KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand)
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau, kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua
ellusuhtumine ja mõtteviis , mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. · Klassitsismi ilmekaimaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine · Klassitsism hakkas levima 18. Saj II poolel · Stiilinimetus klassitsism on levinud ainult Kesk ja Ida Euroopas , Inglise ja prantsuse keeles on sama stiili nimetuseks neoklassitsism (sest prantsuse ja inglise kunstis oli antiiki jäljendav suund tugev ka 17. Saj) · 18. Saj = valgustsuaeg (Voltaire, Montesquieu, Diderot) mõistuspärane elulaad ja mõtteviis · Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised · Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine · Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli
Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel
Absolutism ja valgustatud absolutism- sarnasused ja erinevused Selle arutlusega püüan ma välja selgitada kahe valitsemisvormi- absolutismi ja valgustatud absolutismi sarnasusi ja erinevusi. Absolutistlik valitsemisviis tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksu...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine...
peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid
Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel
Lääne-Virumaal, on näha barokliku sisekujunduse osi, hästi säilinud. 11. Kus asub Eesti kaunim rokokoostiilis sisekujundus? Mis sellest sai? Põltsamaal, hävis II maailmasõjas. Klassitsismi ja romantismi üldiseloomustus 1. Mida võib pidada klassitsismi kõige olulisemaks tunnuseks? Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. 2. Miks on nimetatud 18. sajandit vakgustusajaks? Kirjanikud ja filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot) väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Levis mõistuse ja täe valgus. 3. Kes olid elukutselt tähtsaimad valgudtajad Voltaire, Montesquieu ja Diderot? Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
30)Prantsusmaa valitsejate dünastia bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal Richelieu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- Merkandilism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani tuudorite dünastia 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse deism 37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan; kuningas teostab täidesaatvat võimu parlamentaalne monarhia 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a kontinentaalkongress 18.Ühenda paarid 5p 1) M. Luther - Saksa teoloog 15-16 saj. reformatsiooni algataja ja usupuhastaja, on mõjutanud suuresti luterlust. 2) J. Calvin - 3) Henry VIII 4) Leo X 5) I. Loyola 6)Ricelieu 7)Voltaire 8)Montesquieu 9)Rousseau 10) Louis XV 11) C
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab ...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
on läinud ajalukku oma tõekspidamiste pärast. 18.sajandil toimus tähtsaim vaimne liikumine ehk valgustus. Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud. Inglismaa on valgustuse sünnimaa. Inglismaa muutus tõotatud maaks ssinna läksid paljud Prantsusmaa haritlased, et tutvuda uute ideedega. Lõuis XIV ajas oskasid Euroopa kõrgeim seltskond prantsuse keel. Kõige kuulsaimad valgustajad olid Montesqueiu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kuulsaim raamat oli ,,Pärsia kirjad" selles saatsid kaks pärslast koju reisikirju milles teravmeelselt arvustati prantsuse seltskonnaelu ja isegi kuningat. Tema suurim teos on ,,Seaduse vaimust." Tema arvates pidi kehtima võimude lahususe põhimõte ehks kõik kolm võimu pidid olema eraldatud. Pidi olema Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim, sest siis takistab üks võim teist omavolitsemast. Tema põhimõte on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks.
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Tuntud esindajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige soti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha
● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Waterloo lahingut loetakse küll eraldiseisvaks lahinguks, ent tegelikult on see seotud manööverdamise käigus toimunud mitme eellahinguga, mis suuresti määrasid ka pealahingu lõpliku tulemuse. ,,Filosoofilised kirjad"- 1734 aastal avaldatud Voultaire`i esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö, mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. ,,Seaduste vaimust"- entsüklopeediline teos, mis oli Montesquieu elutöö, ilmus aastal 1748 ja ta kirjutas seda 17 aastat. Seal peegeldas ta oma ideid sellest, kuidas valitsus kõige efektiivsemalt töötaks. See oli vastuoluline teos, kuid sellele vaatamata väga populaarne. 1751. aastal aga pandi see raamat Rooma katoliku kiriku poolt keelatud nimekirja. Aastaarvud: Inglismaa: 1603- Inglismaal saab troonile James I, Elizabeth I surm 164249- Inglismaa kodusõda 1688- kuulus revolutsioon Inglismaal
Uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. 3. Valgustajate kuulsamad esindajad, nende vaated: a) Voltaire Peavaenlaseks pidas katoliku kirikut. Lähtus loodusõiguse teooriast, mille koaselt peab lähtuma loodusseadustest. Õiglases ühiskonnas on vabadus ja omand. Pooldas sõna ja trükivabadust. Pidas õigeks tugevat kuningavõimu kes lähtuks filosoofide nõuannetest. b) Montesquieu Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Vabariik toimib ainult väikestes riikides. Tema arvates peavad olema seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset. Peetakse liberalismi isaks. c) Rousseau Võim peaks lähtuma rahvast, millele vastas kõigeparemini vabariik. Pidas ühiskonna aluseks eraomandit ja pidas vajalikuks abinõusid ebaõrdsuse vastu. 4. Kuningavõim Prantsusmaal 17 -18. saj. Kuulsamad kuningad ja kardinalid:
Valimisi aga peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks ja selle tulemusel kaasatakse rahvas otsustamisse, mis tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Valimised on sõna otseses mõttes demokraatia kool, sest valimised edendavad haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on? ,,Liisuheitmine," jätkab ta, ,,on valimisliik, mis ei tee kellelegi liiga, vaid jätab igale kodanikule mõistliku lootuse, et kord saab ka tema isamaad teenida." ( Rousseau 1762: 150 ) Üheski tõelises demokraatias pole riigiteenistus mingi eelis, vaid kohustus, millega ei saa kuidagi koormata üht inimest õiglasemalt kui kedagi teist. Üksnes seadus saab
11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948 Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim. Demokraatia sobib ainult väikestele riikidele. John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa
ka Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhtfiguure. Oma vaba aja pühendas ta õpingutele, sest teda huvitasid loodusteadused ja meditsiin. 1762. aastal saabus Marat Pariisi. Talle avaldas see linn sügavat mõju kui teadus ja kultuurikeskus, kus võis suhelda paljude haritud ja andekate meestega. JeanPaul jätkas meditsiiniõpinguid, aga palju aega pühendas ta ka suurte valgustajate tööde uurimisele. Kõige enam köitsid teda Montesquieu vaated. 1765. aastal otsustas ta sõita Inglismaale, kus elas kümmekond aastat. Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teaduslik töö silmahaigustest. 1774. aastal ilmus Londonis tema esimene poliitiline teos "Orjuse ahelad". Pealkiri
võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju Kõige rohkem Prantsusmaal: Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Charles-Lois de S. Montesquieu, nn entsüklopedistid. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas teatud loomulikud vajadused ja õigused ning et ühiskond peab järgima „loomulikku korda“. Nt Katariina II, Friedrich II. Valgustus, mis kritiseeris kiriku mõjuvõimu ja vaimset ühiskondlikku korda Prantsuse revolutsiooni (1789-1899) põhjused, käik ja tagajärjed: Revolutsioon – vägivaldne riigipööre
Seda teooriat arendas edasi John Locke, kelle meelest tekkis ühiskonnas vaenulikkus alles siis, kui põlluharimisele üle minnes inimeste vaheline varanduslik ebavõrdsus kasvas. Tema leidis, et on oluline, et parlament ei viiks ise seadusi ellu, ega ka kuningas ei looks neid. Oluline oli võimudevaheline tasakaal ning rahva suveräänsus. Ta rõhutas sealhulgas ka usuvabadust ning üldiselt inimõigusi. Filosoof Montesquieu, kes oli kuulsaim Prantsuse valgustaja, toetas inglaste võimude lahususe põhimõtet. Seadusandliku nind täidesaatva võimu tasakaalustajaks nägi ta sõltumatut kohtuvõimu. Ka Võltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Ta lootis, et valgusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonna paremaks muuta. Voltaire võitles ka katoliku kirikuga, seistes eelarvamusliku mõtlemise vastu. Tema meelest oli ka oluline, et inimene lähtuks loodusseadustest
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab? See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI. Mida sarnast, mida erinevat? XIV oli ...
N = 7,974 “Osside” ja “wesside” isiksuseprofiilid leiti olevat peaaegu identsed! Kliima mõju isiksusele • Among many Montesquieu’s ideas, outlined in De l'esprit des lois (“The Spirit of the Laws”), is the metereological climate theory, which holds that climate may substantially influence the nature of man and his society. • Montesquieu went so far as to assert that certain climates are superior to others, the temperate climate of France being ideal. • His view is that people living in very warm countries are "too hot-tempered," while those in northern countries are "icy" or "stiff." The climate of middle Europe is therefore optimal! Charles Montesquieu • The Spirit of Laws (French: De l'esprit des lois) (1689-1755) (1748).
Eri rahvaste kultuur (USA, Metsik-Lääs). Ajastu Baltasar Gracian, Pedro Voltaire ,,Zadig ehk Saatus", G. C. Byron ,,Don Juan", john kirjanduse Calderon, Moliere, Charles de Montesquieu Keats, Hans Christian olulised ,,Misantroop", ,,Tartuffe". ,,Pärsia kirjad", Rousseau Andersen ,,Lastele vestetud autorid nende ,,Pihtimused", Denis Diderot muinasjutud", F. R. (tipp)teosed. ,,Vallaspoeg", de Chateaubriand ,,Ristiusu Beaumarchais ,,Sevilla vaim", Victor Hugo
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Eesmärgiks oli luua tugev kohalik võim. Föderatsiooni kompententsi kuulusid välispoliitika, riigikaitse, väliskaubanduse, raha- ja postiteenistuse korraldamine ja nende ülalpidamiseks vajalik maksustamine. Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G. Washington. Viidi ellu Montesquieu võimude lahususe printsiip. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosnes Saadikutekojast (valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast.
(Kaks moodust) Riigikoguvalimistega, rahvahääletusega 22. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Parlamentaarne 23. Kellel on õigus valida Riigikogu? Üle 18, kodanik. 24. Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku? 21 25. Mis on Riigikogu peamine ülesanne? Seadusloome 26. Mida tähendab võimude lahususe printsiip? Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on eraldatud ning eri riigiorganite käes. 27. Kes sõnastas võimude lahususe printsiibi? Montesquieu 28. Mitme aasta tagant valitakse Riigikogu? 4 29. Mis on valimiste peamine ülesanne demokraatlikus riigis? Anda rahvale võimalus poliitikas osalemiseks, hääleõigus. 30. Mitme aasta tagant valitakse põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu, presidenti, KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused?
teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783) Riigiteadlane parun de Montesquieu (1689-1755). Keskseks kirjanduslikuks saavutuseks kujunes ENTSÜKLOPEEDIA . Diderot jõuti 17. kõiteni. Autoreid süüdistati kuningavõimu kõigutamises: "Oma suureks meelehärmiks peame täiesti avameelselt nentima, et on olemas programm, et on moodustatud ühing materialismi toetamiseks, religiooni hävitamiseks, sõnakuulmatuse levitamiseks ja kommete rikkumiseks." Skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni kujundab kriitilise hoiaku religiooni suhtes:.
Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Brandenburg, Baieri.Brandenburgi Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude kuurvürstiriigist Preisi kuningaks 1415 sai lahususe teooria
"Bourne'i identiteet". [http://et.wikipedia.org/wiki/Spiooniromaan 15.10.12] Kujutamisviisi järgi Arenguromaan – Arenguromaan (saksa keeles Bildungsroman) on romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks "Taavet Soovere elu ja surm" (Mait Metsanurk). [http://et.wikipedia.org/wiki/Arenguromaan 17. 10. 2012] Filosoofiline romaan – „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. „Pärsia kirju“ on nimetatud filosoofilise romaani kui uue žanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite kujutamine, vaid autori ideede kirjanduslik esitamine. [http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu 17.10.12]
riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. 1775. aasta haldusreform Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused 18. sajandu lõpul levinud Charles de Montesquieu halduspõhimõtetel, mille kohaselt pidi toimima võimude lahususe põhimõte, kuid siiski olid ette nähtud igale Venemaa sisekubermangude seisustele eraldi võimuasutused. Haridussüsteemi edenemine Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud; valvavad üksteise järele; igavene vaheldumise tsükkel. Eeskujuks toodi antiikaja Sparta ja kaasaja Veneetsia. Montesquieu: riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele; seadusandlik võim paikneb terves rahvas, mida kehastab representatiivne assamblee, täidesaatev võim monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu. Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest", sealt voorusliku inimese ideaal: tark, kindlameelne, mõõdukas, õiglane (mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane
Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale ühiskonnas>kuidas pöörata isiku patud ühisk.heax? vastandas vooruse(antiik´- Feodaalse e rüütliau kujunemine- algas sünnijärgne au jagamine allahoidmine) ja feod.au(elumõnud) Feodaalau algne sisu vallutustest (barbarid Rooma aladel) Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: need, kelle esivanemate hulgas Bernard Mandeville (1670-1733) polnud orje. Au on vabade meeste atribuut, algselt au aluseks füüsiline suurus ja Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine
Kuningas nimetab ametisse ministreid, kes rakendavad seadusi, ning nimetab ülemkoja. 7.Nimeta valgustusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse. Hariduse ja teaduse tähtsustamine. Võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahusususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Tähendab et, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire´i ja Rousseau põhiseisukohti ! Voltairei tähtsus: eitas, kritiseeris vana kora Prantsusmaal, aitas tuua murrangut inimeste mõtteviisi. Võtles katoliku kiriku vastu. Lähtus nn loodusõiguse teooriast.Rousseau idealiseeris loodulähedust. Pidas rahvast võimu allkaks. Poliitiline ideaal-vabariik. 10
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
,,Clarissa" seletatud oma kodukohast) Henry Fielding (1707-1754) ,,Tom Jones" Kunst on inimese paopaik- Prantsusmaal tulid rom ja tõelisem kui reaalne ja realism peale üsna samal ajal halb maailm. Romantilisest luulest arenes Montesquieu (1669-1755): Muusika oli tähtsaim suund välja estetistlik luule. ,,Pärsia kirjad" 1721 ja ideaal (tähtis tonaalsus, Tõuseb esile teatud Voltaire (1694-1778): ,,Mikromegas" häälestatus ja varjundid) esteetiline nõue, teatud Rousseau (1712-1778): Eksootika (idamaisus jne) ilu(ideaal)- täpselt keegi ei
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. 7. Montesquieu aust monarhiates. Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste. Meriokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel
· Hobbes leviathan · Locke second treatise of government · Rousseau - social contract · Montesquieu - The Spirit of the Laws · Kant idea for a universal history from a cosmopolitan point of view · Hegel - philosophy of right Key dates 1603 Shakespear's King Lear , Death of the Queen Elizabeth 1. 1618-48 The Thirty Year's War 1649 Execution of Charels 1 of England, Establishment of Oliver Cromwell's Prodecorate 1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
