sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid:...
India väikeriikide ajastu ~ 1000–300 eKr slaid: India, 600 eKr nn „16 suure maa süsteem“ – 16 riiki 1) Piirid – Makedoonia Aleksander teadis, et on India, Hiina ei teadnud 2) Osised ja valitsemisvormid: erinevalt Hiinast, puudus keskosa, kirevam pilt enamik riikidest olid monarhiad , aga ka oligarhilised vabariigid ja demokraatlikud ühendused (a la Kreeka demokraatlikud polised) 3) Struktuur – põhimõtteline võrdõiguslikkus, ei tehtud vahet eri vormidel, hierarhiline üleolek puudus Mandala süsteem: ümber on vaenlased, kelle ümber nende vaenlased, kes on keskmise jaoks sõbrad. 4) Reeglid: - saadikut ei tohi tappa, valitsejale ja nõunikule tähendas saadiku tapmine kõige jubedamat kuritegu....
Huvitavaks muudab selle ka fakt, et põliste aafriklaste kombed ja uskumused erinevad märkimisväärselt meie põhjamaa riikide kommetest. Räägime Aafrika mandrist üldiselt ja seal elavate rahvaste uskumustest, kultuurist, argielust jne. Nime Aafrika kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Aafrikas on 53 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 50 on vabariigid ja 3 monarhiad . Aafrikas on umbes 3000 suguharu, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus. Aafrika naised (Pilt nr. 1) 3 Aafrika manner Aafrika on huvitava kujuga manner, mida ümbritsevad neli suurt veekogu: Punane meri, Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Manner koosneb viiekümne kolmest sõltumatust riigist,...
ARAABIAMAAD JA ISLAM. Mis ühendab araabia riike: islami usk, araabia keel mälestus kunagisest ühisest riigist-kalifaadist. Millal loodi araabia liiga, mis oli selle eesmärk? Asutati 1945,see seisis integratsioonipüüdluste eest. Mis tekitab araabia maade enda hulgas konflikte? Riiklik korraldus,kuna lääne demokraatia on neil eikka veel võõras,ja teised on absoluutsed monarhiad või üheparteilised vabariigid. Millal loodi pvo, mis see endast kujutab? Palestiina vabastusorganisatsioon loodi 1964.a.selle sihiks oli iisraeli merepühkimise ja selle asemelepalestiina riigi loomine. Millal ja miks puhkes nnn kuuepäevane sõda, mis oli tulemus? 1967. Kuna süüria, egiptus ja jordaania ttegid avalikult ettevalmistusi sõjaks iisraeli vastu ja juudid olid selle vastu. Millal ja miks puhkes jom kippuri sõda?tulemus? 1973, kuna üro...
loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Kokkuvõte (1) Parun Charles Secondat de Montesquieu (1689-1755) Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel Aristoteles, Cicero – au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, Au monarhiates (Montesquieu) pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel...
Võim ja rikkused on tavaliselt jaotatud kogu monarhi perekonna vahel. Dünastia võimu legitiimsus tuleneb traditsioonist. Dünastia režiimis ei ole poliitilisi parteisid, isegi mitte ühte juhtivat parteid. Lubatud pole vaba ajakirjandus ja sõnavabadus. Dünastiate praegune rikkus tugineb peamiselt tohututest õli ja nafta puuraukudest. Tänapäeval pole mitte kõik monarhiad mittekonstitutsioonilised: eksisteerivad riigid, kus monarhia on kas piiratud (konstitutsiooniline) või sümboolne (parlamentaarne) 3) sõjaväelised režiimid – on kõige levinum vorm autoritaarse režiimi vormidest. Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status quo’d. Eriti juhul kui status quo rahuldab sõjaväe huve. 3.1...
Preisimaa ja Austria antiliberaalsed, rahvuslust hakati nägema kui argumenti lib. vastu ja saksa rahva ühendamise poolt (liberalism ei soosi konkreetse piirkonna/riigi huve, vaid muudab pinnase soodsaks muude jõudude võimulepääsemiseks). Liberalistlikud näited: 1815.a Saksa Üliõpilaste Liit Jenas; 1814-20 Lõuna-Saksa konstitutsioonilised monarhiad (Baden); Põhja-Saksamaal Saksimaal ja Hannoveris. Liberalism levis pigem katoliiklikes piirkondades ja Saksa väikeriikides. Konservatism: levik protestantlikul Preisimaal. Baieri dilemma: 1848.a revolutsioonide laine (mh Ungari iseseisvumine, Austria-Ungari teke) Austrias ei võimalda haarata Baierit enda mõjuvõimu alla ning poliitiline liidripositsioon katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on...
sajandi alguses Arutlus Ilmselt on igaüks ajaloo kulgu jälgides tundnud rõõmu, et elab 21. sajandi mugavusi ja piirituid võimalusi pakkuvas maailmas. Globliseerumise mõjud on jõudnud igasse maailma nurka ja uusi avastusi tekib nagu seeni pärast vihma. Veidi aega tagasi arvati, et 2000. aastatega saabki ajalugu läbi, et inimene on jõudnud oma kõrgeimale arengutasemele, kuid siiski ostutub selline arvamus valeks, sest kui juba praegusesse punkti jõudmiseks on inimkonnal tulnud kogeda nii mõndagi, võib ainult ette kujutada, millised raskused ootavad tulevikus. Siiani kõige rohkem imestusi, üllatusi ja vapustusi on minu arvates inimkonnale pakkunud 20. sajand. 20. asjandi algusperioodil eristusid selgelt 2 poolt: lagunemine, mis väljendus hirmasas esimeses maailmasõjas ja majanduskriisis ning ülesehitamine, mida iseloomustasid uued avastused, mõtteviisid ja ü...
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitu...
4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond….. , …Isamaa ja Respublica Liit(IRL) …EKRE…………………...
sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Kui 1970. aastate alguses oli demokraatlikke maid umbes 40, siis 20. sajandi lõpuks nende arv kolmekordistus. Umbes 40 protsenti maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides. Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. Nii on Araabia maailmas jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides Nõukogude Liidu järglasriikides, ebastabiilsus püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumislaine saabumise lähiajal teeb küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur. Kesk- Aasias, Sahara-Aafrikas ja Araabia maades on autoritaarsusel pikad traditsioonid, reeglina on neis riikides elatustase madal ning sagedasti tuleb ette etnilist ja religioosset vägivalda. Seega...
1) Revolutsiooni mõjul toimunud muutused ühiskonnas: - lõpetas absolutismi, valitseja ainuvõimu, ja kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu küll piirati erinevate tsensustega. Poliitika sai põhimõtteliselt kõigi asjaks, inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja. Kontitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad . - aadel kaotas oma positsioonid, mis võimaldas uute võimekate inimeste tõusu, kellel vana korra range seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte. - kaotati tsunftisundus ja kehtestus õigus vabalt valida oma tegevusala - sõjaväekorralduses juurdus üldise sõjaväekohustuse printsiip...
Monarhistlikus kõrgeim riigivõim kuulub monarhile (keiser, kuningas, emiir, vürst), võim omandatakse pärimise teel ja eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu. Kuna monarhi võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on seejuures ainuisikuline riigipea. Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade...
Ekstremistlike vasak- ja parempoolsete liikumiste seemned – fašism ja kommunism – külvati mulda juba enne 1914. aastat, kuid läks vaja maailmasõda, et neid põhjalikult väetada. Sõda aitas kaasa ekstremismi tõusule, nõrgendades Euroopa enesekindlust ja usku kehtivasse korda. Paljud eurooplased ei usaldanud enam oma eliiti, mis oli nad sellisesse katastroofi juhtinud. Saksa ja Austria monarhiad kukutati ja asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust. Sõda sundis eurooplasi loobuma oma senisest ühiskonnakäsitlusest. Enne 1914....
Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav...
II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud...