rikastab inimese maailmavaadet. Kõnelus on sarnane sõprusega, sest see jätab inimesele oma jälje ning ka kõneluses püütakse üles ehitada sõprusega sarnast ühtekuuluvust ja teineteisemõistmist. 5) Pedagoogilist kõnelust iseloomustab väga hästi võimetus kõneluseks: suur kuulajaskond teeb võimatuks intiimse ühtekuuluvustunde tekkimise. Õpetaja näeb oma kohustusena rääkida võimalikult palju ja hästi, kuid ta unustab selle, et monoloog ei ole kõnelus ning teineteisemõistmise tekkimiseks peaksid mõlemad kõnelusest osavõtjad oma arvamust avaldama. See aga pole suure kuulajaskonna puhul võimalik, sest siis ei tekki intiimsust. 6) Läbirääkimise eesmärk seisneb mingi kokkuleppeni jõudmises ning selles osalevate isikute peamine ülesanne on veenda teisi selle kokkuleppe vajaduses ning oma seisukohtade ainuõigsuses ja vajalikkuses. Seejuures
kura - vasak piparmündilõhnaga kristalne aine kuraditosin - arv 13 mess - suur laat (nt raamatumess) kurjam - paharet metroo - allmaaraudtee kurseeriv - kindlal liinil sõitev miljard - 1000 miljonit ehk 1 000 000 000 kuväär - kirjaümbrik modernne - moodne, ajakohane kvaliteet - omaduste kogum monoloog - ühe inimese kõne kviitung - tähik, allkirjaga kirjalik tõend raha montöör - monteerija (elukutse), üksikosadest vm andmise ja saamise kohta kokkupanija, paigaldaja kõuts - isane kass moonakas - mõisa põllutööline käimad- jalanõud morsk - pikkade ülakihvadega veeloom, käkruma - kortsu minema merihobu
· tegevus areneb · kangelastes tuuakse esile tegelaste välimuse, kulminatsiooni suunas vaid kõige olulisemad käitumise, tundmuste, · lõpeb puändiga iseloomujooned zestide, hääletooni, lavalise valm õpetliku sisuga · üksikasjadel tavaliselt ei liikumise, lavakujunduse mõistuluuletus või jutt peatuta vm kohta. · tegelasteks enamasti ·sageli kasutatakse monoloog kirjandusteose loomad, kes kujutavad kahekõnet tegelase minavormis inimesi · Friedrich Schiller üksikkõne kas juuresolijale · naeruvääristatakse ,,Kinnas", Marie Under või omaette; tegelase pikem inimeste ja ühiskonna ,,Merilehmad" omaette arutlus, milles ta pahesid poeem lüroeepika zanr, väljendab oma tundeid ja · koosneb kahest osast : 1
Shakespeare tragöödiad kokkuvõttes: suurimaks paheks kasuahnus, mis viib hukatusenim kaitseb mõtte-, tunde- ja valikuvabadust. Kaks eraldiseisvat draamateost on ,,Talve muinasjutt" ja ,,Torm" - reaalsus ja fantaasia segunevad, autor viib lugeja unistusteriiki. Shakespeare on üks olulisemaid renessansi kirjanduse austajaid, kelle jaoks humaansus on ääretult oluline. Probleemid mõjuvad kaasaegsena, olenemata ajastust. Hamleti monoloog (faktidega põhjendus) 1. Miks püstitab selle küsimuse? 2. Miks jõuab sellisele lahendusele? Moliere 1622-1673 Klassitsism Kujuneb välja 17. sajandil. Kunstis paralleelselt barokiga. Võtab selgelt eeskuju antiigist. Olemuselt reeglipärane, nõuab vormitäiust, täpsust, kunstis oluline sümmeetria, arhitektuur peab olema puhaste, selgete joontega, range
Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks, kuna domineeris ainult tema lõputu monoloog. Hitler oli määratud 5 aastaks vangi, koos teiste natsionaal-sotsialistidega 1924 a. Münchenis , kuid eeskujuliku käitumise tõttu mõisteti ta pärast kaheksakuist karistusaja kandmist vabaks. Selle aja jooksul arendas ta teoreetilise plaane selle riigi rajamiseks, mille juhiks ta tulevikus sai. Kaaslased tõlgendasid seda siis pigem suurushullustusena ega võtnud arutlusi eriti tõsiselt. Ometi viis Hitler 8-9 aasta pärast planeeritu ellu.
62) Teos, kus peategelane võiks kogu maailma naisi armastada ja neile valetada? Inimtüüp Euroopas. 63) Teos, kus peategelane kirjutab oma sõbrale Wilhelmile; suur armastus Charlotte vastu; traagilise lõpuga peategelane sooritab enesetapu. 64) Teos, milles osalejad põgenesid katku eest ja jutustasid satiirilisi jutte kirikuteenritest ja vaimuliku seisuse paljastamisest? 65) Mis teosest pärineb renessansiaja kuulsaim monoloog? 66) Schilleri teos; kuulus õunastseeni poolest ; draama Sveitsi mägikantonite võitluisest ülemvõimu vastu XIII sajandil. 67) ,,Inimeste põlv on nii paha, et isegi kurat ei taha kiusata." Kelle sõnad need on? Mis teosest ja kes on selle autor? 68) ,,Selle sinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." Kes seda ütles? Mis teosest see pärit on ja kes on selle autor?
Draamakõne on korrastatum kui argine. Dialoog on tihedalt tegevusega seotud, tema areng on sihipärane, üleminekud kunstiliselt motiveeritud. Dialoog viib tegevust edasi. Kõne draamas erineb teatri kõnest: draama kõne on kirjalik, teatri oma suuline. Näidend ei saagi päriselt suulist kõnet jälgida, aga üritatakse spontaansuse mõju saavutada. Näidendil on 2 tekstikihti: põhitekst ehk dialoog või monoloog ja sekundaartekstid. · Dialoog kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi alus on olukord, kus tegelastel on eri info või vaatepunkt, nii et tekib kõnelemiseks vajadus. Nõuab nii ühendavat kui eristavat kõnet. Dialoog on seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega ei saa analüüsida tegelastest ja olukorrast eraldiseisvana. Dialoog on tähtsaim karakteriseerimisvahend kõne loob tegelase ja tegelane loob kõne. Kahekõne sõltub tegelaste
.. - sidusad ...................................................... puudu · Teema-reema liigendus ehk aktuaalne - sõnajärg, rõhk Mõttelünk- mõni ei suuda täita. Näiteks on pildid ja siis kahe järjestikuse pildi vahel on suur erinevus (nt pall ei ole vees- pall vees) Tekstide rühmitamine · Kõnevormi järgi: suuline vs kirjalik tekst (vt erinevusi) · Kõnetegevuses osalejad: monoloog vs dialoog · Tekstis väljendava info funktsiooni järgi; kirjeldav, jutustav, arutlev, spetsiifiline. Erinevaid tekste tuleb eraldi õpetada!! Dialoog kui tekst. KOPEERI TEKST SLAIDILT! ... suhtlemise kõige levinum vorm, voorude vahetamine. Lapsi peab õpetama küsima, küsimustele õigesti vastama. Ei tohi ainult küsimus-vastus dialoogi teha. · Initsiatiivsed ütlused · vastusrepliiglid · suhtlemist jätkavad ütlused. ..... Dialoog kui diskursus
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
Mul on rõõm sind hea tervise juures näha. Tere tulemast, head sõbrad. Oi, vana sõber, missuguse puhma sa oled endale ette kasvatanud pärast seda, kui ma sind viimati nägin. Hakkad Taanimaal habemesse kargama või mis? Meistrid, olge tervitatud. Ja nüüd nagu prantslaste treenitud pistrikud lööme küüned taha kõigele, mis silma hakkab. Las hoobilt kõlada üks monoloog. Anna meile pisut aimu oma andeist. Esita üks kirglik monoloog. TEINE NÄITLEJA: Milline monoloog, mu lahke prints? HAMLET: Sa esitasid mulle kord ühe monoloogi. Seda näidendit ei mängitud mitte kunagi või kui mängiti, siis mitte üle ühe korra, sest nagu ma mäletan, see ei meeldinud hulkadele, rahva jaoks oli see liig hõrk roog. Mulle meeldis sealt üle kõige üks monoloog Aenease jutustus
Richard Wagner (1813-1883) Lapsepõlv: Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud peale tema sündi, suri ta isa tüüfusesse. Peale seda hakkas ta ema koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga, kellega ta hiljem ka abiellus. 1814. aastal kolis Richardi ema koos lastega mehe juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu. 1821. aastal suri Richardi kasuisa. Haridus: 1820. aastal astus Richard pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ja sai sealt oma ladina keele õpetajalt mõningast klaveriõpetust. Peale kasuisa surma pandi Richard Dresdeni Kreuzschulesse. Sealsete õpingute eest tasus ta kasuisa vend. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1831. aasta asus Wagner õppima muusikat Leip...
