selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi:föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk
Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonnad, eksperdid... Valdav riigikord ..... Monarhia (ainuvõim) Parlamentaarne monarhia Demokraatlikud riigid & Vabariigid Valimisõigus ... Puudub. Ainult vereliini pidi kandub Kinnisvara omavad mehed, Kõik täisealised riigi kodanikud sõltumata soost, vanusest, edasi sissetulekuga. Talupojad-EI! jne.
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI
Selle iseloomu ei faktiliselt(mingi sündmuse saabumisega või se muuda ka koosseisu vahetumine. ülesande täitmisega). Üldjuhul organid, mis järgi Nt. Riigikogu, KOV volikogu moodustatakse mingi kindla ülesande täitmiseks. Nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt. 2.1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID. MONARHIA JA VABARIIK, NENDE ERISUSED. Lk 14 - 17 Riigivormi tähendused: 1) riigi valitsemise vorm -riigivõimu teostamise väline mehhanism(monarhia või vabariik) 2) riikliku korralduse vorm - territoriaalsete osade omavaheline seos(unitaarriik või liitriik- föderatsioon) 3) poliitiline reziim totalitaarne, autoritaarne, demokraatlik...sõltuvalt riigivõimu
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui
muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle
Riigiterritooriumi all: - riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu - on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt ülimuslikkusel võimaldatud - presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; - majanduslik huvi on ka kriteeriumiks peamiselt esindusfunktsioon · Monarhia - presidentil puudub seadusanndlik pädevus, ta ei ole aktiivselt Monarh on ainuslikuline riigipea tegev riigi poliitilises elus - valitsus vastutab parlaamendi ees Piiramata monarhia riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja Aristokraatlik vabariik
demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja
Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia ja loonud vabariigi,seisused kaotati,inimesed võrdsustati ning tõsteti araomanduse puudumatuse,Euroopa kapitalistlike suhetele aitas kaasa ,Prantususe talupojast sai maaomanik,meetrisüsteem kehtib tänaseni.rahvustunde tõus,aitas kaasa valgusideede levikule paljudes riikides,tõik kaasa ka vägivalla,poliitilise vastaste massilise hävitamise. Revulutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus ,mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega
aastal oli ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud. (Probleemiks olid piirkonnad, mis olid aja jooksul peaaegu inimtühjaks muutunud perekond). Suured tööstuslinnad ei olnud parlamendis esindatud. 1832. aastal parlamendireformiga suurenes hääleõiguslike kodanike arv. Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued: tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid. Kartused Euroopa ees Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia. Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada. Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata. 1815. aastat tugevnes Inglismaal sisepoliitiline käärimine. Halvenes rahva majanduslik olukord. Iirimaa Inglismaa vahekord Iirimaaga oli äärmiselt keeruline. Iiri katoliiklased ei tohtinud abielluda protestantidega.
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
Tekkisid kaks erakonda: Lääne-ja Venemaa- sunnitlusega. 1825.a kestnud kodusõjast said kasu türklased. Kreeklaste õnneks olid Balkani poolsaarega seotud Euroopa suurriikide huvid, kes toetasid Kreeka vabadusvõitlust. Inglismaaga sõlmiti konventsioon, millega kohustuti taotlema Kreeka autonoomiat. Venemaa kuulutas Türgile sõja, mis lõppes Adrianoopoli rahulepinguga, selle järgi said kreeklased autonoomia. 3.veebruar 1830 a tunnistati Kreeka iseseisvaks riigiks. Monarhia kehtestamine Kreekas Pärast iseseisvust teravnes siseriiklik poliitiline võitlus. 1832. aastal kehtestas Rahvuskogu Kreekas monarhia. Kuningaks sai Otton I (ja pealinnaks Ateena). Otton I ajal: -valitses riiki despootlikult -vilets majanduslik olukord -puhkesid vastuhakud - võeti vastu uus põhiseadus
Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu Aastat järjest viljaikaldus.XVI,kristlasena vahetas rahandusministreid,lõpuks Neckeri võttis, Kes maksustas kõik seisused. Kuningas kutsus kolme seisuse esindajate kogu- generalstadid
võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.1789 sügisel alustati kirikimaade riigistamist.1790 kaotati aadliseisus. 2) Vabariigi väljakuulutamine ja Jakobiinide diktaktuur 1791 kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia- seadlusandlikuks riigivõimuorganiks Sai Seaduslik Kogu, täidesaatev võim jäi kuningale, kohtuvõimu hakkasid teostama vaitud kohtunikud. Seaduslikus Kogus oli 745 saadikut- aktiivsemad olid äärmuslased - 264 oli Monarhia pooldajat, 136 Jakobiini ehk konstitutsioonilise (piiratud) monarhia toetajat. Enamus (435 saadikut) aga toetas kord üht, kord teist jõudu. 1792 süvenesid monarhiavastased meeleolud, kuningaloss vallutati, kuningast sai tavakodanik Louis Capet. Toimusid valimised, mille käigus kaotasid oma mõju monarhistid Seadusandlik Kogu- Rahvuskonvent, kus oli saadikut 760 . 1792 Kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. Jakobiinid jagunesid: 1793
Kas kuninga hukkamine oli vajalik? 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: riigi majandus käis alla, tekkiv kodandlus soovis aadlitega võrdseid poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud ei olnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid hoopis Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. 1789 aastal vallutas rahvas monarhia sümboliks peetud Bastille kindluse Pariisis. Kaotati seislikud eesõigused, võeti vastu kõigi inimeste võrdusõiguslikkus ja vabadust väljendav deklaratsioon. 1791. a põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsionaalne monarhia. Ühiskonnas tugevnesid üha enam monarhiavastased meeleolud. 1792. a kuningavõim kukutati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kuningas mõisteti surma ja hukati.
meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning kuninga absoluutne monarhia kaotati. Inimesi siiani ebavõrdustanud seisused kaotati, mis andis inimestele rohkem vabadust, talupojad said maaomanikeks. Samuti võttis Prantsusmaa vastu ,,Inimese kodaniku õiguse deklaratsiooni", mis väjendas inimeste võrdõiguslikkust. Inimesed hakkasid tunnustama oma rahvust. Negatiivseteks tahajärgedeks võib nimetada selle, et hakkas pihta massiline vägivallatsemine (Jakobiinide terror) ning hävitati massiliselt neid, kes polnud mingi teatud poliitika poolt. Kahjuks on Prantsuse
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15. peatükk 1792 kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist. 21.jaanuaril 1793 algas kohtu pidamine ja kuningas hukati. Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul. Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre. DIKTATUUR üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti
Suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse kaks dimensiooni: · Sisemine: legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol · Välimine: iseseisvus, sõltumatus; tunnustus teiste poolt; mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Selle täielik rakendamine võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ,,Kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ühisuseks või riigiks, mis pole muud kui kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene,
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel)
Ainestik Kunst oli seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimeste allumist riigil, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Sündmused ja nähtused, mis mõjutasid teket. Klassitsism tekkis seal maades, kus oli absolutistlik monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, ...
Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe. Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo". Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c. Revolutsioonilised jakobiinid(136) 8) Kohtuvõim Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks.
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine. Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas
mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, mida seal varem ei tuntud. Seadusi võttis vastu kahekojaline parlamnet. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Põhiseadus kuulutas ka seda, et Jaapan peab loobuma rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamisest sõjalisel teel. Majanduses püüti ümberkorralduse käigus vähendada vee ja õhu saastavust. Põhjalike
Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ?
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus
kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia kukutamine ja Vabariigi väjakuulutamine Prantsusmaal olid järgmised sammud demokraatia rakendamiseks ja iseseisva riigi, kui kodaniku huve teeniva ja ülima eesmärgi loomiseks. Suveräänseid huve teeniv administratsioon asendati põhiseadusliku administratsiooniga rahva huvides toimetamiseks. Olen nõus autoriga ja arvan, et need sündmused on omavahel seotud ja moodustavad põhjusliku jada etatismi, kui ideoloogia, arengus.
Kirj. Alla õigusdeklaratsioonile., Stewart I- kutsus kokku parlamendi, vallandas kodusõja. Nimeta 2 isikut, kelle tegevus 17. sajandi Prantsusmaal aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa absolutismi kujunemisele ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet. Louis XIV-kujuneb absolutismi kõrgaeg, sai kogu võimu riigis. Gristeljö- generaalstaadid saatis laiali, hugenotid saatis laiali Nimeta oma valikul 2 parlamendi õigusakti 17. sajandist, millega kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia ja too 4 näidet nende sätetest mis piirasid kuningavõimu. Õiguste deklaratsioon-inimesi ei saanud enam ilma põhjuseta arreteerida., Milles vastandusid absolutism ja parlamentaarne monarhia? Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Absolutism- kuningale kuulub jagamatu riigivõim, kunn ei vastuta kellegi eest, parlamentaarne- kuningavõim piiratud, kunn sõltub parlamendist. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas
riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu Rahu,mis lõpetas 1648 30-aastase sõja koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit (nt.Napoléoni vastu) valgustajad 17.sajandi haritlased,kes uskusid mõistuse võimalustesse, kritiseerisid sageli kirikut valgustatud monarhia Valitseja,kes valitseb arvestades valgustajate ideid reform Riigi poolt teostatud ümberkorraldus (vana süsteem säilib) kodukariõigus Mõisniku õigus koha peal kohut mõista,karistada(Eestis) Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Vene riigis (18.-19.s.) hernhuutlus Vennastekogudused,talupoegade hulgas levinud usuline liikumine 18.-19.saj. Iseseisvusdeklaratsioon Dokument,millega 4.7
Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a
Prant- Venemaa sõjalised Vabariik. Passiivne periood. sus- tellimused. Mitmeparteiline süsteem Valmistumine uueks maa Raudteede ehitamine Kiriku roll ühiskonna, sõjaks. kolooniates. kiriku lahutamine 1904. a leping Traditsioonilised riigist. Inglismaaga majandusharud kriisis. Rantjeed Inglis- Riigi mittesekkumine Monarhia Vastuolud Saksamaaga maa majandusellu. Kaheparteisüsteem Inglise-Buuri sõda Kolooniad kapital, turg, 1906.a Tööerakonna Lõuna-Aafrika Liidu laevastik, ametnikud. asutamine loomine Arengutempo aeglustu- Liberaalide reformid Iirimaa küsimus mine. Teravilja sissevedu. David Lloyd George Naisõiguslaste liikumine
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte.
Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a. alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. · 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik. · Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia - riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser, keda abistas keisri määratud riiginõukogu (genro); parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud. · Saavutanud moderniseerimise tulemusena suurriigi staatuse rakendas Jaapan saavutatud võimsuse agressiivse välispoliitika elluviimiseks: A) 1904-1905 Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad (ja sai oma mõjusfääri Mandzuuria). B) 1910 annekteeris Korea.
Valitsemise jätkusuutlikkus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas ning sotsiaalgruppide huvisid tasakaalustatakse, valitsemine on läbipaistev ja kaasav. Looduskeskkonna jätkusuutlikkus - kindlustada tulevastele põlvedele elu puhtas keskkonnas ning kasutada loodusvarasid kõige efektiivsemalt. Riigivalitsemise vormid: Monarhia - eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia). Vabariik - tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub.
Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel.
Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega (=absoluutse ja igavese võimuga riigis). Suverään on kõrgeim võim, ei allu ühelegi teisele võimule. Suveräänne ehk jagamatu riik saab olla monarhia, aristo- või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (legislatiivse suveräänsuse 7 teooria). Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele teda karistab üksnes Jumal. 5
Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted Põllumajanduses- talupoegadel kõvad feodaalkohustused ikka peal. Lääne-Euroopas jäi pärisorjus kaugele keskaega aga Ida-Euroopas see veel mõnel maal oli. Tekkis kodanlik eraomand. 19.saj kaotati pärisorjus igalpool, kus see veel alles oli Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad
Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu.
Venemaa jäi mõnda aega ilma valitsejata. Vastavalt troonipärimisseadusele oleks pidanud trooni saama Konstantin, kes oli juba varem teatanud troonist loobumisest. Keisriks määrati Nikolai 14. detsembrile 1825. Mitmed ohvitserid, keda pärast hakati nimetama dekabristideks, peetsis Nikolaid karmiks, tagurlikuks ja liiga sõjaväelikuks. Nad üritasid katkestada Nikolaid troonile saamisest ja tahtsid troonile saada Konstantini, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja tõid omad väed Senati väljakule, kus nad keeldusid Nikolaile truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileastumist. Peaväljakule kogunenud ohvitserid tapsid Nikolai saadiku Mihhaili, pärast mida väljakule kogunenud väed purustati kahurväetulega ning nende katse riigipöördeks ja kontitutsioonilise monarhia kehtestamiseks kukus läbi ning suurem osa neist saadeti Siberisse asumisele. Kui Nikolai ülestõusu maha surus ja keisriks sai(22. augustil 1826)
2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide diktaktuur Feodaalkoor- miste kaota- mine vabariik Konstitut- siooniline monarhia Seisuste kaotamine Louis XVI ja Marie- Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati
– Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22
Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade allutamine. 2. UUSAEG (17.saj algus-I MS-ni) majandus: 1) kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle
Riigivalitsemiskorrad (monarhia ja vabariik; demokraatia ja diktatuur) 2. Kodanikuõigused ja inimõigused 3. Riigi juhtimine. Eesti valitsemissüsteem M . -- , , . : , , ,, . - : c, , ,. 4 , . . . , . -. , , . , - . , . -- . . , , , . . - , , . . . - , . - , . - . - ,a - .
tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart.
· Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse · USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest Imeralism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Sovimism suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII · Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas) · Probleem Iirimaaga (Home Rule) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus) · Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
