Test 1 Küsimus 1 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas arvutiprinter on: Vali üks: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. tehnoloogia survel arendatud toode d. platvormtoode Küsimus 2 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks: a. 15% b. 45% c. 30% d. 60% Küsimus 3 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks: a. moe muutus b. uued piirangud heitgaasidele c. kütusehindade tõus d. uued nõuded autode laiusele Küsimus 4 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Vali üks: a. turundus - tootmine b. tootmine - finantseerimine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - projekteerimine K...
docstxt/14635882911089.txt
ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ETALONTURBE TÄIENDATAVUS Süsteemi ISKE täiendatud kuju ilmub uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. Iga järgmine versioon võib sisaldada uusi tüüpmooduleid koos vastavate turvameetmetega ja/või uusi turvameetmeid senistele tüüpmoodulitele. Süsteemi uue versiooni ilmumisel vaatab infoturbe spetsialist läbi täiendused moodulite loetelus ja moodulite turvaspetsifikatsioonides ning korraldab uutele moodulitele vastavate infovarade turbe ja võimalikud senistele moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik-
paigutatakse sisupaketiga seotud failid ning valida kausta asukoht (Location). 3. Kolmandal sammul tuleb panna moodulile nimi (Module name) ja saab valida sisupaketi kujunduse. 4. Viimasel sammul palutakse kinnitust (nupp Finish), et kõik on loodud ja valitud õigesti ning olete valmis looma oma esimest sisupaketti moodulit. Kui viisardi sammud on edukalt läbitud, siis avaneb teile järgmine pilt: Joonis 1 Vasakust servast alates on aknad · struktureeritult moodulite nimekiri, · aktiivse mooduli lehed (minilehed), · aktiivne leht, mida saab muuta ja · kõige paremal lehe struktuur st mis objektid, animatsioonid stsenaariumid on antud lehega seotud. Sinu Nimi 30.12.2012 5 Karin Ruul Tiitellehe muutmine Tiitellehe muutmiseks valige menüüst View -> Title-Slide või valige mooduli lehtede all olevatest ikoonidest esimene. Joonis 2
Puidust korrusmajad Ehituskeemia Referaat Juhendaja/õppejõud: Urve kallavus Üliõpilane Carl Siitsman 177569EAEI Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus KMC0014 Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid...........................................................................5 1.1Puitkarkass................................................................................................................5 1.2Post-tala meetod........................................................................................................
temperatuuri torujuhtmete, eelsojendite ja regeneratorite, soojendamis seadete, valuvormi. Kasutatakse ahjupõrande sillutamiseks, liikuv ukseks, talade ja muude liikuvate osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistatud pressitud plokki vormis keraamilise mattidest. Moodulid kindlalt pakitud kahe puidu plaadi vahel ja embatud mitme plastmassi rihmadega. Mooduli alusel on puksid kinnitamise süsteemi kinnitamisele.Pärast moodulite kinitamise seinal või võlvkelderil rihmade on vaja lõigata ja tõmba puit plaadi. See soodustab moodulite laiendamisele ja vahemiku, pilude taandamisele. Füüsilised ja keemilised mooduli omadused samasugused matti omadusega, mis tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , , . - . , , . 1.3 Kangad ja Paelad
4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust. 5. Kahe samasuunalise paralleeljõu süsteemi resultant on nende jõududega paralleelne ning selle moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite summaga. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse seesmiselt osadeks, mis on pöörvõrdelised nende jõudude moodulitega. Kahel erineva mooduliga vastassuunalisel paralleeljõul on resultant, mis on nende jõududega paralleelne, kusjuures selle moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite vahega. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate
Süsteemsete kutsete liides (System Call Interface) Protsessi Haldus | Mäluhaldus | Virtuaalne failisüsteem | Võrgu-haldus Plaanur | Protsesside vaheline kommunikatsioon | Virtuaalmälu Dispetser | Failisüsteem Arhitektuurist sõltuv kood << Draiverid Riistvara Omadused · Eelised o Kiiresti töötab o Moodulite lihtne väljatöötlus · Puudused o Kuna tuum töötab ühes aadressruumis siis tõrge ühes osas halvab kogusüsteemi töö o Riistvaramuudatus vajab restarti o Tuumakoodi mõistmine on raske o Keeruline lisada uusi funktsioone ja võimalusi Moodultuumad · Edasiarendus monoliittuumast · Baastuum · Ümberlaaditavad moodulid · OPS funktsionaalsus paraneb · Ei vaja riistvara muudatuste puhul restarti
skalaarideks. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse vektoriteks. Tehted vektoritega: a)Vektori korrutamine skalaariga. av = av Vastuseks uue pikkusega, kuid samasuunaline vektor. b)Vektorite liitmine. v=v1+v2 Vastuseks uus vektor, ei olene vektorite järjekorrast. c)Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutamisega.v1v2cosα=vˉˉ1∙vˉˉ2 d)Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise siinuse korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi järgi. v1xv2sinα=vˉˉ1∙vˉˉ2 2. Kinemaatika - a)Ühtlane kulgliikumine v=s/t=const b)Ühtlaseltmuutuv kulgliikumine v=v0+-at; s=v0+-at2/2; v=2as
eeskujuks renessansiajastu ideaallinnade ideid. Roomast kujunes barokiajastu linnaehituse näidis, kuna selles linnas esimesena hakati rakendama ühest punktist kiirjalt hargnevate tänavate süsteemi ja ansambliehitust. Roomas tekkitati laiu tänavaid, kolme kiire süsteemi ja suurejoonelisi trapetsikujulisi väljakuid, mille peamiseks arhitektuurseks elemendiks oli kolonnaad. Linnaehituse hoogustumine 17.sajandil tõi endaga kaasa uute moodulite teket: kujunes kolme kiire süsteem, välja kujunes peaväljakute süsteem, elamuehituses võeti kasutusele tüüpprojektid. Barokiajastu linnaehituse näidiseks oli ka Versailles´ linn. Versailles´ oli residentslinn, mis oli pähendatud ainult valitsejale (Louis 14) heaks. Versailles´ park kujutas endast paradiisi mudelit, ning lossi esine park kehtestas riigi ametlikku mudelit. Versailles´ oli rikas linn, ristkülikukujulisega linnaplaaniga, kus oli palju
II Kursus Praktika toimumise aeg ja koht 04.11.2010-17.12.2010 Harmet OÜ Priit Heinla Ettevõtte kirjeldus OÜ Harmet moodulmajade s.t ruumelementide tootmine on alguse saanud 1997 aastal . Meie toodangu hulgast leiate moodulmajad , ehitussoojakuid , ning ka erinevaid metalltooteid . Kliendile pakume terviklahendust s.t alustades projekteerimisest, valmistamisest ja lõpetades paigaldamisega. OÜ Harmet põhiturg on Skandinaaviamaad mis moodustavad üle 80 % meie põhitoodangust, seda nii moodulite, soojakute kui ka erinevate metalltoodete konstuktsioonide tootmises. Arvestades Skandinaaviamaade nõudliku klienti oleme püsinud tugevas konkurentsis turunõudmistega tänini. Tehtud Tööd Lae ja seinte vuukide pahteldamine. Seinte ja lae kruntimine ja värvimine Tuuletõket akryl paigaldasin lae nurkadesse ja elektrikilpide ümber. Seinte ja lae vuukide lihvimine. Seineksi paigaldamine seina. Tehtud töödest Värvimine: värvimisel kasutasin erinevaid rullikuid. Väikse rulliga tegin
Eksamiga lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Õppekava koosneb järgmistest osadest: eriõpe, vabaõpe, põhiõpe, alusõpe, üldõpe. Üliõpilase õppekoormust arvutatakse: iga õppeaasta lõpus. Üliõpilase staatuse säilitamiseks tuleb statsionaarses õppes sooritada esimese õpingusemestri jooksul aineid vähemalt 15 EAP mahus. Õppekava täitmiseks tuleb täita õppekava kõik moodulid, v.a. vabaõppemoodul, mille alatäitmist saab kompenseerida teiste moodulite vastava ületäitmisega. Tõene. Õppimine täiskoormusega tähendab õppimist vähemalt 45 EAP mahus õppeaasta kohta. Hindelise arvestusega lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. Õppekava täitmiseks arvesse minevad õppeained jaotuvad: kohustuslikeks aineteks, valikaineteks ja vabaõppeaineteks. Õppimine nominaalkoormusega tähendab õppimist vähemalt 30 EAP mahus õppesemestri kohta.