sigineb jutt Faustist, sellest rahutust heitlejast, rahuldamatult otsisklevast geeniusest. Issand usub Faustisse, teades, et ta leiab tõe, sest: „et kuigi pime tung veab inimest, hing ikka aimab, ihkab õiget rada.“ Selle usu inimesse hülgab Mefistofeles. Inimene olevat armetu ori, kes suutvat ainult roomata tolmus ja põrmus. Tema pahed, tema võimetus alistada enesele oma kirgi, määravad ta igavesele kannatusele ja eksimisele. Säärane on Mefistofelese arvamus. 3. Fausti monoloog „Öö“. Mis võib olla teadlase pettumuse põhjuseks? Faust on kaua aastaid andunud teadusele. Ta on tark ja õpetatud. Õpilasi voolab kaugeist maist tema juurde. Kuulsus tema laialdastest teadmistest on ulatunud kõikjale. Ja ometi on Faust tusane ning pettunud. Põhjuseks on teadmine, et tema üks tunneb oma teadmiste hinda. Doktor arvab, et võrrelduna avastamata loodussaladuste ääretu merega on nad (tema teadmised) tühised
Epiloog. Intertekstuaalsed ehk tekstide-vahelised seosed. Bahtin seostab intertekstuaalsuse dialoogi ja heteroglossiaga. Dialoog on võõra kõne peegeldus suulises või kirjalikus tekstis kahehäälne kõne. Bahtini jaoks on igasugune kirjalik kõne sügaval suulises kõnes juurdunud. Ka kahehäälses kõnes tegutsevad kaks häält koos ja on teineteise olemasolust teadlikud. See, et partnerid tunnevad teineteist ja ootavad teineteise repliiki, määrab ära dialoogi struktuuri. Igasugune monoloog on dialoogi vorm, dialoogilisus on aga peidetud. Kuid ka monoloogis on iga sõna kahehäälne ja moodustab repliigi nähtamatu vestluskaaslase lausele. Iga tekst on vastus teisele tekstile. Bahtini dialoogi-mõiste võttis kasutusele Julia Kristewa 1969.a ,,Semiotike. Uurimusi semianalüüsist". Asendas dialoogi mõiste intertekstuaalsuse mõistega. Tekst kujuneb tsiteerimise protsessis. Eristab fenoteksti ja genoteksti. Hiljem kasutab neid R. Barthes paarina teos/tekst
Skolastik õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil) Boethius oli viimane roomlane ja esimene skolastik. Loeng 27.09.2012 1933 Adolf Hitler tuli võimule Anselm (1033 -1109) Sündis Aostas , Itaalias. Anselm oli benediktlaste ordu abt ( mungakloostri ülem). Inglismaal Canterburys oli peapiiskop 1093 1109 aastani. ( Kunigate William II ja Henry I ajal). ,,Mõistuslikusele püüdleva usu meetod" Peateosed: · Monoloog · Vestlus · Miks Jumal sai inimeseks. Ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus meie peas on kujutlus, idee täiuslikkusest, aga kui täiuslikke inimesi, asju pole olemas, siis kust tekkis see kujutlus meie pähe? Anselm arvab, et täiuslik Jumal ons selle pannud meie pähe. Platoni mõju Anselmile : asjad on ideede maailma koopiad. Nominalist (nominalism): peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiks. Vastand on realistid
Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Teema ise on konfliktne # 4 astmega minooris, mis viib dominanti ja saadetakse timpani tremologa. Sellele teemale on kirjutatud 32 variatsiooni. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahms oli suurepärane pianist, kuid vanemas eas ei esitanud solistina teiste heliloojate teoseid. Tal oli haruldane MÄLU. Kontsertidele ei võtnud ta noote kaasa.
4. Milliste Inglise kuningate ajal oli Anselm Canterbury peapiiskop? V: William II ja Henry I 5. Miks veetis Anselm enamiku oma Canterbury peapiiskopi ametiajast Mandri- Euroopas? V: kuna Anselmi arvates pidi kirik rohkem sõltuma Rooma paavstist ja vähem Inglise kuningast, mis loomulikult viimastele ei meeldinud 6. Millist meetodit rakendas Anselm oma filosoofilistes teostes? V: ,,mõistuslikusele püüdleva usu" meetodit 7. Nimeta kolm Anselmi peateost? V: Monologion ehk Monoloog, Proslogion ehk Vestlus, Cur Deus Homo ehk Miks Jumal sai inimeseks 8. Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus? V: see et inimese peas on olemas kujutlus täiuslikust olendist, mis tõestab Jumala olemist sest kuidas see teadmine muidu inimese pähe on tulnud, kui täiuslik olend pole seda sinna pannud 9. Millise kreeka filosoofi arvamust, et asjad on ideede maailma koopiad, tunnistab ka Anselm? V: Platoni 10
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
kirikuraamatus. Kuid siiski ta palub tänulikult Leenalt õigust külas käia kui külm hakkab või lausa ise uuesti Kaukale kolida. Kellad löövad, lugu lõppeb ning laps Pärnil süles võttab ka Leenalt käest kinni ning nad embavad. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa vorm. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatud on enamasti uute tseenide atmosfääri ja sisustust ning tegelaste tundeid. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja vormis. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Teoses on (ja ma olen kuulnud, et teised õpilased nõustuvad) raske leida sümboleid siiski ma arvan, et olen suutnud mõned kummalise välja pigistada. Esimene sümbol on alkohol. Teose esimese vaatuses pakub Mogri-Märt pojale viina kes ei võtta, hiljem neljandas vaatuses sureb ta piirituse pudeli plahavatuse
-Põrgu on must -Puhastustuli on erkroheline -Paradiis on täis valgust =Nooruk näeb und, kus läheb läbi metsa =Vastu tulevad kolm kiskjat, lõvi (vägivald), hunt (reetlikkus) ja panter (himurus) =Tuleb Vergilius, kellest saab nooruki saatja põrgus =Uhkus, kadedus, kitsidus, liiderlikkus, viha, laiskus, prassimine 2. Jutustada üks Boccaccio novell Pilet 11 Boccaccio elu ja looming, ,,Dekameron"; Hamleti monoloog 1. Boccaccio elu ja looming, ,,Dekameron" 1313 1375 Alguses rõõmus, elu lõpus kibestunud paduusklik Sündis Pariisis =Oli vallaslaps, aga isa hoolis temast =Viidi Firenzesse, isa lapsendas ta =Õppis kaupmehe ametit ja õigusteadust -Jälestas õigusteadust =Sõltus raha osas isast, kuuletus talle Kui ta oli 14, saadeti ta Napolisse =1327 1340 =Õnnelik aeg =Oli kuninga sõber
mitme kilomeetri sügavusele ning tema raamatutel on omapärane omadus kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Need raamatud teevad inimese paremaks. 8.2. Minu nägemus teosest Reaalsetel sündmustel on romaanis väike koht, pigem viib autor lugeja tegelase teadvusesse, tema mõtete ja tunnete maailma, näitab läbi tegelaste silmade sündumsi, toimuvat nii mineviku meenutamisel kui ka hetkel sündivat, tegelase sisearutlus, monoloog iseendaga. Aitab Mmõista kõrvalt inimesi oma tegude taga, tähtsal kohal on inimese sees toimuv. Kui midagi ette heita siis võibolla seda, et ma ei tunne kindlat süzeed, pole tegevust mis oleks järjekindel ja mõned lahendused jääksid nagu leidmata. Kuigi tegelikult juhtub nii mõndagi, lihtsalt need ei toimu kiiresti. Tuletorn peaks omama teoses kindlat sümbolit. Mina leiaks seoseid tuletorn, kui valgusemärk, mis sulatab
Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–! Seda ma Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta tasun, mis ma täna sinu suust pidin kuulma, oota, kassipoeg! Kuidas ma võrku vean, aga? monoloog - Kui ta mitte nii sõimuväärt ilus ei oleks, küll ma tegelase temaga nõu leiaksin? Aga mul ei täi teda sisekõne, mõnele teisele jätta. Sa ei TAHA mind, tavaolukorras paikene? No siis võtan ma sind sinu tahtmata! oma peas Aga ma võtan sinu nõnda või nõnda. (Akna
ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks, kuna domineeris ainult tema lõputu monoloog. Hitler oli määratud 5 aastaks vangi, koos teiste natsionaal-sotsialistidega 1924 a. Münchenis , kuid eeskujuliku käitumise tõttu mõisteti ta pärast kaheksakuist karistusaja kandmist vabaks. Selle aja jooksul arendas ta teoreetilise plaane selle riigi rajamiseks, mille juhiks ta tulevikus sai. Kaaslased tõlgendasid seda siis pigem suurushullustusena ega võtnud arutlusi eriti tõsiselt. Ometi viis Hitler 8-9 aasta pärast planeeritu ellu.
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell. Tekst paberil Peategelane noor arst, kes arvab, et tema naine teda petab, tahab teada, kas on nii. Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid. Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud.
tuttavad, füüsiline olukord: kas ollakse suletud ehk kodus, neutraalsed ehk kohvikus või avatud ehk tööl. Avalik avatud kõrvalistele isikutele.institutsionaalne üks isik on institutsiooni esindaja. vahetu ja vahendatud suhtlus vahetu suhtluse puhul partnerid vaatavad silma ning on võimalik vahetu tagasiside.vahendatud suhtluse puhul kasutatakse meediumi või pole võimalik vahetu tagasiside. Probleemiks on telefonisuhtlus. dialoog ja monoloog probleemiks suhtluses osalemise ja teksti loomise piir ehk tagasiside probleem. suhtlejate põhieesmärk- informeerimine ja suhtlemine ise. Wallace Chafe 4 stiili tekste, argine suuline kõne lõunalaua vestlusest, ametlik suuline kõne loengutes, argine kirjalik tekst erakirjades, ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Ideeüksus ja lause kõne ja kiri erinevad selle poolest, milliste üksustena neid toodetakse: kirjas lause, kõnes ideeüksus
lihtsalt seisab ja räägib, jutule kaasneb alati mingi tegevus või taustategevus. Kas siis rääkija ise või keegi teised tegelased, kes taustal askeldavad, illustreerivad rääkimist, luues tegevusega juurde sümboleid ning alltekste. Eriti vahvad olid 2 kõrvalosa muulastest õpilased, sakslane Riiast Alo Kõrve esituses ja grusiin Mart Kolditsa esituses. Isegi kui lavastuses olid mõned sellised stseenid, kui näiliselt mitte midagi ei toimunud, kui peeti maha mõni hästi pikk monoloog, mida natuke igav oleks kuulata olnud, oli neid kahte lahe vaadata. Kuidas nad arusaamatute nägudega istuvad, sest ei saa mitte sõnagi aru, miks koolidirektor paugub või miks mõni õpetaja nende peale karjub. Siis nad istusid ja üritasid teiste õpilaste nägudest välja lugeda, mis meeleolu parajasti klassiruumis valitseb. Seda kõike vaadata oli tõeliselt koomiline, nii et terve õhtu oleks saanud suurepäraselt sisustatud ka ainult Kõrve ja
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
Mõistatuse olemus. jutustus, Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, komöödia, seletab oma sõnadega eepose ja dramaatika tunnused. Eepose ja jutustuse tunnused. kõnekäänd, jutustuse, valmi ja ballaadi ning Seiklusromaani tunnused. Robinsonaadi ja utoopia lüürika, komöödia olemust; tunnused. monoloog, Luule vorm: värss, stroof. Piltluule. motiiv, Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi olemus. muinasjutt, Komöödia tunnused. Dramaatika mõisted: muistend, monoloog, dialoog, remark, repliik. mõistatus,
Släng ehk zargoon, homonüümide teadmine, paus, intonatsioon, laused olgu lühikesed, grammatika reeglid. Kõne ilmekus metafoorid, võrdlused, hellitussõnad. Kõne mõjusus tähtis advokaadil, pastoril, õpetajal. KÕNE Sisekõne Väliskõne suuline kirjalik monoloog dialoog Võimed Võimed on isiksuse omadus, millest sõltub tegevuse edukus. Võimed on sünnipäraste algmetega. Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik).
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
· Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143) Andrese Monoloog: Võidelda või mitte võidelda selles seisneb dilemma Mis oleks üllam südames taluda See alandus, mille kaotus tooks, või, tõstes kilbile elu, viimne uni vastu võtta? heidelda, võidelda muud midagi, sest nõnda pääseteed otsides kaoks sarvik, põrgu, ja juudas kes meie üle võimust tahavad võtta. Siis tuleks paradiis, mida igavesti ihkan! Vabadus... ELU Jah elu... Ent mis on ta hind? Põlvkondade ja inimtüüpide vahelised erimeelsused:
suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine toimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi.
26. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. 27. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28
Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud. Nõustamine sai alguse pedagoogikast. Hiljem kujuneb eraldi alaks
iseseisevalt peab mõtlema ja mitte nii ema mõjusfääris olema käsib Astridil ema juurde joosta rahu ja kaastunde pärast, sest tütar armastab mõlemaid. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline romaani laused. Palju on kõrgtasemelisi väljendeid mis jäävad vahest arusaamatuks lugejale. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatakse peamiselt inimeste siseseid monolooge, mõtteid ja tundeid ning suhet Martini ja Isebelle vahel 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Minavormis ehk Martini Justuse vaatenurgast on lugu kajastatud. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Sümboleid on arvatavasti psühholoogilises romaanis palju, kuid romaani arusaamise raskuses ja meele segaduses on raske neid tuvastada. Siiski punnitan ma mõned väljad. Üks kindel sümbol mis mulle silma jäi on püksid. Täpsemalt just nende tegelaste
26. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. 27. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28
Kui ta sõnastab mõtte endale veel ausaadavamaks ja jätab selle meelde. 13.Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt?Kommunikatsioonis peab osalema aktiivselt, sest nii on kindel et mõlemad saavad kommunikatsioonist maksimaalselt kasu- kuulaja saab aru, rääkija edastab enda sõnumi teistele arusaadavalt. Kui üks osapool on osavõtmatu ja loid siis on see rääkija monoloog ja mitte mingit suhtlust tegelikult ei toimu. 14.Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja sorteerida välja muu. Selleks me kasutame kahte sorti filtreid: füsioloogilised (meie võime vastu võtta infot on piiratud) ja psühholoogilised(ootused ja eelarvamused info suhtes). 15.Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine?Me võtame
Nõnda tuligi 1503. aastal Leonardole telimus maalida "Anghiari lahing" (1504-06, hävinud, säilinud üksnes koopiad) Firenze raekoja uue saali seinale. Mees oli juba viiekümne ühe aastane ja raha oli vaja, nii võttis ta töö vastu. Ta sai ulualuse ja kõik vajalikud tarbed. Roomas maalib Leonardo oma viimase suure pildi. Keegi ei tellinud seda temalt ega saanud ega ostnud seda endale tema eluajal. Küllap on see pilt vana mehe monoloog iseendaga. Pimeduses on nähtav pooleldi paljas inimene, raske on mõista, kas see on mees või naine, ta ainult kutsub endaga kaasa ja proovib mähida vaatajat enda saladusse. Parem käsi sihib ülemist maali serva, vasak käsi on rinnal, hoiab käes risti ja samuti sihib maali serva poole. Temas on ilus, füüsilist meelelisust ja hingepuhtust, aga ka tundmatut nähtust ja müsteeriumit kõike, mis Leonardot eluajal on ahvatlenud. Kujutatut on "Ristija Johannest" (1513-16,
Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. . Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni võrreldakse osi osadega, mitte aga osi tervikuga. Samuti ei suuda arvestada pööratavust Lapseea egotsentrism- maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel. Nt kolme mäe katsed. Egotsentriline on ka lapse keel pigem monoloog. Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. ANIMISM- elu omistamine elututele objektidele, kuni 10 eluaastani. -> egotsentrilisus : võimetus teha vahet füüsilise ja psühholoogilise maailma vahel. Võimelised eristada näivust ja tegelikkust. Eelkoolilapsed, et iga nähtus on hingestatud
Kõne mehhanismid kõnelemist juhib aju suurte poolkerade koor. Vasakpoolkera juhib eelkõige kõne sisulisemat külge, parem on valdavalt tegev hääle modulatsiooni, tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes. Nendeks on : kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator. Kõne liigid - sisemine, välimine: suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Sisemine kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. On suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu
Kõne mehhanismid kõnelemist juhib aju suurte poolkerade koor. Vasakpoolkera juhib eelkõige kõne sisulisemat külge, parem on valdavalt tegev hääle modulatsiooni, tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes. Nendeks on : kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator. Kõne liigid - sisemine, välimine: suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Sisemine kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. On suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise
· Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) 5 Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143) Andrese Monoloog Võidelda või mitte võidelda selles seisneb dilemma Mis oleks üllam südames taluda See alandus, mille kaotus tooks, või, tõstes kilbile elu, viimne uni vastu võtta? heidelda, võidelda muud midagi, sest nõnda pääseteed otsides kaoks sarvik, põrgu, ja juudas kes meie üle võimust thavad võtta. Siis tuleks paradiis, mida igavesti ihkan! Vabadus... ELU Jah elu... Ent mis on ta hind? "Tõde ja õigus"
probleemidest ja juhtkonna taotlustest, seda enam püüavad nad olla kasulikud. Suhtlemisbarjäärid - Müra, halb kuuldavus, halb käekiri, halb nähtavus - Keelebarjäärid - Suhtlejate staatusvahed- ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused - Kellaaeg ruum kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud tõkked - Kontakti mitteloomine enne suhtlemist - Segane ja arusaamatu väljendumine - Pikk monoloog, teise poole tähelepanu hajub - Piirdumine kõige olulisemaga sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks - Teabe ülelihtsustamine võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad tõkked - Tähelepanu puudumine - Jägitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu teave tähelepanuta - Oma vastusesinemisele mõtlemine - Antipaatia edastaja suhtes või kahtlev hoiak isiku suhtes - 30. kontrollimine
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
näitestik. Kas on võimalik nende tööde põhjal teha mingeid järeldusi? Olulisim mõjur eesti keele varieerumisel on situatsioon, mis eristab omavahel kahte stiili/registrit: ametlikud/avalikud situatsioonid on pea ainult normikeelsed, mitteformaalsed ehk argised situatsioonid on normikeelest kaugemal. Samas suunas viitavad ka sõnad, mis kuuluvad rõhutatult argistiili või formaalsesse stiili. Samasse viitab ka teksti tüüp inessiivi lõppude puhul: monoloog on nt -h puhul formaalsema keelega kui dialoog. See on kooskõlas nende tüüpilise staatusega. Monoloog on tüüpiliselt formaalsema keele vorm. Teised olulised sotsiaalsed tegurid on sugu ja vanus. Naised on ka eesti uurimustes enam normikeele vorme järgivad. Seega järgib ka eesti keeleühiskond üldeuroopalist sotsiolingvistilist universaali (vt eespool). Samuti kehtib eesti uurimustes naiste tugevam seos keeleliste innovatsioonidega. Võru näites naised
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog. Erineva murdetasutaga variandid, erineva sotsiaalse taustaga variandid TÜ suulise eesti keele korpus: kogutud 1997.aastast, transkribeeritud ca 1 700 000 sõna. Keelekorpused, kõnekorpused (on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused), avatud korpus (s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama), pragmaatiline korpus Liigenduste aluseks 3 keelekasutust mõjutavat parameetrirühma: suhtlejate sotsiaalne ja dialektiline taust
kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. automatism kiire voolav monoloog, mille üle subjekti kriitikameelel puudub kontroll; mõtete tüeline käik, ilma et mõistus neid kontrolliks tsehhovi novelli tegelastel on psüühika lihtsustatud ja nad käituvad kui nukud, kes ei mõtle, kuidas nad käituvad ja saavad alles hiljem aru, mida nad teinud on. autoritest, keda võiks teada i. turgenev, pärisorjust kritiseeriti, ühiskond taandarenes ja kuidas see mõjutas inimest, ühiskonnas
· Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. · Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre · Kõnekeel=argikeel, vigane, halb, lohakas jne Süsteemne uurimine 1990.aastatest: · Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks · Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus · Argine ja avalik suhtlus · Dialoog ja monoloog · Erineva murdetaustaga variandid · Erineva sotsiaalse taustaga variandid · Kvantitatiivne sotsiolingvistiline analüüs: keelestatistika, sõnade ja sõnavormide kasutussagedused korpuse põhjal. Nt nud/nd, sina/teie, h hääldus, kaudne kõneviis. · Kvantitatiivne analüüs: vestlusnalüüs ja suhtluslingvistika. Nt partiklid ja nende rollide suhtluses, parandussüsteem ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
