aega, Võrus aga poolteist kuud. Väljakuulutamine: Nõukogude Venemaal Petrogradis VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee esindajate poolt Eestis sõjalise võimuhaaramise eesmärgil moodustatud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühiskoosolekul Narvas 29. novembril 1918 kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuuna
Tarvastu, Kärstna, Kilingi-Nõmme. Otsene oht ähvarsas Tallinnat, Paidet. Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut Ka rahva seas oli üsna niru meeleolu. Jõukamad üritasid põgeneda või yolotasid kuskil restodes. Maanõukogu hindas olukorda katastroofiliseks. Hõigati Sb poole, et äkki saab abi. Eestimaa Töörahva Kommuun: väljakuulutamine, valitsemine, majandusreformid, terror. oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919, st 52 päeva eksisteerinud riigisarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Vene "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus). Pärast Eestimaa Punaarmee ja Nõukogude Venemaa Punaarmee tõrjumist Nõukogude Venemaa pinnale eksisteeris ETK juhtkond ETK Nõukogu eksiilis Nõukogude Venemaal Lugas ja Staraja Russas, 5. juunil 1919 kuulutas ETK Nõukogu ja VK(B)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul Dno raudteejaamas Eesti Töörahwa Kommuuna tegevuse lõpetatuks
Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda
Kõneaktiteooria seoste uurimine analüütilise jurisprudentsi kontekstis seotud J. L. Austini7 ja K. Opaleki nimedega. Mõlemad teadlased väidavad, et teadused, mis tegelevad normidega ja nende jooksva rakendamise küsimustega (eriti mis puudutab õigust ja õigusteadust) puudutavad paratamatult normide võimalike erinevate käsitlemisviiside küsimusi. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). K
keha tervikuna mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik üksus on rakk. Rakkude koguarv inimor- Rakk on inimese ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on keha elemen- suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när- taarne ehituslik virakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast välja ulatuvate jätkete olemasolu, üksus. Erinevaid punane vererakk (erütrotsüüt) on aga korrapärase kujuga kaksiknõgus kettake. ülesandeid täitvate Mis puutub mõõtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende rakkude kuju,
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
VirB10 moodustab T4SS kanali, milles substraat liigub rakust välja. Sisemembraani kompleks paikneb põhikompleksi all ning on seotud põhikompleksiga kitsa varre abil. Koosneb VirB3, 4, 5,6 ja 8-st ning on umbes 3,4 MDa raskune. Translokatsioonikanalis asuva varre ehitus ja koostis pole päris selge. Arvatakse, et T4SS põhikompleksi ja sisemembraanset kompleksi ühendav vars võib olla VirB10 N-terminaalne domeen või VirB6 ja VirB8 domeenid. Arvatakse, et vars pole jäik moodustis, vaid muutuv struktuur. 105 Sugupiili komponendid Sugupiili on rakuväline valguline toru, mis on seotud DNA transpordiga retsipentrakku. Morfoloogiliselt eristatakse kahte sugupiili tüüpi: F-tüüpi sugupiili, mis on pikk ja painduv ning P-tüüpi sugupiili, mis on lühike ja jäik. F-piili keskel on luumen, mille kaudu transporditakse edasi üheahela-line DNA või mittepakkunud valk
ei kinnita turvavööd, ei pane oma lapsi kooli jne. Valitsus sekkub, sest arvab end paremini teadvat, mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis on vale. Sellist seisukohta, et valitsus peaks sellepärast sekkuma, et ta teab inimestest endist paremini, mis on neile kasulik, nimetatakse paternalismiks. Riigi ja avaliku sektori (sinna kuuluvate teadusasutuste) üheks ülesandeks on toota teavet nähtuste põhjuslike seoste kohta. Niisugune kollektiivne moodustis on vaieldamatult rohkem informeeritud kui tavaline kodanik. Turutõrkeid klassifitseeritakse enamasti järgmiselt. Objektiivsed turutõrked (osaliselt korrigeeritavad) Välismõjud ja avalikud hüvised. Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus. Infoprobleemid. 42 Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed turutõrked (põhimõtteliselt tõkestatavad) Eraalgatuslikud - kartellid; - turujõu kuritarvitamine. Riiklikud
(39) elund e organ – kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega osa organismist; koosneb mitmest koest, nt süda, juur embrüo vt *loode ganglion vt närvisõlm glükogeen – energiarikas süsivesik (polüsahhariid), mis.. glükoos – viinamarjasuhkur, osaleb.. loode – viljastatud munarakust areneva organismi varajane arengujärk, mis.. loomne tärklis vt glükogeen närvisõlm e ganglion – närvi teel asetsev väike ümar moodustis, mis.. organ e elund – hulkrakse looma (ka inimese) või taime osa, millel on eripärane kuju, asend, ehitus ja mis täidab organismis kindlaid ülesandeid; koosneb kahest või enamast erinevast *koest [viinamarjasuhkur märksõnana puudub] Vahelduseks erialaasjatundjate koostatud sõnastikele olgu toodud mõned näited täpselt samade probleemide kohta ka keele- või lausa leksikograafiaasjatundjate tööst. Vene-eesti tervishoiu ja sotsiaaltöö
igale kohale lubatud vaid üks väärtus [lk 64]. Ja kõik on õige, teemegi siin natuke haltuurat, õigupoolest on saehamba funktsioon nendes kohtades võrdne täpselt poolega, aga see näeks hoopis koledam välja. Saehamba Fourier’ esitus ehk lahtikirjutus võnkumiste summana on järgmine kee- ruline moodustis: . Nagu näeme, peab aeglaseid võnkumisi võtma suuremal määral kui kiiremaid – kordaja siinusfunktsioonide ees ju aina kahaneb. Järgmisel joonisel näitame kõige- pealt viit esimest siinusfunktsiooni oma kordajatega. Seejärel liidame nad kokku, paneme veel juurde pool ning saamegi midagi üsna saehamba sarnast:
ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades rassilisi ja geograafilisi piire. Need etendavad kui sotsiaalseid ja kultuurseid "supersüsteeme". Tsivilisatsioon on nagu mingisugune suur terviklik ühiskondlik moodustis milleta ei saa me tänapäeval mõista ajaloos toimunud suuri arenguid ega prognoosida tuleviku nägemusi. Tsivilisatsiooni mõiste on küllalt hägune. Selle mõistega seletatakse ajaloos esinevaid ühiskonna arenguid. Selline ideaalne tüüp ei pea ainult põhinema mingile kogemusel põhineval reaalsusel. Näiteks ei tea keegi tänapäeval eksisteerivate tsivilisatsioonide arvu. Tsivilisatsiooni mõiste ei pea põhinema jäigalt loodusteaduslikul tähendusel
ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades rassilisi ja geograafilisi piire. Need etendavad kui sotsiaalseid ja kultuurseid "supersüsteeme". Tsivilisatsioon on nagu mingisugune suur terviklik ühiskondlik moodustis milleta ei saa me tänapäeval mõista ajaloos toimunud suuri arenguid ega prognoosida tuleviku nägemusi. Tsivilisatsiooni mõiste on küllalt hägune. Selle mõistega seletatakse ajaloos esinevaid ühiskonna arenguid. Selline ideaalne tüüp ei pea ainult põhinema mingile kogemusel põhineval reaalsusel. Näiteks ei tea keegi tänapäeval eksisteerivate tsivilisatsioonide arvu. Tsivilisatsiooni mõiste ei pea põhinema jäigalt loodusteaduslikul tähendusel
ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm – nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades rassilisi ja geograafilisi piire. Need etendavad kui sotsiaalseid ja kultuurseid “supersüsteeme”. Tsivilisatsioon on nagu mingisugune suur terviklik ühiskondlik moodustis milleta ei saa me tänapäeval mõista ajaloos toimunud suuri arenguid ega prognoosida tuleviku nägemusi. Tsivilisatsiooni mõiste on küllalt hägune. Selle mõistega seletatakse ajaloos esinevaid ühiskonna arenguid. Selline ideaalne tüüp ei pea ainult põhinema mingile kogemusel põhineval reaalsusel. Näiteks ei tea keegi tänapäeval eksisteerivate tsivilisatsioonide arvu. Tsivilisatsiooni mõiste ei pea põhinema jäigalt loodusteaduslikul tähendusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
