lindistatakse ainult argivestlust. 3) Keelesisesed faktorid: sõna välde, silpide arv, järgnev segment, koht lauses, kõne tempo, vormi rõhutamine. 18. SITUATSIOON, KASUTUSKONTEKST, KÕNELEJA EESMÄRGID Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas.
- näost-näkku suhtlemine, on piiritletud nii ajas kui ruumis - Vahendatud suhtlus ehk tehnoloogia kasutamist suhtluseks paber, elektri ja elektroonika põhiselt töötavad vahendid (nt telefonitsi suhtlemine), ületab aja ja ruumi piire - Vahendatud poolsuhtlemine teatud tüüpi sotsiaalne suhtlus meedia vahendusel, ületab aja ja ruumi piirid. Kui eelmised eelkõige dialoogid, siis antud suhtlus pigem monoloog. Eelnevast loetelust lähtudes hakkab üha enam domineerima kolmas suhtlustüüp ning muudab tasakaalu avaliku ja eraelu vahel. 50. kuidas massimeedia ja sellega kaasnev kommunikatsioon mõjutab majandust? Tarbimist? 51. Kuidas mõjutab sõnumi sisu ja ülesehitust seda vahendav meedium? Nt kas sõnumi sisu ja ülesehitus (nt sõnastus) võib muutuda sellest, kas anname oma teate edasi näost-näkku, e- maili või muul teel? 52. kultuuri materiaalne komponent? Tarbimine?
8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Tegemist on siiski kulminatsiooniga. Nora pinged aina paisuvad ja paisuvad, samal ajal Torvaldi lubadused teevad seda sama ka. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa, tegelt erakordne proosa lauseehitus- see oli esimest korda kui kasutati niimodi keelt näidendis. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatud on emotsioone, vaatuste alguses muidugi rekvisiidid. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Dialoog- Nora vaatenurgast 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Kodu- nukumaja ehk koht kus inimesed peavad käituma nii nagu peremees soosib Krogstad ja Linde- Muutuste tooja, vaesematest klassidest Allkirjad- Bürokraadiale mida Ibsen ei toeta 13. Autori sõnum Henrik Ibseni sõnum on väga selge ja lihtne, inimesi tuleb kohelda
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
areng vastab tegevuse arengule ja tegelaskujudele), kasutades kontrastiprintsiipi (karjuste-nümfide maailm, Päike allmaailm, pimedus) ning seda ka pillitämbrite abil süvendades (flöödid, keelpillid madalad puhkpillid, regaal=puu- orel). Ooperi ülesehitus on sümmeetriline, I ja V vaatuse tegevuspaik on sama. Ooper on selgelt liigendatud, selleks aitavad kaasa madrigalistiilis, tantsulised koorid. Ooperi keskpunkt on III vaatus ja Orpheuse monoloog (pöördumine Charoni poole) ,,Possente spirto", mis ühtlasi on ka laulukunsti ülistus. Monoloog koosneb salmidest, mida eraldavad orkestri ritornellid (ritornell tagasipöörduv, korduv muusikaline materjal; orkestri vahelõigud barokk-kontsertides või ooperites). Võiksime O. monoloogi nimetada ka aariaks (seda nimetust iseenesest veel ei eksisteerinud). Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal
mõistmisest, vaja on aru saada partneri mõttest ja kavatsustest. Monoloog on hargnenud kõne, mida genereerib üks isik. Produtseeritud sidus tekst koosneb ühest või mitmest ütlusest (mõtestatud lauserühmast). Mahukad kirjalikud tekstid koosnevad paljudest väidetest, mille hulk pole piiratud. Monoloogid on otstarbekas rühmitada suulisteks ja kirjalikeks. Mõlemates kasutatakse omakorda erinevaid semantiliste seoste liike: ahelseost ja paralleelseost. Dialoogiga võrreldes vajab monoloog olulisemalt enam planeerimist, mõtete järjestamist ja seostamist, terminite määratlemist. Kasutatavad laused on keerulisemad, reguleerimist vajab sõnavalik hoidumaks liigsetest kordustest. Kuigi suulises monoloogis kasutatakse ka paralingvistilisi vahendeid, on nende osakaal oluliselt väiksem, kirjalikus monoloogis aga puuduvad hoopis. Kirjaliku teksti genereerimisel on keelevahendite valik täielikult teadlik, kogu tegevus tahtlik. Kui selline oskus pole veel kujunenud, on
Analüüsib kehalist apekti tekstiga suhtlemisel. Jouissance - ekstaatiline seisus. Kirjeldab võimalusi, kuidas tekstist füüsilist naudingut saada. Bahtin - Venemaa autor. Keskne küsimus: kuidas on võimalik millestki aru saada. Loodusteadus - seotud kindla teadmisega, tõestatav- istina Vaimuteadus - seotud inimestest arusaamisega - pravda Me teame asju aga saame aru inimesest. Tähendust ei ole võimalik teksti analüüsides fikseerida, see sõltub ajast ja kohast. Tähenduse loomine on monoloog, aga kultuur on dialoogiline. Kirjandusteos on kommunikatsioon. Inimteadus koosneb märkidest, mis on pörit avaramast kultuurikontekstist. Sõna tähendus on sõna kasutajaga osteses seoses. Sõnadel on mälu, neil on ajalugu, need on olnud varasemas tähenduses. Iga tekst hakkab alles lugemise käigus tööle, toimub vestlus tekstiga. Kokkuleppe otsimine oma pagasis kuuluva ja tekstiga. Ühiskond soovib fikseerida tähendusi nii, et kõik sõnad tähendaksid ainult ühte asja - monoglossia.
Üldtunnustatud juhised põhiteksti kirjutamiseks: 1) Rõhutage peamist ideed. 2) Tooge selgelt välja toote asukoht n-ö omaduste ruumis, valige selgelt üks tarbijakategooria, kellele sõnum suunata. 3) Rõhutage olulisemat kasu või eelist, mis tarbijat ootab. 4) Hoidke margi või brändi või isiku nimi esiplaanil ja rõhutage seda. 5) Toetage kuuldavat / loetavat nähtavaga. Tüüpilisemad tekstiliigid: 1) Otseütlev tekst. 2) Tekst-jutustus. 3) Dialoog / monoloog. 4) Pildiallkirja-tekst. 5) Efektile toetuv tekst. Huumorit kui võtet ei tohiks kasutada finantsreklaamis, kindlustusfirmade reklaamis ning inimese tõsiste haigustega seonduvas reklaamis. Telereklaamis on töövariandi nimetuseks storyboard (stsenaarium / album) - kujutab endast rida piltidest ja kaadridest, mis seatakse vastavusse tekstiosaga nii, nagu see reaalajas reklaami lõplikus variandis peaks olema. Reklaamid võivad apelleerida kas ratsionaalsete või emotsionaalsete isiksuse
Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. · Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga · Samuti ei suuda arvestada pööratavust Lapseea egotsentrism · Egotsentrism maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel. · Egotsentriline on ka laste keel olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism · Animism elu omistamine elututele objektidele. · Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. · Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. · Ka animism viitab egotsentrilisusele võimetus teha vahet psühholoogilise ja füüsilise maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust.
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
hüpnotiseerivad ja alati pettust tekkitavad, sest veel ei ole tal olnud õnne ja rõõmu erinevate etappide tagajärgedena. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Enamasti on kirjeldatud loodus tseene ja neid väga põhjalikult tuues alati näiteid siis inimeste argipäeva elust. Nagu näiteks muru niidud olid rahulikud kui pööningud kuumal suve päeval. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja vormis. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Viide piiblile leiab peatükist 4 kus mustlane pettmise mesiter Sander Mitrovski kutsub oma nasite enda külejeluuks „ Eit mu kallis küljeluu, anna ohjad ja piits!“ Viin on usalduse ja sõpruse sümbol, seda jagavad kõik, nii noored kui vanad, vaesed ja rikkad. Maanteed sümboliseerivad inimkonna veresooni. 13
Kui Faust jôuab Margareta juurde vangikongi, on hilja, midagi ei saa muuta, Margareta pihib Faustile oma muret, ei süüdista milleski ja läheb vastu surmale pääsmisele. Faust ütleb endale. "Mu sünnihetk, ole neetud!" II osa lk.185 Wagner on saanud homunkuluse lk.247 Helena olemus lk.262 Euphorion, eufooria=unistuse kütke lk.266 Helena lahkub lk309 Faust leiab elumôtte vôitluses loodusega ja töös, hakkab vete stiihia vastu, hakkab viljakandvat maad rahvale tegema. lk. 310 Fausti monoloog: "...vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte vôitma peab ...oh, ülev hetk, mu elu ilusaim..." Teises ilma kohtub Margaretaga Probleemid Millega ôigustada Fausti eksimusi Kuidas môista M. ütlust. Olen vaim, kes kôike eitab kes Mef. tegelikult on, miks on tema olemasolu vajalik Maavaimu seletus elu olemusest Fausti seletus jumalast Missugused kaks elufilosoofiat on vastandatud F. ja Wagneri kaudu. Faust purustab Margareta maailma, on sellel Ôigustust?
Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni – võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga Samuti ei suuda arvestada pööratavus Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel Nt: kolme mäe katse Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism Animism – elu omistamine elututele objektidele. Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. Eelkooliealised lapsed usuvad, et tegevus on elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub
Ta astus eliitkaardiväe ratsaväkke. Õppis ratsaväe koolis ja elas kahepalgelist elu. Seetõttu ei avaldanud ta midagi, aga kavandas uusi teoseid. Loomingusse suhtus erakordse rangusega ja hoidis pikka aega loomingut trükis avaldamast. 1837 otsustas kirjandusse astuda ja avaldada luuletus Puskini ajakirjas, aga Puskin suri ja see oli talle suureks sokiks. Tema luuletust "Poeedi surm" ei trükitud, kuid käsikirjas levis see ülikiiresti. Vihane erutatud monoloog, milles ta süüdistas Puskini vaenlasi (tema otseseid ja kaudseid mõrtsukaid). Lermontov arreteeridi ning viidi üle tegevväkke Kaukaasiasse. Sõjategevusest võttis lühikest aega osa. Tänu vanaemale pöördus tagasi Peterburgi vana elu juurde. Kirjandus hakkas aga üha suuremat osa elust võtma ja sõbrunes kutseliste kirjanikega ning sai tuntuks. 1840 pidas ta duelli Prantsuse saadiku pojaga, siis läks Kaukaasiasse, kus ta hakkas käsutama luureüksusi. Talle ei meeldinud sõda
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Enne vestluse alustamist kõrvalda kõik segavad faktorid. Keskendu kliendile Alati tutvusta ennast ja teemat, millest soovid vestelda Küsi, kas helistad sobival ajal ja vestluspartner saab Sinuga vestelda Kõneta partnerit nimepidi, et muuta vestlus personaalsemaks Elav ja meloodiline hääl elavdab vestlust Tee end arusaadavaks selge diktsiooniga, ära kiirusta Dialoogini viivad aktiivne kuulamine ja suunavad küsimused Partneri vastupanuvõimet vähendab monoloog. Ütle 4-5 teemakohast lauset Piinlikkus hõlbustab mõistmist ja suurendab valmisolekut kuulamiseks Komplitseeritud küsimuste korral lepi kõne aeg eelnevalt kokku 51 Korda üle olulised faktid ja kokkulepped Kui tunnete, et vestlus on ummikusse jooksnud, siis vaidluse vältimiseks lepi kokku uue kõne aeg Tee kõne ajal märkmeid Tähtsad kokkulepped fikseeri täiendavalt kirjalikult 3.3 Kliendi vajaduste selgitamine
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Tähendab rolli mängimine osutub tingimuseks inimese partnerluses iseendaga sisekommunikatsioonis. Kuid see ei ole veel kõik. Pidev suhtlemine, millega me oleme harjunud imikueast alates annab vilumuse vastu võtta partneri rolli, mälus ladestuvad teiste rollid. Mõelda või rääkida iseendaga võib ka sellisel moel: mina, ühes oma individuaalsetest rollidest, pöördun enese poole, kuid teise rollis. Kõik see nõuab sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner.
järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) sisemonoloog vt monoloog. siseriim vt riim. situatsioonikoomika olukorrakoomika. Koomikavõte, mis põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse. Näiteks klassikaline mehest naiseks riietumise stseen Juhan Kunderi (18521888) külakomöödias "Kroonu onu". "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest
olendeid (Konnad, Linnud) või isikustatud nähtusi (Pilved) Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad) Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud Vana komöödia struktuur Proloog - tegelase monoloog või dialoog Parodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor tuli ning koori tuleku laul Agoon (peategelaste sõnasõda) Parabaas (kr parabasis `kõrvaleastumine'): näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias) Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga
Tüüpiline proosa, laused on pikkad, leidub 20.sajandi algsest murrangut ja laenu mida enam ei kasutata nii tihti nagu arst on enamasti teoses tohthe, ja paljud r ning e'd on vahetatud laisalt ä-ga. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Filosoofiat ja maailmavaateid kirjeldati päris tihti ja rohkesti, Jürka, Antsu ja Kirikuõpetaja vahel toimub mitmeid dialooge kõik pühendatud õndsaks saamise filosoofia , tõe ja omakasupüüdlikuse umber. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja jutustav vorm. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Töö kui lunastuse asetaja, sest Jürka ega ka siis ta naine ei uskunud lunastusse. Põrgupõhja ja ümbritsevad alad ning selle inimesed kui sümbol terve Eesti jaoks. Kaval Ants selles oleks siis kas Saksa või Vene ebaõiglane ülemvõim, Jürka aga
Omakorda tähenduse vahendamine väliskõnes. Mõte kui tervik peab jõudma semantika tasandidel ja semantikast lähtuvalt peab otsima keelevahendid. PSL kirjeldab neid oppe, mida inimene kõneldes sooritab: motiiv ja kavatsus pole PSL probleemid otseselt, vaid psühholoogia oma rohkem. Aga vahendid on PSL probleem küll. KÕNELOOME TEOORIA JA MUDELID Kõneloome teooria - kõneloome üldine skeem, msi realiseeritakse paljude mudelite kujul. Spontanne monoloog ("täielik skeem") dialoogi vastusrepliik (redutserunud skeem). Kõneloome mudelite liigid: *Tasandilised : etapid on vastavuses keeletasanditega. Sõnatähendused vormid artikuleemid. *tsüklilised : kõneloome etapid ei ole üheselt seostatud keeletasanditega. Süvastruktuue muuteopid pindstruktuur foneetiline alus. *integreeritud mudelid: loomeprotsesssi tsüklid seostatakse võimalike keeletasanditega. Nt mõtte liigendamise variandid: -mittevebraalne kood -verbaalne kood -segakood
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
“(p.381) 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Pigem kulminatsioon- Leemetit kruvitakse läbi lähedaste surmade ja süüdistuste, sõimude tasapisi selleni kuni tahe tappamaile on temas kindlustatud ja moment õige, et koos lendava vanaisaga tappatalgud alustada. 9. Autori keel ja lauseehitus Humoorikas, huvitavad kirjeldused, pikkas laused ehk tüüpiline proosa 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Minavorm. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Pühja Konn võib vabalt olla sümbol endisele Eesti mentalittediel selles suhtes kuidas on kasulik olla muutustele kiiretsi kohanev, miski millel puudub ellistused , optiline lahingu situatsioon ja eluala nagu on Põhja konnal, kes võib maal roomata, õhus lennata ning vees ujuda
