Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias.
Skulptuure toodi Kreekast 2. Kopeeriti ( koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid) 3. Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris Portreed Ajaloolised reljeefid Esivanemate kultus, kodudes nende kujud Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. Loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente – ka keiser Marcus Aureliuse rataskuju. Reljeedidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille ostas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaarti. Kameed – reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid Maalikunst
Tähe triumfikaar. Tähe Triumfikaar ( Arc de Triomphe) on üks kuulsamaid monumente Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal.
Rooma skulptuur. Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid. Need pidid aga olema hästi täpsed ja loomutruud, et järglased teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või idealiseerimist. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn
aastani. Nendes lahingutes langes umbes 2000 metsavenda ning samapalju hukkus neid ka vangilaagrites. Viimased elusalt kätte saadud tegutsenud metsavennad arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal. Metsavendadeks olid vennad, Hugo ja Aksel Mõttus. Kuidas metsavennad sõdisid? Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid. Lahinguid löödi sageli sundolukorras, kui tuli vastu astuda julgeolekuvägede haarangule või punkri piiramisele hävituspataljoni poolt. Kuna vastane oli tavaliselt ülekaalukas, planeeriti oma operatsioonid hoolikalt ette ja katsuti tegutseda kiiresti ja ootamatult. Alfred Käärmannil kirjutab metsavendade sõjast niiviisi: Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal
vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal, teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid
Vitruvius avastas inimkehas täiusliku ringi ja ruudu, käed harali katab ringi, jalad koos sobib ta ruutu, Vitruviuse inimene on täiuslikkes propotsioonides inimene. 8. Iseloomusta sfumaato maalimistehnikat. see näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja ühtesulavaid piirjooni 9. Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks portreekunst tuleb taas moodi väljakutele paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure 10. Too näiteid Boticelli, Donatello ja Verocchio loomingu kohta. botticeclli ,,veenuse sünd" Verocchio "taavet" 11. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? ta oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor,arhideks, botaanik, muusik ja kirjanik.ta huvitus kõigest millega ta tegeles. 12. Mis piiblisündmust kujutab Leonardo maal "Püha õhtusöömaaeg"? Mille poolest on see teos eriti silmapaistev?
Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti
Seal torkavad esmalt silma uhked sambad, mida on näha ka tänapäeva ehitistel. Nagu näiteks USA presidendi Abraham Lincoln'i mälestusmonument Washington D.C.'s. See on disainitud Antiik-Kreeka templite järgi. Sambaid kasutati ja Panteon'i, ühe täiuslikuma kuppelehitise maailmas, ehitamisel. Kuplit , mis meenutab taevalaotust, õigustab end, kuna on kõigi planeedinimega jumalate tempel- jumalatele pühendatud. Tänapäeval ei püstitata enam monumente ega ehitata templeid jumalate austamiseks. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänava poole olevat poodi või templisisest kambrit. Teistes maades tähendab see aga hoopis midagi muud. Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on selle tähendus natukene teine- klaaskatusega kaetud õu. Tähenduste muutumine on parandamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli
Jean käis ka õppimas Austrias ja Saksamaal aga tagasi tulles avastas ta, et armas Soome oli sattunud Vene võimu alla. Ta liitus ülestõusnute rühmaga „Noored Soomlased“ ning hakkas kirjutama soomlas- rahvuslikku muusikat, mida iseloomustavad; pikad ööd, lühikesed päevad, kahvatud ja lumised maastikud, soomlaste tulihingelisus ning mõne eriti peene viina margi maik. Soomlastele oli Sibelius sama oluline kui ameeriklastele Abraham Lincoln. Kogu maal on tema auks loodud ausambaid ja monumente, muuseume ja koole. Edcard Grieg Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat
• Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimet...
(1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis.
Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami teadust:jumalasõna,õiguseteadus,grammatika,ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu.2)üheksa välismaist teadust:mehaanik,meditsiin,muusika,alkeemia,aritmeetika,geomeetria,astronoomia,me tafüüsika ja loogika.
rooma tsivilisatsioon. ·Forum Magnum- Sealt sai alguse rooma parlament ja senat. · Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. ·See oli linna keskne sõlmkoht ja majanduslik keskus. ·See rajati rohtukasvanud märkalale. Praeguseks säilinud vaid varemed. ·Hommikust peale tungles seal rahvahulk. ·Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. ·Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi. Trajanuse sammas ·Püstitati monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. ·Nad koosnesid alusest ja portreebüstist või seisvast figuurist. ·Neist kuulsaim on Trajanuse sammas, mida spiraalina kattis reljeefiriba keisri sõjaliste võitudega. ·Samba ümbermõõt on 3,70 m ja kõrgus peaaegu 30 m. ·Ta on üleni kaunistatud marmorreljeefiga, mis kulgeb spiraalina alt üles ja kujutab sündmusi, mis leidsid aset keisri võidukal sõjaretkel. ·Tarjanuse samba sisse on paigutatud tema tuhk, nii on
ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Eeskujuks Apollo. 2.India arhitektuur Tempel: peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente, kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed enamasti ühel jppnel, viivad pühapaiga suunas, lage (kiviplaatidest) toestavad sambad, mis seisavad võga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. Tempel ehitati kivist, ilma mördita.
Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised
1814. aasta Prantsusmaale sissetungis aidates Pariisi sisse tungida. 1815. aastal osales ta jälle Venemaa vägede koosseisus Prantsusmaale sissetungis ja ta nimetati seal printsiks. Barclay suri Saksamaal Insterburgis 26. mail 1818. aastal. Ta oli teele Eestist Saksamaale, et seal oma tervist ravida. Tema sugulased lasid tema jaoks Helmesse püstitada mausoleumi, mis oli kavandatud Apollon Shchedrini ja Vasily Demut-Malinovsky poolt 1832. aastal. Veel püstitati tema auks mitmel pool monumente. Barclay de Tolly Mausoleum Helmes. Barclay de Tolly büst Tartus. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly . Barclay de Tolly monument Riias. Kaasani väljaku Barclay monument. Kasutatud kirjandus: Barclay de Tolly, Rein Helme, Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003. http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Andreas_Barclay_de_Tolly
· Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim · Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut) Sai akadeemiku tiitli PORTREEMEDALJONID Lõputöö valik oli vabameelne- realistli kujutuslaad- dünaamiline/ maaliline käsitluslaad- liikuvus- emotsionaalsus MERETEEMALISED MARMOR KUJUD- kõige ilusamad tööd tema poolt- kujutas naisi merelaintetena
India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks.
Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi
mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Džainismi põhieesmärgiks on hinge vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Neile on paastumine oluline, sest nii saab üle ihadest. Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. India templid India arhitektuur ja skulptuurid on sulanud väga omapäraseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente kui ehitisi. Jumalakuju asukoht templis on tavaliselt väike, tempel ise aga suur. Need ehitati kivist, ilma mördita. Siseruumides oli kujusid vähe, aga välisseintes palju. Saalide uksed olid ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas ja lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt, mis muudavad siseruumid hämaraks. Angkor Vati tempel Kambodžas, 12. sajand. India skulptuur
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.
Kellele rajaksin ausamba? Ausammas ehk monument, mis on püstitatud kellelegi austuse avaldamiseks. Sellise ülistuse väärilisteks ei saa kõik inimesed, vaid üksikud, kes on millegi väga erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. K...
antiiksed sambad. Küllaltki palju kasutatakse ka medaljoni ja vaasi motiivi, ka nisse kujudega. Kohustuslik element suurematel hoonetel on friis reljeefidega kaunistatud riba katuse all. Mõnikord on katuse äärel urnid või skulptuurid. Tüüpiliseks muutub portikus = sammastele toetuv kolmnurkne ehisviil (TÜ peahoonel). Linnaehituses on kohustuslik korrapärane planeering: kujundatakse suuri väljakuid, linnasüdamesse paigutatakse võidusambaid, triumfikaari, suuri monumente. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele. - Happed ründavad ehitisi ja monumente, söövitades materjale, millest need on ehitatud. Eutrofikatsioon Kui vihma sajab, ladestuvad maapinnale lämmastikuühendid (NOx ja NH3), mõjutades maapinnaga tihedalt seotud ökosüsteeme. Lämmastiku hulga kasvamisega maapinnas muutub ka piirkonna taimestik ning puude kasvamisviis. Niiviisi võib kahjustatud saada terve ökosüsteemi dünaamika. Teised saasteained (nt peened osakesed, osoon ja raskemetallid) lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. ( Tabel 2 )
sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta Bombay lähedal
teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või pendliga peilimine jms. Üleloomulik maa Jõujooned Jõujooned on nähtamatud jooned, mis kulgevad mööda Maad, tähistamaks Maa see pulbitsevaid peidetud energiavooge. Nende tähistamiseks on rajatud maailma eri paikadesse iseäralikke monumente, raiutud kaljusse sümboleid või veetud jooni mööda maapinda. Jõuväljad Maa on planeet mis on ümbritsetud katkematutest elektriväljadest. Suurem osa meist ei kujuta meid ümbritsevat elektrijõud ette, kuna see jääb enamasti nähtamatuks. Siiski on võimalik seda tajuda. On inimesi, kes tajuvad näiteks äikesetormi lähenemist. Leidub inimesi, kelle kehas on mitu korda rohkem elektrit kui tegelikult olema peaks. Sellistel inimestel on võimatu töötada arvutite või muude
loomakujud, budismisümbolid ja puule najatuvate puuhaldjate jaksade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali. Asoka ajast pärineb rohkesti paleesid, Andhra ja Sunga riigi ajast kaljusse raiutud koobastempleid tsaitjasid ja kloostreid vihaarasid. Templite ja kloostrite kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, kuid seevastu India pühakodade välisseinad näivad
Lepingus ei piirdutud üksnes vaenutegevuse lõpetamisega, vaidsõlmiti liit, milles mõlemad pooled nõustusid teineteisele appi tulema, kui mõni kolmas riik peaks neid ründama. Pikkade sõja-aastate põgenikud võeti kaitse alla ning nad said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Leping juhatas sisse õitsenguperioodi, mis kestis kuni Ramsese valitsemisaja viimaste aastateni. Selle aja jooksul rahuldas vaarao oma kõige suuremat kirge rajas hiiglaslikke monumente, millest paljusid võib Egiptuses tänini näha. Kurna lähistele ehitati suur templikompleks Ramesseum, kus asus kakirjutajate kool. Templi sambad olid kaetud raidkirjadega, mis kirjeldasid suuri võite, näiteks Kadesi lahingut, ning esiküljel seisid Ramsese kujud, mis olid 17 meetri kõrgused ja kaalusid üle 1000 tonni. Veel suuremates mõõtmetes monumendid püstitati Abu Simbeli suure templi juurde. Neli kolossaalset Ramsese kuju, igaüks üle 20 meetri
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade ri...
· Aja lend (Allegoorilised tööd enamasti kaunite naisefiguuride kujul) · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim · Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut)
Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessansist saab alguse ka signeerimine.Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Renessansiajastu kangelaseks on ennast uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi. 1.1.1. Veenus ja Mars Marssi ja Veenust on maalinud ca. 1483 Itaalia renessansi kuntsnik Sandro Botticelli. See näitab,rooma jumalaid Venuse ja Marsi ilu ja vaprust allegoorias. Nooruslik ja meelas paar lebamas metsa all , mida ümbritsevad mängulised satüürid
vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad
lihtsad ja ranged. Stuupaansambaid kaunistavad inim- ja loomakujud, budismisümbolid ja puule najatuvate puuhaldjate jaksade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali. Templid Templid- peamised vana kunsti mälestusmärgid- meenutavad meie mõistes pigem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub ka jumalakuju, on tavaliselt väike. Tempel selle ümber aga võis olla suur ning plajude erinevate ruumidega. Saalide uksed oli enamasti ühel joonel ning tekitasid koridori pühapaigani. Templite siseruumid olid väga tihedalt asetsenud sammaste tõttu üsnagi pimedad. Templi siseumuses leidus tavaliselt vähe kujusid, kuid see-eest olid pühakodade välisseinad lausa skulptuuridega kaetud.
India kunst India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuning...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Portreemaal Silmad maaliti suurimalt – ilmekad Lihtsad, realistliku Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri) o Kreeka sambad o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud ROMAANI STIIL 10-12 saj (eri maades kestus erinev) Kunst oli seotud kirikuga Euroopa ühendajaks sai katoliiklik kirik Ahridektuur hakkas levima alles 11 saj, kui hakati ehitama kirikehitisi Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik Romaani triil sai nime Rooma järgi Arhidektuur
töölistelt vastuvaidlematut allumist. Loodi salapolitsei jne. Samas jäta meelde, et Itaalias tegelikult oli veel kuningas, kuid Mussolini oli tegelik valitseja. Samas võrdluseks teiste diktatuuridega on see, et ei kiusatud juute taga nii massiliselt kui seda oli Hitleri Saksamaal, ei loodud koonduslaagreid jne. Pigem on paljud inimesed öelnud, et riik hakkas paremini toimima ja õitsema, taastati Vana Rooma aegseid ehitisi ja monumente jne, tugevdati sõjaväge. Kõik toimis nii kaua kui hakkas II MS ja Mussolini valis Hitleri poole. 2. Ja 3. Suur Depressioon ehk lihtsalt majanduskriis maailmas 1929 kuni noh nt. Saksamaal hakkas see kaduma 1933, aga täielikult kadus see II MS ajaks. Mõju oli Saksamaale laastav, sest töötuid oli miljonites, ala 13 mln äkki, aga ühesõnaga majandus kurnatud, kuna sakslased pidi maksma sõjakahjusid võitjariikidele ehk
India. India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni ...
kuidas see stseen võis tegelikult välja näha, kuid tegelikuse kriteeriumid olid tema jaoks Giotto ajaga võrreldes täpsemaks muutunud. Giottole oli tähtis sündmuse tähendus, see, kuidas mehed või naised oleks võinud teatud olukorras käituda. Mantegna oli huvitatud ka välistest asjaoludest. Ta teadis, et Jaakobus oli elanud Rooma keisrite ajal, ja püüdis rekonstrueerida stseeni just nii, kuidas see tegelikult võis aset leida. Ta oli sel eesmärgil spetsiaalselt uurinud klassikalisi monumente. Linnavärav, millest Jaakobus on just läbi toodud on Rooma võidukaar ja kõik eskortivad sõdurid kannavad Rooma leegionääride rõivaid ja relvi, nii nagu me neid näeme autentsetel klassikalistel monumentidel. Ning mitte ainult kostüümide ja ornamentide detailid maalil ei meenuta vanu skulptuure. Kogu stseenist õhkub rooma kunsti vaimu ja selle karmis lihtsuses ja ranges suursugususes. Nagu Masaccio,
19. Sydney ooperiteater 20. Taj Mahal Indias ja 21. Timbuktu linn Aafrikas. 1.Jaanuaril 2007 aastal kuulutati televisiooni globaalses otsesaates välja uued seitse maailmaimet, mille valimistel lõid kaasa kõik Maal elavad rahvad. Lunastaja Kristuse kuju Väljasirutatud kätega Kristuse kuju asub Rio de Janeiros, Brasiilias Corcovado mäetipus. Jeesuse kuju (Christ the Redeemer) on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art deco skulptuur maailmas. Kogu monument on 38m kõrge, Jeesus ise on 30m kõrgune ning käte siruulatus on 28m. Jalamil on väike kabel ja vaateplatvormilt avaneb imeline vaade Rio de Janeirole, lahele, Ipanema ja Copacabana rannele ja Sugarloaf'i mäele. Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926-1931) ning põhiline raha saadi annetustest. Kuju on kujundanud brasiilane Heitor da Silva Cosa, kuid teostanud praentsuse skulptor Paul Landowski
omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Vana patriitsi portree Cicero büst e. rinnakuju Julius Caesar Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefid Trajanuse sambal Erinevalt Vana Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus
Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse aj...
Mitmed tema tööd olid metafooriks kehaosadele, tihti seksuaalse olemusega. Oldenburgi varsemad tööd olid primitiivse välimusega ning need olid inspireeritud hõimu (?) kunstist, koomiksitest, graffitist, laste joonistustest ja Jean Dubuffeti teostest. !963 muutusid ta tööd täpsemaks ja indutraalsemaks (?). Sellega algas tema pehmete skluputtirde aeg paber, kanavõrk, kips ja lõuend vahetusid vinüüli, pleksiklaasia ja formikaga. 60ndate keskel hakkas Oldenbrg tegema suuri monumente. Esialgu olid need vaid fantaasiad, kuid hiljem avastas ta, et neist mõndasid on võimalik ka teha. Üks esimesi oli ,,Huulepulk". Võttes tavalised objektid ning esitledes neid kontekstis väljas kolosaalsete proportsioonidega, sundis Oldenburg inimesi üle vaatama ja ümber hindama oma igapäevased elu ja vajadused. Tema tööd olid sotsiaalseks kommentaariks Ameerika popkultuurile ja ühiskonna lähenemist elule endale.
unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru. 3) Lunastaja Kristuse kuju. Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Jeesuse kuju on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Jalamile on püstitatud väike kabel ning vaateplatvormilt avaneb imeline vaade Rio de Janeirole. Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad. 4) Suur Hiina müür. See on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3.
tõsised sürrealistlikud väljendusvahendid ,,Hääletu karje" 1987/89 Kuju on kerge sürrealismi alatooniga stiliseeritud rott, mil puuduvad jäsemed Kompositsioonilselt on näha paralleelseid liikumisi, pea ja saba puhul Minimalistlik vorm oli vähestest, mis kipsist metalli jõudis Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Maya Lin - on hiina-ameerika naiskunstnik, kes loob skulptuure, parke ja monumente Maya Lin on suutnud hoida hoolikat tasakaalu kunsti ja arhitektuuri vahel Ta sööstis komeedina rambivalgusesse aastal 1981, mil võitis tollase Yale'i tudengina riikliku konkursi Vietnami sõja veteranide memoriaali kavandamiseks Washingtonis Memoriaal, mis sai alguses tulise kriitika osaliseks, koosneb kahest mustast graniitseinast, millele on raiutud langenute nimed. See on vaike paik meenutusteks, millesse külastajad laskuvad, mitte
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tu...
lavastatud merelahingud, sest areeni oli võimalik ka veega täita. Ning nüüd tule tagasi tänapäeva ja mõtle, kas ka praegu oleks võimalik sellise inimmassi hulgas hoonest vaid 10 minutiga väljuda. Igal juhul silmaringi laiendamise ja ajalukku vaatamise koht. Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Jeesuse kuju Christ the Redeemer on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente ning suurim art déco skulptuur maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Jalamile on püstitatud väike kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole, lahele, Sugarloaf'i mäele ning Copacabana ja Ipanema rannale. Kujundnud brasiillane Heitor da Silva Cosa, teostanud prantsuse skulptor Paul Landowski. Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926 1931) ning see toimus suuremalt jaolt annetuste toel. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
