hingerahu) 7. Mis on hellenismiperiood Vana-Kreeka ajaloos? 338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon1810 Hollandi Prantsusmaaga. 1815 kuulutas Viini kongress Hollandi iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad. Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-Alexander.
looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu. Samuti tles niteks Epikuros, et jumalaid pole vaja karta.
Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb) Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb) 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip.
Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased
See loodi septembris 1815. Välja jäid Inglismaa, paavst ja Türgi. Seega sai Venemaa vabad käed võitluseks Türgiga. Aleksander I taotles rahvusvahelise süsteemi põhjalikku reformi, kus suurriikidevaheliste suhete senist, üldiselt omaks võetud korraldust tuleb radikaalselt muuta ning see tuleb tingimata asendada niisuguse elukorraldusega, mille vundamendiks on vankumatu usk meie Lunastaja- ja igavestesse ülevatesse tõdedesse. Püha Liit koondas monarhid revolutsiooni tõkestamiseks ühe mütsi alla, ent samas kohustas neid tegutsema kooskõlastatult, kuigi tegelikult muutus see liit monarhiate kaitsmise tööriistaks. Püha Liit oli Viini kongressi kõige eripärasem tulemus. Selle leppe kõlav nimi on osalt maskeeritud selle moodustise praktilist tähendust, millega suurriikide suhetesse lülitati teatav kõlbelise ohjelduse moment. Kõigi asjaosaliste ühine huvi oma
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu
Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni
* Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes omapärane kultuuride segu hellenistlik kultuur. 19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon, kunst. RIIGIKORRALDUS: * polis kaotas oma senise tähenduse ja hakkas alluma suurriikide valitsejatele * riike hakkasid valitsema monarhid, kelle võim sarnanes idamaiste valitsejat võimule TEADUS: * filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda * filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu KIRJANDUS, KEEL JA TEATER: * esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming * kirjandusest kadus rahvuslikkus * maailmakeeleks sai kreeka keel
esindajaid üldse. Ta sai kiirelt jõukaks, tänu paljudele tellimustele. Põhiliselt tegi ta suuri maale ja neil on hästi näha barokse maalikunsti iselommulikud jooned. Rembrandt 17. Sajandi kuulsaim Hollandi kunstnik. Ta kasutas sooje kuldpruune toone ja peeni värvivarjendeid. Tema tööd olid piibliteemalised. Tema parimad tööd on tehtud ta eluaja lõpul üksinduses ja unustuses. Rembradti looming taasavastati alles 19. Sajandil. 3) Too näiteid riikidest, kus tegutsesid valgustatud monarhid. Rootsi Gustav II Adolf; Preisimaa Friedrich II; Austria Joseph II ja Maria Theresia; Venemaa Katariina II 4) Too näiteid, mille põhjal võib väita, et Friedrich II oli valgustatud monarh ja absoluutne monarh? Teda huvitas talurahva heaolu ja ta tahtis riiki teenida väites, et on riigi ja rahva kõige esimene teener, samas seadusi võttis ta ise vastu. Teda huvitas valgustatud kirjanud ja muusika. 5) Iseloomusta Joseph II kui valgustatud monarhi tegevust.
Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia. Hellenism periood, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levikut idamaadesse. Hellenismi tunnused: · valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda jumalikustati; · erinevad kultuurid segunesid; · uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid; · idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased:
alluma üldiselt heakskiidetud seadustele ning eetikanormidele. Valgustatud absolutismi kriitika lähtus peamiselt kahelt aluselt. Liberaalsed arvustajad väitsid, et allumine ühele isikule, olgu ta nii valgustatud ja haritud kui tahes, on vale ja järgima peaks Montesquieu välja töötatud võimude lahususe printsiipi. Konservatiivid leidsid aga, et lükates kõrvale traditsioonilise seisusliku valitsuskorralduse, destabiliseerivad monarhid riiki ning takistavad selle loomulikku arengut. Lisaks juhiti tähelepanu ka sellele, et absolutistliku korraga riigis võib üks valitseja olla küll edumeelne ja viia läbi progressiivseid reforme, ent tema järglane ei pruugi seda sugugi olla. Ent kuna ka tollel on absoluutne võim, siis võib ta kõik valgustusreformid tühistada. 5 René Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650)
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kuku...
