Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Riigist Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp Jaapani rahvuslipuks on valge kangas, mille keskel on punane sõõr ehk päikesesümbol ,,Hinomaru". Lipul tähendab valge puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse ja soojuse värv. Vapp Jaapani vapp on Jaapani rahvuslik ja keiserlik pitsat, mitteametlik riigivapp. Vapil on kujutatud krüsanteemiõis 16 õielehega, mille alt paistavad veel 16 õielehe otsad. Fakte Jaapani ajaloost Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed
oma läkitusest Kongresille, et ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Missouri kompromiss- Ühekorraga võeti vastu kaks osariiki USA'sse, üks vaba ja teine orjanduslik. Lisaks orjanduslikule Missourile sai uunioni liikmeks ka vaba Maine. Isikud- Viktoria- Inglismaa kuninganna, kes pooldas täielikku võrdsust iga riigi vahel. Tasakaalukas ja arukas valitseja, kes ei sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Aleksander I- Venemaa keiser. Noor, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki ,,oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi''. Nikolai I- Peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. J.L. David- Klassitsismi kunstnik. Osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes.
lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Dem levik 20. Saj lõpus on siiani olnud jõulisem ülemaailmne suundumus. 1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole kinnistunud NL järgsetes riikides. Ebastabiilne on Ladina-Ameerika. Kesk-Aasia, Sahara- Aafrika, Araabia on pikad traditsioonid autoritaarsusel (madal elatustase, etniline ja usuline vägivald). Lähiaastate trend on ilmselt demokraatia kindlustamine. Siirdeühiskond: ülemineku periood ühest süsteemist teise, see võtab aastakümneid. Siirdeühiskond algab: dem põhiseadusest, vabad valimised, ülemineku aeg lõpeb siis kui dem
NORRA Sigrid Vergi 10.klass Üldandmed · Riik: Norra Kuningriik (Kongeriket Norge) · Pealinn: Oslo · Pindala: 323 802km² · Rahvaarv:4 950 000 (juuli 2011.a.) · Rahvastiku tihedus: 14,4 in/km² (juuli 2010.a.) · Riigikeel: norra ja saami keel · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend · Asub Põhja-Euroopas · Paikneb mere ääres · Norrat ümbritseb Barentsi meri, Norra meri ja Põhjameri · Naabrid on lõunast Taani, läänest Island. Maismaapiiri omab Rootsi, Soome ja Venemaaga Rahvastik · Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades
Milline võinuks olla Eesti kuningriik? Palju on filosofeeritud teema üle, kas Eestil oleks olnud võimalus olla iseseisev kuningriik ja milline see kuningriik oleks olnud. Maailmast on palju näiteid kuningriigi kujunemiseks, kui ka monarhia lõppemistest. Eestlaste teadaolev ajalugu algab IX aastatuhandel eKr, kus esimesed elumärgid on Sindi jõe äärest Pulli külast. Eestlased on olnud ajaloolise kujunemise järgus kuni muinasaja lõpuni nii maaharijad, karjakasvatajad, kalurid, käsitöölised ja kaupmehed. Eestlasi on peetud alati harimatuks talurahvaks. Eesti Kuningriigiks? See võimalus oleks meil olnud Jüriöö ülestõusu ajal, kus Eestlased osutasid head vastupanu ja valisid enda seast neli kuningat. Kuid miks neli?
Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks
pealt. Ungarist oli lõpuks põgenenud 180 000 inimest, lahingutes suri vähemalt 3000 ungarlast ning vahistati 20 000, kellest osa lasti järgnenud terrori käigus maha. Nagyle pakuti elu, kui ta avalikult mõistaks ülestõusu hukka, kuid ta polnud nõus ning ta poodi 1958. aastal üles. Suessi kriis 1956. aastal Üheks põhjuseks miks Lääs ei suutnud Euroopas toimunule reageerida oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati. 1956. aastal riigistas uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi konflikti lääneriikidega. NSV Liit nägi selles samuti võimalust ning otsutas toetada Nasserit. Varustades teda relvadega. Suessi kanalit ei suudetud tagasi võita ning kaotajad pidid oma väed välja viima. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Aitäh kuulamast!
