4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse (nt valimi arit. Keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele). Intervallhinnang on lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5. Hinnangfunktsioon. Hinnangfunktsioon on reegel parameetrite hinnangute leidmiseks. Tuntudmad regressioonmudeli parameetrite hindamismeetodid on: harilik vähimruutude meetod (OLS), suurima tõepära meetod, momentide meetod ja üldistatud vähimruutude meetod. 6. Hinnangute omadused. Nihe, efektiivsus, mõjusus 7. Hinnangu nihe, nihketa hinnang. Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu Beeta keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse beeta vahega. Parameetri hinnang on nihketa kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega. Parem on see, mis on nihketa. Hinnangu keskväärtus - tegelik keskväärtus
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Elektriajami põhivõrrandite rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine.
Suurust mis arvestab mõlemat asjaolu nim keha inertsimomendiks pöörlemistelje suhtes. Seega tuleb pöördliikumise juures vaadelda kaht suurust- jõumomenti ja inertsimomenti. Jõumoment punkti suhtes avaldub valemi järgi M = [ rF ] , kus jõu F moment M on vektoriaalne suurus, kus r on keskpunktist jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Vektorkorrutise distributiivsusest lähtudes järeldub, et ühes punktis rakendatud jõudude summa moment võrdub liidetavate jõudude momentide summaga M=M1+M2+... Ka telje suhtes määratud momendi suhtes kehtib sama võrdus. Jõud millega kaks ainepunkti üksteist mõjutavad, asuvad samal sirgel, on suuruse poolest võrdsed ja suunalt vastupidised. Nende summa on alati null, nii ainepunkti kui ka telje momendi puhul. Ainepunkti impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus Punkti impulsimoment defin analoogiliselt punkti jõumomendiga. Impulsimoment on liikumishulga moment
keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). L = I L = r × p 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid. dLi = M i - sise dt d n n dt i =1 Li = i =1 M i - sise Summeerime: Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentite summa null. dL =0 dt I1 1 = I 2 2 L = const Praktikas kasulik. 32. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so
· Pöörlemistelgeteks liigeseteljed · Toimejõuks lihaste kontraktsioonijõud · Takistusjõuks raskusjõud ja/või antagonistlihaste pinge Luukangide liigid · Pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel eristatakse kolme liiki luukange: - I liiki kang tasakaalukang - II liiki kang jõukang - III liiki kang kiiruskang Kangi tasakaal ja liikumine · Kangi tasakaal ja liikumine sõltuvad toime- ning takistusjõu momentide suhetest · Jõumoment on jõu pööravat mõju iseloomustav suurus, mis võrdub jõu F ja jõuüla I korrutisega · M=FI · Kang on tasakaalus siis, kui toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed · Kui ühe jõu moment on suurem teise jõu momendist, siis tekib kangi liikumine (kiirendus) suuremat momenti omava jõu mõjumise suunas Mehaanika kuldreeglid kangi liikumisel · Kangi, nii nagu igasuguse mehhanismi liikumisel ilmneb mehaanika kuldreegel
M A =M B Joonis 12.24 · sobivustingimus: reaktsioonid MA ja MB peavad kompenseerima (mõttelise) AF + AM = 0 ; pöördenurga punktides A ja B: · tugedest A ja B momentide (sidemete) kõrvaldamisel oleks elastse joone (mõtteline) pöördenurk punktis A (läbipainde universaalvõrrandist) (Joon 12.25): 3 l x-
väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40 a. Seinale mõjuv resulteeruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esitatud joonisel 6.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi sellele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null. Nulliga peab võrduma kõigist jõududest põhjustatud momentide summa näiteks seina alumises või ülemises otsas. Need kaks tingimust on vajalikud, kuid mitte piisavad seina vajaliku pikkuse määramiseks. Ilma surveepüüri kuju teadmata ei ole võimalik määrata nii seinale mõjuvaid jõude kui ka momente. Asendades kõverjoone kahe sirgega (joonisel 10.40 b punktiir), on võimalik ülesanne ühtlase pinnase korral lahendada. Üldjuhul, kui koormus mõjub maapinnale, pinnas on kihiline ja tugevus on tingitud nii sisehõõrdest kui nidususest,
vektorsumma on null. See on tarvilik tingimus tasakaaluks, kuid mitte piisav. Kui see tingimus on täidetud, võib süsteem (keha) ikkagi liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia
L=mvr. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSSMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Impulsimomendi jäävuse seadus. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: L O , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit.
i k li L i 1 L Lisaks tähistame ja nimetame vektori välisjõudude peamomendiks punkti 0 suhtes. Kokkuvõttena võib valemi (3) kirjutada dH L dt kujul: (4). Esimene tuletis kineetilisest momendi vektorist aja järgi võrdub kõigi kehale mõjuvate välisjõudude momentide summaga. dH v dt L v Et , siis tehes asenduse valemisse (4) saame (5) Kineetilise momendi teoreemi võib võrduse (5) alusel sõnastada järgmiselt: tahke keha kineetilise momendi vektori otsa joonkiirus mingi punkti suhtes võrdub kehale mõjuvate väliste momentide summaga sama punkti suhtes. See määratlus on tuntud ka Resal’i teoreemina. Kineetilise momendi teoreemi rakendamine
qsi vaia külje erivastupanu, kinnitatud seina nimetatakse konsoolseinaks (a). kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide qb ja qsi väärtused on toodud tabelites ja sõltuvad Seina toetavad tõmbid võivad olla kinnitatud jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. vaia otsa sügavusest maapinnast, pinnase plaadiga (b), spetsiaalsete pinnaseankrutega (c Momentide suhte puhul taandub R välja ja nimetusest ja savipinnase voolavusarvust või d) või nn vaiapukiga (e). Suhteliselt kitsa vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla kraavi seinte puhul võib kasutada sisemisi tugesid nihutavate jõudude summade suhet. hinnatud keskmiselt 65%
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutami...
protagonist nimega Stanley Leiber ärkab terava valuga koljus ja avastab, et ta on muundunud öö jooksul millegiks jubedaks. Aastal 1995. võitis näitleja Peter Capaldi oscari oma lühifilmiga "Franz Kafka: See on imeline elu", mis räägib loo autorist (keda mängib Richard Grant), kes proovib leida avalausele sobivat lõppu, eksperimenteerides erinevate võimalustega, milleks Gregor Samsa võis muutuda. Nagu näiteks känguruks või banaaniks. Film väärib äramärkamist ohtrate Kafkaesque momentide pärast. Mark Damon's Foresight Unlimited on alustanud uue produktsiooniga "Metamorfoos", mille eelarveks on 9 miljonit dollarit. 1968. aasta sarjas "Produtsendid", tegelased Bialystock ja Bloom otsivad tükkidest huvitavaid lauseid. Bialystock avab "Metamorfoosi" faili ning loeb teose alguse ning lausub:"Liiga hea." Animatsioonides Dialoogipõhine multifilm nimega "Koduvideod" tegid tribüüdi "Metamorfoosile" esimese hooaja avaepisoodina. Tegelased tegid loost rokkoopera laadse jutuste.
21 4.4 BLEEXi DISAIN. Joonisel 23 on näha BLEEXi üldine lihtsustatud mudel, mis koosneb järgmistest olulistest osadest: A. Toitega liigese disain. BLEEXi liigesed toetavad kandja suuri raskusi ja võõraid jõude, kuigi omab saledat profiili ja väikest hõõrdumist. Joonisel 10 on näha, et liigese struktuur ümbritseb sensori kaitsmiseks dekoodrit. Kaks tihendatud õhusõiduki laagrit vahedega 2.5cm on ümber jõu- ja off- axis momentide. Kõik BLEEXi liikuvad Joonis 23. BLEEXi lihtsustatud mudel. liigesed, peale nende kinnituspositsioonide on identsed. Joonis 24. BLEEXi liigese disain. B. Jalalaba disain BLEEXi tänu paljudele funktsioonidele jalalaba on kriitiline komponent. See kannab BLEEXi raskuse maasse, sellepärast peab sellel olema struktuuriline
1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee) 2) Üldmõiste on esemega paratamatult seostatud (nominalistide idee) Kontseptualistid: üldmõisted asuvad esemeis (universalia in rebus) Pierre Abelard. Pierre Abelard 10791142 mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest. Kontsepti aga formeerib kõne, mis eksisteerib "sealpool grammatikat" -- inimhinge ruumis koos rütmide, energia, sisemise zhestikulatsiooni ja intonatsiooniga. On äärmuseni subjektiivne. Tema kujunemiseks on vajalik ka teine subjekt (kuulaja v. lugeja)
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulsimomendi jäävuse seadus. Olgu meil ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Süsteemil puuduvad kompenseerimata välisjõud ja vä- lisjõudude momendid. Vaatleme sisejõudude impulsimomente (kõikide summat): ( ) Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null, seega: 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöörd- võrdelised anumates olevate vedelike tihedusega.
arvutada mitte üksiklülide vaid tervete struktuurigruppide kaupa. Reaktsioonide arvutamist alustatakse struktuurigrupist, mis paikneb sisendlülist kõige kaugemal. Kui düaadi välispaariks on rotatsioonipaar, lahutatakse temas mõjuv reaktsioon F ji piki ja risti lüli suunatud komponentideks st. F ji = F jip + F jir . Ristkomponendi moodul F jir määratakse lülile rakendatud momentide tasakaalust. Seega jääb rotatsioonipaari reaktsiooni määramisel tundmatuks pikikomponendi F jip moodul, mis määratakse düaadile mõjuvate jõudude tasakaaluvõrrandi põhjal. Kui F düaadi välispaariks on translatsioonipaar, loetakse temas mõjuva reaktsiooni ji siht juhikuga risti olevaks
vektorsumma on null. See on tarvilik tingimus tasakaaluks, kuid mitte piisav. Kui see tingimus on täidetud, võib süsteem (keha) ikkagi liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia
Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni
väljund võlli jäigalt diferentsiaali korpusega, diferentsiaal blokeerub. Blokeerumise sisse- ja väljalülitamiseks kasutatakse rooli hüdrovõimendi süsteemis juhtrataste pöördenurga andurit. Andur tüürib täiturmehhanismi, sidurit, lülitades seda sõltuvalt juhtrataste pöördenurgast automaatselt sisse ja välja. Hüdrauliliselt blokeeritav diferentsiaal. Blokeerival diferentsiaalil on väljundvõllide momentide ebavõrdsus tagatud iseenesest. Kui blokeeritavad diferentsiaalid lülitatakse täiesti välja ja nende mõlemad väljundvõllid pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeerivad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeerivate diferentsiaalide blokeerimisomadusi hinnatakse blokeerimisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemo. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3
Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi funktsioon kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Pöördpotentsiomeetrite korral kus r on potentsiomeetri liuguri raadius, α pöördenurk ja Rα takistuse muutus ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka. Selle takistus muutub tajuri deformatsioonil. Kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Termotakistustajurid – nende töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Metallid: plaatina, vask, nikkel ja raud Induktiivtajurid - sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab
Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M.. Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse
Et tingimust tita, lisatakse kas jrjestikahelasse lisaks mahtuvuslik takistus. Selline vte
on efektiivne koormuse suurtel kikumistel.
Suhteliselt stabiilse koormuse korral saavutatakse efekt paralleelse kompenseerimise abil,
tites tingimust:
Madalpingevrkudes QX<
3.2, tingimus 3.29). Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis. Kui As1fyd fcdbhf + fycdAs2, siis asub arvutuslik nulljoon plaadis ja ristlõiget arvutatakse ristkülikulise ristlõikena, mille laiuseks on plaadi laius b. Kui tingimus pole täidetud, asub nulljoon ribis. Sel juhul leitakse survetsooni arvutuskõrgus y, lähtudes pikijõudude tasakaalutingimusest. Ristlõike paindekandevõime MRd leitakse momentide tasakaalutingimusest armatuuri As1 raskuskeset läbiva telje suhtes. Tugevustingimus omab kuju MEd MRd = fcdbwy(d1 0,5y) + fcd(b bw)hf(d1 0,5hf) + fycdAs2(d1 d2). Tõmbearmatuuri vajalik pindala leitakse sõltuvalt nulljoone asukohast. 39. Saleda surutud elemendi arvutuse põhimõtted, teist järku sisejõud (p 4.1.1). Saleda surutud elemendi ristlõike tugevusarvutusel tuleb arvesse võtta nõtke mõju kandevõimele.
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatu...
seinamaterjale, liikuvaid mudeleid, videofilme, harjutuste demonstratsioone. Visuaalsete materjalide kasutamine eeldab teatud aja tagant nende uuendamist. Videofilmi kasutamisel peab vaatlus olema lühiajaline, et vaataja saaks nähtut koheselt praktikas kasutada. Levinum on siiski demo., mis võimaldab: anda teavet lühikese aja jooksul, sööstab aega, annab hea esialgse ettekujutuse, sobib igale vanusele, hea teatud momentide esiletoomiseks. Tuleb jälgida, et kõik õpilased näeksid olilne on demonstreerija asukoht. Element peab olema selline, mida õpilased on võimelised saavutama. Kindlasti küsida, kas saadi ülesandest aru arendada diskussiooni. Nii demol kui hilisemal õppimisel kasutada tervik kui osameetodit. Demonstratsioon koos seletamisega seletus alates teisest korrast. Õpilaste valmisolek uue info vastuvõtuks ühte harjutust võiks tuunis demonstreerida kuni 6 korda. Peab jätma aega
vastavate telgede positiivses suunas (joonis 4.42). Tähistame need jõud X A ja Y A . Et kõik oleks korrektne, selleks tuleb enne muidugi defineerida teljed. Joonistame kuskile koordinaatide nullpunkti ja näitame ära telgede positiivsed suunad. Märkuseks: tasapinnalisel juhul ei ole väga tähtis, kuhu asetada koordinaatide alguspunkti. Väga tähtsad küll on koordinaattelgede suunad, alguspunkti asukoht ei ole aga tähtis. Asi on ju selles, et momentide võrrandi koostamisel võime momendid võtta suvalise punkti suhtes, täiesti olenemata sellest, kus asub koordinaatide alguspunkt. Seetõttu jooonistataksegi sageli koordinaatide alguspunkt kuskile kõrvale, et teljed ei jääks jõudude joonistamisel jalgu. YA FB XA 1 D α y A
2. 10 ühikut 3. 11,1 ühikut 4. 9,2 ühikut 5.) Valimi andmete põhjal aritmeetiline keskmine on 80, standardhäve 20 ühikut. Kui suur peaks olema valim, et teha kndlaks keskmist taset +/- 3 ühikut, usaldatavusega 95%? 1. 964 2. 170 3. 353 4. 811 5. Ei saa leida Kronoloogilist keskmist kasutatakse aegridade keskmise taseme arvutamisel, kui on tegemist momentreaga ning ajaperioodid üksikute momentide vahel on võrdsed. Geomeetrilist keskmist kasutatakse kõige sagedamini aegridade uurimisel, keskmise kasvutempo arvutamisel. SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS: Selleks et väljavõtukogumi alusel tehtavad järeldused oleksid usaldatavad peab väljavõtukogum olema ESINDUSLIK. Esinduslikkuse tagamiseks tuleb kasutada JUHUVÄLJAVÕTTU. Juhuväljavõtuga on tegemist, kui igal uuritaval kogumi liikmel on ühesugune tõenäosus sattuda väljavõtukogumisse.
Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega, seega: F1 F5 F2
kõverjooneline ja paljudel juhtudel lähedane ringsilindrilisele pinnale. Ringsilindrilise lihkepinna meetodiga kontrollitakse nõlva püsivust. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. Ringsilindri meetod maalihete arvutamiseks võeti kasutusele pärast Göteburis toimunud maalihet. Peamine põhimõte seisneb selles, et arvutustes võetakse momentide summa võrdseks nulliga. Nõlva püsivuse kontroll ringsilindrilise lihkepinna meetodiga Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod. Nõlva püsivust kontrollitakse sel juhul järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3
Andur tüürib täiturmehhanismi, sidurit, lülitades seda sõltuvalt juhtrataste pöördenurgast automaatselt sisse ja välja. Joonis 51:Hüdrauliliselt blokeeritav diferentsiaal. 1. Ringsilinder, 2. Kettad, 3. Hüdrosüsteemi ühendus. 50 Blokeeruval d i f e r e n t s i a a l i l on väljundvõllide momentide ebavõrdsus tagatud iseenesest. Kui blokeeritavad diferentsiaalid lülitatakse täiesti välja ja nende mõlemad väljundvõllid pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeeruvad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe.
on kettad kokku surunud), ühendub traktori vasakpoolse lõppülekande vedav hammasratas erivõlli kaudu jäigalt diferentsiaali ristmikuga, järelikult ka tema kerega, ja diferentsiaal blokeerub. Blokeerumise sisse- ja väljalülitamiseks on rooli hüdrovõimendi süsteemis juhtrataste pöördenurga andur. Andur tüürib täiturmehhanismi, sidurit, lülitades seda sõltuvalt traktori juhtrataste pöördenurgast automaatselt sisse ja välja. Blokeeruval diferentsiaalil on väljundvõllide momentide ebavõrdsus tagatud iseenesest. Kui blokeeritavad diferentsiaalid lülitatakse täiesti välja ja nende mõlemad väljundvõllid pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeeruvad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad suurhõõrde- ja
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Dedveit on püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve. Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%). 3.1.7 Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 p 2 x 2 p3 x3 ... p n x n p x i i Xg= p1 p 2 p3 ... p n p i Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Arvutamine toimub tabeli vormis (vt. Joon
Igale nägemiselemendile vastab üks kohamärk, st me näeme välismaailma niivõrd, kuivõrd esineb meil elementaarosakesi ehk nägemiselundeid. Kuna nägemiselementide arv on loomadel erinev, siis võib väita, et ka silma poolt esile toodud omailmade pildivõrgustik ehk vaade erineb liigiti suuresti. Kärbes ei näe ämblikuvõrku. Samasugust subjektiivsust kohtame ajast rääkides Aeg kui momentide rida kulgeb eri omailmades erinevalt, vastavalt momentide arvule, mida subjektid mingi ühe ja sama ajavahemiku kestel kogevad. See ei ole loomulikult väikseim võimalikest mõõdetavaist ajaühikuist, vaid väikseim meeleorganitega tajutavaist. Aja moment on sarnaselt elementaarsele nägemiselemendile väikseim ja jagamatu ajaühik, mis vastab jagamatule elementaaraistingule ehk momendimärgile. Inimese puhul on väiksemaiks tajutavaks ajaühikuks 1/18 sekundit
eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised Järelikult pendli äärmises, maksimaalse pendlid(Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks hälbe asendism paigalseisu hetkel, on kiikuv pilt seinal). võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu m-võnkuva keha mass moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, a-pöörlemistelje ja masskeskme vaheline mainitud jõudude momentide summa on kaugus võrdne nulliga ehk need jõumomendid on I-inertsimoment, telje suhtes, mis läbib võrdsed ja vastassuunalised vektorid. kinnituspunkti ja on keha pöörlemisteljeks 2.Matemaatiliseks pendliks nimetatakse g-raskuskiirendus väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab
8. ....harmooniline keskmine... Kronoloogilist keskmist kasutatakse kui on tegemist: 6. periodreaga ja perioodid on võrdsed 7. perioodreaga ja perioodid ei ole võrdsed 8. standardhäbe arvutamise juures 9. momentreaga aegrea kesmise taseme arvutamiseks. 10. ei ükski Kronoloogilist keskmist kasutatakse aegridade keskmise taseme arvutamisel, kui on tegemist momentreaga ning ajaperioodid üksikute momentide vahel on võrdsed. Geomeetrilist keskmist kasutatakse kõige sagedamini aegridade uurimisel, keskmise kasvutempo arvutamisel. VARIEERUMINE: Varieeruvuse hindamisel: 1.... 2.... 3... Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 3. dispersioonide leidmine 4. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS: Seose juures on vaja kahte regrssiooni kordajat. 5
18. sajandi kirjandus reeglid on sellised nagu ma ise teen. 19. sajandil see nii ei ole. Esimesed suurkirjanikud kirjutasid oma teosed tühjale kohale. Võib öelda et zanrid ja alazanrid muutusid palju. Mõned läksid 19. sajandisse aga surid seal välja , nt kiriromaanid. Fielding toetus nt Don Quijote'le. Kelmiromaan on oluline romaani kujunemisel, Don Quijote kuulub siia alla. Siin on elemente mida on võimalik taandada kelmiromaani momentide peale. 18. sajandil algul toimuvad olulised muutused nii et 19. sajandil on romaan juba täieõiguslik zanr. 1711. aastast alates võime rääkida ajakirjandusest. Addison ja Steve andsid sellest aastast välja ajakirja, mille nimetused on ka ,,The guardian" ja ,,The spectator". Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid. Nad olid esseistika edasiarendajad Euroopas, nende eel käis Michelle Montaigne keda peetakse selle zanri loojaks. Essee on
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
m1 F2,1 1 r1 l F1, 2 2 m2 O r2 Esmalt leiame jõudude F1, 2 ja F2,1 momentide moodulid punkti O suhtes. Jõu F1, 2 momendi moodul avaldub valemi (6.3) põhjal M 1, 2 r2 F1, 2 sin 2 , jõu F1, 2 moodul M 2,1 r1 F2,1 sin 1 . Et nende jõudude pööravad mõjud punktile O mõjuvad vastassuundades, siis ka nende momendid on suunatud teineteisele vastu ja kahe jõu summaarne moment punkti O suhtes oleks mooduli poolest nende jõumomentide vahe: M M 1, 2 M 2,1 r2 F1, 2 sin 2 r1 F2,1 sin 1 .
periood on 90 (720/8) Mootori keskmise pöördemomendi summaarne tangensiaaljõud ei kõlba. Pöördemomendi leidmiseks jõudude momentide ning välistakistuse jõu momentide perioodiliselt arvutamiseks kasutatakse keskmist summmaarset tangensiaaljõudu, kasutatakse keskmist summaarset tangensiaaljõudu. muutuvast mõjust elastsele võllisüsteemile. Sundvõnked olenevad mille leidmiseks tuleb tangensiaaljõu diagrammi pindala abstsisstelje Summaarse keskmise tangensiaaljõu ordinaadi leidmiseks tuleb mootori pööretest
impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M.. Nurkkiirusega pöörleval ja inertsimomenti I omaval kehal on pöördliikumise kineetiline energia, mis avaldub kujul Ek = I 2/2 Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Relatiivsusteooria on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutse kiiruse printsiibist. Õpikutes on kombeks esitada seda printsiipi kahes osas: 1. Kõik vaatlusandmed on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud
impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M.. Nurkkiirusega pöörleval ja inertsimomenti I omaval kehal on pöördliikumise kineetiline energia, mis avaldub kujul Ek = I 2/2 Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse). I seadus: Planeedid liiguvad mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike. II seadus: Päikese ja planeedi ühenduslõik katab liikudes ühesuguste ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.
impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M.. Nurkkiirusega pöörleval ja inertsimomenti I omaval kehal on pöördliikumise kineetiline energia, mis avaldub kujul Ek = I 2/2 Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse). I seadus: Planeedid liiguvad mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike. II seadus: Päikese ja planeedi ühenduslõik katab liikudes ühesuguste ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.
Energia jäävuse seaduse kohaselt ei saa süsteemi väljundvõimsus olla sisendvõimsusest suurem. Mootori moment määratakse mehaanilise võimsuse P ja nurkkiiruse suhtega ning mootori jõud võimsuse P ja joonkiiruse v suhtega, järelikult P P M= , F= . (5.1) v Eelnevatest valemitest saame momentide ja jõudude tasakaaluvõrrandid M = M s + M d = M s + Js + sJ , 2 v F = Fs + Fd = Fs + msv + sm , 2
Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg = Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