I MAAILMASÕDA I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toidu...
*334-326 eKr ühisretk Aasiasse *vallutati Pärsia impeerium *Indiat alistada ei suudetud · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid sõjapealike vahel ja sõjad. Aleksandri riik jagunes 3ks: *Egiptus *Seleukiidide riik *Makedoonia · Hellenismiperiood *väljaränne Lähis-Ida maadesse *uued linnad *levis Kreeka arhidektuur · Riigi-ja ühiskonnakorraldus: *polis kaotab tähtsuse *valitsesid piiramatu võimuga Kreeka Makedoonia monarhid *riiklik järelvalve *säilitati vanu traditsioone *suurem orjapidamine · Sõjaväekorraldus *Kreeka-Makedoonia palgasõdurid tõusis professionaalsus *Tõusis ratsaväe osatähtsus *Sõjaelevandid *Kiviheitemasinad, piiramistornid *Täiuslikumad sõjalaevad · Keskused: *Rikkad ja rahvarohked *Tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias *Välisilme kreekapärane
Hellenism ja Aleksander Suur - lk 128-133, konspekt Hellenism-ajajärk Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni, kui kreeka ja makedoonia kultuur segunes idamaade kultuuriga. Aleksandria- hellenistliku keskus, Pharose tuletorn- maailma imede hulgas Hellenistlikud riigid pärast Aleksandri surma: 1.Egiptus 2.Selakuiidide riik (Aasialased) 3.Makedoonia (sh. Kreeka linnriigid) · Hellenistlike suurriike valitsesid monarhid · Kreeka linnades säilisid rahvakoosolekud · Aleksandria- · Luule-loodus, valitseja, armastus · Filosoofia-üksikisiku elu, õnn ja hingerahu · Religiooni segunemine idamaadega · Teadus-matemaatika, astronoomia (kerakujuline maa,) Ptolemaios, Archimedes · Heureka- ma avsatasin (archimedes karjus, kui avastas) Mõisted: ajalooline aeg-koondnimetus inimkonna ajaloole alates kirjalike allikate tekkest
17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene
PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis. Peeter I ajal jõudis V Mustale merele, vallutas Põhjasõjas Eesti ja kindlustus Ukrainas. PL nõrgenes ja Preisimaa hakkas tõusma. ______________________________________________________________________________________________________ UUSAEG 3.1 Absolutism ja Parlamentarism 17.-18. saj kujunesid välja kaks riigijuhtimise mudelit. Esimest esindas Prantsusmaa, teist Inglismaa. Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse. Mis juhtus? Mandumine. Tegemist pole türanniaga! Toorid - kasvasid konservatiivseks parteiks. Viigid - Taunuisid
Aquino Thomas ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees
-Egiptuses lasi ta ennast vaaraoks kuulutada -ta ootas et teda jumaldataks -see tekitas vastuolusid -peale tema surma tekkisid vastuolud ja kodusõjad Perioodi, kus kreeklased valitsesid Idamaade üle nim. hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid: -sõdade tulemusena tekkis 3 hel. suurriiki: *Egiptus *Seleukiidide riik *Makedoonia -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased) -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes
· Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine: · Tugeva isikuvõimu kujunemine seadusteks keisri dekreedid · Kohalikud võimuesindajad (prefektid ja linnapead) keisri nimetamisel · Tsensuuri tugevnemine ja keisri ülistamine · Hiilgava õukonna rajamine eeskujuks Vana-Rooma keisririik · Andis eeskätt tiitleid/ametikohti sõpradele ning tuttavatele. · Teised Euroopa monarhid pidasid Napoleoni võimu anastajaks (isehakanuks) c) Napoleon I reformid: · Kohtupidamise ja seadusandluse korrastamine · Tsiviilkoodeks (1802) tunnistas kodanike võrdõiguslikkust · Sisepiirangute kaotamine ja üleminek vabaturumajandusele · Loodi Keskpank ja kehtestati kaitsetollid d) Sõjavägi ja vallutussõjad: · Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest.
9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Prantsusmaa riigiasjadega tegelesid kuni revolutsioonini 1789 monarhid ja nende isiklikult välja valitud ministrid. 1958. aasta põhiseaduse kohaselt kuulub Viiendas vabariigis kogu valitsemissüsteemis kõige suurem poliitiline vastutus presidendile. Samamoodi nagu meil Eestiski on seal teisel kohal peaminister. Kõrgeim apellatsioonikohus on ülemapellatsioonikohus. Liikmed määrab president. Jaguneb kuueks kolleegiumiks. Prantsusmaa parlamentaarses süsteemis erinevad Senati seadusandluslikud funktsioonid mitmeti Rahvuskojast
Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias,
·Laevatamisvabadus tagati paljudel jõgedel, eriti Reinil ja Doonaul . Nelikliit ja Püha Liit: Nelikliidu eesmärgiks oli vastu panna agressiivsetele tulevikupüüdlustele. Selle sõlmisid Venemaa, Austria, Preisi ja Suurbritannia Viini kongressi lõppedes. Kõrvuti viimasega sõlmisid Venemaa, Preisi ja Austria veel Püha Liidu. Nimetus kuulutas seda, et kristlus on hea valitsemise aluseks. 1818. aastal võeti Püha Liitu ka Prantsusmaa ja teisedki Euroopa monarhid. Liidust jäid välja ainult Türgi ja Rooma ja Suurbritannia. Püha Liidu kokkusaamiste eesmärgiks oli riikide poliitika kooskõlastamine. Sellest tuli ka nimi Kongresside süsteem. Suurbritannia suurt vastuolekut ja sellega kaasnevaid probleeme hakati tulevikus nimetama hiilgavaks isolatsiooni poliitikaks. Idaküsimus: Juba 18. sajandi lõpust peale oli Euroopas kerkinud päevakorrale nn. Idaküsimus, mille all mõistetakse peamiselt KaguEuroopa alade (Balkani
Nii kujunes välja omapärane kultuuride segu, mida hakati nimetama hellenistlikuks kultuuriks. 19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon, kunst. 1) Riigikorraldus: a) Polis kaotas oma senise tähenduse ja hakkas alluma suurriikide valitsejale. b) Riike hakkasid valitsema monarhid, kelle võim hakkas sarnanema idamaiste valitsejate võimule. 2) Teadus: a) Filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda. b) Filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses saavutada hingerahu ja olla õnnelik. 3) Kirjandus, keel ja teater: a) Kirjandusest kadus rahvuslikkus.
ikkagi. Laagrisse jõudis teade, et Taani oli pärast üht kaotust Rootsiga rahu teinud. August oli sellest nii löödud, et tahtis Rootsiga separaatrahu sõlmida, ent Karl XII ei võtnud seda vastu nii tige oli ta oma sugulase peale. Lõpuks oli tsaar Peeter türklastega rahu sõlminud ja alustas marssi Narva suunas. Kuid üsna pea kuulis Euroopa rabavat uudist: Karl XII oli oma väikese ja väsinud väega venelasi Narva all löönud. Sellest kohkunud Patkul otsustas mõlemad monarhid Peetri ja Augusti kokku viia, et liitu tugevdada. Veel enne seda suri Hispaania kuningas, kelle testamendis anti Hispaania valdused Louis XIV pojapojale Anjou Philippe'le. See tähendas sõda. Teine tähtis sündmus toimus veel nimelt krooniti Brandenburgi kuurvürst Preisi kuningaks Friedrich I-ks. Patkul suutis siiski veebruaris 1701 monarhid kokku viia Leedu kohakeses nimega Birzai (Birsen). Seal taheti Patkulit tappa, lastes õhku Neuburgi lossi selle toa, kuhu
Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks kreekapärasuse domineerimine läks, kuid kreeka valitsejate kohalolu oli näha isegi Kesk-Aasias ja Induse kallastel. Nii pani A Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperioodile, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idarnniku vallutavad roomlased. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polis kaotas oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad, monarhid, kelle võim oli praktiliselt piiramatu. Monarhid rajasid endale ühkeid losse ning koondasid enda ümber õukonnad. Enamasti võtsid nad üle kohaliku maa tavad riigikorralduses. Linnadest said tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse. Sõjavägi ei koosnenud enam kõigist kodanikest vaid palgasõduritest. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu
• Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. • 17. saj Inglise vabariiklased: kõik “monarhid” on tegelikult türannid • Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Vabariiklikud mõtlejad varauusajal – segavalitsus ideaalne, loob tasakaalu. Rooma eeskuju- demokraatlikud tribüünid, aristokraatlik senat, monarhistlik konsul.
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Seadusandjad lükkasid selle tagasi, mille peale toodi saali sõdurid. Lõpuks võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Võim anti üle kolmele konsulile, kelleks olid Bonaparte, E.J. Sieyes ja R. Ducos. See riigipööre pani alguse Napoleoni ainuvalitsemise kujunemisele ning seda peetakse tavaliselt Suure Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Kogu Euroopa jälgis mure ja hirmuga , mis toimub Prantsusmaal. Eriti mures olid monarhid, levis väljend: ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus". Kuna Suur Prantsuse revolutsioon oli suunatud feodaalkorra ja kõikide kuningate vastu, kardeti, et revolutsioon levib ka teistesse maadesse. Samal ajal valgustusideede pooldajad tervitasid Suurt Prantsuse revolutsiooni ja olid vaimustunud revolutsiooni loosungist :"Vabadus, võrdsus, vendlus!". Et kaitsta feodaalkorda ja kehtestada Prantsusmaal endine võim, otsustasid
*tema poeg Aleksander Suur (vallutas Pärsia alad) moodustub hellenistlik suurriik. *Hellenismi-periood - mil kreeklased vaitsesid idamaade üle (algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes Rooma võimu kehtestamiseni. 3 suuremat hellenistlikku linnriiki - Egiptus (Ptolemaiose nimelised kuningad), Seleukiidide riik (Aasia alad ning lõpuks ka Süüria) ja Makedoonia (Kreeka linnriigid ka). Hellenistliku suurriigi korraldus * Jätkuvalt linnriigid, alluvad kuningale * Monarhid piiramatu võimuga Kreeka-Makedoonia päritolu. * Ülikud samuti kreeklased * Õukonna kombed ja tavad enamasti kreekapärased aga juures ka idamaade jooni Näide. Egiptuse hellenistlikud valitsejad ka jumalad * Linnad kreekalikud, maal samaviisi nagu Idamaades(maal jäävad kombed alles) * Sõjavägi koosnes palgasõduritest (professionaalsem, ratsavägi asendab faalanksi, sõjaelevandid, muu tehnika areng) Hellenistlikud linnad * Palju kreeklasi rändab Idamaadesse ning asustab sealseid linnu
millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks
õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutismiajastu Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku üleriigilisi generaalstaate, vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim.