ja väärtustest. Muuta saab seda president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Põhiseaduse ülesanded: sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; kirjeldab valisemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik(diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võmi rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Et takistada poliitilise võimu konsentratsiooni, lahutatakse kogu võim: Täidesaatev võim on valitsus, mis koosneb ministritest eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused
net/images/Bastille.JPG&imgrefurl=http://www.freewebs.com/ajaloo/8klkontrolltnr1.htm&usg=__2TN4CrcbDuYLeekd spZJ5hy8OHQ=&h=766&w=1132&sz=204&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=9MtGcP6hKPJpM:&tbnh=129&tbnw=172&prev=/images%3Fq %3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1280%26bih%3D933%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=471&vpy=87&dur=1161&hovh=182&hovw=269&tx=162&ty=81&ei=bfL3TO87gZg6xIW4jAg&oei=T_L3TM7sDsyg OqrCvdkG&esq=4&page=1&ndsp=34&ved=1t:429,r:2,s:0 Monarhia kukutamine 1792. aastal augustis puhkes väljaastumine, mille käigus 20000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Louis XVIst sai kodanik Louis Capet. Prantsusmaa kuninga võim oli kukutatud
linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitikas võeti tema eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Võidukates sõdades läänes vallutati Itaalai, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosaja Vahemere saared. Kogu riigis moodustati provintside asmele uued piirkonnad - teemad, mille eesotsas olid kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000-
tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused :
· Eemaldati kõik mittefasistid · Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust · Kiusati antifasiste, koonduslaagrid · Parlament kaotas oma tähtsuse · Kontroll koolide armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle · Mussolini isikukultus Prantsusmaa Suurbritannia USA sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem Tööstuse ülikiire areng Laiendati demokraatiat Maailma töökoda Industriaalriik Kriis polnud nii laiaulatuslik Töötavate naiste arv kasvas Valitsuskriisid- vahetused Vabaturumajandus SMK hiljem Keinsianism
dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega 1920'ndate kasutati vananenud tehnikat. Kriis Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kohta söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite kriisi. streike. * 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti
muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/TabelSokratesPlatonAristotelesm25091.html (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/Aristotelesm98371.html (31.10.2013) http://www.annaabi.ee/Filosoofidjanendeideedm220.html (31.10.2013 AITÄH KUULAMAST!
Soovis rünnata AustraUngarit. 4) Austria/Ungari 5) Itaalia 6) Prantsusmaa- Soovisid tagasi saada oma alasid Saksamaalt, tegid liidu Britannia ja Venemaaga, kartsid Saksamaad, võtsid Maroko koos nende valitsusega enda käpa alla. 5. Venemaa erines teistest (3) - pärisorjus kaotati alles 1861aastal. - 19 saj. rahval puudusid poliitilised õigused - valitsusvorm oli 20 saj. algul ikka monarhia 6. USA ja Euroopa iseloomulikud tunnused kahepeale (4) 1) ehitati palju raudteid, need olid olulised 2) hakati tootma autosid 3) algharidus oli kohustuslik 4) hakati tootma aurumasinaid ja kasutama kivisüsi
Anarhia on olnud reaalselt toimiv ühiskonnakorraldus . Oligarhia on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte. Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale. Teokraatia on valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või Jumala asemikuks maa peal. Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. 5 Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või
majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj. loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. kuningas pidi olema oma otsustes täiesti vaba. nii hakkaski euroopas kujunema absolutism.
igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3
võimalik teisi käsutada. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia). Näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vormid), millistel põhimõtetel
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi
rahvuslus, moraal. 2. Ühiskonna arengu Reformid. Stabiilsus; Reformid (riigi rolli võimalused. järkjärgulised suurendavad). reformid. 3. Riigivalitsemis- Parlamentaarne Parlamentaarne Vabariik. süsteem vabariik. monarhia. 4. Majanduslikud Vabaturumajandus, Riik ei sekku, Segamajandus taotlused konkurents, avatud eraomandid, mõõdukad (erasektori kõrval turud, minimaalne riigi maksud, kaitsevad eksisteerib ka kaalukas sekkumine. rahvuslikku kapitali. riiklik sektor), valitsus reguleerib, rikkamatel
Kehtestati ka uus põhiseadus. 50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni. Inflatsioon, korruptsioon ja viljaikaldused põhjustasid mahajäänud ühiskonnakorra ja majandusega riigis eriti raske olukorra. Nälga suri paari aasta jooksul u. 200 000 inimest. 1974. aastal puhkes feodalismivastane revolutsioon ja troonilt kõrvaldati haile Selassie I ning kaotati monarhia. 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees Mengistu Haile Mariam. Sotsialistlikule arenguteele asunud riigis hakati teostama radikaalseid reforme: natsionaliseeriti pangad, suuremad tööstus-, kaubandus- ja veondusettevõtted ning maa, kehtestati 8-tunnine tööpäev, palgamiinimum. Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise. 1977 alustas Etioopia sõda Somaali DV-ga, kuid sai lüüa
Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a.
diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Briti impeerium kuhu kuulusid mitmed riigid nt. Austraalia, Uus Meremaa, India jne. Kõik need kuulusid Briti Impeerumisse kuid nende ametlik esindaja oli Inglismaa kuninganna/kuningas.
Esmakordselt toimusid grandioossed meeleavaldused ja rahvakoosolekud, relvavõitlus valitsuse vastu, Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonnaelus võimsalt esile poliitilise võimu ja riiklusega seotud küsimused. Nõuti poliitilise enesemääramisõigust ja autonoomiat.17.oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesmärk oli Venemaast teha parlamentaarne monarhia, Eestile taheti enesemääramise õigust, mitte aga iseseisvust veel. Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel kokku kongress , et leida vastused programmilistes küsimustes. Kokku tulnud saadikud jagunesid kahte leeri mõõdukamad ehk Tõnissoni pooldajad ning südikamad ja valjumad Konstantin Pätsi pooldajad. Kuid mõni aeg hiljem läks kongress lõhki. Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis
suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondija ideoloogiaid, mis eitasid kodanliku liberalismi ja demokraatiat. Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud välja ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski
piiaranguid. Revolutsiooni käigus mindi üle ühtsele meetermõõdustiule ja võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. . Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Tänaseks on meetrimõõdustikule ja 12 kuuse ja 30 päevasele kalendrile üle läinud kogu Euroopa. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas.
HOLLAND Kristiina Oras TT-12 Sisukord Lühitutvustus Keukenhof Kanalid Puukingad Tuuleveskid Juust Toidukultuur Lühitutvustus Holland ehk Madalmaad Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 847 007 Pealinn: Amsterdam Valitsuse residents: Den haag Riigikord: Konstitutsiooniline Monarhia Keukenhof Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest. See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus. Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant.
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt ri...
seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust
Egiptus liigub vaikselt, aga järjekindlalt islamiseerumise suunas. Ent Egiptus pole kaugeltki erand. Peab tõdema, et järgmistel valimistel võivad mitmes Lähis-Ida riigis tulla võimule islamistid. Küsimus on ainult selles, kui radikaalsete vaadetega nad on. Näiteks Iraanis eksisteerib juba ligi 35 aastat esimene teokraatlik islami riik – Iraani Islami Vabariik, kus 1979. aastal leidis aset islamirevolutsioon ja kukutati monarhia. Süürial on islamismiga täiesti omamoodi suhe. Barry Rubin kirjeldab Süüria islamismi nii: „Islamismi mõttes on Süüria tähelepanuväärselt anomaalne piirkond. Süürias on ametlikult sekulaarne riigikord, mida juhivad mittemuslimid, kuid hoolimata sellest on Süüriast saanud üks peamisi islamismi toetajaid araabiakeelses maailmas.” Tänapäeval pole ainult Süüria, vaid ka arvestav osa Lähis-Idast suuresti nagu püssirohutünn.
filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. 18.01 1689 10.02 1755 Valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest. Ideaalne riigikord: parlamentaarne monarhia 28.06 1712 2.07 1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik Poliitiline ideaal oli rahvavõim Idealiseeris looduslähedast eluviisi. "Tagasi loodusesse!" 21.11 1694 30.05 1778 Prantsuse filosoof, kirjanik ja ajaloolane ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud absolutism. Selle ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset
Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh. Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president. Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservati...
tähtsuse Tänapäeval me mõistamegi "kolmanda maailma" riikide all eelkõige vaeseid arenguriike Pärsia lahe piirkond Rahutud naftariigid Iraan - vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkuseks on nafta. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia Riigipööre- vabariik Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile Alates riigi sünnist on kulgenud kodusõda juutide ja palestiina araablaste vahel Ladina Ameerika Arenguteede otsimine Jaguneb: Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina) Vabaturumajandus: parempoolsed (Tsiili) Vasakpoolsed (Nicaragua)
· 15. september · 15.09.1997 võeti vastu demokraatia ülddeklaratsioon · 2012. aastal tähistati eesti koolides demokraatiapäeva kampaaniaga "Meie hääled" DIKTATUURI TUNNUSED · Diktaatoril on piiramatu võim · Riigi juht ei vastuta oma otsuste tagajärgede eest · Oposatsioonide maha surumiseks kasutatakse vägivalda · Piiratud sõnavabadus · Ideaoloogide pealesurumisel kasutatakse propagandat · Diktatuur on üks levinuim valitsusvorm · Absoluutne monarhia · Diktatuur võib võimule tulla nii vägivaldsel teel kui ka konstitutsioonilisel teel AUTORITAARNE DIKTATUUR · Meenutab antiikset diktatuuri · Võim ühe liidri või kitsa oligarhia käes · Eesmärk on rahvuslik ühtsus · Inimõiguste ja erasfääri sekkumine pole liiga suur · Autoritaarse diktatuuri jooni võib näha ka Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastal TOTALITAARNE DIKTATUUR · Range kontroll kodanike mõtteavalduste üle
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud
sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925. Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa suurima sõjakangelase staatusele. Esmakordselt asus ta Saksamaa presidendina ametisse 12 mai 1925. Hindenburg oli küll monarhist, kuid presidendina ei teinud ta midagi, et valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele Weimari vabariigi ees. Aastal 1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg Oskar von Hindenburg, teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita Hitlerit. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning ta valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil
Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused
mail 1789.aastal. Pärast paart kohtumist, nõudsid generaalstaadid reforme, kritiseerisid kuningavõimu ja selle poliitikat. Kuningapere tähelepanu oli aga teistel asjadel. 4. juunil suri kuningapaari vanim poeg. Kuningas langes kliinilisse depressiooni ja kuninganna oli murest murtud. Koheselt hakkasid ka kuninganna vastased levitama kuulujutte, et kuninganna mürgitas oma poja. Marie Antoinette hakkas kahtlustama, et generaalstaadid tahavad kukutada monarhia. Ta veenis oma abikaasat vallandama liberaalsete vaadetega peaministrit ja palkama Marie Antoinette'I liitlase, parun Breteuil'i. Breteuil oli vaga katoliiklane ja pühendunud monarhia pooldaja. Monarhia vastased kutsusid teda halastamatuks türanniks, kuigi tal oli väga inimlik oma vaenlaste vastu. Hoolimata sellest, haarati Pariis siiski pettekujulmasse, et rojalistid plaanitsevad sõjaväega rünnata linna. 14.juulil 1789.aastal vallutati Bastille
mõju Vahemere idaosas. Eurooplased liikusid rohkem kui varem, nende silmaring laines, Idamaadest levisid Euroopasse ka uued tavad ja kombed. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust, rüütlid tundisd nüüd end kui Kristluse eest võitlejatena. Kuid ka paljud teised suundusid usurännakutele. Suurenes juutide tagakiusamine, kaubandus ja usuline sallimatus. Juutidele heideti ette Kristuse tapmist. Jutustamine: Tsentraliseeritud monarhia kujunemine Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaa oli 9. ja 10. sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejateks olid Karl Suure järglased ehk Karolingid, võimu neil vasallide üle polnud. 987. aastal äks võim Hugues Capet'le ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja- Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid
kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral
6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Elanike arv: 5 447 100 (2007) Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Rahaühik: Taani kroon Rahvastiku tihedus: 124.3 elanikku km2 Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%) Taani lipp Taani kaart Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa
Riik on iseseisev 1806.aastast. Liechtensteini pindala on 160 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 34 905 elanikku (1.12.1995 aasta andmetel). Riigikeeleks on saksa keel. Liechtenstein on väikseim saksa keelt kõnelev riik maailmas. Vürstiriigi pealinnaks on Vaduz . Vaduz ei ole suurim linn riigis. Tähelepanuväärseim ehitis on Vaduzi kindlus, mis on vürstiperekonna residents.(http://en.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein ) Liectensteini riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on vürst. Praegu valitseb Hans Adam II. Seadusandlik võim kuulub vürstile ja Maapäevale. Maapäeva kuulub 15 liiget ja ta valitakse neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub 5-liikmelisele valitsusele. 1938.aastani elasid Liechtensteini vürstid Viinis. Halduslikult jaotatakse Liectenstein kaheks ringkonnaks: Oberlandiks ja Unterlandiks. Omavalitsusi (Gemeinde) on 11. Omavalitsused koosnevad tavaliselt ühest linnast. (EE).
(1849) Erinevate valitsusvormide sorteerimine on olnud üks poliitilise analüüsi põhi muresid läbi aegade. Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani. Alates kaheksateistkümnendast sajandist olid valitsused sorteeritud kui monarhia või vabariik, või kui autokraatlikud või konstitutsioonilised reziimid. Kahekümnendal sajandil need suunad teravnesid veelgi. ,,Kolme maailma" poliitilise süsteemi sorteerimine, mis oli eriti moes Külma Sõja ajal, lõi maailma poliitikast pildi, kui domineeritud kaklustest demokraatia ja totalitarismi vahel. Samas moodsa arengu valguses, nagu kommunismi kokkuvarisemine, Ida Aasia tõusu ja Islami poliitika ärkamisega, tundusid kõik teised klassifikatsioonid vananenud olevat
kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4. Prantsuse Revolutsioon: Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inspiratsioon 19. saj revolutsionääridele ja 20. sajandi totalitaarsetele reziimidele Sündmused: Bastilles´vallutamine (bastille oli monarhia sümbol. Vihatud rahva seas)- >kuningas põgeneb->konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine (monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega)->vabariik (22.sept 1792)->kuninga hukkamine (ühe häälega mõisteti ta surma)-> brümääril toimunud riigipööre (Napoleon hõivas Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadiku vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon). 5. Industriaalühiskond:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
