kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum. sündimus, suremus ja migratsioon. korraldatud, et saavutada suurimat hüvede sellised infrastruktuuri teenused, mis on Netohind on brutomakse ja keskmise Pensionikorralduse seisukohalt on hulka ning sotsiaalset õiglust. Seda teooriat loomulikud monopolid (gaasitrassid väljamakse vahe ja leitakse: vanadussõltuvusmäärast olulisem nn kasutatakse eristamaks olukordi, kus turg gaasivarustuses, teed, raudteed) = pL. süsteemsõltuvusmäär, mis näitab, kui palju
olulise osa hävitas ka sõda. Seega oli sõja lõppedes Jaapani majandus olulises osas hävitatud ning riigi majanduse uuesti käima saamiseks oli vaja kogu süsteem ümber teha. (Ibid.) See ei oleks pidanud zaibatsude jaoks täielikk lõpp olema, kuna nad olid riigis siiski olulised ärisuhted säilitanud, kuid lisaks finantsilisele majanduse laostumisele oli Jaapan Teise maailmasõja järel USA okupatsiooni all. Kuna zaibatsud olid oma olemuselt ebademokraatlikud monopolid, mille edukusel ja järjepideval arengul oli tugev seos kontaktidega valitsevas võimus. Lisaks oli zaibatsude kontroll äritegevusele nii totaalne, et nemad otsustasid uute toodete müügile tuleku ja võimalike hindade üle. Seega ei eksisteerinud läänemaailmale omast konkurentsi ning nõudluse-pakkumise tagajärel välja kujunevat tasakaaluhinda. Seetõttu ei saanud USA tolereerida senise süsteemi taastamist ning Jaapani majandus kaasati USA president Franklin Delano Roosevelti
Eelnevalt on nad kokku leppinud, et nad ei kuluta üle 4000 euro 48. Mis on regressiivne maksumäär? Too näide mõne maksu kohta, mis võiks niimoodi toimida. Regressiivseteks maksudeks loetakse makse, mis on kõigile võrdsed, kuid moodustavad seega madalama sissetulekuga inimeste sissetulekust suurema protsendi kui kõrgema sissetulekuga inimeste sissetulekust, selle näiteks on käibemaks 49. Mis on monopol? Kuidas mõjutavad monopolid majandust? Too näide. Monopol on püsiv turuseisund, kus mingit teenust/toodet pakub ainult üks müüja, puudub konkurents. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. Majandus on väga ühekülgne, hinnad on kõrged. Tarbijatel puudub valikuvõimalus, nad on sunnitud ostma ühe müüja käest. Näiteks Tallinna Vesi. 50
toodangut, et selle läbi tõsta hindu ja teenida kasumit. · Monpolistlik konkurents ettevõtjatel on sarnased tooted, kuid mitte täpselt ühesugused, tooteid annab eristada. · Oligopol domineerivad üksikud suurfirmad, kus on konkurents väga tihe. Suurettevõtted toodavad suurema osa toodetest. Nt autod, kodumasinad. · Monopol ainult üks müüja, sarnased asenduskaubad puuduvad, turutõrked võimalikud rivaalid ei pääse turule, vabas turumajanduses monopolid puuduvad. · Loomulik monopol turg, kus toodang on nii suur, et tootmise koondamine ühe ettevõtte kätte, alandab hinna miinimumini. · Patent kuni 20ks aastaks toote eraomaniku õigused, kui keegi tahab sama toota, peab selle ostma. · Autoriõigus kehtib looja eluajal ja 50. aastat pärast tema surma. · Kaubamärk tähistab toodet, keegi teine ei tohi kasutada. · Monopson ühe ostajaga turg, nt sõjatööstus valitsus ainus ostja
Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust). suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks Suuriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata., 1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid, mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa 2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell); 3)kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool); 4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
geenitehnoloogia jm tootmisalad . Teadustöö osatähtsus on suur .Eestis on väga hästi ja kõrgelt arenenud põlevkivikeemia .( Värvid , liimid , lakkid ) . GEOGRAAFIA 27.jaanuar.2009 Laevaehitus : Mis mõjutab laevatööstuse paigutust ? Tooraine , odav tööjõud , transpordi lähedus , paikneb suuremates sadamates , Dumping on kaupade müük välisturul ajutiselt alandatud hindadega . Monopolid rakendavad dumpingut konkurentide väljatõrjumiseks välisturult , et hiljem peale sundida kõrgeid hindu . Autotööstus : Millised on maailma tähtsamad autotööstus riigid ? Püüa nimetada nendega seotud automarke . Ford ( USA ) ja Volkswagen ( Saksamaa ) Fiat ( Itaalia ) , Hiina , Jaapan , Prantsusmaa . Mis on fordism ? Milline on olnud selle mõju teiste tööstusharu arengule ? Fordism on Ameerika autotöösturi H
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
Auditeerimise alused 02.09.08 Sai alguse 1800 lõpp 1900 algus, tekib suurtootmine, monopolid, Ettevõtted laienevad piirkonniti (geograafiliselt) omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I
sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni. 10.5. Väärtegude menetlemise kord 10.6. Leebusprogramm Eestis ja Euroopa Ühenduses 11. Kahjude hüvitamine Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras. 12. Monopolid. Tekkepõhjused. Kontrollimeetmed 13. Konkurentsialased süüteod Karistatakse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega § 399. Turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine (1) Ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, ostjate kahjuks tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul, kui süüdlasele on sama teo eest
Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20
37-40): Majandus: Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: Presidentaalne vabariik. Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) 1912.a. valimised võitis DP / W
· Parlamendi õiguste ümber puhkes võitlus · Inglise parlamentarismi areng on olnud eeskujuks tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia · 1603 sai valitsejaks James I o Oli veendunud et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest · Põhiküsimus oli maksudemääramine kuninga või parlamendi poolt · Majandusprobleemiks kujunes tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid · Parlament sekkus ka välispoliitikasse · 1625 kuningaks Charles I o Rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist o Kuulutus välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt o Kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud · Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi · 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon o Elanikkonda ei tohi sundida maksma makse, mida pole parlament kinnitanud
Kriitika Nähtamatu käe printsiip: nn laissez faire e. "laske juhtuda"- spontaanne kord (paljuski lihtsustatud ideaal, mida pole suudetud algsel kujul rakendada) Tekkis reaktsioonina merkantilismile, riigi liigsele kontrollile majanduse üle Ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine Vabaturg võib viia algsest ideest hoopis teiseks, võivad tekkida monopolid Tüüpilised laissez faire pretensioonid praktikas: vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad)
a) vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) b) kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms. Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9% USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda) Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse Preisi sõjas) Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks) Prantsusmaa 2,1% Inglismaa 2,1% USA 1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim. XX sajandi alguses tekkisid suured monopolide ühendused ehk trustid. Suurimad monopolid olid: Morgan- ühendatud terasekorporatsioon (kummitrust, viljamasinate kompanii jm.) Rockefeller- naftamagnaadid (Standard Oil) USA poliitiline süsteem tugineb kahele parteile- vabariiklased ja demokraadid. Ameerika poliitiline süsteem 1900a. Presidendiks valiti vabariiklane William Mc Kinley, kes oli positiivse mainega mees. Ta oli toetanud USA-Hispaania sõda 1898, mille tulemusena USA väed võitsid Hispaania alt Filipiinid ja Kuuba
