Sõnastas gravitatsiooniseaduse. Sõnastas ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid. Michel Montaigne (1533-1592) "Esseed" I-II (1580) III (1595) 10-50-leheküljelised vaimukad ja stiililt viimistletud proosapalad teaduse, moraaliküsimuste ja aktuaalsete eluprobleemide üle. M väidab, et inimene on igavesti muutuv olend, kes kohaneb kõigi kliima, valitsusvormide ja elutingimustega. Inimese muutumisel pole piire ja ajalugu on jutustus neist muutustest, mis inimkond on läbi teinud. Hispaania renessansikirjandus Itaalia renessansi mõju rekonkista 711.a. 1492.a
suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil armastus Pööre oma sisemusse – teadmine iseenda ebatäiuslikkusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast Teadmine iseendast Suudab laiendada armastuse riigile Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal Mõtted (1670): Tingimus: riik peab olema “hea”: aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus keskenduvad inimese psühholoogiale riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö
suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest 9 Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Tõeline sõber ei saa minna vastuollu riigiga. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" (Laelius, sõprusest) 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Montaigne väitis, et sõprus on midagi võrreldamatut. Midagi sellist, mille mudel on ta ise. Kasutades Aristotelese sõnu: 'üks hing kahes kehas'. See on nii haruldast ja haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga. Sõpruse eksklusiivsus väljendub: Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest
1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne
Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles
teravmeelsus seltskonnas); täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid vastavalt seisundile: ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes), paremus (mees naise suhtes), võrdsus (vendlus) 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige, ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige." 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Sõprus on seletamatu, eksklusiivne side, "müsteerium", eristub armastusest, sugulastevahelisest kiindumusest, abielulistest suhetest, tuttav olemisest. Cicero Laeliuse analüüs: sõbra tahte usaldamine. Enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja need erinevad seega sõprusest. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab omakorda kodanike harjumus
Igaüks saab proovida oma armastust parandada (nagu Platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus o või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil · Pööre oma sisemusse teadmine iseenda ebatäiuslikkusest · Sisaldab enesepettust ei taha seda tunnistada · Teadmine iseendast · Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal, Mõtted (1670): keskenduvad inimese psühholoogia süvastruktuuridele · Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole. · Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö? 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest · Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust "valgustatud enesearmastusest", tulemuseks kasu kõigile:
Ärisuhted 2) Naudingu pärast nt. Noorte teravmeelsus seltskonnas 3) Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel, kes soovivad sõprade endi pärast neile head 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse 1. Seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda mis on õige jaa teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja avalikel vajadustel, seega erineb see sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil.
Itaalia uus-platonism, valgustus · või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.17. sajandil · Pööre oma sisemusse teadmine iseenda ebatäiuslikkusest, saame aru, millised me oleme (puudulikud ja ebatäiuslikud), mitte kes me olema peaksime. · Sisaldab enesepettust ei taha seda tunnistada Teadmine iseendast · Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal, Mõtted (1670): keskenduvad inimese psühholoogiale. Kuidas inimene ise saab oma psühholoogiat paremini mõista ja seeläbi oma emotsioone ja tunge kontrollida, saavutades õnne. · Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole. · Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö? Ei tähenda munklust, vaid tuleb püüelda Jumala poole igapäevatöös. Inimese edu argises maailmas on viide Jumala
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kog...
2) vastavalt suhte osapoolte seisundile: * ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes). * paremus (mees naise suhtes). * võrdsus (vennad omavahel). 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest. Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: Me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. * Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Sisukord. Elulugu............................................................................................... 3 Teosed. .............................................................................................. 5 ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts".............................. 6 Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism. ............................. 6 ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. .................................. 8 Kasuistika, probabilism ja kõlblus. .................................................. 10 Kokkuvõte ......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus .................
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasmus Rotterdamist. Inglismaal Th.Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus
loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid seisundist lähtuvalt: ülimuslikkus (vanemad-laps); paremus (mees-naine); võrdsus (vend-vend). 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Veresugulus, sõprus, isamaa-armastus (poliitiline sõprus); sõber armastab sõbras isamaad, parim sõber=parim kodanik. Sõpruse esimene seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Radikaalne lahtiütlemine vabariiklikest ideedest; sõprus on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda ainult kaks inimest korraga; sõprus eristub armastusest, sugulastevahelisest kiindumusest, abielust, tuttav-olemisest; enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ning erinevad seega sõprusest. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
nõuded ja isamaa huvid satuvad vastuollu. Isiklik ja poliitiline sõprus konflikt: hea sõber hakkab riiki kukutama, kuidas lahendada? Siit tuletab Cicero esimese sõpruse I seaduse: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige (auväärne) ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige'". Sellega seab Cicero sõprusele piirid me ei saa teha sõprade jaoks rohkem, ki see mida vooruse nõuded lubavad. Sõprus ja moraal on lahutamatud. 28. Montaigne (16. saj) sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus on tunne, nagu oleks üks ja sama hing jagatud kahes kehas. See on väga haruldane ja selles saab osaleda ainult kaks inimest(st selliseid sõpru ei saa olla rohkem kui üks). Sõprus sellisel kujul on parem kõigist muudest võimalikest tunnetest, see on täiesti eksklusiivne asi. Kui Aristoteles nimetab sõpruseks kõiki inimestevahelisi suhteid, siis Montaigne'I jaoks ei ole sõprus nii lai mõiste
Sõprus iseloomustab perekonna, valitsuse ja kodanike vahelisi suhteid. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Loodus on määranud, et inimesed tegutseksid üheskoos. Inimkonda seob mõistus ja kõne. Lähimad suhted perekonnas, sõpradega, riigis ühise keele alusel. 1. seadus – me nõuame sõpradelt ja teeme ise vaid seda mis on vooruslik ja õige. Parim sõber = parim kodanik. 1. isamaa armastus 2. meeste sõprus 3.veresugulus. Kõige tähtsam olla riigile truu! 3. Montaigne (koges erilist sõprust) sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus võimalik vaid kahe vahel. Seletamatu side, üks hing kahes kehas. Enamus inimühendusi ei põhine sõprusel, neid tagab poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus, kodanike voorus on kuulekus ja kohusetunne. Individuaalne sõprus ja poliitika on vastuolus. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Ihad muutuvad, tõeliselt soovime vaid võimu (uute ihade rahuldamiseks).
Suurele mehele on omased leplikkus ja halastus. Ka rangus. Iga noomimine või karistus peab olema vaba auhaavamisest. Karistada tuleb riigi huvides mitte karistaja huvides. Karistus ei tohi olla suurem süüst. Soove järgivais oludes tuleks vältida kõrkust, upsakust ja ülbust. Varandus ei tohi olla hangitud häbiväärselt või põlatud viisil Auline = sünnis. Sünnis on mõistust ja keelt arukalt kasutada, tegusid läbimõeldult korda saata. Õiglane on sünnis. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta ise" - kui ta seda mudelit püüab kirjeldada, siis tuleb Aristotelese metafoor: "Üks hing kahes kehas" (Aristoteles)... - see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud; ei pruugi elu jooksul juhtuda. - see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga.
- täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel 2) vastavalt suhete osapoolte seisundile: - ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes) - paremus (mees naise suhtes) - võrdsus (vennad omavahel) 2) Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3) Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist - sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulistest suhetest, tuttav-olemisest - sõprus on müsteerium seletamatu side Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse.
väga olulisel kohal ja aluseks sõprussuhetele. Vooruslik inimene, kes on ka mõistusik, saab aru, et kõige olulisem liit on see, mis meil on riigiga, sest riik on see, mis meil kõigil aitab head elu elada. Isiklik ja poliitiline sõprus konflikt: hea sõber hakkab riiki kukutama, kuidas lahendada? Cicero: Sellist konflikti ei saa tekkida, sest tõeline sõber armastab oma sõbras isamaad, st suurim voorus on isamaaarmastus ja sõber armastab sõbra voorusi. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus on tunne, nagu oleks üks ja sama hing jagatud kahes kehas. See on väga haruldane ja selles saab osaleda ainult kaks inimest(st selliseid sõpru ei saa olla rohkem kui üks). Kui Aristoteles nimetab sõpruseks kõiki inimestevahelisi suhteid, siis Montaigne'I jaoks ei ole sõprus nii lai mõiste. Armastus on võrreldav jahimehega, kes ajab jänest taga kui kätte saab, ei ole enam huvitav. Sõprus aga läheb ajaga ainult huvitavamaks
kui see siidine ja parfümeeritud sõbralikkus, mis tähistab oma kohtumispäevi frivoolse uhkeldamise, kaarikusõitude ja lõunasöökidega parimates restoranides. Sõpruse eesmärk on kõige rangem ja lihtsam läbikäimine, mida võimalik saavutada: rangem kui miski, mida me oleme kogenud. See on abiks ja lohutuseks kõigis suhetes ja üleminekutes, mida elu ja surm võivad tuua. See sobib pilvitute päevade ja armurikaste andidega ja maal uitamisega, aga ka 7 Michel de Montaigne, 1 XXXIX, Consideration sur Ciceron: et m'offre maigrement et fierement, à ceux à qui je suis : et me presente moins, à qui je me suis le plus donné. kehvade teede ja kuiva toidu, laevahukkude, vaesuse ja tagakiusamisega. See seltsib nii vaimukusepuhangute kui usujoovastusega. Me peame vääristama teineteise jaoks igapäevased vajadused ja kohustused, mida inimese elu sisaldab, ning kaunistama elu vapruse, tarkuse ja üksmeelega
eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12 – Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei- sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1)
sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishuve taotlemist(võistlus ei ole kohane). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelisel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: Me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist * Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel voi avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida
iseloomuomadustest. Augustus tellis talt hümni nn sajandihümn. Teemadeks armastus, kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas, sõpruse- ja veiniülistus, ajaloolised-poliitilised motiivid, luule ja luuletaja tähendus, filosoofilised mõtisklused Epikuroslik . ,,Oodid" tähtsal kohal ka tema enese jaoks, seal kirjutas ta uhkusega, et on oma loominguga loonud endale igikestva ausamba. Mõjutanud vene kirjanikke Puskin, eesti V. Grünthal-Ridala, Petrarca, Montaigne. 45. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed? ,,Metamorfoosid" e ,,Muundumised" kirjutatud heksameetrites, sellesse on koondatud üle 250 kreeka ja rooma müüdi, mis kirjeldavad või vähemasti mainivad mingit muundumist, alates sellest kuidas kaosest tekib kord ja lõpetades J. Caesari muunndumisega komeediks. Hellenismi vaimus värsitehnika, kasutatud materjali
ÜRGANTROPOLOOGIA Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga. Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega.
seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17
(protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine. Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat. Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks. Mõjutas kogu järgnevat Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. "Narruse kiitus" tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Narrus esitleb end naisena, kiidab end oma ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatus. Raamatu algul pilab elukauget teadust nii kesk- kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimaplusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatism; ahned mungad, paavstid, piiskopid; poliitikute kisklemine). See on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest.
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
Siin on elemente mida on võimalik taandada kelmiromaani momentide peale. 18. sajandil algul toimuvad olulised muutused nii et 19. sajandil on romaan juba täieõiguslik zanr. 1711. aastast alates võime rääkida ajakirjandusest. Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka ,,The guardian" ja ,,The spectator". Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on oluline: osalt olid nad moralistlikud ja kasvatuslikud (valgustuslik eesmärk) ning teine oli esseistlik huvi kultuuriprobleemide vastu. Tõstatati mitmeid kirjanduslikult olulisi küsimusi. Walter Scott korjas ballaade. Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Renessanss sai alguse Itaaliast. See tähistab inimese vabanemist keskaja dogmade alt, tuues esile tema individuaalsuse. Renessansis on oluline koht humanistlikul liikumisel. Humanistideks nimetati õpetlasi, kes tutvustasid oma kaasaegsetele antiikkultuuri saavutusi, vastandudes sel viisil keskaja vaimulikele ja teoloogiale. Humanistidena tuntakse ühtviisi nii renessansiaegseid erudiite- õpetlasi kui ka kirjanikke: Francesco Petrarca (13041374), Giovanni Boccaccio (13131375), Michel de Montaigne (15331592), William Shakespeare (15641616), Miguel de Cervantes (15471616) jt. Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest. reportaaz üks ajakirjanduse põhizanr. Reportaaz on jutustav-kirjeldav tekstiliik: selles jutustatakse mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
· Iidolite õpetus · Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust · Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et lähtuvalt. inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne · Madalmaadel Erasmus Rotterdamist või millel see koguni puudub. · Inglismaal Th.Morus · Näiteks pole tähendust sõnal saatus. Selliste · Prantsusmaal Michel de Montaigne sõnade kasutusviis kujuneb turuplatsil ehk · Humanism foorumil, kus keegi ei pööra tähelepanu mõtete · Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele täpsusele. lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. · Inimene usub, et ta mõistus valitseb sõnu, kuid · Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema tegelikult alistavad sõnad mõistuse
Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted on määratud pere, riigi ja keelega. Voorus on kõige armastusväärsem, mistõttu armastabki sõber oma sõbras isamaad. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber. Riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba nagu sõbralegi ei soovita halba. Sõbralt tohib nõuda ainult seda, mis on õige ja auväärne, ise teeme ka sõprade jaoks ainult õiget. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Sõprus eristub teistest suhetest. Sõbrad on omavahel rohkem seotud kui kodanikud isamaaga, nad on nagu 1 hing 2 kehas see on müsteerium. Tõeline sõprus on haruldane. Enamik teiste sfääride suhteid põhinevad kasul ja naudingul. Omakasupüüdlikke suhteid saab stabiilsena hoida ainult poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik, et suhteid stabiilsetena hoida. 4
Pole ainustki inimest, kelles poleks midagi põlgusväärset, kedagi, kelles poleks midagi kuradist. Kuid siiski on vähe neid, kes meile räägivad, kuidas nad toda kuradit taltsutavad. Voltaire Kõik inimesed sünnivad õiglasena, kuid surevad petisena. L. de Vauvenargues Inimene võib toetuda vaid sellele, mis paneb vastu. B. Pascal Pole olemas nii head inimest, kes isegi siis, kui ta allutab kõik oma mõtted ja teod seadustele, ei vääriks elu jooksul kümme korda ülespoomist. M. de Montaigne Kõik inimlik mandub, kui ta ei arene edasi. E. Gibbon Meel, mis on üleni loogika, on nagu nuga, mis on üleni tera. R. Tagore Mittemidagitegemine on kõige raskem töö. O. Wilde Kui Jumal kaitseb mind sõprade eest, siis vaenlastega saan ise hakkama. Napoleon Bonaparte Kui tahad soetada endale vaenlasi, siis katsu midagi muuta. T. W. Wilson Põhimõteteta inimene on enamasti ka iseloomutu. Oleks ta sündinud iseloomuga, siis oleks ta tundnud vajadust luua enesele põhimõtted. S. R. N
pigem parema loomist, võttes aluseks antiikteosed. Renessansi puhul ei saa üle ega ümber ka humanismist- inimesekeskne ilmalik maailmavaade, mis seisnes selles, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ; inimesi ei hinnatud enam päritolu järgi, vaid pigem isikuomaduste põhjal. Renessansi aegsed tuntumad kirjanikud: antiiki uurisid: Dante, Petrarca; maisuse ülistamine: Boccaccio; enesekahtlused: Shakespeare, Montaigne. Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnenud murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsemate teadmiste ja vabamate inimsuhete poole eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil, mis tähistab ühtlasi uusaja algust. Eeskujuks oli antiikkultuur. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele
Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
