· kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis riiklik järelvalve talupoegade igapäevase töö üle ning see aitas täita riigikassat maksudega.
linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega · sõjaväekorraldus-sõjavägi koosnes palgasõduritest, kes elasid sõjaväeasulas. · Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule(Aleksandria tempel Museion ja raamatukogu, Pergamon, Ateena)
Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest.
Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega likvideeriti üle kahe sajandi neid maid valitsenud Pärsia impeerium. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorralduses muutus see, et polis kaotas senise tähtsuse, asemele tulid monarhid ning sealsed linnad muutusid kaubanduskeskusteks, piirkonna areng oli tohutult suur. Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus.
Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktili selt piiramatu vaid Makedoonias pidid nad tosiselt arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma jumalikku austust ja lähtusid vanadest idamaistest tavadest ka paljudes riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Oluline muutus oli aset leidnud sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid
Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU Edenes tänu valitsejatele Aleksandriasse rajati Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kõike kreeka kirjasõnas.
Neljas ristisõda Pärast Kolmanda ristisõja läbikukkumist huvi uue moslemitevastase ristisõja vastu vaibus. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja.
Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid, suurema ulatuse sai orjapidamine. Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, kodakondsusel polnud enam riigielu ja -kaitse korraldamisel tähtsust. Kirjandus
üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest said erakordselt rikkad ja rahvarohked linnad. Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka
järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest
Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Hellenistlikes linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enamvähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu
Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (16.saj lõpp - 17 saj.) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste
kõigest kõnni nii palju kui jõuad ja avasta ning sa satud uude maailma. Kõik kuulsate kunstnike maalid on sinu ees ja sa saad neid uurida ja avastada. Näiteks ühes saalis lamab õnnetu, kahvatu neiu kus arstid ruttavad tema juurde. Mis seal täpsemalt juhtus, ei tea, ehk on see mingine vana maalikunst. Maorid tungisid 8 sajandi algul ibeeria poolsaarele. Aastal 852 rajasid kastiiliasse asula nimega mairit, millest 1202 sai madriidi linn. Katoliiklikud monarhid Isabella ja Fernando tõrjusid maorid välja granaadast, nende viimasest kantsist ambrhambast. Abielu kaudu asusid hispaania troonile Hapspurgid, neile järgnesid prantsusmaa furboonid. Felipe 5 oli esimene Furboonide soost kuningas hispaanias aastatel 1700-1724, ja sellest peale, nagu kirjutatud, liikus hispaania Furpoonide orbiidil kaitstuna edasi. Felipe 5 proovis muuta madriidi nii prantsaslikuks kui võimalik. Kuningliku pallee rajamisel oli eeskujuks Fersail
ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu. Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim
rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad monarhid Friedrich Barbarossa ja Heinrich VI. Sel ajal teravnes ka võitlus paavstivõimuga, mis jõudis oma kõrgpunkti 13. sajandil, mil keisririigi reaalse ühtsuse taastas Friedrich II. Kuid kuna paavstivõim oli veelgi tugevam, suutis ta imperaatori võimu murda ning paisata riigi kaosesse. FRIEDRICH BARBAROSSA Friedrich Barbarossa oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks Saksa-Rooma keisriks. Ta suutis oma valdustes
Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi.
e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia f) ainuvõim Valgustatud monarhid (näited) a) Katariina II (Venemaa) b) Friedrich II (Saksa- Rooma) c) Maria Theresia (Austria) Kujunemise põhjused a) kompaktsus, kindlate piiride väljakujunemine b) ühendavat kristust asendas rahvusriigi idee c) rahvuskeelte areng d) filosoofide tõestus
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...
• Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende
avada teed värskete leidude suunas. Oluliselt langes mõju alla ka uusaja filosoofia, kus Rene Descartese väidete põhjal rõhutati, et inimese kehas on võimas roll mõistusel ja tahtevabadusel. Lahutades teadused mateeriat uurivateks ja hingeasjadega tegelevateks, vabastas ta osad teadusalad religiooni mõju alt ning see andis õpetlastele oma katsetes suuremat vabadust. Uusaja mõttetarkusel oli oluline roll ka seepärast, et sellega liitusid ka absolutistlikud monarhid, kes soovisid kursis olla uute vooludega. Mõjutatuna filosoofide vaadetest asusid nad tegema muudatusi, mis tõid kasu ühiskonnale. 17. ja 18. sajandi kultuuris levisid ka uudsed kunstivoolud, mida eelkõige edendasid kuulsust, rikkust ja hiilgust tagaotsivad võimukandjad. Pinged ja rahutused ning uued leiutised kandusid edasi maali-, skulptuuri- ja ehitustemaatikasse. Uus kunstistiil hakkas rõhuma emotsioonidele, realismile, võimu ülistamisele, liikumisele, kummalisusele
Kõige kuulsam lugu hadesest on, kui too omale maa pealt kuninganna varastas. Nimelt võttis Hades oma sõjavankriga kaasa põllumajanduse jumalanna tütre Persephone. 4. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiajastul ? Tee kokkuvõte. Peale Aleksander Suure surma jagunes riik kolmeks: Seleuutide riik, Makedoonia, Egiptus. Peale sõda tuli suur väljaränne Euroopast Lähis Idasse, tänu millele sai vahemere idaosa omale kreekapärase ilme. Valitsema asusid monarhid, monarhil oli täielik võim, enam ei olnud võimalik liisu teel valitsejaks saada. Sõjavägi koosnes vaid palgasõduritest ning laienes orjandus. Kultuur levis ja arenes vaid valitseja tahte järgi. 5. Millised on Kreeka kultuuri mõjud tänapäeval ? Kõige kuulsam mõju tänapäevale on olümpiamängud, mis tänaseni kestavad. Ka on kindlasti saanud tänapäeva teatri kultuur aluse vanast Kreekast.
filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlus, kes rakendas need mõni aeg hiljem julgelt ja mõneti vägivaldselt revolutsiooni vankri ette. Valgustajad olid veendunud, et mõistus ja teaduse progress võivad otsustavat mõju avaldada kõigile inimese elukorralduse vormidele. Seda ajastut on nimetatud
olulisemaid tunnuseid. Veel nüüdki, mitmeid aastaid hiljem, tuleb paljudele seda meenutades pisar silmanurka ja seegi vaid rõõmust. Selle revolutsiooni käigus muutus meie riik ja riigiga koos ka meie inimesed. Mõned, esmapilgul mitte nii olulistena näivad uuendused võivad hiljem muuta aga kogu maailma elukorraldust. 1776. aastal, kui vabariigiks kuulutati Ameerika Ühendriigid, loodi seal ka selline ametnik nagu president. Üle maailma valitsesid sel ajal veel keisrid, monarhid ja kuningad. Tänaseks on aga president ja sellega kaasnev parlament üks levinumaid valitsusmudeleid. Selline, meile tavalisena näiv valitsusviis on aga kindlasti muutnud ka inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks.
Miinimumpalga sisse seadmine ja 8-tunnine tööpäev mäenduses Kuninganna Victoria 63. valitsuaja lõpp. Prantsusmaa Prantsusmaa III vabariik Liberaalse ja demokraatliku reziimi vastasseis : paremal rahuvsliku liikumise rühmad Vasakul sotalistikud rühmad 1899.a juhtis valitsust Rousseau Võitlus parmepoolsete ja vasakpoolsetega. Dreyfusi afäär, jagas Prantsusmaa 2 leeri 1) Dreyfusi toetajad ehk vabariiklased 2) Dreyfusi mitte totajad ehk monarhid ja katoliiklased. Võimule vabariiklased 1902-1905 sotside valitsus -> kirik eraldati riigist, -> sõjaväekohustus ka vaimulikele -> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA Kiire majanduslik ja poliitiline tõus Optimisliku meeleoluga ühiskond
paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest valdustest ja oma kolooniatest jäid ilma ka teised kaotajad. Suurte impeeriumite asemel tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopasse suur hulk rahvusriike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. 2Millal toimus?28.Juuni.1914-11.november.1918 3)Osapooled- Läänerinne – Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu Idarinne – Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu.
omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema absolutismik monarh, kes on haritud ja peab silmas üldsuse kasu. Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just pidand mõtlema sellele, kuidas seda olukorda parandada, mitte jätma selle sinna paika. Rousseau hüüdlauseks sai aga ,,Tagasi loodusesse! " Tema ülistas eelajalugu, kus puudus eraomandus ja kõik olid õnnelikud. Veel oli ta täielik demokraatia pooldaja, mis pidi teostuma rahvakoosolekuil
Eellugu Eelnevalt oli Napoleon Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzov tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes Viini ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn.põletatud maa taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110-ne kilomeetri kaugusel Viinist, Austerlitzi linna juures (praegune Slavkov u Brna Tsehhis Brno lähedal), kui Napoleon suutis jätkuvalt oma vägede liikumiskiirusega liitlasi üllatada ja jõudis Austria-Venemaa ühendvägedele järele. Napoleoni strateegilistele oskustele tuli kõvasti kasuks see, et liitlasvägede juures olid nende riikide monarhid- Vene keiser Aleksander I ja Saksa-Rooma keiser Franz II (mistõttu seda lahingut nimetatakse ka Kolme keisri lahinguks), nimelt ei pääsenud liitlasvägede ülemj...
,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal. Riigiasjade üle otsustas kuningas ikka ainuisikuliselt, oma korraldused aga saatis ta
· ,,Inglise kuninga Henry VIII portree" · Detailitäpn, külmalt objektiivne · ,,Erasmus Roterdamist" · ,,Sir Thomas More" · ,,Saadikud" 3. arvestus Power Point Natüürmort barokki ajal Borokk 17. saaj. Ühised tunnused: · Kummaline- lopergune pärl · Dekoratiivne toredus · Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus · Liikumine · Pinge · Kontrastid · Üksikosade allutamine maalilisele tervikule · Kat.kirik ja monarhid kasutati oma suuruse ja võimu näitamiseks. Jaotus: Ebaühtlase arengu tõttu suurederinevused euroopa maades- 1. Absolutism liidus katoliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu
tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine ja ülestõusu juht sai Rootsi riigi eestseisja tiitli. Võitlused 16.sajandi algul 16.sajandi esimestel kümnenditel kujunes Rootsi ühiskonnas välja kolm poliitilist suunda: 1.Uniooni pooldajad, põhiliselt see osa Rootsi kõrgaadlitest, kellel oli läänivaldusi mõlemas riigis
· Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos abilistega Ur'i rekonstruatsioon Linnriik Uruk
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
aastateks Margretele ( Taani kuninganna) Seepärast ei kujunenud Kalmari unioonist võrdsete riikide liitu vaid hoopis Suur-Taani, mida valitseti Kopenhaagenist Kolmest riigist oli kõige arenenum Taani, tänu oma soodsale asendile Läänemere kaubateedel Eriti halvasti tundis ennast Rootsi, kus läänistati taanlastele maid ja kuhu määrati Taanist foogte(kuningvõimu piirkondlikke esindajaid) Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud. Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu Aastatel 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine 16. saj. kujunes lõhestunud Rootsi ühiskonnas välja kolm mõjukat poliitilist suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit.
müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda. Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks. Kuningas tapeti. Vabariigi raskused, mis põhjustasid zirondiinide populaarsuse languse:
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4. Mille poolest erineb...
Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad monarhid nind pühendunud katoliiklased. Sel ajal, kui Auguste juba Montpellieri ülikooli astus, jättis ta oma vanemate hoiakud seljataha ning sai inspiratsiooni Prantsuse Revolutsioonist. Aastal 1814 astus ta Ecole Polütehnikumi ning tõestas end suurepärase matemaatiku ja teadlasena. École Polytechnique oli tähelepanuväärne selle poolest, et seal väärtustati Prantsuse vabariikluse ideaale ja arengut. École suleti 1816 ümberkorralduste tõttu ning kooli ta ei lõpetanud vaid
Väideti, et ainult terroriga saab Prantsusmaad päästa, kuna toimusid välisõjad ja ülestõusud riigi sees. 13) mida tähendab ütlus: " Iga revolutsioon sööb oma lapsed?" Revolutsiooni juhid muutuvad revolutsiooni käigus ise ohvriteks ja nad hukatakse. 14) valgustatud absolutism. Nimeta kolm kuulsamat Euroopa valgustatud monarhi. - 18 saj. tekkinud valitsusvorm, kuningale kuulub absoluutne võim valgustusliku reformide elluviimiseks. Monarhid: Maria Theresa, Joseph II, Katariina II 15) valgustatud monarhide viis olulisemat reformi. Keelustati piinamine, kehtestati usuvabadus, kaotati pärisorjus, kehtestati üldine koolikohustus, kehtestati üldine sõjaväekohustus, piirati aadlike privileege 16) USA iseseisvussõda, millal toimus? 1775 1783 | Algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi
fantaasia küllane. Tunnuseks on huvi eksootiliste maade vastu ja tahetakse ära tänapäevast. Otsitakse muutusi paremuse poole. Väljendavad pettumust valgustusideoloogia vastu ning rõhutavad instinkte. Romantism e boheemlikus (isikupära rõhutav). Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik. Hakatakse rohkem huvi tundma mineviku arhitektuuri vastu (gootika ja barokk). Kõik stiilid saavad neo nimetuse. 1820.aastal hakkavad levima üle Euroopa. Neogootika peamiseks tellijaks monarhid, aristokraadid ja kirikud. Linnakodanik eelistab pigem neobarokk ja –renessaanssi. 1836-1860 Charles Barry poolt Londonis parlamendi hoone. Gootika: erineva kõrgusega tornid, rõhutatakse vertikaalsust. Gootika on ühendatud klassitsistliku korrapäraga. Prantsusmaal historitsism viib selleni, et hakatakse vanu kirikuid restaureerima. Saksamaal ehitatakse valmis Goni katedraal, mida ehitati alates 12/13.saj. Alatskivi ja Sangaste losside eeskujuks oli Inglismaa.
Referaat Karl XII Anastassia Larina 8.klass Narva Eesti Gümnaasium 2011/2012 Sisukord 1.Karl XII 2.Põhjasõja algus ja Narva lahing 3.Kokkuvõte 4.Info Karl XII Karl XII (17.juuni 168230.november 1718) oli rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta oli suurepärane väejuht, kes kuulutas suurema osa enda valitsusest kestvatele sõjadele Euroopas. Karl XII sattus troonile varasel ajal (15. aastasena) pärast Karl XI surma. 18. aastasena, noor kuningas lahkus kauaks ajaks riigist ja ...
Kunst ·Inimesi vallanud pinge ja rahutus kandusid kunsti, mis muutus samuti rahutumaks ja konfliktsemaks. Kunstile avaldasid mõju ka ·vastureformatsioon ·usufanatismi uus tõus ·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:.....................................................................
Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele. Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Nel...
kommunaarid vabastati süüdistustest ja karistustest, riigi hümniks sai „Marseljees“. 16.Kes on rantjee? Ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik. 17.Kellest saab 19.sajandi lõpuks Prantsusmaa peamine liitlane? Venemaa 18.Miks olid Prantsusmaa ja Saksamaa lepitamatud vaenlased? Mõlemad nägid teineteises ohtu võimu haaramisel maailmas. 19.Nimetage kaks peamist poliitilist parteid 19.sajandi 2.poole Inglismaal. Liberaalid ja konservatiivid. 20.Nimetage Inglise monarhid 19.sajandi 2.poolel ja 20.sajandi alguses. Kuninganna Victoria ja kuningas Edward VII. 21.Mis on home-rule? Parlament, mis lahendaks kõik Iirimaa põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. 22.Mis võimaldas olla Inglismaal 19.sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele, odav tööjõud ja tooraine, võimas kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23
revolutsionääridest. Selle lahingu võitsid prantslased, kelle regulaararmee suurtükid pommitasid vaenlast, kuni ta seisma jäi. Sellele lahingule järgnes edu Madalmaades, kus teine prantsuse sõjavägi sai jagu austrialastest Jemappes lahingus. 1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie- Antoinette hukkamiseks. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. Suurbritannia muutus lihtsalt muret tundvast sekkujast tõeliseks revolutsiooni ja kõikide, kes olid sellega seotud, vaenlaseks. Prantsusmaa ise oli aga halvatud, kuna seal hakkas valitsema Maximillien Robespierre´i eestvedamisel läbiviidav terror ning riigis oli avalik mäss. Seetõttu oli uutel liitlasvägedel õnne kõigil rinnetel. Nad taganesid alles siis, kui rahvuslik levee en masse järk-järgult võimaldas
jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud · Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
