Sportlane peab vaatama, et vastavalt spordialale saab ta piisava hulga kaloreid. Arvestades veel pidevat füüsilist koormust, mis sportlastele omane, peavad nad tagama ka organismile vajaliku koormustaluvuse. Peale piisava kalorite hulga on samuti vajalik jälgida erinevate toitainete õiget suhet. Mitmed toitained on vähesoovitatad, mis ei paku sportlasele vajalikku energiat niiöelda ,,tühjad kalorid". Näiteks on need: · Suhkrud, maiustused o Monosahhariidid (glükoos, fruktoos) o Disahhariidid (sahharoos) o Sokolaad, marmelaad, tort, jne. · Jahutooted o Valge sai, koogid, keeks, jne. · Rasv, rasvarikkad toiduained ja rasvased road o Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane, paneeritud road, jne. · Alkohol Energiavajadus erinevatel spordialadel võib kõikuda väga suures ulatuses
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritava...
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste
Piimhape CH3CH(OH)COOH Etaandihape (oblikhape) HOOC-COOH Süsiniku o-a arvutamine: HC HN HO NO CO CN Karboksüülhapped on nõrgad nagu süsihapegi. Nende struktuurid on sarnased (etaanhappes on teise OH rühma asemel CH3 rühm). Sellepärast on karboksüülhapped palju püsivamad ega lagune destilleerimisel. 3. Eluks olulised süsinikuühendid: Sahhariidid- elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1. Monosahhariidid (glükoos- viinamarja suhkur, fruktoos- puuvilja suhkur) Tahke, valge, magus, lahustuvad vees, kristallilised ained. Leidub paljudes taimedes ja ka puuviljades. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos ja on glükoosist palju magusam. 2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis
pH 6,8 juures lakkab inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid
6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorof...
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad (6): O (hapnik), N (lämmastik), H (vesinik), C (süsinik), P (fosfor), S (väävel) 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet kaitseülesanne (nt pisarad, lootevedelik), aitab kehas säilitada püsivat temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, tagab ringeelundkondade töö. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon a) närviimpulsside moodustumine 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained ...
Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Kusjuures fosfolipiidid koosnevad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks. 1. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3-6. Nt. riboos, glükoos, fruktoos. 2. Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. · Sahharoos glükoos + fruktoos · Maltoos 2 glükoosijääki · Laktoos glükoos + galaktoos 3. Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. · Tärklis, tselluloos, glükogeen. Ülesanded: 1. Energia saamiseks 2
tekkis pöördumatu denaturatsioon, mis võis tulla orgaanilise solvendi ettevaatamatu lisamise tulemusena või lisasin seda liiga palju, mistõttu see tekitas liiga kõrge lokaalse kontsentratsiooni ja seetõttu kutsus esile pöördumatu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused: Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad: · Monosahhariidid ehk monoosid (nimetatakse ka lihtsuhkruteks) nad täidavad organismides energeetilist rolli ja kuuluvad koeensüümide ning nukleiinapete koostisse. Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid, poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet.
Katseklaasi sisu veega lahjendades sade kaob, seega tegu on pöörduva valgu denaturatsiooniga. Siit järeldan seda, et lisasin orgaanilist solventi ettevaatlikult ning ei tekitanud selle kõrget lokaalset kontsentratsiooni, mis põhjustaks pöördmatut valgu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Neid jaotatakse mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud oligo- ja polüsahhariidide „ehituskivideks“. Monosahhariidi molekuli üldvalem on Cx(H2O)y. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (2–10) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos), polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, tselluloos jt). Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli
Katseklaasi sisu veega lahjendades sade kaob, seega tegu on pöörduva valgu denaturatsiooniga. Siit järeldan seda, et lisasin orgaanilist solventi ettevaatlikult ning ei tekitanud selle kõrget lokaalset kontsentratsiooni, mis põhjustaks pöördmatut valgu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Neid jaotatakse mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidi molekuli üldvalem on Cx(H2O)y. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos), polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, tselluloos jt). Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Alkohoolse käärimise puhul tekib etanool: Piimabakterite toimel tekib piimhape (hüdroksüpropaanhape) : Piimhappebakterite käärimist rakendatakse juustu tootmisel, leivataigna hapupiima ja keefiri valmistamisel, kurkide hapendamisel ning silo tegemisel. (1) 1.5 Fakte elust Glükoosi tee sisse segades ja seda väikestele lastele anda, toimib see rahustavalt. Fruktoos (C6H12O6) 2.1 Saamine Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on suhkrutest kõige magusam. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Kuna fruktoos avastati esimest korda puuviljades, siis sellest on ka tekkinud nimetus "puuviljasuhkur". Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises
KORDAMINE Puhas aine ja ainete segu Puhas aine Aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest. Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lah...
