Test 1: täiuslik konkurents Question 1 Punktid: 1/1 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1
valdkonnas. Esiteks peab valitsus leevendama tulude ebavõrdsust. Selline on tänapäevane heaoluühiskonna seisukoht. Keegi jääb ikka turumajanduse hammasrataste vahele, keegi on alati vaene. Õhtumaine humaansusest kantud ideoloogia ei luba vaesest üle astuda. Teda tuleb abistada. Millisel määral, see on muidugi iseküsimus.Teiseks peab valitsus seisma hea selle eest, et konkurentsi oleks palju ja monopoli vähe. Monopol kontrollib tootmismahtu ja selle kaudu hinda. Enamasti lõpeb see sellega, et monopol müüb liiga vähe ja liiga kallilt. Eriti kehvasti on lood siis, kui monopol satub pakkuma elutähtsat kaupa, näiteks joogivesi või elekter. Konkurents surub hinna alla ja sunnib tarbijast hoolima. Kolmandaks valitsuse funktsiooniks on pakkuda nn üldkasulikke kaupu, nagu näiteks tänavavalgustus või välispoliitika. Nende tekitamisega turule jääb erasektor hätta.
Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas? Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup. Üht ja sama ei saa kasutada kahe erineva toote tootmiseks. Tuleb valida üks. 6
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
kogukulu on minimaalne MONOPOL Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: Tegu peab olema teenusega Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit Vale väide! Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et Eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum 2000(Õige, TP = TR TC =3600 (1000 + 30*20) = 3600 1600 = 2000) Kui võrrelda monopoli ja täielikult konkureerivat firmat (TKF), millel on ühesugused kulud, siis pika perioodi tasakaalupunktis monopoli: p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, kas siis oleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem? Vale väide
4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik majandusse, millised on riigi motiivid. monopolide kontrollimine, sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist, otsene rahaline toetus, väliskaubanduslikud tõkked 9.) Ühishüvis -tarbija jaoks tasuta -hüvis ammendumatu -tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda -tarbimist ei saa välistada -tarbijate hulk pole tähtis -mererand,majakas,valgusfoor,TV,raadio,tänavavalgustus,korrakaitse,julgeolek,linnapark Erahüvis
elukohta vahetama, kui sealses piirkonnas uut töökohta ei leidu. 8) Milline on Eesti majandus? Eesti on avatud segamajandus - puuduvad piiravad kaitsetollid. Samas on Eesti majandus väike ja arenev, sõltudes paljuski teistest riikidest. Näiteks pole võimalik kõike toodetud kaupa Eestis müüa, kui puuduksid sidemed teiste riikidega, ei saaks paljud ettevõtted toimida ning inimestel poleks tööd. 9) Mis on monopol? Monopol - tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte, konkurents puudub, tootja valitseb hinda. 10) Selgita, mis vahe on omahinnal ja müügihinnal. Omahind väljendub kauba tootmiseks tehtud kulutustes: materjal, tehtud töö, maksud. Müügihind sõltub aga turul valitsevast olukorrast: nõudmine-pakkumine, konkurents ja ostujõud.
Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Riiklikult reguleeritav hind paneb valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene loobuda ei saa, näiteks elekter Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna ning millel puudub asenduskaup Loomulik monopool kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri invest. Ja selle
valdkondadesse kus on puudused ja mis on hädavajalik. Ma arvan, et turumajandus on kasulik majandusele, kuna just see arendabki majandust, kuna kui kõik tahavad erineda oma toote poolest, et see müüks siis just areng toimubki ja nagu sissejuhatuses sai öeldud, et kui arengut ei toimu siis majandus seisab. Kui riigis on turumajandus siis tuleb kindlasti jälgida, et ei tekiks monopoli, see on püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Kui monopol tekib võib tekkida riigis olukord, et majandus hakkab hoopis pidurdama edendamise asemel. Et seda ei tekiks on vaja riikliku kontrolli riigis toimuva üle, mis on minu arvates ka õige tegu, sest kui kontrolli poleks siis võib monopole kõikjal tekkida ja see muudaks majanduse kaootiliseks ja see ei pidurdaks enam vaid seisaks. Kõige suuremaks majanduse pidurdavaks teguriks pean mina aga meie negatiivset välismajanduse bilanssi. Me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et
omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·. Turule sisenemine on peaaegu võimatu ja sealt lahkumine väga raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·. Turul on vähe osalejaid ·. Toodang on diferentseeritud või ühesugune ·. Turule tulek on raske kuna konkurendid on tugevad ·. Toimub ränk konkurents nii hinna kui koha eest turul (http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/turg_noudlus_pakkumine) KÕLVATU KONKURENTS
Puhtinimlikul tasandil vaadates pole laenamises midagi halba miks mitte osta teenust järelmaksuga, kui seda pakutakse. Turumajanduse puhul mitte ükski riigiministeerium ei otsusta kui palju, mis tegumoega või mis värvi särke ja pluuse tuleks toota, riik võib sekkuda majanduse arengusse piiratult ning sellega säilib majanduse vabadus. Igal tootel on oma turuhind, on ka tooteid millel on riiklikult reguleeritav hind ehk see on hind, mille kehtestab valitsus produktidele, mida pakub monopol. Monopol on firma või asutus, mis pakub toodet mida rahvas on kohustatud ostma. Turumajanduse puhul on kõigil - üksikisikul või ettevõttel, võimalus ise otsustada, kas üldse hakata särke ja pluuse tootma ning müüma. Väga oluline on kauba pakkujale see, et milline on toote omahind ning millise müügihinna saab ta müüjana sellele tootele panna. Selleks, et teenida kasumit peab olema müügihind omahinnast kõrgem. Kui ostjal ja
Turumajandus Mis on turg? • Turg on koht, kus kohtuvad teenuseid ja kaupu pakkuvad inimesed ja neid nõudvad inimesed Näiteks turg, laat. • Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. • Turg kui majandussüsteem • Turumajandus on majanduselu korraldamise viis, Peamised turuga seostuvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents • Turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasum. NÕUDJA • Kõik, kes turult midagi ostavad, on NÕUDJAD. Nende ostusoovid kokku moodustavad TURUNÕUDLUSE. Nõudjate ostusoovi mõjutavad elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressursid ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib kõrgendatud nõudlus. ! Too näide, milline kaup on hetkel moes. PAKKUJA • Pakkuja on kauba tootjad ja müüjad. •...
Selle tulemusena saavad kütusetootjad rohkem kasumit. Kartellide moodustamine on keelatud kuid siiski sõlmitakse kartellilepinguid. Üheks tuntumaks rahvusvaheliseks kartelliks on naftat eksportivate riikide kartell OPEC. 4 Monopol Sellist turustruktuuri, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja nimetatakse monopoliks. Täielik monopol on tänapäeval üsna haruldane. Üsna harvad on ka juhud, kus monopolil õnnestub oma turul pikka aega tegutseda. Siiski on olukordi, kus monopolid on kujunenud praegusaja turumajanduse tingimustes. Nad toimivad seaduse kaitse all ning üsna tõhusalt. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid. Monopoli tunnused: · Turul on üks müüja ehk üks hüvise pakkuja ning firma ongi nagu üks terve tootmisharu. · Pakutavale hüvisele asendus kaubad puudvad
e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %) Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse: e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus % Kaupade pakkumist loetakse elastseks siis, kui pakutava koguse suurus reageerib oluliselt hinna muutustele. Kaupade pakkumist loetakse mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele. LOENG 7 - Täieliku konkurentsi turg ja monopol Täieliku konkurentsi turg: 1. Kõik tooteühikud on identsed sõltumata tootjast. Homogeensed. 2. Ostjate ja müüjate arv on suur. Keegi ei mõjuta turuhinda. 3. Ostjad ja müüjad peavad täielikult tundma turgu. 4. Firmad peavad toodangut valmistama üldkasutatava tehnoloogiaga ja täielikult mobiilsete ressurssidega. 5. Majandusharusse sisenemine ja sealt väljumine peaks olema lihtne ja odav. 6. Firmad taotlevad kasumi maksimeerimist, tarbijad aga kasulikkuse maksimeerimist.
Bilanss: raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Kasumiaruanne: kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul Kasum: Kasum = TULU KULU Amortisatsioon: kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks Kahjum: tekib siis, kui ettevõtte kulud ületavad tulud. 10. Konkurents, konkurentsivormid, täelik ja monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol, oligopson, monopson, kartelli kokkulepped, hinnavõitja, turustruktuurid (4N), konkurentsiseadus, riigiabi, konkurentsi mõiste, turguvalitsev ettevõtte, loomulik monopol, kõlvatu konkurents. Konkurents: majanduslik võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja toodete ostmisel ja müügil. Täielik ja monopolistlik konkurents: täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes
- Võrreldes piirkulu ja piirtulu ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab - Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda - Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Konkurents - Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents - Turustruktuur määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad (täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol) Turustruktuuride tunnused Müüjate arv turul; müüjate poolt pakutava hüvise omapära; uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: - On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; - On palju ostjaid; - Puuduvad turule sisenemise barjäärid; - Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle;
b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline, c) uutele tulijatele takistusi ei tehta, d) hindu mõjutada ei saa. Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid, hind on nii madal kui võimalik. 2. Monopol: a) ettevõtjaid üks, b) kaup ainulaadne, c) uutele tulijatele suured takistused, d) mõju hinnale suur. Turule tulijaid takistatakse juriidiliste piirangutega, valitsuse litsentsidega, patendi määramise ja mastaabisäästu määramisega. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mis tekib siis, kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid üks ettevõte. Näiteks Eesti Energia.
omandada. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud , tuntakse turutasakaaluna. Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise- pakkumise põhjal. Tegelikult esineb täielikku konkurentsi nüüdisühiskonnas harva. Monopol on turuvorm, kus on müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam (pikka aega oli Eestis selleks Eesti Energia). Turumajanduse efektiivsus: nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus tootmisressursse kasutatakse efektiivselt vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused ehk turutõrked täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva
Q, kus Mc=MR. · Monopoli MR ja P ei ole võrdsed · Monopolil MR ja P ei ole võrdsed · Monopolil võib kasumit maximeeriv kogus jääda samaks (MC ja MR lõikepunkt), kuigi D-kõver on nihkunud. · Joonisel 9.5 punkt A, opt. Kogus Qe, erinevad hinnad- pe ja p1e · Optimaalsel kogusel võib ollla mitu hinda seega koguse ja hinna vahel ei ole kindlat seost ning monopolil ei ole pakkumiskõverat ehk kõverat, mis esitaks seda kogust, mida monopol sooviks igal kindlal hinnatasemel pakkuda. Pikkk periood ja kasumi max · Monopolil ei ole pikalja lühi per suuri erinnevusi, sest ka pikal perioodil on turukaitsetõkked ja majkasum säilib. · Pik per eesmärk leida kasumit max Q kui on kasum lühiper võib pikal per Q suurendada · Kui on lühiper kahjum võib pikal per olukord paraneda, kui kulud alanevad. Pikal per kahjumiga töötada ei saa. 4. Monopol ja ressursside jaotus · Joonis 9
vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus. Monopol on kahjulik · ei huvitu tehnika arengust · Kallis tarbijale halb · Vähendab kogust, tõstab hinda · Suurendab tööpuudust Loomulikud monopolid
Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm Mastaabisääst-1 suur ettevõte saab pakkuda kaupa odavamalt kui 2. 3. Loomulik monopol Monopoli eriliik ja tekib siis kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid 1 ettevõte( Eesti Energia)
Produktiivsus tuleneb sellest, et tootmisel kasutatakse ressursside kõige efektiivsemat komb-i. ressursijaotuslik e Pareto efektiivsus- heaolu on max, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajalei väheneks teise heaolu. Tagatud kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud. Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle
1. TÖÖTURU TEOORIA 1. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d
44. Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad a) kahaneva mastaabiefekti tõttu; b) kahanevate tulude tõttu; c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 45. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4
Maisikasvatus. tehtavad reformid. Hinnakontroll, rubla ümberlükkamatus, eraomandi välistamine ja valitsuse monopol enamiku tootmisvahendite osas. Nõukogude liidu lagunemine aastal 1991. Majandus Ikalduse tõttu osteti vilja sisse, elu Üritati kasutusele võtta lääne Käsumajandus - eraomandi
Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned (4 punkti) Madalaim võimalik hind turul Konkurents stimuleerib tootmise effektiivsust (maksimeeritud tootmismaht, nomineeritud tootmiskulu) Toote reklaamil pole mõtet (homogeenne produkt)
Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase. Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest.
Oligopool turgu iseloomustab väike arv vastastikkuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele.Kontroll hinna üle on arvesatatav (auto,õlu). Monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, eksisteerivad turule sisenemise barjäärid, üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt või kui puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel (telefon,gaas,vesi). Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui trul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet
iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides. Ühed keskenduvad erilistele teenusetele, teised rõhutavad paremaid
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad
11. PEATÜKK. Kuidas ettevõtted konkureerivad? Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal
väiksem ja väiksem tegelt ÕIGE *on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota täiendavat kogust (moodles õige) 44. Asendamise piirmäär mõõdab *tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu tegelt ÕIGE *kahe kauba hindade suhet (moodles õige) Arvestustest 4.1 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7
Firma peab otsustama, kas jätkab tootmist või lõpetab. Firma saab palgad ära maksta ja materjalid ära osta tootmiseks. Pakkumiskõver Tasuvuspunkt hind on täpselt nii kõrge, et katab ära keskmise kulu. Nullmajanduskasum pikal perioodil ei saa firma majanduskasumit. Pikal perioodil ei saa mitte ükski täieliku konkurentsituru firma töötada kahjumiga. Kui ei saa majanduskasumit, siis on nullmajanduskasum. LOENG 7. MITTETÄIELIK KONKURENTS 1. Monopol Hüvised toodab ja pakub üks pakkuja. Ehk siis üksainus pakkuja mingil turul. Samas see üksainus olemine on suhteline näiteks ühes linnas olev monopol ei pruugi olla enam maakonna piires monopol. Monopoli tekkepõhjuseid võib olla mitmeid. Mastaabiökonoomia tekib madal keskmine kulu. Kui mingi firma on suutnud enda kätte järjest haarata osasid ja turu vallutanud ning oma keskmise kulu suutnud madalaks ajada, siis tekib ka turule
turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis – hüvis, mida saab
· Otsesed kulud tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks · Hinnavõtja üksiktarbija või tootja, kes peab leppima olemasoleva turuhinnaga ning kes ise turuhinda mõjutada ei suuda. · Homogeenne kaup kaup, mis on alati ühesugune · Piirtulu ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu · Täielik konkurents ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada · Monopol üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu · Loomulik monopol- esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma · Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid
Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne- a) Monopol peabtootmist täiustama rohkem kui mis tahes teine firma-N b) Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima- N c) Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind-P d) Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid- P e) Maksude tasu Eestis on liiga kõrge- N f) Valitsus peaks vanurite küttekulusid subsideerima- N Mis suguse veaga on tegemist
müüjaid, kaubad on identsed, informatsioon on täielik ning soovijatele on tagatud vaba sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili). Monopol konkurentsivorm, kus turul on vaid üks müüja. Turul on ainult üks ettevõte, monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema, turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist (veevarustus, elekter). Oligopoolne konkurents konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Turul on vähe osalejaid, toodang on erinev või ühesugune, turule tulen on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad, toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul (arvutid, teras, bensiin). Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll
Ilma tõhusate piiranguteta, mis uued ettevõtted turust eemal hoiab, poleks olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks olulist mõtet. Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Loomulike monopolide näiteks on elektri ja veevarustusettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang sedavõrd suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hindu miinimumini. Patent kui monopol See annab uue toote leiutajale kuni 20 aastaks eraomaniku õigused. Nt müüa või ära anda oma ,,intellektuaalse omandi õigust" Autoriõigused ja kaubamärgid Patendiameti kaudu annab riik originaalsete kirjatööde ja kunstiteoste autoritele autoriõiguse- ainuõiguse müüa või paljundada oma töid. Autoriõigus on eriline monopol, mis kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma. Kaubamärk on eriline kujund, nimi või sümbol, mis tähistab toodet, teenust või firmat
Nõudjad on kõik need, kes turult miodag ostavad. Nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Omahind on hind, mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind on oma hinnast kõrgem ning kannab kasumit. Müügihind sõltub nõudmisest ja pakkumisesr, konkurentsi tugevusest ja ostujõust. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult ostetakse ja müüakse. Teist tüüpi hind on riiklikult reguleeritav hind. Selle kehtestab valitsus, pakub monopol ja tarbimisest inimene loobuda ei saa (elekter). Asenduskaup asendame apelsiinid õuntega. Täienduskaup vorstivõileib võita. Ostujõu nõudlis on nõudlus mis on rahaga tagatud. Ühe teguri mõju vähenedes tõuseb teise oma. Turutasakaal on olukord, kus nüudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustatud. Täielik konkurents on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad nõudmise-pakkumise põhjal
toodang on diferentseeritud pikal perioodil märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuudvad 21. Kuidas turu omadused (info levik, firmade suurus ja mastaabisääst, toodangu laad, barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud? Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,... 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks? Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle. 23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus
Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat).
a. Maksab töötasu mis on võrdne MRP b. Võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud c. Tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu d. Vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu 18. Kui tööandja on monopson, siis: a. Töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed b. Siis ta peab olema monopol ka kaubaturul c. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal d. Töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgemal 19. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. Asendusressursi pakkumise elastsusest b. Nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse c. Ressursi pakkumisest d. Ressursihinnast 20. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: a
Turumajandus Toomas Rüütel 9.a klass 2014 Mõned mõisted... Konkurents- Turg- Omahind- Turuhind- Turutasakaal- Monopol- Turutõrked- Mis on turumajandus? Turumajandus on majandussüsteem, mis kasutab turge kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Turumajandust nimetatakse ka kapitalismiks ja vaba ettevõtluseks. Turumajandust iseloomustab... Majandusvabadus Konkurents Hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. Millega reguleeritakse turgu? Peamiselt reguleeritakse turgu seaduste ja määrustega. Äritegevuse litsentsimine Lisaks peab riik lahendama ka turutõrkeid. Ühishüvis ja erahüvis Ühishüvis on sotsiaalset väärtust omav kaupvõi teeus, mida jaotatakse tasuta ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Erahüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse turu...
........................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad.
võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse seda. Traditsioonid ja kombed omavad olulist rolli (Aafrika ja Aasia) Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik diktatuuririikidele. Poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi poolt. Põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Defitsiit on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. Konkurents puudub. (Nõukogude Liit) Turumajanduse majandussüsteemi olulisim joon on vabadus. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Sellist olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad ehk konkureerivad,
tunnusest: 4 ettevõtete arv ettevõtete poolt pakutava kauba või teenuse eripära uute ettevõtete võimalused turule sisenemiseks ettevõtete võime mõjutada hindu Ülaltoodud tunnustest tulenevalt eristatakse nelja põhilist konkurentsivormi: täielik (täiuslik) konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, (täiuslik) monopol. Ettevõtete Uute Ettevõtete poolt ettevõtete Ettevõtete arv pakutava võimalused võime Näited
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
siseneda, sest märkimisväärsed barjäärid puuduvad oligopol-väike arv firmasid sõltuvad teineteisest vastastikku, iga muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest
Vaatamata majanduse elavnemisele ei suutnud Norra oma elanikkonnale elatist kindlustada, kuigi Norra oli Taani riigi provints. Väga paljud noored lahkusid Norrast, suundudes Taani, Inglismaale või Madalmaadesse. Norra 18.sajandil 1760. aastal algas Norras rahvusteadvuse tõus, mida oli märgatavalt näha. Hakkasid ilmuma ajalehed ning nõuti oma panka ja ülikooli. 1780. aasta Taani reformid puudutasid ka Norrat. 1788. aastal kaotati taani kaupmeeste viljakaubanduse monopol. Ametnike kohale määrati eelkõige Norras sündinud mehi. Hakkas valmima pinnas iseseisvumisele. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Interneti allikas Miksike Google pildid TÄNAN KUULAMAST!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