Väikekaubatootjate laostumise protsess loob siseturu. Sel protsessil on 2 külge: 1. muutuvad tootmisvahendid, millest vabaneb väiketootja, nende uue omaniku käes kapitaliks. 2. muutuvad ka elatusvahendid kaupadeks ning loovad tarbeesemeile siseturu (oma palga eest tuleb tööline ostma turult endale elatusvahendeid) 7. Milliseid iseloomulikke jooni nägi Lenin imperialismis? * Tootmine ja kapital oli kontsentreerunud sellise kõrge arenguastmeni, et tekkisid monopolid, mis hakkasid etendama olulist osa majanduselus. * Vaba konkurentsi osatähtsuse vähenemine * Pankade uus osa: Need muutusid vähenõudlikest vahendajatest kõikvõimsateks monopolistideks, mis hakkasid käsutama kõigi kapitalistide peaaegu kogu rahakapitali. * Pangakapitali liitumine ja läbipõimumine tööstuskapitaliga ning moodustus kapitali uus vorm- finantskapital. * Kapitali väljavedu- üleliigset kapitali hakati vedama majanduslikult mahajäänud maadesse 8
täiendavat kogust (moodles õige) 44. Asendamise piirmäär mõõdab *tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu tegelt ÕIGE *kahe kauba hindade suhet (moodles õige) Arvestustest 4.1 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub
maalidega. *ebasümmeetriline, kerge ja elegantne ornament-väänlevad varred,lehed, õied ning C-kujuline sopiliste ja rulluvate äärtega motiiv(orvand) *hõbehall,roosa,kollane,leheroheline VALGUSTATUD ABSOLUTSIM AUSTRIAS 18.sajandil jõudis valgustusideoloogia Austria keisrikotta. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia (1740-1780) ja keiser Joseph II (1780-1790. Ajalehti kontrollis range tsensuur ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid. Maria Theresia · Oli valgustusideoloogia veendunud vastane, eriti prantsuse valgustuse kirikuvastase sunnitluse pärast · Pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides · Teda kütkestas valitsemine · Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. · Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku. Kaunitz-Rietberg · Etendas tähtsat rolli riigivalitsemises, eriti välispoliitikas
kodumaise tööstuse · Panganduse ja arendamiseks) laenusüsteemi kolooniatesse või areng. laenati( nt Probleemiks suur konkurents, mille Venemaale) tagajärjel tekkisid monopolid. Üldistius: Suurriikidele oli iseloomulik uuenduste läbiviimine ( näiteks tehnoloogias, tööstuses ja mujal), sest see aitas kaasa riigi kiiremale arengule. Näiteks juurutas USA uut tehnoloogiat ning kasutas erinevaid mooduseid, tänu millele oli maailmas nr. 1. Pr seevastu jäi majanduslikust arengust maha, arvatavasti oma agraarse loomu poolest. SBR oli aga ikka vana siseseade ning kulud ületasid tulusid ning sellepärast jäi oma arengust maha. 2
Turutasakaal täieliku konkurentsi korral kujuneb nende mõjul: 1. Teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad 2. Majapidamiste sissetulekud 3. Ettevõtete ressursid 4. Kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused) 5. Toomisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia) Järgmine turutüüp MONOPOL AINULT ÜKS PAKKUJA. 100%. EKSPORTI JA IMPORTI EI OLE. MC=MR Ei ole väga huvitatud tootearendamisest. Monopolid tekivad, sest nt raudtee puhul, teistel on väga raske või väga kulukas turule siseneda, sest keegi ei hakka raudteed ju ehitama. Või siis on patendid, et teised lihtsalt ei saa toota, ja see monopol ise ka ei toota. Kolmas turutüüp: MONOPOLISTLIK KONKURENTS Toodetavad kaubad on mingil määral asenduskaubad. Mida rohkem asendatavad need on , seda suurem on konkurents. OLIGOPOL Pakkujaid vähemalt kaks Kaup peab olema sarnane.
lementidest on just investeeringute osa kõige ebastabiilsem. Omakorda investeeringu alllülidest pööratakse enim tähelepanu investeeringutele kaubavarudesse ja elamuehitusse. Majandusliku efektiivsuse langusperioodidel vähendavad ettevõtted kaubavarusid, tõusuperioodidel aga taastavad. (majandustsüklite põhiline tegur). Raha pakkumist– suurem raha hulk toob kaasa rahvatulu suurenemise või konkurentsi puudumist – liiga võimsad monopolid ja monopsonid takistavad palkade ja hindade reguleerimist nõudmise langusele Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kolm tähtsaimat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on igal juhul tunnistus majanduse madalseisust. Tõusuperioodidel aga kasvavad koos kogutoodanguga ka hinnad. Tsüklite ennustamiseks kasutatakse MAJANDUSE INDIKAATOREID- see on teatud muutuja, mille
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, ...
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse
Saksamaal süvenes killustatus, Prantsusmaa sai endale Elsassi, Rootsi Pommeri. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.sajandil koosnes parlament kahest kojast: 1)alamkoda, mille valisid valimisõiguslikud mehed 2)Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud eeskujuks Lääne tsivilisatsioonile ja tervele muule maailmale. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi suheteks oli maksude määramine, mida parlament pidas oma põhiõiguseks. Teiseks probleemiks olid monopolid, kellele andis õiguse kuningas, kuid ei jätnud kaupmeestele võimalust mitmetel aladel tegutseda. Parlament sekkus ka välispoliitikasse, kuid kuningale see ei meeldinud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigust, võeti vastu õiguste petitsioon, kus toonitati, et kedagi ei tohi sundida maksma makse, mida ei ole kinnitanud parlament. 1629 saatis Charles I parlamendi laiali. Ta hakkas taaselustama vanu makse. Sõja algul
Uus LD väidab et turg annab rohkem demokraatiat kuna ta võimaldab inimesi valida. Valiku vabadus on selles lähenemises üks olulisemaid inimese õigusi ning on inimese väärikus. Viimaseks, turg annab tarbijatele võimu tootjate üle (producers vs consumers). Heaoluriigis on aga võimu tasakaalutus kus bürokraatial (tootjatel) on liiga palju võimu ja inimestel on väike hääl suure bürokraatia vastu. 2.Heaoluriik on ebaefektiivne Heaoluriigis valitsevad suured monopolid, kelle käes on liiga palju võimu, seega inoovatsiooni ja efektiivsuse eelis ehk konkurents puudub. Kritiseeritakse rangelt bürokraatiat, selle pärast et see tegutseb ainult oma huvides ehk toodetakse süsteeme ja teenuseid mis vastavad rohkem bürokraatia huvidele kui inimeste vajadustele. Kolmaks, heaolriik on ebatõhus, kuna bürokraatia alati üritab kas või liiga palju varustada teesnustega (over-supply) või ebapiisavalt varustada
Siit küsimus.Kas firma peaks kasumi maksimeerimiseks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? Firma peaks tootma vähem TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et: Kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kogukulu on minimaalne MONOPOL Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: Tegu peab olema teenusega Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit Vale väide! Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et Eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum 2000(Õige, TP = TR TC =3600 (1000 + 30*20) = 3600 1600 = 2000)
Ø tootjaid on üks Ø toodang unikaalne Ø väga suured turule sisenemisbarjäärid Monopoli peamised tekkepõhjused on järgmised: Ø firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised On selge, et kui hüvisel pole asendushüviseid, siis on selle hüvise nõudlus mitteelastne, kuna tarbijatel pole võimalik hinna tõustes sellest hüvisest loobuda. Kuid loomulikult on monopolid pidevalt teiste tootjate surve all, kes meeleheitlikult üritavad mingeid asendushüviseid välja mõelda, et ka osa saada monopoolsetest kasumitest. Ø turule sisenemine on raskendatud nii legaalsete kui ka mittelegaalsete barjääride tõttu Legaalsed barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenuse pakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenuste
Kõrgete fikseeritud kuludega ja väga väikeste piirkuludega tööstus kipub monopoliseeruma. Turuliider teenib varanduse ; teisena tulija samuti, ülejäänud lähevad pankrotti. Konkurents osutub võimalikuks ainult järgmise põlvkonnatehnoloogiatele. Riik peaks tagama, et ei aeglustaks järgmise põlvkonna uuendusi. Monopolide võimet dikteerida hindu (diskrimineeriv hinnapoliitika) peetakse negatiivseks. Kuid monopolid võivad rakendada kõrgemaid hindu kõrgema elustandardiga riikides ja madalamaid vaesemates. Intellektuaalse omandi õiguste tugevdamine võib ohustada teaduslikku arutelu ja vähendada arengu efektiivsust ning hoida kaupade hinnad oluliselt kõrgemal kui nende piirkulud, tagades monopolidele suurkasumid. 16.EHITUSKULUD JA HIND 16.1.Üldine . Mis on ühele poolele tulu on teisele poolele kulu.
monopoli valikuvõimalused nende kombinatsioonidega. Legaalsed barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenuse pakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, stimuleerida leiutustegevust vms. Mittelegaalsed barjäärid tekitavad loomulikke monopole. Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteid madalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem firmat. Monopolid maksimeerivad oma kasumit põhimõtteliselt samal moel nagu firmad täieliku konkurentsi tingimustes. Kui MR > MC, siis on võimalik tootmismahtu suurendades kasumit suurendada. Punktis, kus MR = MC, on kasum maksimaalne. Erinevus seisneb selles, et kui täieliku konkurentsi tingimustes tegutsevate firmade nõudlus moodustas väikese osa turunõudlusest, siis monopoli nõudlus ongi turunõudlus (sest ta on ainuke firma).
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astme...
1900 oli 135,6 miljonit inimest, 1914 oli 175 miljonit inimest. Rahvaarvkasvas eelkõige sisserändega - itaallased Itaalia lõunaosast ja juudid Venemaa lääneosast. Kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid. Majandusliku poole pealt oli USA tõusnud juhtivaks tööstusmaaks. Teine oli Saksamaa. USA põhjus oli, et neil oli uus tehniline baas ning tohutud loodusrikkused (maavarad) ja pidevalt kasvav siseturg, sest rahvaarv kasvas pidevalt. Omased olid monopolid 80% töölistest töötas monopolides. Neid tunti eelkõige trusti nime all. 20 % oli väikeettevõtetes, mis ei olnud nii püsivad, aga kadunud väikeettevõtete asemel tekkisid uued, sest omanikud lootisid rikastuda. Sisepoliitikas võeti vastu seadu, mis olid suunatud trustide vastu. Seda tehti eriti Roosevelt'i ajal. Prooviti monopole tükeldada, aga tegelikult jäid omanikeks siiski üks perekond.
kallimalt pead armastust ostma kui keegi rohkem maksab oled nn kallimast ilma. Lojaalsust võib liigitada käitumuslikuks ja emotsionaalseks, need kaks mõistet teineteist ei välista. Käitumuslik lojaalsus võib olla sunnitud, inertne või funktsionaalne olenevalt lojaalsuse põhjustest; emotsionaalne lojaalsus afektiivne, konatiivne või aktiivne. Sunnitud lojaalsuse puhul peavad kliendid, isegi kui nad seda ei taha, leppima konkreetse ettevõtte või tootega näiteks loomulikud monopolid, turg, hinnaeelisele ülesehitatud esmatarbekaupade müügiketid, kasutatud riiete poed. Sunnitud lojaalsust saab luua ka väljumisbarjääridega kus pakkuja vahetamine on kliendile võimalikult raskeks ja kulukaks tehtud, sellisel juhul ei pruugi klient lojaalseks jääda. Väljumisbarjäärid: 1.Kliendi äriprotsesside integreerimine (Nt eri tarkvara lahendused) 2
tõtt omavahel h l eii konkureeri 5 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz M Monopol l Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna hinna. Loomulikud monopolid, kelle tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Microsoft, ... 6 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama.
· võimalus vabastada õppejõu tööaega · Eesti e-kursused ei pääse välismaisele teadustööks, õppematerjalide turule, odavad välismaised e- · osavõtt ülemaailmsest õppesüsteemist, Eestis kursused vallutavad Eesti e-õppematerjalide koostatud e-õppe kursuste rakendamine turu, välismaal, · tekivad e-õppematerjalide monopolid, loengute · Eesti riik jõuab taas juhtivate e-riikide hulka, tekstid ja muud õppematerjalid muutuvad · luua e-väitekirjade e-kaitsmise süsteem, kättesaamatuteks paberkandjal ja muutuvad · vähendada kulutusi seniste ülikoolide kättesaadavateks vaid ainekursuses osalejatele, praegustele hoonetele · õppejõududel tekivad publitseerimise
tarbija jaoks täiesti sarnased (ühetaolised) ja täielikult asendatavad teiste tootjate poolt valmistatutega. Sisenemisbarjäärid on (turukaitse)tõkked, mis takistavad uute ettevõtete tulekut turule (tootmisharru sisenemist). Monopolistliku konkurentsi turg, selle korral hoitakse lõpphinnad ja kulud tõenäoliselt madalamal kui monopoli korral, sest esimesel juhul on uutel ettevõtetel lihtsam tootmisharru siseneda. Samas saavad monopolid tõenäoliselt toota mastaabisäästu tingimustes ning seega teha suuremaid investeeringuid ning kulutusi uuringutele ja arengule. 17 Oligopol on turustruktuur, kus on väike arv müüjaid, kellest igaüks peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele, kus müüakse nii diferentseeritud kui homogeenset (standardiseeritud) toodangut,
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
Ettevõte, mis tegutseb sellises reguleeritud harus peab küsima luba kui soovib muuta hinda või vähendada toote kvaliteeti. Sellises tööstusharus ei saa uued pakkujad turule tulla. Tihti ei saa ka olemasolevad ettevõtted tootmist lõpetada ilma spetsiaalse loata. Enamus sedasi reguleeritavatest ettevõtetest on MAJANDUSTEADUSE ALUSED 41 loomulikud monopolid. Lisaks loomulikele monopolidele reguleeritakse sarnaselt ka selliseid riigile olulisi valdkondi nagu televisioon ja raadio ning raudteetransport. Joonis 8.2. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel VALITSUS Püüab mõjutada Arvestab olemasoleva
Puritaanlased tunti kaugelt ära: ta oli töökas, kitsi, ei talunud elurõõmu, kandis musta riietust ja lühikest soengut, mille järgi neid hakati hüüdma ümarpeadeks. 1.2 Ühiskondlik poliitilised teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendus Põhilise toetajaskonna moodustasid ohvitserid, kes soovisid poliitikas osaleda. 1647a. avaldati armee nimed konstitutsiooni projekt: · Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile · Kaotada monopolid · Sooviti südametunnistuse vabadust Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal
* uued tehnoloogiad ja tooted 16. Milles nähakse geenitehnoloogia ohte? * küsitav pikaajaline mõju tervisele – allergeenne mõju, AB resistentsuse levik * küsitav jälg ökoloogiliselt – resistentsete umbrohtude ja viiruste, putukate teke * eetilised küsimused * seoses herbitsiidiresistentsusega suurema koguse herbitsiidide kasutamine * reeglite kooskõlastamatus erinevates riikides * majanduslikud monopolid suurkorportasioonide näol 17. Geneetiline anomaalia Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud soovimatu kõrvalekalle normist (kas looma tervise või tõuliste omaduste osas). 18. Geneetiliste anomaaliate põhiliigitus (Wiesneri ja Willeri järgi) Kōrvalekalded tõulistes omadustes ja pärilikud patoloogiad. Pärilikud patoloogiad jagunevad pärilikud haigused ja geneetiline puudulikkus. Võib olla päritav või mittepäritav. 19
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Joonis 4 Nõutav kogus on erapiirkulu juures suurem – toodetakse rohkem sama hinna juures. Samas liigse tootmisega tekib liigne reostus. Ühiskondliku piirkulu juures peaks tootma vähem. 3. Puudulik konkurents – ühe inimese/ettevõtte kontroll mingi ressursi/teadmiste üle, teistel raske siseneda. Riik on tekitanud barjäärid, sest toetab teatud ettevõtteid (nt ravimitööstused) ja teadmised on riigi käes. Monopolid – poliitikad/seadused annavad mõnele firmale monopoli seisundi, mastaabisääst – tootmise laienemisega kaasnevad kahanevad keskmised kulud. Monopolistlik konkurents – turul palju firmasid, kes toodavad kõik natuke erinevaid tooteid. Loomulik monopol – erinevatest oskustest, teadmistest, ressurssidest tekkinud barjäärid teistele ettevõtetele. Avalik monopol – tegutseb kulud=tulud piiril, lähtub kodanike vajadustest.
20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimustel, kokkulepitud ajaks kasutada oma maad, sadamaid, ehitisi ja tööjõudu)
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
70% oma äri alustajatest USAs võtab selleks pangalaenu. Peruus oli ligipääs krediteerimisele võimalik vaid 10% üritajatele. De Soto juhitud reformi tagajärjel õnnestus legaliseerida üle miljoni mitteformaalse majapidamise. Oma töö tulemusi kirjeldas de Soto bestselleriks saanud raamatus «Teine tee» (1989). Selle idee on lihtne: ühiskonna jõukuse tagab legaalsete äride ja eraomanike rohkus. Millised jõud töötavad selle vastu? Neid on kolm: rahvusvahelised monopolid, mis näevad Kolmanda Maailma riikide elanikkonnas palgatöölisi ja kliente, mitte konkurente; teiseks, sotsialistlikult orienteeritud riigimajandus, mis kärbib eraomandit ja teeb omanike elu raskeks; kolmandaks, varimajandust kontrolliv organiseeritud kuritegevus. Nagu teistes regiooni maades, oli organiseeritud kuritegevus seotud relvastatud vastupanuliikumisega. Maffia ahistas talupoegi, kuid samas turustas nende kasvatatud narkootikume
Majanduse arengut kiirendas tehnika täiustamine. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus pööre laevaehituses. Aurulaevad tõrjusid välja puust purjelaevad. Ettevõtete liidud (kartell, sündikaat, trust, kontsern) Majanduses hakkasid juhtivat osa etendama suurettevõtted. Hakati koondama kapitali kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse.
ühtsus formaalselt püsima, näiliselt säilus ka ühtne seadusandlus, kuid sisuliselt oli jagunemine siiski lõplik. Jagunemise ajaks oli riigi idaosa tihedama asustusega kui lääneosa. Majanduslikult iseloomustasid riigi idaosa: 1. elav väliskaubandus 2. kõrgetasemeline käsitöö (eriti tekstiil-, klaas-, metallitoodete osa) 3. väikemaavalduse domineerimine Riik suutis säilitada tsentraliseeritud maksud, tollid, mitmesugused monopolid, millega tagas vahendid võitlusvõimelist laevastiku ja palgaarmee omamiseks. Antud tegurid tagasid riigi püsimise pidevates võitlustes germaanlaste ja slaavlastega. 1.2. 5. saj. etniline, religioosne ja sotsiaalne kriis 395-527 1. Justinianus I valitsemisaeg 527 565 Riigi esimene kõrgperiood oli Justinianus I valitsemisaeg, mil mõjukalt rääkis poliitikas kaasa ka tema abikaasa keisrinna Theodora. Keisri eemärgiks oli endise Rooma impeeriumi
dikteeritud rendilepingud C. Mõisniku tsiviilõiguslikku võimu vähendati mh 1696: - Tp õigus pöörduda riigivõimu poole ja rendimõisnik säilitas politseivõimu, aga ei olnud isandaõigusi. Majanduselu Rootsi ajal: linnad ja kaubandus Rootsi ajal · Rootsi majanduspoliitika oli merkantilistlik: - Kontrollimissoov ja monopolid ja manufaktuurid - Riigile olulised Baltikumi tollitulud · Rootsi ülemvõimu ajal ei asutatud uusi linnu: - Vanu alles 10: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare(Taani ajast) ja Valga(Poola ajast) · Täielikud linnaõigused säilitasid vaid Tallinn(1688: 12 000), Tartu,Narva ja Pärnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