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
kudedesse jõuab. Suhkrud Riboos(RNA koostises ) Desoksüriboos-(DNA koostises ) Glükoos-viinamarja suhkur,kõikide organismide esmane energia allikas Fruktoos- puuvilja suhkur Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur LAKTOOS ehk piimasuhkur kitiin-lülijalgsete välisskeletis, seente varukestades Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: • Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. • Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.
mida rohkem vett, seda veekeskkonnas kiirem ainevahetus Vesi on fotosünteesi lähteaine 3. SÜSIVESIKUD ON ORGANISMI EHITUSMATERJAL JA KÜTUS Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. lihtsuhkurud 5-6 süsinikuaatomit võivad omavahel liituda ja moodustada lühemaid ja pikemaid ahelaid liitsuhkrud LIHTSUHKRUD EHK MONOSAHHARIIDID kõige lihtsamad süsivesikud 3-6 süsinikuaatomit väga aktiivsed glükoos fotosünteesi lõpp-produkt taimedele vajalik energiaallikas üleliigne glükoos -> tärklis talletatakse tüves, mugukates, seemnetes, viljades sahharoos lauasuhkru peamine koostisosa rakkude põhiline toitaine leidub toiduainetes harva puhtal kujul peamine aju enegiaallikas fruktoos ehk puuviljasuhkur puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades sama molekulivalem mis glükoosil
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
a.ii. Fe3+, Fe2+ (hapniku transport) a.iii. Na+, K+ - närviimpulside liikumine a.iv. Mg2+ - klorofülli koostises, kromosoomides a.v. NH4+ - eritumisprotsess b. Anioonid b.i. Cl-1 raku siserõhu segul b.ii. H2PO4-2 energia ülekanne b.iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a. nt: maltioos=glc+glc b. sahharoos = glc+fru (roo suhkur) c. laktoos piima suhkur 3. POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist
regulatsioonis. 5. Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid 7. Varuaine - Munavalge, piim (kaseiin). 8. Kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe-kolme lihtsuhkru omavahelisel seostumisel. Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi. Suhkrutel on rakus täita põhiliselt
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen
Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, nukleiinhapped, süsivesikud. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad
protsesse. * ensüümid * hormoonid * vitamiinid Enamus orgaanilisi aineid sisaldavad C, H ja O (+N, P). Kutsutakse enamasti süsinikühendikes. * tsüklilised ühendid * a-tsüklilised ühendid * heterotsüklilised ühendid (sisaldavad midagi veel peale CHO) Suhkrud e sahhariidid. sahhariidid - magusad süsinikuühendid. Suhkrut saab jagada: * liht- ehk monosahhariidid (süsinike arv 3-6) - trioosid - tetroosid - pentoosid - heksoosid * oligosahhariidid (2-3 monosahhariidi) * polüsahhariidid (rohkem kui 3 monosahhariidi) * liitsuhkrud (sisaldab mingit muud ainet ka peale CHO) Eluslooduses omavad tähtsust monosahhariididest pentoosid ja heksoosid. Pentoosidest tähtsaimad riboos.. * osaleb pärilikkuse informatsiooni edasikandmisel .
· energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides 2) Sahhariidid: · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad.
MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse muutumine (organismi anatoomilise ja
Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast. Millistel eeldustel põhines elutekke probleemi Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel teaduslik püstitus? tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. Millised etapid pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1. bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Millised eksperimentaalsed tõendid on biomolekulide Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased
6) Kaitsef. antikehade moodustamine 7) Transportiv f. hemoglobiin transpordib hapnikku 8) Kineetiline f. - edasiandmine pärilikult 9) Retseptoorne f. meeleelundites on erilised valgustundlikud molekulid SAHHARIIDID 11. Sahhariidid e. süsivesikud süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad ühendid. Neid leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 12. Sahhariidide klassifikatsioon. 3 suurt rühma: 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud 3-6 süsinikku (C6H12O6 glükoos/fruktoos) 2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist (C12H22O11 sahharoos e roo- e peedisuhkur; laktoos e piimasuhkur; maltoos e linnasesuhkur kaks glükoosijääki) 3) polüsahhaariidid e kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud (C6H10O5)n n väärtus tuhandetes (tärklis, tselluloos, glükogeen) 13. Glükoos (viinamarjasuhkur) molekul kannab nii alkoholi kui aldehüüdi omadusi
*Liitlipiidid: glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid (esineb närvikoes, hallolluse põhikomponent) *Tsüklilised lipiidid: kolesterool - jaguneb endogeenseks 80% (rakumembraanide ehituskomponent) ja eksogeenseks 20% (saadakse toiduga) Süsivesikud: *Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega! (hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega, kerge säilitada) *Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne glükolüüs) Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos)
-) Kaalium ja naatrium aitavad moodustada närviimpulsse. Orgaanilise ained rakus * Biomolekulid - orgaanilisete ainete koondnimetus (valgus (proteiinid), lipiidid (rasvad jms), sahhariidid (süsivesikuid), nükleiinhapped. -) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur).
Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed'i reaktsioon Barfoed'i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon
Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsus – ainete omadus vees mitte lahustuda- Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. Süsivesikud ehk sahhariidid – süsinukust, hapnikust ja vesinikust koosnevad oraanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid – süsivesikud, mis koosnead kahest või rohkemast lihtsuhkrust. Glükoos – kuuesüsikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotesside lähtneaine. Fruktoos ehk puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. Sahharoos – Glõkoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur,
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid
- hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 8.Kuidas jaotatakse sahhariide? monosahhariidid e. lihtsuhkrud; oligosahhariidid e. disahhariidid; polüsahhariidid e. liitsuhkrud. 9.Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid:Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA. Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA. Heksoosid:Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades.Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades. 10
· Katseklaase soojendatakse veelkord. Tugev punane sade tekkis selles katseklaasis, kuhu lisati HCl. Järeldus: Punane sade tekkis lahusesse, millesse lisati konts. HCl. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud vaba aldefüüdrühm reageeris Fehlingi lahuste kompleksiga ning vask sadestus seejärel lahusest välja. 1.2.5 Barfoed´ reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taantavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml glükoosi, teise laktoosi lahust. · Mõlemasse lisatakse 3 ml Barfoed´ reaktiivi ning kuumutatakse kuni 10 min. Katseklaasi, kus oli glükoosi lahus, tekkis tumepunane sade, laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud. Järeldus: Tumepunane sade glükoosi lahuses annab tunnistust taandava monosahhariidi olemasolust. Glükoos taantas happelises keskkonnas vaske
Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14. Monosahhariidide jagunemine- Trioosid, Tetroosid, Pentoosid, heksoosid, heptoosid 15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16. Tähtsamad disahhariidid - Suhkur (sahharoos), piimasuhkur (laktoos), linnasesuhkur (maltoos) 17. Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur".
ei ole taandav suhkur ning ei reageeri Fehlingi reaktiiviga. 1.2.5 Barfoed` reaktsioon. Teoreetilised alused: Suhkrute reaktsion Barfoedi reaktiivivga võimaldab eristada taandavaid mono- ja oligosahhariide. Monosahhariidide reaktsioonil tekib katseklaasi põhja tumepunane CuO2 sade. Happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: · Võetakse 2 katseklaasi · Ühele lisame 1ml monosahhariidi lahust (glükoos) · Teisele lisame taandavat disahhariid. (laktoos) · Mõlemad + 3ml Barfoed reaktiiv · Segatakse ja kuumutatakse 5-10 minutit. · Jälgitakse sademe moodustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: - laktoosi juhul sade ei teki - glükoosiga katseklaasis tekkis sade.
a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid ( = vähe, ebapiisavalt…)
24. oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. 25. peptiidside kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel nende vahel ribosoomis moodustunud kovalentne side 26. polüsahhariid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. 27. renaturatsioon kõrgemat järku struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess 28. retseptorvalk rakumembraanis esinev valk, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse 29. ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid 30. ribonukleotiid RNA koostises, kolmeosaline: moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja
· Süsivesikurikkad toiduained on ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad · Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Toidu süsivesikud moodustavad · Polüsahhariidid o Tärklis leidub taimedes o Glükogeen leidub maksas, lihastes o Tselluloos, pektiin · Dekstriinid · Disahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos · Monosahhariidid glükoos, fruktoos, galaktoos, · Polüsahhariidid peavad sportlase toidus moodustama 2/3 osa kogu süsivesikutest. 1/3 osa süsivesikutest võivad olla mono- ja disahhariidid. Süsivesikute imendumine · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena · Väga kiiresti imenduvad glükoos ja galaktoos, aeglasemalt resorbeerub fruktoos · Maksas ladestub üks osa süsivesikutest glükogeenina ja moodustab sportlase
Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikud on energiarikkad ained · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. · Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: · taimedes 75 - 90% · loomades 2% · seentes 3% · mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: · Riboos · Desoksüriboos Heksoosid: · Glükoos · Fruktoos Glükoos ehk viinamarjasuhkur Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiallikas. · Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. · Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos ehk puuviljasuhkur
kolesterool, vees peaaegu ei lahustu Lipiidide ülesanded: 1) Ehituslik ülesanne, nt rakumembraan 2) Kaitseülesanne 3) Energeetiline varuaine 4) Regulatoorne ülesanne (hormoonid) · SAHHARIIDID ehk süsivesinikud Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik organismides enamasti polümeeridena 1) Monosahhariidid süsiniku aatomite arv molekulis on 36 Enamikus organismide põhiliseks energiaallikaks (17, 6 kJ/g) vees lahustuvad magusad riboos (RNA koostises), desoksüriboos (DNA koostises), fruktoos (ei vaja transportrakkusid), glükoos (vajab transportrakkusid) 2) Oligosahhariidid 23 monosahhariidi on omavahel liitunud maltoos (linnasesuhkur), sahharoos (peedi ja roosuhkur), laktoos (piimasuhkur)
Endogeenne, sünteesitud kolesterool Süsivesikud 1 On levinumad loodusühendid, mis on organismi poolt hästi omastatavad, hästi kättesaadavad, odavad ning kõrge energiaväärtusega. Süsivesikuid on kahesuguseid: Organismi poolt omastatavad Organismi poolt mitteomastatavad ballastained, mis ei anna energiat, kuid suurendavad seedemahlade sekretsiooni ja parandavad seedimist. Süsivesikud 2 Süsivesikud jagunevad: Lihtsüsivesikud ehk monosahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Galaktoos (pärineb piimasuhkrust ehk laktoosist) Liitsüsivesikud Disahhariidid Sahharoos ehk peedi või roosuhkur (glc+frc) Laktoos ehk piimasuhkur (glc+galaktoos) Maltoos ehk linnasesuhkur (glc+glc) Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos Süsivesikud 3
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused sel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