Iseloomulikud jooned: · majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) · välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e Tööerakond. Iseloomulikud jooned: · majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) · ametiühingute suur mõju poliitikas · välispoliitikas passiivsemad. · Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. · Suurbritannia on parlamentaarne momarhia. · Monarhid peale II maailmasõda pärinevad Windsori dünastiast: George VI (1936-1952) Elisabeth II (1952-) · Parlament on kahekojaline: Ülemkoda e Lordide koda (sinna saadakse pärimise teel) Alamkoda (651 saadikut valitakse majoritaarsetel valimistel) · Valitsusjuht on peaminister (Alamkoja enamuse liider) · Puudub konstitutsioon, selle moodustavad erinevatel aegadel vastu võetud konstitutsioonilised aktid. · Põhja-Iirimaa probleem:
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Referaat Caenegem, R. C. van. ,,European law in the past and in the future" alusel Euroopa ühtsest õigussüsteemist Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Euroopa ühtsest õigussüsteemist Sissejuhatus Teoses ,,European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia" käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku. Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest ,,Francqui auhinna". Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinenta...
Uusajal teadlased toetasid rahu Eur-s: Kant oma teos Igavesest rahust (1781)kujutab ta Eur ette kui riikide liitu, kus eesmärgiks on rahu kindlustamine. Kant nõudis sõja eitamist ja armeede relvitustumist. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad: Euroopa ühendamine sõjaga. Napoleon unistas ühtsest Euroopast: "vajame ühtset E. seadust, ühtset Euroopa Kassatsioonikohut, ühiseid raskus- ja pikkusmõõte, vajame neidsamu seadusi kogu E-le. 1815 Aleksander I: võitjad monarhid koondusid Püha Liidu koosseisusViinil kongressil loodi Reini Jõe Komisjon kui esim rahv organis Eur-s. See organis tegutseb tänaseni, lisaks veel Elbe ja Doonau jõgede komisjon Püha Liit Venemaa, Austria ja Saksa riikide vahel kestis kuni 1855 a. 19 saj II poolel tekkinud tugevad rahvusriigid Euroopas - Itaalia (1870), Saksamaa (1871) olid aluses edasiseks Euroopa ühendamiseks rahvusvaheliste lepingutega. 1862-1890 Otto von Bismarck esialgu Preisimaal ja al 1871ühend Saksam kantsler
ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi. Hellenistlikul perioodil valitsesid riike kreeka-makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid, kes võtsid üle idamaadele omase valitseja jumalikustamise ja suurejoonelise õukonnaelu. Idamaades levis koinee (Atika murdel põhinev kreeka keel), kreeklastele omased kombed, haridus, arhitektuur ja kunstisaavutused. Linnades Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer kehtis formaalselt polislik korraldus- valiti ametnikke ja korraldati rahvakoosolekuid, kuid tähtsamates asjades alluti monarhi tahtele
ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi. Hellenistlikul perioodil valitsesid riike kreeka-makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid, kes võtsid üle idamaadele omase valitseja jumalikustamise ja suurejoonelise õukonnaelu. Idamaades levis koinee (Atika murdel põhinev kreeka keel), kreeklastele omased kombed, haridus, arhitektuur ja kunstisaavutused. Linnades Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer kehtis formaalselt polislik korraldus- valiti ametnikke ja korraldati rahvakoosolekuid, kuid tähtsamates asjades alluti monarhi tahtele
Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid. Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi kunigas. Monarh ise toetus ametkonnale, kelleks olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahavpoliitikas pidas Friedrich II vajalikuks piirata teotöö mahtu. Reformi läbiviimine põrkus aadli vastuseisule. Kuningas ei soovinud ajada
Tähtsamateks linnadeks kujunesid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Nii pani Aleksander Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood (323-30 eKr). Seda ajastut kujundas Kreka kultuur Lähis-Ida maid ja natuke ka vastupidi. Muutused Kreekas hellenismiajastul: 1. Riigikorralduses: Suurriikide valitsejateks said piiramatu vöimuga makodoonlastest monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik orjapidamine. Pöhimötteliselt säilis vana poliitiline korraldus, kuid tähtsamad asjad otsustas ikkagi monarh. 2. Söjaväekorralduses: Söjvägi ei koosnenud enab vabatahtlikest linnakodanikest, vaid värvatud palgasöduritest, kes elasid omaette söjaväeasulas. 3. Kultuurielus: Teadus- ja kultuurikeskused oli Aleksandria (Museioni raamatukogu
mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest, mis on ette antud. Tema ideaal oli valgustatud absolutism. Selle all mõtles ta tihedat liitu valitseja ja filosoofide vahel. Valgustatud monarhideks on peetud Preisimaa kuningat Friedrich II Suurt, Saksa-Rooma keisrit Joseph II-t, Rootsi kuningat Gustav III-t, Venemaa keisrinnat Katariina II-t, Hispaania kuningat Carlos III-t ja mitmeid Saksa väikevürste. Samuti viisid valgustusliku sisuga reforme ellu ka mitmed teised monarhid, näiteks Austria valitsejanna Maria Theresia, keda mõnikord on samuti arvatud valgustatud monarhide hulka. Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused
Boghazköy külas, mille lähedal seisis Hattusa, vana hetiidi pealinn, on toonud päevavalgele mõningaid aspekte selle kindluse ehituses, kuid selge pilt hetiitide arhitektuurist pole siiani ilmnenud. Hetiidi impeeriumi ajal arenes arhitektuur jõudsamalt tänu poliitilisele stabiilsusele ja diplomaatiale naaberriikide suhtes. Templite ja paleede ehitus inspireeris tööle ka skulptoreid. Vabaltseisvad kujud olid endiselt tundmatud. Väikeste kunstitööde tähtsus kahanes, kuna monarhid keskendusid rohkem religioonile kui materiaalsetele küsimustele. Vaatamata Süro-Hetiidi perioodi üsnagi segasele ajaloole, on tollane kunst märksa kergemini järgitav. Koos tendentsiga jätkata impeeriumi ajal välja kujunenud traditsioone on tunda ka Põhja- Süüria ja Assüüria mõjutusi. Süro-Hetiidi perioodi kunsti võib näiliselt jaotada kolme stiiligruppi: traditsiooniline (1050 850 a. eKr), Assüüria ja Aramea (viimased kaks esinesid samaaegselt u. 850 700 a. eKr)
(Harbison 2002: 7) XV sajandi alguseks olid peamisteks kunstikeskusteks ikka Euroopa valitsejate õukonnad, kus kunstnikke palgati kõigeks alates teatridekoratsioonide tegemisest kuni püsivate mälestiste loomiseks. Ometigi hakkas pärast XV sajandi 1.veerandit õukonnaväline kunstilooming üha suurenema. Samas õukonnastiil, kallite materjalide kasutus domineerisid endiselt. Hakkas samas kahanema aadlikest vähemuse domineerimine ühiskonnas. Monarhid aitasid kaasa aadelkonna langusele, nõrgendades potentsiaalselt allumatuid aadlikke, luues keskklassi võimu, võttes selle ära endistelt lääniisandatelt. Uued õukonnafunktsionäärid liitusid suur- ja väikekaupmeestega, kes teenindasid nii õukonda kui linnarahvast, ja nendest said tähtsad kunstitellijad (Harbison 2002: 11) Kui 1400. aasta paiku loodi kunstiteosed eritellimuse peale, tellimuse eest maksis jõukas
millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud. Oli alanud hellenismiperiood, mis lõppes 1. saj eKr kui roomlased vallutama tulid. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polised kaotasid oma tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, vaid Makedoonias pidid nad arvestama aristokraatide soovidega. Nad ehitasid endale luksuslikke hotelle ja hakkasid nõudma jumalikku austust. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused; orjanduse ulatus suurenes. Tegutsesid linnanõukogud, valiti ametnikke ja kutsuti kokku rahvakoosolekuid, kuid nende võim piirdus nüüd vaid kohaliku igapäevaelu korraldamisega. Tähtsamates asjades pidid nad alluma valitseja tahtele. Oluline
elanikkonnal. Hellenismiperiood 338-30 eKr: Aleksander Suure vallutusretk(Philippose poeg ja uus riigi valitseja,valitses 336-323 eKr). Pärast Al. Suure võimuvõitlus/surma lagunes riik 3ks-Makedoonia ja Kreeka, Egiptus, Aasia alad Süüriast Pärsiani. Idamaised mõjud Kreeka tsiv. tugevnsid veelgi. Täht. linnad-Aleksandria(Egiptuses), Antiookia(Süürias),Pergamon(Väike-Aasias);riigi ja ühiskonnakorraldus-polis kaotas tähtsuse;valitsesid kreeka-makedoonia päritoluga ainuvalitsejad e. monarhid, nende võim oli piiramatu, rajasid endale losse õukondadega, nad nõudsid alluvatelt jumalikku austust. Hellenismiper. linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused;orjapidamine käis täies hoos; sõjavägi koosnes värvatud palgasõduritest. kultuurielu-Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai kultuuri-ja teaduskeskus, sinna rajati ka raamatukogu. kirjandus-teater kaotas tähenduse, sest linnriik ja kodakondsus oli oma tähtsuse kaotanud; luule oli tähtsal
Rahvuse definitsioon- suurem, inimeste rühm, mida ühendab ühine ajalooline päritolu ja keel. Ning tahteühtsus. Ilma selle tahte ühtsuseta rahvust pole. Modernism. On seotud kapitalistliku modernse ühiskonna tekkega. Tekkis ameerikas ja lääne euroopas. Ühiskond pidi muutuma dünaamiliseks.. Rahvuslus peab muutuma masside ideoloogiaks. Rahvus on suveräänne. Kui keskajal arvati, et võim valitsejatele tuleb jumalast. Monarhid valitsesid jumala tahtel, päritolust. Nüüd aga peab saama valitseja võimud rahvalt. Rahvuse liikmed on põhimõtteliselt võrdsed. Kaks rühma rahvuslusi. Idatüüpi ja lääne tüüpi rahvuslus. Seda nimetatakse Hans Kohni dihhotoomia. Rahvuslus on süvik, ja idatüüpi efnik, läänes on liberaalne rahvuslus ja idas illliberaalne. Piir nende kahe vahel jookseb Reini jõge pidi. Kohn püüdis ida ja lääne rahvuslust lähendada periodiseerimisega. EESTI
Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F. Accursio (glossa magna), postglossaatorite Bartoluse ja Balduse järgi. 1495. aastal loodi Riigikohus Saksamaal, see lähtud rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Saksa tavad asendusid rooma õigusega. Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj. Preisi riikide üldine maaõigus Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten 1794 – valgustusaja tõeline mälestusmärk. Valmis Wilhelm II ajal, oli 17000 paragrahvi.
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
reaktsiooni ehk tagurluse aeg. II 3. Rahvusvaheline koostöö Süsteemi tomimise tagamiseks moodustati kaks liitu: II 3.1. Venemaa eestvõttel loodi Püha Liit Vene, Austria ja Preisi monarhide vahel, mis kujutas endast ähmast lubadust valitseda vastavalt kristlikele põhimõtetele. Oma vastutusest jumala ees (valitseja jumala armust) tuletasid nad õiguse sekkuda igasuguste rahvuslike ja liberaalsete püüdluste vastu. Püha Liiduga ühinesid kõik Euroopa konservatiivsed monarhid, paavst ei saanud ühineda skismaatikutega. Inglismaa puhul aga lükkas parlament tagasi igasuguse interventsiooniõiguse. Seega kujuned nüüd Inglismaast euroopa liberaalide pelgupaik. II 3.2. Inglismaa eestvõttel sõlmiti veidi hiljem Nelja Riigi Liit e. Nelikliit (Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisi), millest peale Prantsusmaa liitumist 1818 kujunes Viisikliit. See liit funktsioneeris suurriikide klubina, mis jälgis Euroopa kooskõla toimimist. II 3.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
