vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja)
et turg ei ole selleks negatiivsete kõrvalmõjude piiramine suuteline Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Omandiõiguse Inimesed maksavad makse ja riik pakub selle eest kindlaksmääramine ja seadusi, kohtuid, politseid, sõjaväge ja teisi nende kaitse teenuseid, mis kaitsevad eraomandit. Turusüsteemi kaitse Kuulsamad monopolide vastased seadused: - Shermani monopolidevastane akt 1890.a. Selle aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid. - Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga
sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Valitsus kasutas selleks administratiivabinõusid, vene keele sundust ning õigeusu pealesurumist. 2
Kolbertism riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab. Abinõud teostamiseks : · Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan) · Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu · Keeruliste monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemide loomine. · Kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud ning rajati maanteid ja kanaleid.
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas...
siis see ühinemine keelatakse. ¤ üksikhinnangu puhul jääb konkurentsiameti ülesandeks igal konkreetsel juhul kaaluda, kas see tegu väärib keelamist v mitte. ¤ üldkeelu ja üksikhinnangu printsiip rakendatakse olukorras, kus monopoli pole veel tekkinud. 21. monopoli tekkimise korral küitub valitsus järgmiselt: ¤ nõuab ettevõtte jagunemist väiksemateks iseseisvateks ettevõteteks. Nii suurendatakse konkurentsi, see on nn. Monopoli lõhkumine. ¤ kontrollida monopolide tegevust (peamiselt hinnakontrolli abil) 22. konkurentsi reguleerimine: ¤ AVATUD TURUL kuna avatud turgudel puuduvad piirid ( kaupa võib takistuseta sisse vedada) siis piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud (N: kalev) ¤ SULETUD TURUL regionaalsed piirid, määrav on kohalik konkurents, kontrollida konkurentsiseaduste täitmist ¤ ERANDVALDKONNAD riik peab reguleerima majandust teiste vahenditega
Monopolide vormid: 1. Kartell ehk hinna kokkulepe, mis tänapäeval on keelatud (kontrollib konkurentsi amet). 2. Sündikaat ehk turu jagamine kvootide alusel (üldiselt toimib maffia sellisel alusel). 3. Kontsern 4. Trust Ühte omandusse koondatakse kogu valdkond, hakkas tekkima uutes tootmisharudes nagu elektrotehnika ja naftatööstus. Võeti kontroll kuni müügini välja. Esimene trust oli Rockefeller Standard Oil. Koondab ka pagandust. Kõikide monopolide eesmärk on saavutada konkurentsitu turg. Suurtööstuse tekkega kaasnes ka pangamonopolide teke. Suurtööstus vajas suuri resursse. USA majandust kontrollisid kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan, mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama omaniku kätte. Maalsuurtööstus oli huvitatud pankade heast käekäigust.
Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa; vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. Riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Vabaturumajanduse peamised puudused: ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: riik dikteerib tootmist, peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, tootja töötab etteantud plaani järgi, riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, töö tasustamine on normatiivne, tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: konkurentsi puudumine,
Monopol Sellist turustruktuuri, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja nimetatakse monopoliks. Täielik monopol on tänapäeval üsna haruldane. Üsna harvad on ka juhud, kus monopolil õnnestub oma turul pikka aega tegutseda. Siiski on olukordi, kus monopolid on kujunenud praegusaja turumajanduse tingimustes. Nad toimivad seaduse kaitse all ning üsna tõhusalt. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid. Monopoli tunnused: · Turul on üks müüja ehk üks hüvise pakkuja ning firma ongi nagu üks terve tootmisharu. · Pakutavale hüvisele asendus kaubad puudvad. Ükski teine firma samasugust toodet ei paku. Ostja on sunnitud maksma monopoli määratud hinda. · Eksisteerivad tõkked turule sisenemiseks ning võimalikud konkurendid sinna ei pääse. Loomulikud monopolid
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab pr...
3. Monopol Ettevõtteid ainult üks, puuduvad asenduskaubad. Suured takistused (litsentsid ja patendid). Täielik kontroll hinna üle. Elektrienergia, veemajandus. 4. Riik sekkub majandusse kuna turumajanduse puudused loovad sellise olukorra. Monopoolne ettevõte (nt. veemajandus) võib tõsta hinna põhjendamatult kõrgele, millega kahjustab tarbija huve. Valitsus peab sekkuma, et säästa rahva tervist ja loodust. Majanduslikud motiivid: Monopolide kontrollimine tagab tõhusalt konkurentsi. Uute ettevõtete rajamiseks võib luua laenuskeeme, nõustamist ja koolitust pakkuda. Otsene rahaline toetus (subsiidium) põllumeestele. Väliskaubanduslikud tõkked toiduaineturu kaitseks. Sotsiaalsed motiivid: Riik kehtestab kaupadele sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitmist. 5. Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub individuaalselt
sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Valimisõigus seostati maksudega, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele. Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Samuti taotleti usuvabadust (puritanism ja anglikaani kirik mõlemad kõrvuti lubatud). Independendid osalevad väga aktiivselt revolutsioonis, nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell. Teine ideoloogia, mis palju populaarsust võitis, oli levellerite liikumine. Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas
ärikaaslasi ja varjavad tegelikku finantsolukorda. Et niisugust ebameeldivust vältida, on vaja kindlasti tegemist teha ainult selle inimesega, keda sa 100% usaldad. Siis vaatame mis probleeme võib kaasneda tarbijatel ühingute ühinemisega: · Kui suured ettevõtted ühinevad, siis turul võib tekkida monopol. Selle tagajärjel hinnad võivad tunduvalt tõusta. Et kaitsta tarbijaid, on olemas konkurentsiamet, mis teostab kontroll monopolide üle · Tarbijad võivad ka kannatada tarneaja pikendamise ja klienditeeninduse halvenemise tõttu. Ühingute ühinemise ajal kõik protsessid toimuvad aeglasemalt, kui tavaliselt. Et leevendada seda probleemi, on vaja enne ühinemist kirjutada üksikasjaliku ühinemise plaani ja läbi vaadata võimalikke njuansse. Vaatame, mis probleeme võib tekkida ühingu jagunemise tõttu ühingu jaoks:
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
hällist hauani Füsiokraadid: Riigi sekkumine majandusellu oli nende meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna Füsiokraadid toetasid põllumajandust, sest see andis puhastulu. Seetõttu pöörasid suurt tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele Lisaks toetasid nad vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist 5. Prantsuse revolutsioon puhkemis aeg ning poliitilised, ühiskondlikud, majanduslikud ja rahanduslikud põhjused revolutsiooni puhkemiseks? Prantsuse revolutsiooni puhkemis aeg 18 sajand Ühiskondlik kriis: Vaimulike ja aadlike käes oli 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi
b) tuleb uurida, kuidas toota odavamalt ja ratsionaalsemalt; c) tuleb käia kaasas ajaga; d) tootja peab otsima uusi turge. 7) Miks toob konkurents kaasa kapitali raiskamise? a) investeeritakse uurimistöösse; b) tuleb viia end kurssi tarbijate vajadustega; c) aeglased, kuid töökorras seadmed vahetatakse välja kiiremate vastu; d) kõigil eelpool kirjeldatud põhjustel. 8) Miks on vaja konkurentsi seadust? a) tagada ettevõtetele võrdsed eeltingimused; b) vältida monopolide teket; c) lasta turul reguleerida toodangu mahtu ja hinda; d) kõik eelpool loetletud põhjused sobivad. 9) Mis vahe on litsentsil ja patendil? a) litsents on vabatahtlik, patent on seaduslik; b) litsents on eriline nimi või sümbol, patent on loomingulise töö paljundamise õigus; c) litsents reguleerib äritegevust, patent toote või idee kasutamist; d) neil pole mingit vahet
b) tuleb uurida, kuidas toota odavamalt ja ratsionaalsemalt; c) tuleb käia kaasas ajaga; d) tootja peab otsima uusi turge. 7) Miks toob konkurents kaasa kapitali raiskamise? a) investeeritakse uurimistöösse; b) tuleb viia end kurssi tarbijate vajadustega; c) aeglased, kuid töökorras seadmed vahetatakse välja kiiremate vastu; d) kõigil eelpool kirjeldatud põhjustel. 8) Miks on vaja konkurentsi seadust? a) tagada ettevõtetele võrdsed eeltingimused; b) vältida monopolide teket; c) lasta turul reguleerida toodangu mahtu ja hinda; d) kõik eelpool loetletud põhjused sobivad. 9) Mis vahe on litsentsil ja patendil? a) litsents on vabatahtlik, patent on seaduslik; b) litsents on eriline nimi või sümbol, patent on loomingulise töö paljundamise õigus; c) litsents reguleerib äritegevust, patent toote või idee kasutamist; d) neil pole mingit vahet
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni
Soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. MIKS TÕI ORJUSE KAOTAMINE USA-S KAASA UUSI PROBLEEME? MILLES NEED SEISNESID? Kuna orjadel ei olnud nii perekonna nimesid ega ka haridust oli neil raskem ühiskonda sisse sulanduda. Tõusis ka kuritegevus. MIKS TEKKISID MONOPOLID? Monopolid tekkisid eelkõige konkurentsis püsimiseks. Monopolides oli ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine. Enamasti olid monopolide osanikud ka pangad. Nii saavutati üheskoos kindlas majandusvaldkonnas monopoolne seisund ning püüti kõikvõimalike vahenditega dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väike ettevõttet ei suutnud hiigelettevõtetega konkureerida. MILLINE OLI USA VÄLISPOLIITIKA PEAMINE SUUND 19. SAJANDI LÕPUS? Ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. NIMETA 2 INGLISMAA DOMINIOONI 19. SAJANDI LÕPUS. Kanada ja Austraalia MILLISED ÜMBERKORRALDUSED AITASID KAASA PÕLLUMAJANDUSE
sajandi lõpuks? New York, Chicago, Philadelphia 41.Millised probleemid kaasnesid inimeste igapäevaelus seoses linnastumisega? Korterikitsikus, elu-ja olme- ja töötingimuste halvenemine, madalad palgad, vargused, röövid. 42.Milliseid reforme ja mis eesmärgil viis läbi Theodore Roosevelt? Tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle, laiendati riiklikku järelvalvet teisteski valdkondades. Reformide eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu. 43.Millised olid USA välispoliitilised eelistused? Kehtestada ülemvõim läänepoolkeral, kaubandussidemete laiendamine, tugevdada sõjalist poolt. 44.Märgi ristiga, milline sündmus toimus enne, milline pärast Saksa keisririigi väljakuulutamist? ENNE SÜNDMUS PÄRAST Tööerakonna loomine Inglismaal x x Prantsuse – Preisi sõja algus Bismarcki tulek poliitikasse x
1. JA 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahel on eetika ja etiketil? , . , .. . , , , , . 2.Milliseid isiksuse moraal arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? , , . -- , . , ( ), , . , ( ), , , . --, , . . ( ). --, , . , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne ...
tegevuslubasid ja litsentse. Kogu tegevuslubadega seonduv regulatsioon koondatakse ühte. 10) annab kasutamiseks või müüb riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku riigile kuuluva kinnisvara ning teeb seda avaliku ja läbipaistva konkursi korras; 11) loob pankrotimenetluse kõrvale saneerimismenetluse, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka ajutiste makseraskuste korral; 12) tagab vaba ja õiglase turukonkurentsi ettevõtjate vahel. Monopolide, kartellide ja turumanipulatsioonide suhtes, mis kergitavad tarbijahindu, rakendatakse riiklikku sundi; III 13) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud; 14) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn. arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma: väikeettevõtted ühinesid suurettevõteteks, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Mitmes sõja kaotanud riigis kehtestati totaalsed reziimid, näiteks Venemaal kommunistlik ja Itaalias fasistlik diktatuur. 1923.-1933. aastatel raputas maailma majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal kehtestati selle tulemusena natslik diktatuur.
võime mõjutada turul kujunevat hinda. Turul osalejate võimet mõjutada hinda nimetatakse turujõuks. Turujõudu omavad monopoolsel turul osalejad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides
1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9
saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka riigile (riigilaenupaberid), saades selle peale kasumit e.- dividende.
4. Jälgida poliitikate tulemuslikkust, järelvalve ja tagasiside. Väitlus: Kui palju riik peaks kontrollima? Milline peaks olema riigi ulatus? RIIGIVÕIMU ULATUS Üks võimalus määrata riigivõimu piire on võrdlevalt kaaluda riigi ja turutõrkeid. Turutõrked-tõrked on puudused, olukorrad, kus turg ebaõnnestub. Riigitõrked-riigi ebaõnnestumised. TURUTÕRKED: Turu nähtamatu käe regulatsioonist pääsevate monopolide teke(nt AS Tallinna Vesi). Turg on väga efektiivne kui püüame äriloogika järgi toimida. Äriloogika mittearvestamine inimeste elukvaliteediga ning ühiste hüvedega. Suutmatus pakkuda avalikke hüvesid Teabevaegus, mis ei võimalda optimaalselt toota. Majanduse tsüklilisus tähendab ebastabiilsust ning sellest tulenevalt paratamatult vahendite ebaadekvaatset kasutust.
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6
Kui aga mitmed ettevõtted seda teevad, kukub kokkulepe läbi. Uued sisenejad Kui kokkumängu tagajärel õnnestub hindu tõsta, meelitab kõrge hind turule uusi tootjaid. Kui aga rohkem ettvõtteid konkureerib, tõuseb tootmismaht ning viib hinna alla. Ilma tõhusate piiranguteta, mis uued ettevõtted turust eemal hoiab, poleks olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks olulist mõtet. Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Loomulike monopolide näiteks on elektri ja veevarustusettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang sedavõrd suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hindu miinimumini. Patent kui monopol See annab uue toote leiutajale kuni 20 aastaks eraomaniku õigused. Nt müüa või ära anda oma ,,intellektuaalse omandi õigust" Autoriõigused ja kaubamärgid Patendiameti kaudu annab riik originaalsete kirjatööde ja kunstiteoste autoritele autoriõiguse-
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti V...
isolatsionistlikust poliitikast, mille eesmärgiks oli piirata Euroopa kolonistide võimet end Jaapani majandusse ja sisepoliitikasse sisse süüa. Kuigi maailm on vahepeal kaubanduspoliitikate alast retoorikat muutnud, siis Jaapani kultuur on endiselt väga protektsionistlik. Samas on USA survel kui ka eeskujul vastu võetud mitmeid seadusmuudatusi, mille eesmärgiks on olnud monopolidest lahti saada, näiteks võeti 1977. aastal vastu monopolide vastane seadus, mis keelas pankadel ettevõtetes üle 5% osalust omada. (Tolunay) Antud meede on andnud ka aluse keiretsude puhul aina keerukamate ärisuhete tekkeks. Nimelt just see piirang on üks teguritest, miks keiretsudes olevad ettevõtted tihti kõik üksteises väikseid osalusi omavad. Selline seotus aitab neil tugevamini vastu seista turuolukorra muutustele ning ülevõtmise katsetele, kui stabiliseerib ka ettevõtte
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
1900 toimusid presidendi valimised (võitsid vabariiklased). Presidendiks sai William McKinley. 1901 september sai ta anarhistide käe läbi haavata. USA-s põhiseaduse järgi ei toimu uusi valimisi (presidendiks saab asepresident), kui president sureb, jääb haigeks jne. Presidendiks saab Theodore Roosevelt. Teda on nim. Tasakaalustatud radikaaliks. Võttis vastu loodusvarasid käsitlevad seadused; veterinaarkontrolliseadused; võeti vastu seadus, mis lubas reguleerida monopolide tegevust. 1908 president William Taft. Vabariiklik partei lõhenes. Püüdis tähelepanu pöörata majandusele. 1912 presidendiks Woodrow Wilson (demokraat). Võimu oli raske rakendada, kongressis olid enamus vabariiklased. Enim probleeme välispoliitikaga. Wilson leidis, et USA peab Euroopa poliitikasse sekkuma. Tähtsad sotsiaalpoliitika ja vaesteabi. Trustide vastane seadus. Erinevatele ostjatele müüdi eri hinnaga peale seda seadust enam ei tohtinud. USA astus sõtta 6.aprillil 1917
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks...
vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Võimude lahusus: seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas), kohtuvõim. Kameralistid- saksa kameralistid, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad)
Tõus maailma juhtivaks tööstusriigiks Kodusõjale järgnes majandusliku tõusu aeg, eelduseks kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud Kiiresti võeti kasutusele maailmas avastatud tehnilised leiutised ja uuendused Lai siseturg, sest linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupu poest Puudusid suured sõjalised kulutused, sest polnud vaenlasi, kes võinuks riiki ohustada 1890.aastatel muutusid Ühendriigid maailma juhtivaks tööstusriigiks Kaasnes monopolide suurettevõtete ehk trustide teke, milles olid ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine Kiire linnastumine: väikestest küladest said linnad, linnad omakorda kasvasid suurlinnadeks Suureks probleemiks kujunes korterikitsikus ja linnadesse koondunud vabrikutööliste elu- ja olmetingimuste halvenemine Enamasti puudusid linnades kanalisatsioon ja veevärk, mis põhjustas haiguste ning epideemiate levikut
b) tuleb uurida, kuidas toota odavamalt ja ratsionaalsemalt; c) tuleb käia kaasas ajaga; d) tootja peab otsima uusi turge. 7) Miks toob konkurents kaasa kapitali raiskamise? a) investeeritakse uurimistöösse; b) tuleb viia end kurssi tarbijate vajadustega; c) aeglased, kuid töökorras seadmed vahetatakse välja kiiremate vastu; d) kõigil eelpool kirjeldatud põhjustel. 8) Miks on vaja konkurentsi seadust? a) tagada ettevõtetele võrdsed eeltingimused; b) vältida monopolide teket; c) lasta turul reguleerida toodangu mahtu ja hinda; d) kõik eelpool loetletud põhjused sobivad. 9) Mis vahe on litsentsil ja patendil? a) litsents on vabatahtlik, patent on seaduslik; b) litsents on eriline nimi või sümbol, patent on loomingulise töö paljundamise õigus; c) litsents reguleerib äritegevust, patent toote või idee kasutamist; d) neil pole mingit vahet.
Globaliseerumine. rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid Globaliseerumine ehk üleilmastumine · Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele · Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised te...
majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks Riiklike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide arendamine Uued tehnoloogilised /millised? / saavutused 18
Independendid (ohvitserid) Levellerid Digerid Põhimõtted - Juhtiv osa võimust - seisuste eeliste - kõik sünnivad parlamendile kaotamine, võrdsena - maksumaksjatele isikuvabadus - maa- ühine, valimiõigus - valimisõigus võrdne õigus - monopolide kõigile - rahumeelne kaotamine - ühisomand - südametunnistuse - võrdsetena vabadus ehk sündinud, puritaanide õiguste võrdne õigus kaitse maale - koguduste iseseisvus - kuningavõimu asemel vabariik
ameeriklased ja see ongi kõige suurim mõju nende inimeste elule ja väärtustele. Ameerika Ühendriigid 20. sajandi algul. Rikkuste kontsentratsioon: 1894. aastaks oli USA jõudnud tööstustoodangu mahu poolest maailmas esikohale. 20. sajandi algul kasvas kapitali kontsentratsioon. Eelmisel sajandil tähendas kontsentratsioon ettevõtte ühinemist kompaniideks või trustideks, 20.sajandil tekkisid juba trustide ühendused. Suuremaid monopolide gruppe oli kaks: Morgani grupp ja Rockefelleri grupp. Morgani grupi kontrolli all oli esimene miljarditrust Ühendatud Terasekorporatsioon, peale selle Kummitrust ja 1902. a. loodud Viljaniidumasinate Kompanii. Morgan oli ka suurimaid pankureid ning ta omas arvukalt direktorikohti raudteekompaniides ja kindlustusfirmades. Rockefelleri grupi peamine trust oli naftaga tegelev Standart Oil. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest kahele protsendile elanikkonnast. Vabariiklased ja Demokraadid:
..............................................................................45 Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 09.08.1945).............................................. 47 MAAILM XX SAJANDI ALGUL IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma. Imperialismile iseloomulikud jooned: 1. tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine 2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu. Juhtivad tööstusriigid:
Ka esimestel sõjajärgsetel aastatel elas klassikaline Hollywood veel tänu rahva vaimustusele sõja võitmise üle ning tagasitulnute tõttu sõjafilmidest. See ei saanud aga igavesti jätkuda ning hakkas ilmnema esimesi märke senise süsteemi kokkulangemisest.11 Tundub, et klassikalise Hollywoodi langus oli täiesti paratamatu, seda pikendasid eelkõige Suur Depressioon ja Teine maailmasõda. Hääled suurte stuudiote monopolide vastu aina valjenesid, mis tõi kaasa mitmete seaduste vastuvõtmise, mis piiras stuudiote mõjuvõimu. Murdepunktiks võib pidada 1948.aasta kohtuasja, kus iseseisvad filmitootjad suutsid mõjuvõimsad filmikompaniid seljatada ning avada sellega endale turu. Selle lisaks oli algamas ka televisiooni võidukäik.12 Hollywood oli jõudnud uude ajastusse. Filmitegijale on väga suur väljakutse proovida filmiga edasi anda sotsiaalseid ja ajalooliselt olulisi sündmuseid
ainuõigus müüa või ükskõik millisel viisil paljundada oma töid Kaubamärk nende eluajal ja 50 aastat peale autori surma) Kaubamärgid (kaubamärgid on spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat) Monopolivastased Seadused, mis ergutavad konkurentsi ja takistavad monopolide seadused loomist ja kaubanduspiiranguid 6. Valitsus ja riigieelarve. Mõiste Definitsioon Suur ja väike Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab majandus mõjutada maailma intressimäärasid. USA Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid.
kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis. Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti maad, kariloomi ja põllutöömasinaid. 1960. aastate alguseks oli sotsialismi alus rajatud, sealhulgas põllumajandus kollektiviseeritud. 1986. aastal tehti viisaastakuplaan ja hakati arendama tehnoloogiaid. Muusika Puhdys ja Karat olid ühed populaarsematest valitseva suuna bändidest, kes oma sõnadega viitasid olulistele teemadele ilma otse ütlemata. Lisaks olid veel mäned populaarsed rock- bändid
mitteemamaade vahel. Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Majanduse areng. 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ülesandeks oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. John Maynard Keynes
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad
üldiste raamtingimuste kehtestamine. konkurentsivõimetute majandusharude (näiteks tekstiilitööst.) kaitseks kasutatakse ka Enne Suurt majanduskriisi domineeris ettevõtluspoliitikas protektsionistlikke meetmeid range konkurentsipoliitika, mis kaitses turgude toimimist Presidendil suur mõju TP, kaitseministeerium ja mitmesuguste monopolide eest. väliskaubanduskomisjon: bilateraalsete lepingutega on saavutatud mitmeid Võidurelvastumine, kosmoseprogramm, riigihanked olid mittetariifseid tõkkeid (partnerite vabatahtlikke oluliseks selektiivseks instrumendiks! ekspordipiiranguid, enesepiiranguid) Otsetoetustest hoidutakse
konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele jagada? Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega 9 keelatakse moodustada monopole nõutakse monopolide lõhkumist kehtestatakse piirhindu keelatakse kõlvatu konkurents Konkurentsipoliitika Eestis Eesti on väike riik. Eestis peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. Avatud turg
Independid · konstitutsiooniprojekt ,,Ettepanekute peatükid" o kajastas nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke · valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant o parlament käib regulaarselt koos o esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest o valimisõigus neil, kes maksvad makse · taotlesid monopolide kaotamist · taotlesid südametunnistuse vabadust · independid taotlesid kohut kuninga üle Charles I mõisteti surma 1649a. Levellerite liikumine · rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee · seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamine · usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad · ideaaliks demokraatlik vabariik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
