Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"momentide" - 157 õppematerjali

thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

2) Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga tasapinna ja telje lõikepunkti suhtes võetava vastava märgiga. 48. Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga? Siis kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne. 49. Kirjutada valemid jõu F momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada. 50. Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1) Resultant on liidetavate jõududega paralleelne ja samasuunaline 2) Resultandi moodul on võrdeline liidetavate jõudude moodulite summaga 3) Resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal 4) Resultandi kaugused jõudude rakenduspunktidest on pöördvõrdelised jõududega 51...

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tugevusõpetus 2, ülesanne nr62

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 62 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed P = 30 kW 10 = 270° 20 = 0 D1 = 30 cm D2 = 50 cm a = 30 cm n = 1000 min-1 F = 2f Jõudude leidmine P 3000 T= = = 286,5 Nm 104,7 2n 2 * 1000 rad = = = 104,7 60 60 s D D D T = ( F - f ) = (2 f - f ) = f 2 2 2 2T f1 = = 1910 N D1 2T f2 = = 1146 N D2 R1 = f 1 + F1 = 5730 N = R1 y R1x = 0 R2 = f 2 + F2 = 3438 N = R2 x R2 x = 0 Momentide leidmine M By =0 R Ay * 4a + R1 y * 3a =...

Tugevusõpetus ii
269 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Staatika

mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materjaalsete kehade tasakaalutingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kuju ja suurus jääb alati muutumatuks. Kehale rakendatud jõuks nim. mingi teise keha sellist mõju, mis on võimeline muutma antud keha paigalseisu või liikumist. Jõusüsteemi resultandiks nim. ühte jõudu, mille mõju on samasugune nagu kogu jõu süsteemil. Keha, mille liikumist ruumis takistavad mingid teised teda kinnistavad või puutuvad kehad nim seotuks. Sidemereaktsiooniks nim. jõudu, millega mõjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme. Aktiivseks jõududeks nim. neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma. Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis. Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurus...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

See on tarvilik tingimus tasakaaluks, kuid mitte piisav. Kui see tingimus on täidetud, võib süsteem (keha) ikkagi liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on idea...

172 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teor. meh esimese kursuse spikker

Kehade kogum mis on omavahel seotud sidemetega, on kehade süsteem. alati võrdne nulliga.Graafiliselt on võimalik kujutada jõu momendi suurust punkti suhtes kahekordse kolmnurga pindalana , mis saadakse jõu algus ja lõpupunkti ühendamisel vaadeldava punktiga. 3.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi resultandi moment mingi samal tasapinnal oleva punkti suhtes võrdub seda jõusüsteemi moodustavate jõudude momentide algebralise summaga.Tõestus sellele oleks geomeetriline.Resultandi moment võrdub komponentide momentide summaga. 3.2. sumMo=0Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et selle jõusüsteemi moment kahe punkti suhtes, mis ei asu jõudude koondumispunktiga samal sirgel, võrduvad üheaegselt nulliga. 3.3. Jõupaari moodustavad ühele kehale rakendatud kaks moodulit võrdset vastassuunalist mõjujõudu, mis ei asu sirgel ja millede mõjusirged on paralleelsed...

Tugevusõpetus
302 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

termotakisteid kasutatakse elekrtoonikas soojuse mõõtmiseks ja temperatuuri reguleerimise juhtimiseks Tensotakisti ?-Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakisti takistus sõltub välismõjuritest, mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Takistustajurite hulka kuuluvad ka tensotajurid, mille takistus muutub tajuri deformeerimisel. Tensotajureid kasutatakse jõudude, momentide , rõhkude ning dünaamilistes süsteemides ka kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Traat-tensotajur koosneb aluskilele sik-sakina paigutatud traadist, mille takistus deformeerimisel muutub (joonis 2.2). Traadi kogudeformatsioon sõltub tajuri mõõtmetest, s. o. pikkusest A ning sik-sakkide arvust ehk kaudselt tajuri laiusest B. Mahtuvustajurid...

