Ta korraldab oma asju ise. Teisiti võib seda nimetada ka mittesekkumise doktriiniks (siseasjadesse mittesekkumine). (Tänapäeval räägitakse küll mittesekkumise kadumisest, sest riigid sõltuvad üksteisest üha rohkem). 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu (absoluutne), mis saaks teda piirata vms. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. See võim on jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole 'riik'). Suveräänsus (e võim) kuulub sellele, kellel on võim anda välja seadusi ('legislatiivse suveräänsuse' teooria). 'Riik' on selle sõna tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab).
5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik on teatud liiki masin, kunstlik olend, mis sarnaneb ideaalsele inimesele. Valitseja on selle ideaalinimese hing, kohus liigesed, üksmeel tervis. Kodusõda võrdub surmaga, mäss või rahuused haigusega. Põhiülesandeks on selle olendi töös hoidmine, säilitamine ning selleks tarvilike reeglite väljatöötamine. Lahenduseks on suveräänsus, pooldab Bodini suveräänsusteooriat. Ei pea küll olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes võimul Riigivorm Olulisemad reformid, d seadused 1789- Generaalstaadid, suurkodanlu Absoluutne Hakati tegelema 1792 rahvus kogu, Asutav s monarhia kasvas agraarseadusandlusega kogu(põhiseadus), üle , kaotati feodaalide seadusandlik kogu. Konstitutsioonilin isiklikud eesõigused, e monarhia kirikumaade võõrandamise seadus,
& puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia
BORN TO BE KING * monarch or sovereign ainuvalitseja või monarh * sole power ainuvõim * considerably reduced power märgatavalt taandatud võim * constitutional monarchy or parliamentary democracy konstitutsiooniline monarhia või parlamentaarne demokraatia * nominally nominaalselt (nime järgi) * commander in Chief of the armed forces komandör relvastatud sõjaväes * their mother's coffin nende ema kirst * funeral procession matusetalitus * the fairytale princess come true muinasjutuprintsess sai tõeks * admired her simplicity and warmth imetlesid tema lihtsust ja soojust * to treat somebody as equals kohtlema kedagi võrdselt * her radiant smile and elegant gowns tema särav naeratus ja elegantne ametirüü * shifting bales of hay liikuvad heinapallid ? :D * 12tunnised vahetused tööl * mucking out sõnnikust puhastama? :D * to study an MA õppima humanitaarteaduse magistriks * deciding to reject his inher...
eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised, kellele seati vanusepiiriks 30. eluaasta(see kaotati 10 a hiljem). Tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguste laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 6. VÕRDLE PR. ING. JA USA ARENGUT KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. RIIGIKORD: ING põhiseaduslik monarhia PR ja USA vabariik POLIITILINE ELU: ING kaheparteisüsteem(Tööerakond ja konservatiivid) PR palju parteisid, u 2 valitust aastas USA kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut *ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem PR tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...
terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung
Riigikogu võib valitsuse kukutada, ent vastukaaluks võib valitsus sel puhul Riigikogu laiali saata ja uued valimised välja kuulutada. Riigikogu nimetab Riigikohtu liikmed, ent ei saa neid pärast enam vallandada. 6. Millised riigivormid eksisteerivad tänapäeva maailmas (nimetus, selgitus, 2 näidet) (vt vih. ja õp. lk 62) Tänapäeva maailmas eksisteerivad riigivormid: Monarhia Vabariik Parlamentaarne Presidentaalne Segasüsteem Parlamentaalne Absoluutne Kõige suurem Võim presidendi (poolpresidentaal võim on käes, kes on nii ne) Riigipea (kuninga) Valitsejal on peaministril, valitsusjuht kui ka Peaminister ja
terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung
Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale ja kohtuvõim kohtule Voltaire valgustatud absolutism, haritud, piiramatu võimuga( monarh) Rousseau rahvavõim( poliitiline ideaal), teostatakse läbi rahvakoosoleku
HOMEROS ELULUGU · Elas u. 7.saj.- 12.saj.eKr.; · kreeka luuletaja; · Ilias ja Odüsseia; · tõlgitud paljudesse keeltesse; · Eepilised hümnid ja väiksemad luuletused.http://www.mlahanas.de/Greeks/Raphael/p001. ELULUGU 2 · 17.saj. uskmatus Homerosse; · ei olnud piisavalt peen monarhia jaoks; · Homerose suhtes kaks voolu; · skulptuur 1812 a. http://en.wikipedia.org/wik TEOSED · Ilias: · Trooja sõja 10.aastal; · ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest; · Odüsseia: · Odysseuse eksirännakud; http://vanaraamat.shop.wosbe 24 laulu ja 12110 värssi. e.com/Foto18/odysseia.gif ·
metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks. Friedrich Wilhelm I: Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu
edendamiseks.*Üha suurema tähenduse omandas teadus, hakkas kujunema määravaks tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng. Absolutismi tunnused: *ainuisikuline võim *tugev keskvõim:pürgimine ühtsuse poole *
kinnisvaraomanikest Kohtu võim Ülemkohus 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve NB! Valimisõigust polnud naistel, mustanahalistel, indiaanlastel, mitteomanikel 2. Suure Prantuse revolutsioon: millal oli, miks algas, sündmuste järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille'i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa. 5.mai 1789 Generalstaatide kokkutulek Versailles's 17.juuni 1789 Rahvuskoguks ümber nimetamine 9.juuli 1789 Asutavaks Koguks ümber nimetamine 14.juuli 1789 Bastille vallutamine
Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
Kohtuvõim – esindajaks kohtuorganid, valvavad seaduse täitmist 12) Riigi valitsemise vormid. Riigi valitsemise vormid: 1. Vabariik – iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus. Jaguneb omakorda kaheks: o Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne
halvemad filosoofias (kreeklastel sokrates jne) 2) ületasid kreeklasi ehituskunstis (lubimört, kaared), õigusteadus (populaarne tänini) 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? Constantinus suur legaliseeris kristluse 313a, apostlite aktiivne tegevus, ei tehtud vahet rikastel ja vaestel, segadused rooma riigis KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus parlament tsentraliseeritud monarhia senjöör feood vasall pärisori kirik klooster vaimulik ordu ketser inkvisitsioon skolastika raad tsunft gild Hansa Liit islam koraan kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused?
,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689. aastal. Selle kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid (k.a maksuseadus, sõjaväe kokkukutsumine) parlamendi mõlema koja kinnitust. Samuti sätestati parlamendisaadikutele sõnavabadus. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. 18. Absoluutse ja parlamentaarse monarhia võrdlus. TV 18 Absoluutne monarhia Parlamentaarne monarhia Kes oli riigipea? kuningas kuningas Kellele kuulus seadusandlik kuningale parlamendile võim? Kellele kuulus täidesaatev kuningas kuningas ja valitsus
Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal.
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele
korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele. Konstitutsioonilise riigikorra kehtestas maailmas esimesena USA oma 1787. aasta põhiseadusega. Euroopas võeti esimesed põhiseadused vastu Poolas ja Prantsusmaal 1791.aastal. Vähem kui sada aastat hiljem, 1880. aastateks, tuginesid konstitutsioonile juba kõik Euroopa riigid, välja arvatud Venemaa. USA- s kehtestas konstitutsioon presidendivõimu, Euroopas aga tõi selle kehtestamine kaasa konstitutsioonilise monarhia. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemisvorm, kus monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Parlamendi roll Põhiseaduse kehtestamine ei pruukinud tähendada autoritaarse riigikorra kaotamist. Paljud põhiseadused olid pelgalt valitseja välja antud armuaktid, mitte rahvaesinduse väljatöötatud seadused. Valitseja võimu tasakaalustamisel oli võtmeroll parlamendil, mille võim jäi aga enamikus riikides piiratuks. 19
3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2
lõhenemine(jakobiinideks ja zirondiinideks)->Louis XVI hukkamine->jakobiinide diktatuur->uus põhiseadus->Marat'i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule:
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning
1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist
seoses , et riigi töö toimiks. Riigi töö on piiratud seadustega. Kõige kõrgemal positsioonil riigivõimu aktidest on põhiseadus. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega, kui nad seda ei ole , siis nad on õigustühised. Need mõned faktid riigi olemusest on vaid sissejuhatus riigi erinevate vormide tekkele ja arengule. Suurt mõju on avaldanud riigi vormile ajaloolised traditsioonid riikides nagu monarhia säilitamine Inglismaal, Jaapanis, Rootsis, Norras. Mõjutajateks on olnud ka riigi moodustamise tingimused nagu riigi föderatiivne vorm USA-s ja nagu ka antud riigi sise-ja välispoliitilised iseärasused. Kaasaegset riiki iseloomustab erinevate vormide mitmekesisus. Riigil on mitmeid erinevaid vorme nagu unitaarriik, mida iseloomustab ühtne riik ja kogu territooriumil ühtselt kehtiv seadus, mille lähimaks näiteks on Eesti Vabariik. Föderatsioon mis on
enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine, Kolooniate majanduse kasutamine. Inglismaa sisepoliitika: parlamentaalne monarhia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele.erakonnad.liberaalid, konservatiivid, ametühingud,surfazetid.ehitati veel sõjalaevu. Välispoliitika: relvastuse võidujooks merel saksamaaga. Valgete alustel mistõttu briti impreerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. Valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides saksamaa ja prantsusmaaga Maroko pärast. Prantsusmaa sise-:võimul olid liberaal-demokraatid. Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik
Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200
Venemaa: tsaar / Türgi:sultan / Euroopa: Kuningas Miks vajas kuningas ametnikke? Et koos nendega arutada läbi uusi seadusi ja makse mis ta kehtestada tahtis. Miks oli alaline armee kasulikum palgaarmeest? a) Kuna nad olid koguaeg olemasja valmis rünnakuks b)nad olid ühte värvi riietes ja samade relvadega mis kõik oli riigipoolt Too näiteid euroopas rahvastest kellel ei olnud oma riiki? Bulgaaria,Leedu,Ukraina,Valgevene Kuidas põhjendas J.B.Bossuet monarhia olemasolu? Kuna monarhia lähtub isalikust võimust, ning kõik on sündinud alamatena. Isalik võim harjutab neid juba maast madalast kuuletuma ühele isikule. Millise valitseja ajal pääses Prantsusmaal mõjule absolutism? Louis 13 Võrdle louis 13 ja 14 valitsemisviisi. Miks nimetatakse mõlema kuninga valitsusaega absolutistlikuks? Kuna nende valitsemisajal oli kogu võim nende endi kätes, mis tähendas seda et nad võisid
vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13
Uuelaadiline au ,,võõraste ühiskonnas" (suurlinn) käitumise asemele omand ja riietus. Mood staatussümbolite pidev vajadus. Milleks rikkus? Staatuse näitamiseks. Uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad, toovad ühiskondlikku kasu. Au kui instrumentaalses mõttes kasulik asi. Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Rakendas Mandeville'i ideed tollasele kaasaegsele poliitilisele süsteemile monarhiatele ja näitas, millist rolli mängib au monarhia toimimises (,,Seaduste vaimust"). Analüüsis erinevaid riigikordi, nii ajaloolisi kui kaasaegseid, ja leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad erinevatel printsiipidel. Antiikvabariigid tuginesid voorusel ja ennastsalgavusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul (despoot kardab rahvast ja vastupidi). Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Selleks, et ülendatud
Monarhia Monarhia on riigivorm, milles valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. Monarhi ei piira õiguslikud eeskirjad, ta kehtestab kõrgemat võimu riigis. Eraõiguslik iseloom- monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki ja riigiõiguslikke vahekordi. Tänapäeval Saudi-Araabia. Kus valitseb kuningas ja kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, kohtu- ja usuvõim. Poliitilised erakonnad on keelatud ja valimisi ei korraldata. Demokraatia võimule tulekuga muutus ka monarhia iseloom- riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. Riik ja monarhia on ühtsed. Monarh on riikliku võimu teostamise õiguse praktiliselt kaotanud ja täidab vaid esindusfunktsioone. Kuninga eesõigusaktid peavad saama kinnitust rahva poolt valitud valitsuselt. Riigivormina võib monarhia esineda: pärilik monarhia (dünastia), valitav monarhia, absoluutne monarhia ( puuduvad õiguslikud piirangud, monarh ainus vahetu riigiorgan).
Riik Poliitilise võimu kandja Poliitiline võim jaguneberinevate ühiskondlike rühmade vahel. MÕISTEKAART: Kodani- kuühendused Nt. Teeme Ära Segu ülejäänutest (hiid)firmad (DAVOSI) Võimu kandjad inim- ühiskonnas Riikide ühised RIIK ühendused Nt. EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suur...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised
Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik 1) kõrgema võimu kandja on rahvas 2) sõnavabadus 3) õigusriik, toimetatakse seaduse järgi 4) valimised Diktatuur autoritaarne või totalitaarne EESTI SOOME LÄTI ROOTSI VENEMAA
-sse 1492; majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses; koloiseerimine; kaubandus laienes, kultuur laienes etc; ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas veel kaua pärisorjus; 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond(masintootimine, linnastumine); endiselt usuline võitlus; tekkis uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorrals absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone; uusaja lõpp:1) Ims; 2) 19. saj. 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu(Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes
3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused
●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris
Nepalis on 10-st maailma kõrgemast tipust 8, sealhulgas Mount Everest - maailma kõrgeim. Kliima: kõrgeim temperatuur on tavaliselt juunis, juulis ja augustis s.o umbes 29 ° C. Kõige külmem on jaanuaris ja veebruaris, millal temperatuur võib langeda ka kergelt miinusesse. Nepal on väga mitmekesise geograafiga riik, kus on ainulaadne võimalus kogeda väga atraktiivset kultuuri suurejoonelises ümbruses. Riigikorrast ja poliitikast. Kuni 1990. aastani oli Nepal absoluutne monarhia, mida valitses kuningas. Aastal 1990 kutsus kuningas Birendra rahva survel ellu ulatuslikud poliitilised reformid, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatia, kus riigipea on kuningas ja valitsusjuht on peaminister. Nepal on põhiseaduse järgi hinduistlik riik, kuid aastal 2006 teatas parlament selle sätte tühistamisest. Nepal on paljurahvuseline ja paljukeelne riik, mille riigipea on kuningas. Kuningal on piiratud võim, sealhulgas õigus kuulutada sõja või
AJALUGU, 8.KLASS PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 1792 Olukord Prantsusmaal · Absoluutne monarhia ilmutas nõrkuse märke · Vaevas poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis · Kolmanda seisuse rahulolematus · Kuningakoja suured kulutused Prantsusmaa rahvastiku koosseis 1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest
paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused 2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Venemaal PÕHJUSED: * Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel * Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Majanduslikud põhjused: * Maa puudus * Sõjalised kulutused * 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: * Absoluutne monarhia ei suutnud läbi viia reforme * kodanikuõiguste puudumine * Vene-Jaapani sõja kaotus. Rahvuslikud probleemid: * rahvuslik rõhumine, venestamine, külakogukonnad. Sotsiaalsed probleemid: * Tööliste õiguseta olukord * Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi, ametiühingud olid keelatud. TAGAJÄRJED: * Paranes tööliste ja talupoegade olukord * Kaotati külakogukonnad * Absoluutsest monarhiast sai parlamentaarne monarhia Eestis PÕHJUSED:
*Pool maailma kaubalaevadest seilas Briti lipu all Noobel Prantsusmaa *Ajalooline taak – Napoleoni sõjad 19. sajandi algusest (terve Euroopa vallutamine) *1812 Le Grande Arme (600 000) Venemaal -> Fiastko -> 1815 Waterloo -> Pagendus St. Helenal -> Viini tantsiv kongress -> restauratsiooniaeg Heitlikud ajad *1814 Baurbonide restauratsioon (Louis XVIII) -> valge terror *1830 Juulirevolutsioon -> konstitutsiooniline monarhia *1848 Revolutsioon -> nn. II vabariik *1852 President hakkab keisriks -> keisririik Ikka heitlikud ajad *1870-1871 Prantsuse-Preisi sõda -> Prantsusmaa häving -> III vabariik * Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad * Metallurgia, mootorite tootmine edenevad
Samuti sai ta tuntust poliitiku karjäärgi tegemisega Prantsuse Revolutsiooni ajal. Aastatel 1765 1776.aastani elas ta Suurbritannias. 1776. Aastatast Prantsusmaal Pariisis, kus ta peamiselt töötas arstina. Ta avaldas ka poliitilisi ning filisoofilisi töid. Jean-Paul andis välja ka ajakirja "L'Ami du peuple" (Rahva sõber), kus ta kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste (sankülottide) huve, nõudsid monarhia kukutamist Louis XVI ajal ja totaalset riigikorra muutmist. Tema ajakirjandus oli tuntud oma tulise iseloomu ja kompromissitu hoiakuga uue valitsuse suhtes ning "Vaenlaste revolutsiooni" ja põhiliste reformide läbi surumine ühiskonna kõige vaesemate liikmete kasuks. Hariduse sai Jean-Paul Marat , Kui ta sai 16 siis sõitis ta Prantsusmaale, kus sai koduõpetaja koha. Kogu oma vaba aja pühendas ta õpingutele. Peamiselt õppis ta
olid kangemad ja odavamad. 3)Prantsusmaal kujunes ulatuslik rantjeede kiht, kelle raha oli pankades hoiul või riigile laenatud ning kes ei teinud tööd vaid elasid protsentide arvel. Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal, Panama skandaal) 2)mitme parteilisus, jõudude polariseerumine: (Radikaalsotsialistid lihtrahvas, otsustavad reformid; Monarhistid aristokraadid, monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. 1906 aastal sai peaministriks George Clemenceau, kes üritas läbiviia mitmeid sotsiaalseid reforme (ebaõnnestunult)
Kultuurilised õigused: õigus... ...haridusele ...rahvuskultuuri ja keele säilitamisele ...teabele 5. Jätkusuutlikkuse eesmärgid Heaolu kasv (tasakaalustatud rahanduspoliitika) Loodusressursside mõistlik kasutamine Ühiskonna sidusus (horisontaalne ja vertikaalne) kultuuri kestmine 6. Riik Riik on institutsioonide kogu, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigivalitsemise vorme: Vabariik Monarhia Riigikorralduse vorme: Unitaarriik Föderatsioon (alaliselt terviklik, kuid võib olla mitu võimu nn autonoomiad) Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega ja selle võim on ülimuslik ning sõltumatu. Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