mitte tenorile.. Uudne Verdi nõue lauljatele - kui vaja, tuleb laulda "inetult", kähistada. Kohati on numbrid ühendunud suureks stseeniks (I v.: Macbeth valmistab leedi Macbethi õhutusel ette kuningas Duncani tapmist, kuninga tapmine (lava taga), Macbethi hingeseisund pärast seda esimest mõrva, leedi Macbeth ei lase Macbethil tunda süütunnet). Orkestrivahendite varasemast mitmekesisem käsitlus (Macbethi monoloog mainitud stseenis). 20 1849 "Luisa Miller" (Schilleri draama "Salakavalus ja armastus" järgi) - üleminekuteos järgmisesse perioodi. Ainestikuvalikul on Verdi pöördunud kolmanda seisuse poole, tegelased pole kuningad või väejuhid või Piiblitegelased, vaid "tavalised inimesed". Luisa Miller on sõduri tütar, kes armastab krahvi poega. II loomeperiood ~1850-1870
kujutamisviisi, mis talle hiljem kuulsuse tõid. 1880-1888 kirjutas ta humoorikaid ja satiirilisi novelle. Need olid küll lõbusad ja teravmeelsed, kuid elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks. Tsehhov kirjutas nn väikestest inimestest ehk väikekodanlusest. Nende ,,väikeste inimeste" põhitunnus on inimväärikuse puudumine ja lömitamine endast kõrgemate ees. Tsehhovi novelle iseloomustab: a) Romaanilik mahutavus b) Sündmustiku teisejärgulisus c) Tähtsad monoloog ja dialoog d) Sümbolid looduskirjeldustes e) Keel on ökonoomne f) Hilisemates novellides jääb põhikonflikt lahendamata Mõned tuntumad novellid: ,,Paks ja peenike", ,,Kameeleon", ,,Palat nr.6", ,,Inimene vutlaris". Kirjutas jutustuse ,,Daam koerakesega", mis räägib nn kuurordiromaanist. Tuntumad näidendid on ,,Kajakas", ,,Onu Vanja" iroonia ja kurbus andekate inimeste üle, kes ei suuda leida oma elu eesmärke, ,,Kolm õde", mida peetakse näitekirjanduse tippteoseks.
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
aastad), V (,, Tagasiminek resignatsiooni"; 20ndad-30ndad aastad, Vargamäe). Pärast kirjutas romaanid ,,Elu ja armastus" (Rudolf ja Irma), ,,Ma armastasin sakslast" (Oskar ja Eerika), ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (Kaval-Ants, Lisete, teenija Juula, Jürka; mütoloogiline realism). Näidend ,,Kuningal on külm". Romaan Tõlkinud Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", Wilde ,,Dorian Gray portree". Tammsaarele on omased pikad laused, sisene monoloog ja tagasitulek samale teemale. ,,Tõde ja õigus" : Romaani keskmeks on Vargamäe. Romaan algab äsja abiellunud Kõõda ja Andrese minekuga üles Varamäele, oma vastostetud talu poole. See algus on kui ühe uue maailma algus, Krõõt ja Andres jätavad mõlemad maha senise elu ja alustavad uut. Romaani esimene köide lõpeb samuti teekonnaga väljamäest üles, aga aastakümneid hiljem. Teose esimene ja viies osa annavad edasi eesti talupoja maailmakäsitlust
mingis kihis filosoofilise otsingu lugu. Kõik kihid õpetajakujuga põimuvad. Autobiograafilised kihid võõras kultuuris ei avane. Raskepärast ja aeglast jutustamist palju. "Silm. Hector" tuntumad. "Silm" on rohkem tekst, mida võiks fantasy kirjandusega seostada. Lugu, mis algab realistlikust plaanist ja siis hakatakse reaalsust ära nihutama. Avanevad kihid ja muinasjutuloogika järgi. Mingit tegemist müstiliste ilmutustega. "Hector" on monoloog, päevikulaadne pihtimus. See pole "Isale" sarnane, aga intelligentne koer sissepiiratud majas. 8 Esseistlik proosa - teatav esseistlikus kõigis näidetes olemas. Klassikalisemad ja mitte alati klassikalised juhtumid (ilmsemad juhtumid) kus esseed võtavad suuremad osad. Tulevad juhtkujundid. Üks varasemaid ja tähelepanuäratavaid tekste "Jää ja Titanic"
"Värvide teooria" (1810) valgus ja vaim on figureerivad mõisted "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1795) enda eluga seotud, usuline, esteetiline ja eetiline humaansus. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829) eelmise järg, kus Wilhelm saab arstiks. "LääneIda diivan" Goethe parim luulekogu. Faust : Esimene osa valmis 1808, 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusestF. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1
Ta oli kolmekordne Nobeli preemia kandidaat. Tal oli suvekodu Hiiumaal Kassaris. Oli suure lugemusega gümnasist, kes osales paljudel kõnevõistlustel. Ta valiti ka Riigikokku. 1993 astus omal soovil Riigikogust välja. Kross on maetud Metsakalmistule. Kross on oma tegelaste puhul nii prokurör kui advokaat (süüdistab ja kaitseb). Iseloomulik ajaloolistele romaanidele. Rasked valikud, kompromissid. Ärkamisaega käsitleb kolmes teoses. „Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R.Jakobsoni artiklite avaldamisest keeldus). Tagantjärele selgunud, et selle eest maksti. Leidis praktilisi seletusi, muidu oleks tulnud Postimees sulgeda. „Taevakivi“ kujutab Otto W. Masingu ja KR.J. Petersoni kujuteldavat kohtumist. Tegu põlvkondade vahelise konfliktiga, Masing alalhoidlik, Peterson trotslik idealist. „Kolmandad mäed“ Johann Köleri sisemonoloog. Esteetika ja eetika teemal
näiteks ohvriga otseselt seotud paigas. Luues ohvrist kujutluspilti, valmistu talle andma hävitavat lööki moel, mis sulle endale enim sobib. Selleks sobivad alljärgnevad moodused: a. nõelte või naelte torkamine vaenlast kujutavasse nukku; nukk võib olla valmistatud riidest, vahast, puust, mõnest juurviljast vm, b. vaenlase hävingut kujutava pildi joonistamine, c. vaenlase hävingu kirjalik kirjeldamine d. detailne monoloog, milles kirjeldad, kuidas sa oma vaenlast hävitad, mis temaga juhtub jne e. kõigi eelkirjeldatud meetodite kombineerimine Intensiivsus, kalkuleeritud viha ja põlgus peavad olema selle tseremoonia lahutamatud osad ning ei tohi teha mingit katset seda katkestada enne kui paisutatud energia on maagi tuntavalt ära kurnanud. Kui selline kurnatus saabub, asu järgima 11. järku. 11. (a) Kui palved on eelnevalt kirjalikult pärgamendile kirjutatud, loeb preester need
igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemäääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti lüürikas, näidates teed XX sajandisse. Faust : Esimene osa valmis 1808, 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusestF. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel
k. töötlemiseks/mitte võõrk. Vestluse stiil Keel →sümbolid ja nende-vahelised seosed • Väikelaste kõne on algselt iseendale suunatud • Sõnade tähendus on kokkuleppeline → sõna = “sümbol” nt.sõnaga sidrun seostub visuaalne – kollektiivne monoloog: lapse jutus vähe või mitte üldse seost teise lapse öelduga kujutlus, mitte konkreetne sidrun – vanemaks saades- vestlus hakkab rohkem seostuma teiste laste poolt öelduga • Metafoor- tajume midagi, mida vahetult meeltega ei registreeri, semiootiline e.sümbolitega • Jutu ulatus suureneb oluliselt eelkoolieas vahendatud taju (..pea pulki täis.., jänes põues…) – 3.a
on tõlgitav loogilisse vormi, mis lubab katsetada nende loogilist kehtivust". Loogika ei ole mitteloogikutele eesmärk omaette, vaid on abivahend tulemusliku verbaalse kommunikatsiooni toimumiseks. Üksikisik võib muidugi ka iseennast milleski veenda või millegi üle omaette arutledes selgusele jõuda ning sellekski on loogika vajalik. Ent sagedamini on kõne eesmärk ikkagi teiste isikute mõjutamine; tavaliselt on kõne ikkagi dialoog, mitte monoloog. Dialoogina saab käsitleda ka olukordi, kus kuulajaid-lugejaid- vastuvõtjaid on mitu, ning olukordi, kus monoloog siiski leiab mõistmisvõimelise adressaadi. Loogika kui õpetus (või teadus) püüab kätte näidata, millised arutlused on vastavuses kehtivate loogiliste vormidega ja millised mitte. Sellist loogikat on alates I. Kantist nimetatud formaalseks loogikaks, hiljem on seda nimetatud ka sümbolloogikaks, sest formaalset loogikat on võimalik kirja panna sümbolite abil, nt G
hakkama, kui müsteerium ära jääb! Nüüd aga, kus etendus käis, ei hoolinud sellest enam keegi. Ja ometi oli see alanud nii üksmeelse käteplaginaga! Võta kinni seda igavest rahva soosingu tõusu ja mõõna! Ja peaaegu oleks paleefoogti seersandid äsjt oksa tõmmatud! Mida kõike poleks Gringoire valmis olnud ära andma, et uuesti läbi elada seda magusat silmapilku! 2 3 Ometi lõppes viimaks uksehoidja tüütu monoloog. Kõik olid juba päral. Gringoire hingas kergemalt. Näitlejad jätkasid vapralt oma mängu. Järsku aga tõuseb meister Coppenole, see sukakuduja, püsti, ja Gringoire peab kuulma, kuidas ta keset üldist tähelepanu peab järgmise jõleda kõne: «Mu härrad Pariisi kodanikud ja aadlikud! Jumala ' Karikakar on prantsuse keeles marguerite. 42 eest, ma ei tea, mis me siin õieti teeme. Seal nurgas tellingutel näen ma mehi, kes tahavad nähtavasti üksteist kolkida
näidendis PALKONISTSEEN!! Romeo . . . . . . . . . . mr. GARRICK Juha . . . . . . . . . . . . mr. KEAN S Kõigi näiteseltskonna jõudude koostegevusel! Uued kostüümid, uus lavastus, uued dekoratsioonid! TEISEKS: Jube, meisterlik ja verd tarduma panev MÕÕGAVÕITLUS Richard III-ndast! Richard III ..... . . . . . . . mr. GARRICK Richmond . . . . . . . . . mr. KEAN Pealeselle: (erilise soovi peale) Hamleti surematu monoloog!! Kannab ette kuulus Kean! 300 õhtut ühtejärge Pariisis ette kantud! Ainult täna Stitul, [edasilükkamatute etteastete parast Euroopas! Pääsetähtede hind 25 tsenti, lastele ja teenijatele 10 tsenti. Siis luusisime mööda linna. Kauplused ja majad olid enamasti vanad logisevad ja pragunevad plankhooned, mida iial polnud värvitud, nad seisid kolm või neli jalga maapinnast kõrgemal -- postidel, et vesi nendeni ei ulatuks, kui jõgi üle kallaste tuleb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