Automaatika alused
285 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Reaktsioonide arvutamist alustatakse struktuurigrupist, mis paikneb sisendlülist kõige kaugemal. Kui düaadi välispaariks on rotatsioonipaar, lahutatakse temas mõjuv reaktsioon F ji piki ja risti lüli suunatud komponentideks st. F ji = F jip + F jir . Ristkomponendi moodul F jir määratakse lülile rakendatud momentide tasakaalust. Seega jääb rotatsioonipaari reaktsiooni määramisel tundmatuks pikikomponendi F jip moodul, mis määratakse düaadile mõjuvate jõudude tasakaaluvõrrandi põhjal. Kui F düaadi välispaariks on translatsioonipaar, loetakse temas mõjuva reaktsiooni ji siht juhikuga risti olevaks...

Masinatehnika
509 allalaadimist
thumbnail
21
odt

10. klassi üleminekueksam

10.Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Tähelepanu! Jooniste osas vaata varem jaotatud lehte (sisaldab jooniseid jõudude liitmisest, liikumist kaldpinnal, muuhulgas lumelaual laskuja näide). Vaata ka 5. teooriapunkt. Newtoni 2. seaduse all seal on juttu resultantjõu leidmisest. 11. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Newtoni teisest seadusest järeldub, et juhul, kui kõigi kehale rakendatud välisjõudude geomeetriline summa on võrdne nulliga, on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Sel juhul öeldakse, et kehale rakendatud jõud tasakaalustavad üksteist. Resultantjõu arvutamisel võib kõik kehale mõjuvad jõud rakendada masskeskmesse. Selleks, et mittepöörlev keha oleks tasakaalus, on vaja, et kõigi kehale rakendatud jõudude...

Füüsika
142 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Novell „Metamorfoos“

Aastal 1995. võitis näitleja Peter Capaldi oscari oma lühifilmiga "Franz Kafka: See on imeline elu", mis räägib loo autorist (keda mängib Richard Grant), kes proovib leida avalausele sobivat lõppu, eksperimenteerides erinevate võimalustega, milleks Gregor Samsa võis muutuda. Nagu näiteks känguruks või banaaniks. Film väärib äramärkamist ohtrate Kafkaesque momentide pärast. Mark Damon's Foresight Unlimited on alustanud uue produktsiooniga "Metamorfoos", mille eelarveks on 9 miljonit dollarit. 1968. aasta sarjas "Produtsendid", tegelased Bialystock ja Bloom otsivad tükkidest huvitavaid lauseid. Bialystock avab "Metamorfoosi" faili ning loeb teose alguse ning lausub:"Liiga hea." Animatsioonides Dialoogipõhine multifilm nimega "Koduvideod" tegid tribüüdi "Metamorfoosile" esimese hooaja avaepisoodina. Tegelased tegid loost rokkoopera laadse jutuste....

Eesti keel
285 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

See on skalaarne suurus. Mx=Mox , M y=Moy , Mz=Moz Mz( F )=±Fxy*d1 46.Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga? Jõu moment telje suhtes on võrdne nulliga , kui jõud ja telg on ühes tasapinnas, st. jõu mõjusirge kas lõikab telge (d1=0) või on teljega paralleelne (Fxy=0). 47.Kirjutada valemid jõu F momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada. Mx( F )=yFz-zFy My( F )=zFx-xFz Mz( F )=xFy-yFx 48.Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1...

Insenerimehaanika
118 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika konspekt

Mres= Mi 12. Jõusüsteemi peavektor, peamoment: 13. Staatika põhiteoreem: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. 14. Varignoni teoreem: Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga. 15. Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes, ja integraali Sy= A xdA kujundi A staatiliseks momendiks telje y suhtes. 17. Inertsimoment: Telginertsimoment (edaspidi inertsimoment) on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Kujundi inertsimoment x ja y telje suhtes väljendub integraalina I x= A y2dA Iy= A x2dA 18...

