Ood suurmeestele Brenda Jaup, Helen Kalamäe Oo, Montesquieu, kes sa ülistad monarhiat ja võimude lahusust, kas sa ei arva, et su ideed võivad tuua rahutust? Ahned ja tagurlikud aadlikud, on Voltaire, sinu pärusmaa, sina tahad, et valgustatud monarh võimule saaks. Oo, Rousseau, sa ülistad vabariiki, millesse kuuluvad kohus ja valitsuski, inimeste vabaduse tagad ja pealekauba neil ka valimistel luba. Montesquieu, Rousseau, Voltaire, igaühel oma idee, targad olite te kõik, kes teab kel oli suurim võit?
Maria Theresia Ketly Nurmik 2010 13. mai 1717 29. november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780 Viimane Habsburgide soost pärinev monarh Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema Ta oli abiellus Lotringi hertsogi François Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on "vale au" - põhineb ülendats arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus). 1 Aul monarhiates poliitiline tähtsus - tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au
Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees asuandekohustuslik (ntks Eesti, Lõuna-Aafrika) Presidentalismis on riigipea ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (ntks Ameerika Ühendriigid, Indoneesia) Monarhias on riigipea päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir ja see jaguneb: Konstitutsiooniline, kus monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (ntks Suurbritannia, Tai) Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaadet kui ka kohtuvõim (ntks Katar, Vatikan, Saud Araabia) Filosoofia Teema: Kloonimise eetilisus
Parlamendi (omab seadusandlikku võimu, Eestis Riigikogu) ülesanded: 1. menetleda ja vastu võtta seadusi 2. ratifitseerida välislepinguid 3. kinnitada riigieelarve 4. kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5. kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust Riigikogu valimised vastavalt põhiseadusele. Vabariigi valitsus võrdub täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine: 1. autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator 2. demokraatlikus riigis toimuvad valimised Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras: 1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi Hea tava näeb ette, et demokraatlikud valimised võitnud partei juhile tehakse ülesandeks moodustada valitsus. Valitsust juhib peaminister Eesti Vabariigi peaministrid: (taasiseseisvunud Eestis esimene /oktoober 1992 – november 1994/ Mart Laar)
Antiikajal eristati monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 15. sajandil monarhiat ja vabariii. tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik teokraatlikus riigis. sellisteks riikideks on nt saudi araabia, kus on säilinud aboluutse monarhia teokraatlik riigivorm. riigipeaks on kuningas, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev, kohtu ja usuvõim. kuigi 1993 aastal võeti vastu põhiseadus, ei ole lubatud seal poliitilised erakolnnad ning ei toimu valimisi. näiteks võib tuua veel araabia ühendemiraadid, vatikani linnriigid
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita
Materjal aines Mausoleum haudehitis Materjal aines Mausoleum haudehitis Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nivelleerima tasandama, loodima Nivelleerima tasandama, loodima Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus
· Konkurents võimu nimel · Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) · Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud · Kodanikuvabadus ja inimõiguste tagamine · Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA Riigipea on päriliku Mittepärilik võimukorraldus võimuga monarh: kuningas, Võim valitakse keiser, sultan, emiir MONARHIA ABSOLUUTNE PARLAMENTAARNE MONARHIA MONARHIA Monarh jagab võimu parlamendiga Võim kuulub ühele valitsejale Monarh tegutseb seadusega kooskõlas Nt: Brunei, Saudi-Araabia Nt: Rootsi, Suurbritannia
sümboolne (parlamentaarne monarhia). Parlamentaarne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on sümboolne. Absoluutne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on piirmatu. Vabariik- on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. Parlamentaarne vabariik- Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. EESTI VABARIIK Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. BRASIILIA
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus
võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused, humaansem haridussüsteem, tsensuuri lõpetamine. Absolutism sai alguse 16.-17.saj Lääne-Euroopoas. Monarh kondas enda ümber kõik võimud, rajas bürokraatliku aparaadi ja vähendas aadlike võimu. Eesmärgiks oli ühiskonna heaolu ja efektiivne valitsmissüsteem. Monarhi kasvatati lapsest saadik valitsejaks. Samas võis ta nii võimu kuritarvitada ja muutuda türanniks. Absolutistlik valitseja: monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda või laiali saata, monarh rõhutas jumaiku õiguse postulaati, riigi huvi teooria-kui riik on
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis
Lukašenka Halonen D Tarja Kaarina Halonen 4. President, kes juhib riiki, kus tehakse Lauma pesu A Tarja Halonen B Vaira Vīķe- Freiberga C Toomas Hendrik D Valdis Zatlers Ilves D Valdis Zatlers 5. President, kes pärast abiellumist hakkas kandma kõrgemate kontsadega kingi A Nicolas Sarkozy B Tarja Halonen C Horst Köhler D Rashtrapati A Nicolas Sarkozy 6. Monarh, kes tutvus oma abikaasaga 1972 Müncheni olümpial A Margrethe II B Harald V C Karl XVI Gustav D Elizabeth II C Karl XVI Gustav 7. Monarh, kes osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha A Harald V B Elizabeth II C Karl XVI Gustav D Akihito A Harald V 8. Monarh, keda on mänginud Helen Mirren A Beatrix B Hispaania kuninganna Sofia
Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. kreoolid Eurooplaste Ladina Ameerikas sündinud järeltulijad. barokk 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga. Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga talupoegadest määda sõites, kinni pidada ja talupoegadele head nõu anda.
Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed, oskused ja haridus. Platoni laeva metafoor: kes peaks tormi kätte sattunud laeva juhtima? Väidab, et peaks valima inimese, kes on õppinud laeva juhtima, kapteni. Samamoodi peaks riiki juhtima inimene, kes on seda õppinud. · Autoriteedi vajadus - On vaja sümboolset liidrit, kes ühendaks kogukonda. Ta kehastab oma isikus kogukonna tervikut. I · Paternalismi (isa-armastuse) idee monarh on justkui pere-isa, kes kõiki alamaid kui oma lapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". See eeldab, et monarhil on reaalne võim ja ta saab seda ainult heatahtlikult, armastusest lähtuvalt kasutada. 1 · Vooruste probleem- kui me seame eesmärgiks, et inimesed ühiskonnas käituvad võimalikult vooruslikult, siis selle saavutamiseks on monarhia parem, sest demokraatias,
Polüarhia- Kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused- alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Absoluutne ehk piiramatu monarhia- kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile (Saudi-Araabia, Katar, Brunei) Parlamentaarne ehk piiratud monarhia- Riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. (Beliga, Taani, Hispaania, Rootsi) Diktatuur- õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul isik või isikud on haaranud võimu ja kasutatakse seda piiranguteta. Totalitaarses ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all(Põhja- Korea, Kuuba), autoritaarses teatud valdkonnad riigivõimu alt vabad(Venezuela, Valgevene).
Hispaaniaga. 2. Absolutismi olemus: 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Sveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja
Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1.parlamentaarne- parlamendil on võimu ülimuslikkus, riigipeal on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud (Ameerika Ühendriigid, Indoneesia MONARHIA Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Monarhia jaguneb 1. konstitutsiooniline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimingut juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (Tai, Suurbritannia) 2.absoluutne- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (Vatikan, Saudi Araabia, Katar) Riigikorralduse vormid jagunevad 1
· Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond?
Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Ja üleüldse kaotas kodakondsus oma tähtsuse. Ning tekkis maailmakodanik. Ühesõnaga hellenismiajastul muutus nii paljugi. Mitmed asjad kaotasid oma tähtsuse. Vanad linnad kaotasid oma tähtsuse. Ja tekkisid uuemad tähtsamad linnad. Vallutusi oli palju. Ning
kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii
toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks on London, mis on tuntud Big Ben-i ja suure Ilmaratta poolest (The London Eye) Linnas sõidavad ringi ka omamoodi punased bussid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. Riigikeelt Suurbritannias pole. Ametlikud keeled on: inglise, korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri. Suurbritannia rahvastiku tihedus on 254,7 in/km². 90% rahvastikust elab linnades. Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta). Rahaühik on naelsterling (GBP).
2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda makse. Demokraatia tuleneb kreeka keelest ja tähendab rahvavõimu. Otsene demokraatia kõigi osapoolte poolt vastuvõetud otsus Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad. Demokraatliku ühiskonna üks põhilisi tunnuseid on mitme kandidaadiga valimised. Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL) Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4...5 aastaks
Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%. Loodusvarad: Kala. Põllumajandus (25% SKT-st): Tooted squash, vanilli oad, juurviljad, kalad, muud mereloomad tooteid. Tegevusala: 17% SKT-st.
Talle järgnes Muammad Anwr as-Sadt ja tema järel araabia kevade käigus võimult kõrvaldatud Muammad usn Mubrak. Egiptuse reziim oli üks teerajajatest araabia maades. Nende edu ajendas kindlasti nii mõndagi iseseisvusvõitlejat jätkama või tegudele. Kaotatud sõda, valitsejate korrumpeeritus ja kolonialismi lagunemine olid kõik tõukeks, mis viis Vabasid Ohvitsere võitlema hetke korra vastu. Nagu ka mitmetes teistes reziimi riikides, oli võimult kukutatud monarh koloniaalriigi meelne. Tuneesia Tuneesias sai reziim alguse koos iseseisvusega. Iseseisvumise tegi võimalikuks mitmeid tegureid. Teise maailmasõja järel saavutasid paljud koloniaalalad iseseisvuse. Tuneesia puhul mängis iseseisvumisel suurt rolli nende esimene president Habib Bourguiba. Tema alustas peale maailmasõda diskussiooni Prantsusmaa valitsusega ja ta käis ka äsja iseseisvunud araabia riikides. Kuna Prantsusmaa ei vastanud tema mitmetele nõuetele ja programmidele,
maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule
Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus
Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise riigipea. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide kuninganna. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. · Ta on anglikaani kiriku pea. Sünd Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VI oli kuningas George V ja
TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015 Tai Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Tai on populaarne turismimaa. Tai Pindala: 514 000 km² Elanikke: 66 405 000 Pealinn: Bangkok Rahaühik: baht 1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh Kuningas Rama IX Ametis viimased 69 aastat. On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik Linnades elab 20% rahvastikust. 80% tegeleb peamiselt põllumajandusega. Tootlikus: Riis - 20 miljonit tonni aastas Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima
Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võ...
Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror;
· Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat. · Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast. · Ajalehtede lugemine on keelatud. · Ei tohi plaksutada · Hoones on üle 100 treppide ja 3 miili koridori. Tal on oma spordisaal, lasketiir ja juuksurisalong. Parlament · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. Alamkoda · viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja.
Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne võimukorral- Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on pii- Monarh on ainuvalitseja, dus rajaneb parlamendi võimu valitsuskabineti juht ja ratud põhiseadusega ja kellele kuulub nii seadusandlik, ülmuslikkusel
rahanduse peakontrolör(LouisXVI määras) Parlamentarismi areng Inglismaal Inglismaal valitses 17.-18.sajandil parlamentaarne valitsemisviis. Parlament koosnes kahest kojast: alamkojast ja Lordide kojast. Vaatamata konfliktidest ja kodusõdadest oli Inglise parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603a sai Inglismaa valitsejaks JamesI(1603-1625), kes oli veendunud et ta on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma tähtsaimaks õiguseks. CharlesI võimuperioodil(1625-1649) hakkas parlament käsitlema riigi poliitikat rohkem. Uus kuningas rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud
- on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt ülimuslikkusel võimaldatud - presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; - majanduslik huvi on ka kriteeriumiks peamiselt esindusfunktsioon · Monarhia - presidentil puudub seadusanndlik pädevus, ta ei ole aktiivselt Monarh on ainuslikuline riigipea tegev riigi poliitilises elus - valitsus vastutab parlaamendi ees Piiramata monarhia riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja Aristokraatlik vabariik õigusemõistja - võim kuulub kitsale pärilikule priviligeeritud eliidile
Ivariant 1. Nimeta kaks organisatsiooni roheliste liikumises Eestimaa Rohelised, Greenpeace (Greenpeace 1971. Eesti Roheline liikumine) 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Jean Bodin- Prantsuse poliitikafilosoof. Pani aluse tänapäeva suveräänsuse mõistele. Monarh on iseseisev nii sise- kui ka välipoliitilistes küsimustes. Jean Bodin tuli välja suveräänsuse mõistega monarh on iseseisev nii sise-, kui välispoliitilistes küsimustes, N. Marchiavelli- Itaalia poliitikateadlane. Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et
aastast ei ole lubatud suitsetada ruumides sees. · Ei tohi juua ega süüa istungisaalis, ainult rahandusminister tohib. · Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat. · Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast. · Ajalehtede lugemine on keelatud. · Ei tohi plaksutada. Parlament · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. · Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ning monarh. Alamkoda
1. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris
SÕNAD KUS ON S zlott-Poola rahaühik defektid almanahhi-almanahhis oranz zombi-elluäratatud laip fuajee Kasahhi maavõistlus finisis dzemper zoo- loomaaed seffidele kasahhitaride tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire seffidele rezissöör- lavastaja afiss-afisi- afissi- kuulutused epohhi-epohhi- ajajärk, ajastu borsi mazoor- rõõmsakõlaline helilaad finisis Tsehhi maavõistlu saslõkk ...
1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid
esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on
parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti
kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid,
Indoneesia
2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser,
sultan, emiir
2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal
on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja
seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ...
Nad kihlusid salaja, aga Louis ema sai neile jälile ja tühistas kihluse. Lõpuks, pärast ema pikka pealekäimist, oli Louis nõus abielluma Hispaania kuninga tütre, Maria Theresaga. Paar sai 7 last, aga ainult üks- Louis – nimeline jäi ellu. Kui Louis kardinal, Mazarin, 1661.aastal suri oli Louis 23-aastane. Sellest ajast saadik sai Louis XIV-st ainus Prantsusmaa valitseja. Tema juhtimisel sai Prantsusmaast 72-ks aastaks maailma võimsaim riik. Louis XIV oli absolutistlik monarh kellele kuulub ütlus: «L'État, c'est moi» ehk « Riik, see olen mina! ». Louis XIV võrdles end Kreeka päikesejumala Apolloga, sellest tuleneb ka Louis hüüdnimi «Päikesekuningas». Louis XIV-d mäletatakse kõige rohkem Versailles' lossi ehitamise poolest. Ta ehitas ka Fontainebleu lossi.
Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim ilmselt kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta ka temale alluva bürokraatliku administratiivaparaadi ning piiras aadelkonna võimu, koondades ülikud oma õukonda ning võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks tänu seisusliku ühiskonna järkjärgulisele lagunemisele, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmistega ja toetusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