kõrge temperatuuriga torujuhtmetes, eelsoojendites, soojendamisseadetes, valuvormis. Kasutatakse ahjupõrande sillutamiseks, talades ja muudeks liikuvateks osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistamisel pressitakse plokki. Moodulid kindlalt pannakse kahe puit plaadi vahele ja kinnitatakse mitme plastmassist rihmaga. Mooduli alusel on puksid süsteemi kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril
Minu jaoks kõige kummalisem nähtus oli see, et toed, mis kinnitati kruvidega seestpoolt aknapalede ümber, hiljem eemaldati, ning aken seisab ees sisuliselt liimvahupeal. Akende monteerimist moodulitesse tegin kogu päeva. Päeva lõpus tutvusin ka oma praktika peamise juhendajaga. Minu praktika juhendajaks määrati projektijuht-joonestaja Kaarel Saluse, kes on õppinud ja lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli "Hoonete ehitus" erialal. 31.05 Esimeseks tööülesandeks oli moodulite ühenduskohtade katmine tekstiiliga kaetud villaribadega. Villaribad tuli paigaldada moodulite liitekohtadesse seinte peale. Vt. Foto 1. Villariba eesmärk on kaotada moodulite ühenduskohtade vahel nn külmad kohad. Ehk siis, et mõlema mooduli otstesse paigaldatavad villaribad takistavad ka seda, et puitosad on üksteisest eraldatud. Villaribade vahel on nn õhk. Villaribad tuli paigaldada nii, et allosas tuli mõõta 50 mm alt otsast ehk põranda alt, külgedel 200 mm
IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade süsteemi, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad ja süsteemi kuuluvate kehade vahel mõjuvad elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke moodulite ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega (tähis F, ühik 1J) 1J on töö, mida teeb jõud 1 N, kui selle rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m võrra Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama
kui elementaartööde summa A=Ai fsi si . Kui kõik si lähenevad nullile, saab ligikaudsest võrdusest range: A= limsi ->0 fsi si = fsds . Töö ühikuks on töö, mille sooritab liikumise suunas mõjuv ühiku suurune jõud ühikulise pikkusega teel (SI tööühik on dzaul J, ehk töö, mida teeb jõud 1 njuuton 1 meetri pikkusel teel). Töö avaldise võib esitada ka jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena (skalaar, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga korrutisega) AB=ABcos. Vektori ruut on vektori skalaarkorrutis iseendaga A2 = AA = AA cos 0 = A2 . Skalaarkorrutis ei sõltu tegurite järjekorrast, seega on see kommutatiivne. AB =AB cos = A(Bcos) = B (A cos). Distributiivse skalaarkorrutise korral A= limsi->0fsi si = fds A = lim ti->0fiviti = fvdt A = lim (si)i->0fi(sf)i = fdsf Kui jõu suurus ja suund ei muutu, võtab avaldis kuju A=f ds = fs =fsf .
2. Põhiõpingud 3. Valikõpingud Nii nagu teisteski koolides on ka siin toodud ära õppenädalate arv. Selles on kirjas, kui kaua nad kestavad, mis tunnid kui palju sisaldavad teooriat, kui palju on praktilist tööd ja lisaks kui pikk on praktika. Kokku teeb see 21 moodulit. Võrreldes koka kutsestandardit ja koka eriala mida meie koolis pakutakse, siis kõik nõuded mis on kutsestandardis on ka meie kooli koka erialas olemas, erinevus on vaid selles, et need on jagatud erinevate moodulite vahel. Plussiks on see, et kõik on lihtne ja arusaadav, ei teki millestki segadust või arusaamatust. Meie õppekavas on suurköökide ja restorani toitude valmistamise korraldused välja toodud, mida kutsestandardis ei ole. Õppekavas, aga ei ole välja toodud, mida soovituslikult võiks osata I ja II kvalifikatsiooniga kokk. Et heaks ja tubliks kokaks saada ning õigesti erinevates olukordades osata käituda, on väga oluline teada koka kutsestandardeid
astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A. Armstrong, laeva komandör. · Michael Collins, Kuu orbitaalmooduli komandör · Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4) APOLLO KUU PROGRAMM · Apollo 11 oli küll viies mehitatud Apollo missioon, kuid esimene, mille eesmärgiks oli inimeste maandamine Kuul pinnale. · missioonid, mille eesmärgiks oli erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km
Aiapostide moodulid, mütsid ja aiakinnitused. Aiapostide moodulid valmistatakse klombitud silikaatkividest . Suurima mõõduga moodulitest valmistatud aiaposti sisse saab paigaldada ka postkasti. Moodulite mõõtmed: 330x330x88 mm 450x330x88 mm Moodulite kaal: 16,2 kg 21,2 kg Mördi kulu ühele moodulile: 2,2 kg 3,1 kg Moodulitest valmistatud aiapostid kaetakse pealt nö. aiaposti mütsiga. Silikaat AS pakub aiapostimütse mõõtudes: 380x380 mm 440x440 mm 560x440 mm
vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. a τ =εR vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d) 2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga.
isevõnkumised. 7. Selgitage peamised (materjali voogude) kulu reguleerimise põhimõtted. Missugune nendest on säästlikum ja miks? a) pumba tootlikkuse muutmine (pumba mootori pöörlemiskiiruse regul.) b) hüdraulilise takistuse muutmine. Säästlikum on hüdraulilise takistuse muutmine. 8. Missuguse puudusega on vaja arvestada positsioonregulaatorite kasutamisel? Regulaatorite puhul koormuse suurenedes suurenevad staatilised hälbed mis nende regulaatorite puudeseks 9. Missuguseid moodulite tüüpe kasutatakse modulaarse ülesehitusega PLC-de komplektides? Selgita nende otstarve. CANBUS MODBUS Otstarve on SCADA süsteemi jaoks 10. Kuidas näeb välja binaarloogika avaldises või redeldiagrammi ahelatena juhitava loogilise muutuja “enesesäilitus”. Miks seda kasutatakse? Binaarregulaatoril on kaks olekut (ON ja OFF), mis vastavad 100 % või 0 % signaalile. Reguleerimisel toimub reguleeritava suuruse X võnkumine sätteväärtuse W ümber.
Uks 50 2 1 Katus 130 6 2 Kogukasum Kokku 27000 105000 1. Leia kogukasum. 42000 2. Liida kokku kogukasumid. 36000 3. Leia kasutatud moodulite a 4. Leia laojääk. Kuuri moodulid Kasutatud mooduleid Laojääk 5. Koosta kaks stsenaariumit, 4 84 86 kogukasum ja laoseis, kui: 1) tehas toodab 3 maja, 14 sa 0 46 34
Uks 50 2 1 Katus 130 6 2 Kogukasum Kokku 27000 105000 1. Leia kogukasum. 42000 2. Liida kokku kogukasumid. 36000 3. Leia kasutatud moodulite a 4. Leia laojääk. Kuuri moodulid Kasutatud mooduleid Laojääk 5. Koosta kaks stsenaariumit, 4 84 86 kogukasum ja laoseis, kui: 1) tehas toodab 3 maja, 14 sa 0 46 34
$H$11 12 $H$12 5 $H$13 15 Ettevõte planeerib toodangut 1. Leia kasutatud moodulite a 2. Leia laojääk. 3. Koosta kaks stsenaariumit, laojäägid, kui: Kuuri moodulid Kasutatud mooduleid Laojääk 1) tehas toodab maju, saunu j 2) tehas toodab maju, saunu j
· omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallikaid; · töötab keskkonda säästes; · oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid; · vastutab enda ja kaaslaste turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades: · omab motivatsiooni õpingute jätkamiseks 2. Õppekava üld- ja põhiõpingute moodulite koostamise alus ,,Automaaler I" kutsestandard, mis on kinnitatud 31. mail 2005. a Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu otsusega nr 13. 3. Õppesisu koostajad Virgo Tiitsu Türi TMK, kutseõpetaja Raivo Johannes RKS, juhatuse esimees Neeme Noppel Vana -Vigala, autoeriala juhtõpetaja Viktor Gu Tallinn LMK, automaalri kutseõpetaja Lauri Ert Tallinna THK, autoeriala juhtõpetaja 4. Õppesisu
bakalaureusekraadiga spetsialistidega, kes oleksid võimelised töötama ametikohal, mis eeldab keemiatehnika ja keskkonnakaitse-tehnoloogia alaste probleemide tundmist, protsesside valikuoskust ja tehnoloogia üldküsimuste valdamist.Süvendada üliõpilaste üldhariduslikke teadmisi looduskeskkonna ja inimühiskonna vahelistest seostest ning säästva arengu põhimõtetest. 2. Õppekava täitmine 180 EAP ulatuses, s.h. kõigi moodulite üldmahu ja kohustusliku osa täitmine ettenähtud mahus ning lõputöö sooritamine mahuga 10 EAP ning kaalutud keskhinne peab olema vähemalt 2,0. 3. Õppeainele koostatakse õppeainet õpetavas üksuses laiendatud ainekava, mis sisaldab õppeaine eesmärke, õpiväljundeid, käsitletavate teemade loetelu ja sisu lühikirjeldust, iseseisvate tööde loetelu, praktiliste tööde loetelu, ajakava, õppekirjandust ja õppekorraldust, eksamieeldusi ja hindamiskriteeriume
-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia saame leida valemiga skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari,mis on võrdne mitteharmooniline võnkumine. =i/2kT; kus i-molekulide vabadus aste,k-Boltzmanni nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga Kahe vastastiku ristuva võnkumise liitmisel oleneb konstant ja T-temp. koossinuse korrutisega: tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest: 32.Ülekandenähtused gaasides:Difusioon (massi 4.Vektorite vektoriaaalne korrutamine: kahe vektori -kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis,siis kandumine). dM=-(d/dx)dSdt Mingist pinnast
Kõrvalised jõud võivad olla keemilised protsessid,aatomjõud,magneetilised av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori e.lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12= 1-2+E12 Kõrvaljõudude puudumisel pinge U vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on langeb kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2
vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 5.Aine agrekaatoleku muutused-– Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin
1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- =M/I -pöördliikumine a=F/m -kulgliikumine. Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub
Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v , F . Tehted vektoritega: 1. Vektori korrutamine skaalariga. av = av 2. Vektorite liitmine. v = v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. ( v1 v2 ) = v1· v2 = v1 v2 cos , kusjuures v1· v2 = v2· v1 4. Vektorite vektoriaalne korrutamine. Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2] = v1 × v2 = v1 v2 sin , kusjuures [v1 v2 ] = [v2 v1 ]
vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 5.Aine agrekaatoleku muutused-– Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin
Teise näitena saab tuua XNU tuuma mida kasutavad Apple Mac tüüpi arvutid Mac OS X ehk UNIX operatsioonisüsteemil. Sarnaselt NT tuumale on ka siin riistvaraga suhtlemine lahendatud ajurite ja teekidega. DragonFly BSD DragonFly BSD on kõrvalharu FreeBSD operatsioonisüsteemile mis kasutab hübriidtuuma. Põhiline eelis selle tuuma kasutamisel on võimalus kasutada kaitstud mäluosa operatsioonisüsteemi osana ning Monoliittuuma kiirust teatud käskude täitmisel. Suurem modulaarsus lubab moodulite vigade parandamisel ja arendamisel kiiremini ja lihtsamini vigade tekkeallikateni jõuda. Enamus mooduleid on viidud tuumast välja mis tähendab, et kui tekib viga mõnes riistvara halduse moodulis siis välistab see terve tuuma hangumise ning selle mooduli saab kinni keerata ning uuesti käivitada. Kokkuvõte Monoliittuuma kiireid funktsioone ning modulaarsust ära kasutades on loodud tuum mille võimalused on oluliselt paremad kui teistel tuumadel. Ainus mis siin pidurdama võib jääda on
eesmärkide saavutamisel. Agendile lisatakse lisainformatsiooni selle kohta, milliseid vahendeid ja võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks. Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eesmärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugigi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisigi agente arvutusoperatsioonide teostamiseks. Tihtipeale leidub eesmärke, mille lahendamiseks ei piisa vaid ühest agendist - tuleb kaasata mitmeid teisigi
kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumuslikud mustrid ja samaaegsuse mustrid, kuigi liike on rohkem. Disainimustrid tegelevad moodulite ja nendevaheliste seoste valdkonnaga. ' ABSTRACT FACTORY Loomise seaduspärasus (Creational patterns) Programmi ülesehituse seaduspärasus, mis tegeleb objekti loomisega konkreetses situatsioonis. Kui tavaliselt võib objekti loomine lisada keerukust ülesehituses, siis ,,loovad ülesehituse mustrid" lahendavad selle probleemi kontrollides objektide loomist. Iga kord kui konkreetne meetod on välja kutsutud kontrollitakse mingi ,,lipu" seisundit
Skalaarid ja vektorid - skalaarid on suurused (aeg, mass, inertsmom), mis on määratud üheainsa arvu poolt Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (jõud, kiirus, moment). Selliseid füüsikalisi suurusi nim vektoriteks. Tehted a)vektori korrutamine skalaariga ______ b) vektorite liitmine ________ c) kahe vektori skalaarkorrutsi on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega _____________________________________________d) kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga siinuste korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvireegliga. Newtoni seadused - 1) iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda
1. uute probleemide lahendamise eeskirjade juurde lisamine; 2. kohanema on-line ja reaalajas; 3. võimeline analüüsima enda käitumist, vigu ja edu; 4. õppida ja areneda vastavalt keskkonna muutustele; 5. mälu põhine otsin ja ladustamine. Tehisintellekti maailmas kasutatakse juba aastakümneid eesmärkide täitmiseks planeerimise tehnikaid ehk algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eemärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisi agente arvutioperatsioonide teostamiseks. Intelligentsete agentide klassid 1. Liht refleks agent tegutsevad ainult taju alusel
abimaterjalidega ja et see paigaldataks rangelt vastavalt tootja tehase paigaldustehnoloogiale. Transflex deformatsioonivuugi ekspluatatsiooni puhul on oluline, et mooduli deformatsiooni avad saaksid puhastatud üks kord aastas, kevadeti. Vuuki tuleks kontrollida jooksvalt, minimaalselt iga kahe aasta tagant. Visuaalse inspekteerimise käigus kontrollitakse Transflex moodulite seisundit, kas moodulid on kinni, moodulite ankurkinnituste pesade olukorda (peavad olema täidetud hermeetikuga), üleminekuribade seisundit, nende kulumist, kas nad on aluspinnaga kontaktis jne. Samuti kontrollitakse deformatsioonivuugi vettpidavust. Transflex vuuk võib vajada pisiremonti 5-10 aasta möödudes. Asfalt katendi renoveerimisel võivad üleminekuribad vajada remonti või asendamist. Kui hooldust teostatakse süstemaatiliselt võib öelda, et vuugi kasutusiga on 20-30 aastat
Eeva koosneb järgmistest osadest: FINANTS LADU DOKUMENDID PALK PERSONAL PÕHIVARA TOOTMINE KASSASÜSTEEM INTERNETI SERVER ÜÜRIARVESTUS PANGALIIDESED SÕIDULEHED KLIENDIHALDUS. AJA PLANEERIMINE E-TELLIMISKESKUS E-POOD Kõik moodulid töötavad koos. Programmi osad on täielikult integreeritud. Näiteks palgasüsteemis arvutatud palgast moodustatakse automaatselt maksekorraldused dokumentide osasse. Hinnakiri Hinnad on moodulite järgi, näiteks pearaamat ilma km-ta maksab 220 eurot. http://www.eetasoft.ee/ Ülalpool toodud aadressilt on võimalik alla laadida arvutisse ka Demo versioon, et programmi sobivust katsetada Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 Sobib väiksematele ja keskmistele eelarvelistele ja avalik-õiguslikele asutustele-organisatsioonidele, kes on riigi raamatupidamiskohustuslased. Programmi väljatöötamisel on aluseks võetud 01.01.2004 aastast kehtiv uus riigi raamatupidamise üldeeskiri, mis
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Sandra Vähejaus Õppemärkmik 081972 Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm EALB21 Ülesande kirjeldus Variant 12 Ristkülikmaatriks *leida absoluutväärtuste keskmine maatriksis *leida minimaalne element ja selle asukoht igas reas *liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks *leida suurim element peadiagonaalil ja selle veeru summa, kus asub leitud maksimum *leida minimaalne element allpool peadiagonaali (S) *moodustada vektor maatriksi nendest elementidest, mis on väiksemad antud arvust (S) b leitud maksimum mad antud arvust Abs. Kesk Maks el. PD Maks PD sum Min all PD Etteantud Spetsifikatsioonid protseduuridest Sub Op_Mas_1() Loeb maatriksi töölehelt VBA massiivi. Värvib negatiivsed arvud. Teeb läbi If-protseduuri kindlaks, ka või ruutma...
Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist; temperatuurist. Elvoolu tööks nim elvälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Juhis tehtud töö A on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja voolu kestusega t. A=Uit. elvoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega N=IU, 1W=1A*1V. caulombi seadus- kahe elektrilise punktlaengu vastastikmõju on võrdeline nende laengute moodulite korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=kq1q2/c2, q1,2 =vastastikmõjuliste laengute suurused, 1c, r-nendevaheline kaugus1m, k-võrdetegur, sõltub mõõtesüsteemist, Si süsteemis on väärtus 9*10astmes9 elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Valem: Evektor=Fvektor/q, kus E on elektrivälja tugevus, 1(N/C ja võib ka V/m), F-punktlaengule mõjuv jõud, 1N, q - laeng 1C. on vektoriaalne suurus
ja kokteilid (näiteks aromatiseeritudveini kokteilid) siidrid, õlled. Kaubad olid eksponeeritud järgnevalt: 1) Riiulis (kange alkohol, veinid, õlled, siidrid, kokteilid) 2) Alustena saalis (üldiselt õlu ja pisut ka pakiveine) 3) Nn alkoholi puude peal (kampaanias olev kange alkohol) 4) Kapis (nn suveniirpudelid ja kallimad konjakid, bränid ja veinid) 5) Külmikus õlled, siidrid, kokteilid 1) Kange alkohol on paigutatud (lihtsusatult) riiulitele järgnevalt moodulite kaupa (paremalt vasakule) järgnevalt; konjakid, brändid, brändisarnased piiritusejoogid, viskid, rummid, dzinnid, viinad, liköörid jne. Alkoholi paigutusel on lähtutud sellest, et kallimaid pudelid mida ei osteta nii palju on paigutatud ülemistele riiulitele, lisaks on kõrgematel riiulitel ka veel näiteks dzinnid, mida ostetakse vähem, ning alumisel riiulil brändid. Hästi liikuvad joogid nagu näiteks Bacardi rumm,
Füüsika konspekt 1. Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5
Arv tulevikus = arv praegu + sünnid surmad + immigrandid emmigrandid. Unitaarsetel organismidel on kindel kuju. Elu algab viljastumisest. Siis moodustub sügoot, mis kinnitub emakaseinale ja algab looteline areng. Loode kasvab kuni sünnini. Laps kuni 18nda aastani. Modulaarse struktuuriga organismid areng toimub hoopis teisiti. Sügoot areneb ühes ehitusühikust moodulist, mis produtseerib omakorda uusi mooduleid. Modulaane struktuur taimedes põhineb moodulite suurusel, hulga, paiknemisel ja ehituslaadil. Mõned moodulid kasvavad horisontaalselt, teised vertikaalselt jne. Modulaarse struktuuriga organismid koosnevad väga erinevast arvust põhiüksustest, nende areng on ettearvamatu ja sõltub suuresti keskkonnast. Need on taimed, käsnad, korallid, kõhtjalgsed, hüdraloomad, algloomad, seened. Rametid moodulid, millel on kalduvus iseseisvalt eksisteerida kännise ja populatsiooni potentsiaalselt iseseisev haru e osa-organism. Kännis on
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala
Mx( F )=yFz-zFy My( F )=zFx-xFz Mz( F )=xFy-yFx 48.Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1. paralleelsetel ja samasihilistel jõududel on alati resultant, mis on liidetavatega paralleelne ja samasuunaline; 2. resultandi moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite summaga; 3. resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal; 4. resultandi rakenduspuntki asukoht C määratakse valemist: F1/BC = F2/AC = (F1+F2)/(BC+AC) = F/AB 49.Sõnastada vastassuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1. alati on resultant, kui need jõud on erineva mooduliga; 2. resultandi moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite vahega; 3
1 aksioome. Tasakaalu aksioom.Kui vabale kehale mõjub kaks jõudu saab keha olla tasakaalus kui nende jõud on võrdsed F1=F2 vastassuunalised ning mõjuvad piki sama sirget. Kehale millele mõjub üks jõud ei saa kunagi olla tasakaalus. ,,Aksioom antud jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või sealt ära jätta tasakaalus jõusüsteem.3.aksioom Keha ühes punktis rakendatud kahel mitteparalleelsel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab nende jõudude kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaal.4aksioom ühe materiaalse keha mõjumisel teisele esineb suuruselt sama,kuid vastupidise suunaga vastumõju.5aksioom ehk jäigastamise aksioom.Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu,kui see keha lugeda jäigaks.6aksioomehk sidemete aksioom Aktiivsed jõud koos nende poolt põhjustatud toereaktsioonidega moodustavad välisjõud. 2. Koonduvtasapinnaline jõusüsteem koosneb ühele kehale rakendatu...
nii et soovitusi anda on väga raske. Monitoriga koos töötab arvutis asuv videokaart, mis samuti tunduvalt mõjutab pildi kvaliteeti. Paremad monitorid on lameda (flat) ekraaniga. Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel. Mälupesad (memory slot) (http://www.annaabi.com/materjal-4342- arvuti-riistvara ) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks
· Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel. · Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale mõjuvat jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nende mõjusirge ühtib, suund on täpselt vastupidine ja nende moodulid on võrdsed. F 1= F2 (vektorite puhul) F1=F2 (jõudude moodulite puhul) · Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem. 1 · Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu,
Dokumenteeritakse süsteemi käitumine, jõudlus, liides jne 2. Süsteemi Ja Tarkvara Kavandamine. Keskendub Põhilistele Programmi Omadustele Nagu Andmestruktuurid, Tarkvara Arhitektuur, Liideste Omadused Ja Protseduurilised Ning Algoritmilised Detailid. Projekti Kvaliteeti On Võimalik Hinnata. Tulemus Dokumenteeritakse. 5 3. Teostus ja moodulite testimine. Projektis kirjeldatud süsteem programmeeritakse moodulite ja programmide kogumina ja need testitakse eraldi. Mida detailsem on projekt, seda lihtsam ja mehhaanilisem saab olla teostuse etapp. 4. Integratsioon ja süsteemi testimine. - programmid ja moodulid integreeritakse ning testitakse kogu süsteemi, peale testimist antakse toode kliendile. Testimisel keskendutakse nii loogilistele detailidele kui ka sellele, kas süsteem oma funktsionaalsuse osas nõudeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