Füüsika
228 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

Pöörlemissagedus- pöörete arv ajaühikus Kesktõmbekiirendus- keha kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti Jõu õlg- jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest Jõu moment- suurus mingi telje suhtes, miks iseloomustab võimet pöörata keha ümber selle telje Impulsimoment- ehk punktmassi pöörlemishulk, impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis Impulsimomendi jäävuse seadus- kui kehale mõjuvate väliste jõudude momentide algebraline summa on null, siis keha impulsimoment L on jääv. L=Iw=const Vabavõnkumine- võnkumine, mis tekib süsteemis pärast tasakaalust välja viimist (nt kuulike) Sundvõnkumine- perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuv võnkumine Harmooniline võnkumine- siinuseliselt või koosinuseliselt toimuv füüsikalise suuruse perioodiline muutumine ajas. X=x0sinwt Periood- minimaalne ajavahemik, mille järel keha liikumine täielikult kordub...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). L = I L = r × p 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid. dLi = M i - sise dt d n n dt i =1 Li = i =1 M i - sise Summeerime: Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentite summa null. dL =0 dt I1 1 = I 2 2 L = const Praktikas kasulik. 32. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so...

Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

Seega tuleb pöördliikumise juures vaadelda kaht suurust- jõumomenti ja inertsimomenti. Jõumoment punkti suhtes avaldub valemi järgi M = [ rF ] , kus jõu F moment M on vektoriaalne suurus, kus r on keskpunktist jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Vektorkorrutise distributiivsusest lähtudes järeldub, et ühes punktis rakendatud jõudude summa moment võrdub liidetavate jõudude momentide summaga M=M1+M2+... Ka telje suhtes määratud momendi suhtes kehtib sama võrdus. Jõud millega kaks ainepunkti üksteist mõjutavad, asuvad samal sirgel, on suuruse poolest võrdsed ja suunalt vastupidised. Nende summa on alati null, nii ainepunkti kui ka telje momendi puhul. Ainepunkti impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus Punkti impulsimoment defin analoogiliselt punkti jõumomendiga. Impulsimoment on liikumishulga moment...

Füüsika
422 allalaadimist
thumbnail
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni...

Füüsika
152 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dünaamika

Loomulikes koordinaatides: rakenduspunkti kohavektori vektorkorrutist. Mehaaniliseks en nim kin en ja pot en summat Punktmassiks nim materiaalset keha, mille m*s=Fit at (-raadius, Liikumishulga momentide summat Lo(m*v) (E=T+V=const) mõõtmeid selle keha liikumise uurimisel ei m*s²/=Fin an s-kiirus) nim kineetiliseks momendiks Lo. Punktmasside Punktmasside süsteemi liikumisel jääb tema arvestata. Üldjuhul kasutame raskuskeset. Diferentsiaalv-de lahendamisele peab süsteemiline moment mingi punkti O suhtes on meh en konstantseks. Dün seisu kohalt Newtoni I eelnema:1...

Abimehanismid
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teoreetiline mehaanika

+ märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. ­ märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva. Jõu moment punkti suhtes ­ jõu momemndiks punkti suhtes nim jõu suuruse ja õla korrutist. Moment võetakse plussiga juhul kui jõud tekitab päripäeva pöörlemise punkti ümber . Miinusega kui vastupäeva. Jõu moment punkti suhtes võrdub nulliga kui jõu mõjusirge läbib momentide tsentrit ses siis õlg sõrduks nulliga. Jõu moment telje suhtes ­ jõu momendiks telje suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu prjekstsiooni ja õla korrutist võetuna pluss või miinumärgiga. Pluss märk võetakse sel juhul kui vaatleja silmitsedes tasapinda telje pos suunast näeb jõu proj. pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul kui on näha pöörlemine vastupäeva....

Teoreetiline mehaanika
760 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun