keelest. Maa orbiit on praktiliselt ringikujuline ning sellel on tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Tiirlemisperiood 365 ööpäeva, 6 tundi, 8 minutit, 38 sekundit, ümber Päikese liigub kiirusega 30km/s. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Maa ekvaator moodustab ekliptikaga 23°27´
Boyle'i seadus: Ta oli üks esimene, kes hakkas koguma gaasi. Konstrueeris sellise seadme, millega sai gaasi koguda. Tegi kindlaks et on võrdeline sõltuvus gaasi ruumala ja gaasiu kogusele vastav rõhu vahel. Ta ei pööranud tähelepanu, et see sõltub temperatuurist. Seda aga pani tähele Mariotte. Rõhutas, et seda uurimist peab tegema konstantsel temperatuuril. Sai nimetuseks Boyle Mariotte'i seaduse. Sellega Boyle näitas ka keemia jaoks olulist momenti, et gaas käitub täiesti reaalse objektina. Kui gaas on kokkusurutav, siis saab järeldada, et gaasid koosnevad osakestest, mille vahel on tühi ruum. Ja kokku surudes saame neid üksteisele lähendada. Sai teha järelduse, et tõesti ained koosnevad osakestest. Ree Descartes: Mateeria on pidev, tühjust vahel pole. Ta ei arvanud, et on olemas muutumatud aatomid. Algmateeria võib koosneda erinevatest osakestest. Kuid need võivad muutuda ja ühineda.
vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon). Kategooriad: 1)substants, 2)kvaliteet, 3) relatsioon, 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne. Metafüüsika Kõige väärstuslikum teadustes on "esimene filosoofia", mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. "metafüüsika" = Ta meta ta physika - See mis järgneb füüsikale Igas protsessis on kolm momenti: -Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub -Vorm(eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. -Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju. Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast. Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon. Mateeriat iseloomustab: - Vormi puudumine(vormitu mateeria) - Vormi omamine võimalikkusena Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud võimalikkuses. Causa materialis, materiaalne põhjus Telliskivi
) Põiki kallutamisel kaldenurgani O(Joon läbi) ujuvuse B liigub ringi kaart mööda uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvuse massveeväljasurve p (tagurpidi kolmnurk), kus p on vee tihedus , t/kuupmeetrit ja (tagurpidi kolmnurk) . mahuline laeva veeväljasurve , kuupmeetrit. Ujuvuse massveeväljasurvega p ( tagurpidi kolmnurk) on võrdne laeva mass W , mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G, ja koos moodustavad nad jõupaari , mille momenti nim püstuuse momendiks , sest see püüab laeva viia tagasi algpüstuvusse. Ristilõik GZ, mis on risksirge ujuvusjõu p(tagurpidi kolmnurk) mõjujoonele punktist G kuni punktini Z , nim STaaTILISE PÜSTUVUSE ÕLAKS. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ, st laeva massi ja staatilise püstuvuse õla korrutisena. laeva ujuvusjõu p (tagurpidi kolmnurk)mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel C on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter
sellega, kuidas järgmisel hommikul on kõik kas ära läinud või magama jäänud ning kuidas Sokrates üksi ärkvel on ning kuidas ta „veetis ülejäänud päeva nagu tavaliselt, õhtu saabudes aga läks koju puhkama“ (241[2]). Taustalolevasse peokirjeldusse on pikitud seitsme pidulise kõned armastuse kohta. „Pidusöök“ ongi koos „Phaidoni“ ja mõne teise Platoni dialoogiga niivõrd võimas tekst just sellepärast, et selles toetavad teineteist teksti kaks momenti: esiteks dialoogi narratiivne osa ning teiseks narratiivi sisse põimitud teooria-osa (milles omakorda jutustatakse kaks müüti). „Pidusöögi“ narratiiv on üles ehitatud eeskätt selleks, et tõsta esile Sokratese isikut ja eluviisi, mis on kooskõlas tema õpetusega. St. Platon tahab näidata, et Sokrates ise elab seda, mida ta räägib. Tuleme selle aspekti juurde veel hiljem tagasi; vaatame esialgu teooria-osa, mis on esitatud kuues esimeses kõnes
elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis ammutab oma energiat suurest inertsi jõul pöörlevast hoorattast. Selle ratta telje
teha ettepanekuid esmalt Prantsusmaale ja selle järel Austriale jagada koos suurt ühist maailma impeeriumi. Kui üks nendest nõustub, siis sütitada rivaliteeti teistega ja õhutada neid omavaheliseks võitluseks võimu pärast. Alustada võitjaga ise sõda elu ja surma pärast, milles võib olla ainult üks tulemus Venemaa võit. 14.Juhul, kui mõlemad keelduvad, katsuda õhutada nendevahelist sõda ja ise parajat momenti kasutades rünnata Saksamaad. Samal ajal saata välja laevastikud asiaatide hordidega Aasovi merelt ja Arhangelskist Balti mere ja Musta mere relvastatud konvoide kaitsel. Sel teel tungida kallale Prantsusmaale, kuna Saksamaa invasioon oleks juba enne sooritatud. Nende maade vallutamise järel alistub ülejäänud Euroopa meie ikkele ilma vastuhakuta. Lisa, pildid Peeter I'st:
Nõrgem on sõprus sugulussidemete või abielusidemete tõttu, rääkimata juba konventsionaalsetest sõprustest nagu sõprus reisikaaslaste või külalisete vahel. Sõpruse eeltingimusteks on mõnesugune sarnasus sõprade vahel. Mida rohkem on neid sarnasusmomente, seda suurem on sõprus. Igaüks armastab kõige rohkem ennast, ja teisi sel määral, kuivõrd nad temaga sarnanevad. Uurimused on näidanud, et noorte hulgas valitsevas kujutluses sõprusest domineerivad kaks momenti: vastastikuse abistamise ja truuduse nõue vanuse, soo, sotsiaalse seisundi ja haridustaseme poolest sarnanevate inimestega. Inimesed keda me eelistame, tunduvad sarnanevat meie endiga enam, kui nad seda tõepoolest on. ARMASTUS Armastus on eriline psüühiline seisund, milles peitub hulgaliselt psühholoogilisi väärtusi. Armastuse algus tähendab suurt märkamatut muutust. Inimeses toimuvad salapärased nihked: me näeme tulemust, kuid muutuste kulgu ei märka ega oska seletada.
Kiiresti halvenev sõjaline olukord sundis aga erimeelsusi unustama. Koostöö aluseks sai vajadus tugineda omariiklust taastades 1937. aasta põhiseadusele. Selle kohaselt pidi peaminister Uluots võtma oma õlule presidendi kohustused. 1944. aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief. Pärast seda koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber. Jõuti üksmeelele, et tuleb oodata sobivat momenti taasisesesvuse väljakuulutamiseks. 18. septembrilmäära Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Valitsus lootis pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama, haarates mitmel pool võimu enda kätte. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekkis vaimustus, Saksa väejuhid pidasid toimuvat mässuks.
lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust.Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks."Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis.Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959
nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem
orbitaali) omadused on nende kvantarvudega määratud. - Peakvantarv (n), mis määrab ära elektronkihi, milles elektron asub, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. Orbitaalkvantarvu (l;0,1,...,n-1). Määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju (s, p, d, f). Magnetkvantarv (ml;l,l-1,...,-l), määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni. Spinn(ms;1/1;-1/2), iseloomustab elektroni magnetilist momenti, näidates ära, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti. Elektron võib olla aatomis olla kahes spinnolekus, mida sageli tähistatakse kas , või ja . Nt: n=2; l=0,1;ml=-1,0,+1. 5. Kirjeldage vesinikusarnase aatomi 1s-, 2s- ja 3s-aatomorbitaalidel paiknevale elektronile vastavat elektrontiheduse jaotust ruumis. Joonistage vastavate jaotuste graafikud. Samal kaugusel on sama elektrontihedus
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! ...
Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad? Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik. Millest koosneb üldine praktsis?
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud ju...
Mitteotsitavad tooted- tooted, mida tarbija kas ei tea või kui teab, sis tavaliselt ei mõtle nende ostmisele. Tabutooted-tooted, mida peetakse piinlikuks, solvavaks, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavaks või kahjulikuks suurema osale rahvast. Toote elutsükkel: aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni, olles käibe ja kasumi arengukõver. Tootja peab teadma, millistes elutsükli lõikudes on parajasti kõik tema tooted. Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. Toote elutsükkel koosneb neljast faasist: sisenemisfaas, kasvufaas, küpsusfaas, langusfaas. Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest toodetest. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Kaubamärkide liigid: tootja kaubamärgid- on antud valmistaja poolt ja see aitab tooteid turul
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Jose...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
5.2.Tundmused ja soovid Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.
konteinerist juhuslikult valitud detail osutub on sildid paaris ja paaritu. Paaris kast praagiks. Lahendus. Valime sündmuseks Hi f( w ), kus w on elementaarsündmus. sisaldab palle, millel on numbrid 4, 6. sündmuse, et detail on toodetud i-ndal Juhusliku suuruse teist järku tsentraalset Paaritu kast sisaldab palle numbritega 1, tööpingil. Meid huvitavaks sündmuseks A on momenti µ 2 nimetatakse juhusliku suuruse 3, 5. Visatakse münti kasti valimiseks, praakdetaili valimine. Vastavalt ülesande dispersiooniks DX (esimest järku tsentraalne kui tuleb ,,kull" võtame juhuslikult palli tingimustele moment on keskväärtus),DX=u2=E(X-EX)2. P(H1) = 0,25, P(H2) = 0,35 ja P(H3) = 0,40. Seega dispersioon diskreetsel juhul avaldub
Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. b) Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine Sama, mis rööpergutusmootoril. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK .......
Saksi peegli ajaks 13. sajandil oli algne valuraha jagunenud 4 sanktsiooniliigi vahel: 1. Otsese varalise kahju hüvitamine 2. Valuraha, millega hüvitati kannatanule tekitatud füüsiline, moraalne ja õiguslik kahju ehk valu 3. Trahv valitsejale ehk kohtunikule makstav rahaline makse 4. Meheraha ehk pearaha (Wergeld) see väljendas inimese (aga ka looma) rahalist väärtust. Meheraha sisaldab puhtkaristuslikku kui hüvituslikku momenti ning on sisuliselt kannatanule makstav kahjutasu. Meheraha suurus avaldus kannatanu sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutele: erinevate isikute meheraha suurus sõltus ka tema seisundist, kas oli maarentnik, autu või õigusteta. Tapmise korral tuli maksta terve meheraha, väiksema vigastuse korral vähem, invaliidi meheraha oli täissuuruses. Pearaha oli ka lindudel ja loomadel.
momentide vektoriaalne summa ehk liikumishulga peamoment. See on alati vektoriaalne suurus. Lo = ri × mi vi 264. Mis on süsteemi kineetiline moment telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Süsteemi kineetiline moment telje suhtes on süsteemi kõigi masspunktide liikumishulkade momentide skalaarne summa selle telje suhtes. See on skalaarne suurus. Lz = mi viyx hi 265. Milliste valemitega saab arvutada jäiga keha kineetilist momenti x-, y- ja z- telje suhtes juhul, kui keha pöörleb ümber z-telje kui ümber kinnistelje? 34 Lz = I zz Lx = -I xzz L y = -I yzz 266. Millal on punktmassi liikumishulga moment tsentri suhtes null? 1. Kui r = 0 2. Kui v = 0 3. Kui r ja v on samasuunalised. 267. Millal on punktmassi liikumishulga moment telje suhtes null? 1. Kui v = 0 2. Kui õlg h = 0 3
signaaliks on kiiruseregulaatori väljundsignaal, on voolu reguleerimise kontuur allutatud kiiruse reguleerimise kontuurile kiirus on sellise suletud juhtimissüsteemi põhikoordinaadiks. Skeemi põhiväärtus on selles, et on olemas võimalus mõlema koordinaadi reguleerimise optimaalseks häälestamiseks. Seetõttu kasutatakse alluvkontuuridega skeemi sageli. Peale selle, voolukontuuri alluvus kiirusekontuurile võimaldab lihtsate vahenditega piirata voolu ja seega momenti. Selleks on vaja piirata vajalikul nivool kiiruseregulaatori väljundsignaali, sest see on ju voolunivoo etteandesignaaliks. Vaadeldud skeemid kirjeldavad üksikute eraldi töötavate töömasinate elektriajamite struktuuri. Paljud tehnoloogilised protsessid nõuavad aga sageli mitmete töömasinate ja mehhanismide ühendamist ühisesse kompleksi nii, et nad tegutseksid vajalikul viisil kooskõlastatult. Sellise ühtse tehnoloogilise kompleksi töö annab aga parimaid
De Broglie lainepikkus n =2 r , millest = ja lubatud orbiidi raadius n n h r = = n . Kui E k > E m , siis aatom kiirgab energiakvandi . Mudel on lähend 2 mv 2 tegelikkusele. Peakvantarv n määrab elektroni ja koos sellega aatomi erergia ning elektroni orbiidi raadiuse, orbitaalkvantarv l iseloomustab elektroni liikumishulga momenti, magnetkkantarv m l iseloomustab liikumishulga momendi suunda, spinnkvantarv m s on elektroni omaimpulssmoment. Aatomifüüsika energiaühik 1 eV on võrdne tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamisel elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potensiaalide vahe on 1 V. 12 TAHKESTITE STRUKTUUR . METALLID , POOLJUHID JA DIELEKTRIKUD Kristallid on tahkete ainete levinuim olelusvorm. Kristallides on aatomid / ioonid
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur ...
hommikul oleks kõik puhanud ja jaksaks tööd teha 18.00 Hilisõhtune jumala teenistus. 18.30 magamaminek dormitooriumis (Tamm, 2002: 17) (Kilumets, 2007) 13 Öist palvust ehk vigiili praegu ei ole. Praegu on uneaja pikkus 8 tundi, siis oli 6 tundi Keskajal kloostri elanikel nn. vaba momenti ei olnud, kuid nüüd on päeval nunnadel ka vabaaeg, kus nad siis teevad seda mida hing ihaldab. Ka praegu on kloostris aeg jagatud eelkõige palvuse ja töö vahel, kuid praegu on palvusi veidi vähem.Nii nagu keskajal tehakse ka praegu aiatöid, ning toimuvad ka seminarid ,,Kloostriaed." Kuid üldjoontes võib öelda, et praegune kloostrikorraldus on veidi leebem, kuid väga suuri muudatusi päevaplaanis toimunud ei ole. 4.2. Ametid kloostris ning kloostri tegutsemise eesmärk ja tegevused
- III liiki kang kiiruskang Kangi tasakaal ja liikumine · Kangi tasakaal ja liikumine sõltuvad toime- ning takistusjõu momentide suhetest · Jõumoment on jõu pööravat mõju iseloomustav suurus, mis võrdub jõu F ja jõuüla I korrutisega · M=FI · Kang on tasakaalus siis, kui toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed · Kui ühe jõu moment on suurem teise jõu momendist, siis tekib kangi liikumine (kiirendus) suuremat momenti omava jõu mõjumise suunas Mehaanika kuldreeglid kangi liikumisel · Kangi, nii nagu igasuguse mehhanismi liikumisel ilmneb mehaanika kuldreegel tööde võrdsuse seadus: toimejõu töö on võrdne takistusjõu tööga, s.o. sama palju kui võidetakse teepikkuses ja kiiruses, kaotatakse jõus nind vastupidavuses Biokinemaatilised paarid · Biokinemaatiline paar on kahe kehaosa ühendus liigese abil · Eristatakse kolme liiki biokinemaatilisi paare:
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
(Mystika 2010) 4.2.Tundmused ja soovid Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.
Väga tõsiselt Hrustsov vihastas ka igasuguste spekulantide vastu. Võimustruktuuri reorganiseerimine · Julgeolekuorganite mõju vähendamine · Rahvamajandusnõukogude loomine · Parteilise juhtimise ümberkorraldamine · Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine Kui üldises plaanis vaadata, siis üheks esmaseks muutuseks oli julgeolekuorganite mõju vähendamine ühiskonnas. Selle küsimuse juures on olulised mitu momenti. On selged, et 1953. aastani olid julgeolekuorganid NSVL ühiskonnas selgelt eristaatuses. Tegemist oli väga eraldi seisva ametkonnaga. Julgeolekuorganid olid Stalini jaoks olulised seetõttu, et nende kaudu sai ta kõige paremat informatsiooni ja teisest küljest olid nad olulised oma poliitika elluviimisel, repressioonide teostamisel. 1953. aastal, kuid Stalini surma ajal siseministeerium ja julgeolekuministeerium ühendati ja moodustati ülivõimas superministeerium, mille etteotsa sai Beria
Rahvuste säilimise eeldusena näevad jõudude tasakaalu. Traditsioonilise julgeoleku kontseptsiooni rajajad: Hobbes (Kõikide sõda kõigi vastu), Marx (Võõrandumine on võitluse aluseks), Nietschze (Jõukultus, seletav realism), Baudrillard (tänapäevane Prantsuse mõtleja, tema käsitlus on seotud KOOLIASJAD onenote Page 5 meedia ja massikommunikatsiooniga. Tema termin - hüperrealism, sisaldab suurt virtuaalsuse momenti. Tegelik elu vs. virtuaalne) 2. Mittetraditsiooniline On kriitilised traditsioonilise käsitluse vastu. Antirealism. Alternatiivse kaitse kontseptsioon. Palme (endine Rootsi peaminister) komisjon, mis töötas ÜRO juures ja mille eesmärgiks oli luua Saksamaa ümber tuumavaba tsoon. Kolmanda maailma julgeolekukoolkond. C. Thomas "In Search of Security"(1987) - Julgeolek ei ole ainult sõjalise tähendusega. Toodi välja idee,
4) Ontoloogiline küsimuseasetus Aristotelesel (loeng; Saarinen, 46-62) "On olemas teadus, mis vaatleb olevat olevana ja sellele iseenesest omaseid määratlusi. See teadus ei kattu ühegi teise teadusega, sest mitte ükski teine teadus ei käsitle üldiselt olevat kui niisugust. Pigem lõikavad nad endale olevast ühe osa välja ja uurivad määratlusi, mis sellele osale osaks langeb, nagu näiteks teevad matemaatilised teadused." Aristotelese järgi on kogu tegelikkusel kaks momenti: 1. aktuaalne-olemine / aktuaalsus / teostus / teoses-olu (kr. enérgeia) see on, mille alusel tegelik(kus) on see, mis ta parasjagu on 2. võimalik-olemine (kr. dynamis) see on, mille alusel on tegelikkusel võimalus saada millekski muuks kui see, mis ta parasjagu on. Seda nimetatakse potents'iks (lad. potentia võime, võimalikkus, suutlikkus) Liikumine - üleminek potentsist aktuaalsuseks. See üleminek eeldab alati põhjust, mis paneb ülemineku toime, s.t eeldab toimepõhjust.
lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem
kasvava organism juures. Seda sellepärast, et noorte füsioloogiliste protsesside juhtimine ei ole veel saavutanud täiuslikkust . Üksmeelel spordiarstid ja füsioloogid selles osas , tenoor ei talu sel määral hapnukuvõlga kui täiskasvanud. Se tõsiasi sunnibki erialase vastupidavuse treeningusse kasvueas suhtuma ettevaatlikult. Läbiviidud ulatuslikul laste ja noorte tippsportlaste uurimisel on leitud, et vastupidi täiskasvanutele on noorte arengus kaks erinevat momenti: 1. Noorte organism vajab veel palju energiat ja toitaineid, vitamiine ja soola kasvamiseks ja organite ülesehitamiseks. 2. Noorte funktsionaalne regulatsioon on veel väga labiilne, kuna ei ole välja arenenud egetatiivse tugialused. Treeningu jälgimine näitas, et hästi doseeritud intervalltreeninguga saavutatakse positiivseid tulemusi (Viru 1960: 63). MEETOD II Meetod II koosneb põhiliselt neljast komponendist. 1
· Väikeettevõtete juhtide oskused on sageli rohkem tootmise või tootekesksed, mitte turutundmisel baseeruvad · Kui erinevaid turuvõimalusi nähakse, piirab nende kasutamist käsutatavate ressursside nappus · Uue äriidee läbikukkumise tagajärjed võivad ettevõttele on katastroofilised. 19. Milleks ja kuidas diversifitseerida Ettevõtted peavad oma omanikele tooma tulu. Kuigi mõnikord rõhutatakse diversifitseerimise juures eriti riski hajutamise momenti, peaks diversifitseerimine pakkuma siiski midagi enamat, sest vastasel korral võiks omanikud lihtsalt osta erinevate ettevõtete aktsiaid. Sageli taotletakse diversifitseerimisega seda, et äriüksuste grupp kokku oleks midagi rohkemat kui lihtsalt liidetavate summa. Seda, kas läbi diversifitseerimise luuakse aktsionäridele lisaväärtust või ei, on alati raske hinnata ja võrdlused on veidi hüpoteetilised. Langetades otsuse konkreetsesse harru
1) Abstraktsed tekstimäärangud ja viited 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lausesubjektide põhjal 3) Tulemuseks on konkreetsed üldistused Võrdlev reklaam. Wilkie ja Farrise (1975) järgi on võrdlev reklaam sõnumi, mis: 1) võrdleb kahte või enamat spetsiifiliselt nimetatud või äratuntavalt esitatud samasse üldisesse toote/teenuse klassi kuuluvat marki 2) teeb sellise võrdluse ühe või mitme spetsiifilise omaduse alusel. EELISTUSKÄITUMISE SEADUSPÄRASUSED Kolm momenti vahelduse või uudsuse otsimisel on: 1) Tüdimust ja väsimust vältiv aktiivsuse suurenemine, suunatuna vaheldusliku keskkonna otsimisele. 2) Uudishimu kui inimese aktiivne impulss, mis sunnib teda otsima uusi aistinguid, kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele. 3) Esteetiline huvi. Maksimaalselt eelistatavad on keskmise, optimaalse intensiivsuse ja kollatiivsusega stiimulid; huvipakkuvus kasvab aga seda enam, mida suurem on objekti kollatiivsus.
puhul, muutes selle asendamatuks aineks kogu maailmas (Ibid.) Kaheldav on aga rõhumine sellele kui kõige olulisemale energiaallikale (selle kohta on rohkem informatsiooni referaadi järgnevates peatükkides). 1.3.2. Naftaga kaasnevad ohud Kõige globaalsem mõju on kütusel kui nafta saadusel, sest tegemist on produktiga, mida kasutatakse sisepõlemismootorite töötamisel. Kuna tänapäeva tehnoloogia pole oma mastaabiga jõudnud momenti, kus alternatiivenergial kasutatavad süsteemid ületaksid nafta saadustel põhinevat energiat, on keskkonna reostuse peamiseks põhjuseks liigne vingu -ja süsihappegaas, mis on omakorda üheks põhjuseks globaalsele soojenemisele. Teiseks ning otseseks probleemiks on nafta ammutamise kaasnev lekkeoht, mis mõjutab konkreetselt ümbritsevat ökosüsteemi. Näited suurimatest ammutamisega kaasnevatest
mõnikord ka seinast välja ulatuvale osale toetuva 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui pinnase kaal. Gravitatsiooniseinad jagunevad: lihkejoonega eraldatud massiivseteks (betoon-ja kiviseinad) pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest õhukesteks (raudbetoonseinad). tingitud momendi suhe seda osa 61. Kirjeldage joonistage pinnasesse nihutavatest jõududest tingitud momenti. kinnitatud tugiseinte tüüpe Suhteliselt õhukesed Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri teras-, raudbetoon või tugiseinad, mille püsivus suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan tagatakse tugede, ankrute ja pinnase ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. passiivsurvega. Seina omakaal ei mängi Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised
( ühe jala asetamine teise juurde ), tuleb jalga libistada tugijalani päkal. Ülalkirjeldatu kehtib aeglase valsi, valsi, aeglase fokstroti ja fokstroti puhul. Tõus ja laskumine Stiilne aeglane valss, fokstrott, aeglane fokstrott ja valss eii ole mõeldavad ilma tõusude ja laskumisteta. Tõusu algus ja laskumine on peaaegu alati seotud sammu lõpuga, seepärast on vaja kõigepealt teada, et ettepoole-, tahapoole- ja külgsammu lõpuks loetakse momenti, mil liikuv jalg kohtub tugijalaga. Jalgade sulgemisel on sammu lõpuks hetk, kui liikuv jalg on jõudnud tugijala juurde ja algab keha raskuse ülekandmine. Laskumine toimub alati ühe sammu vältel vajumisega päkalt tallale ja tugijala kõverdamisega põlvest või ainult tugijala kõverdamisega. Viimast moodust kasutatakse siis, kui eelnenud tõus seisnes ainult keha ja jalgade sirutamises ( ilma tõusuta päkkadele )
reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale rebatt - väljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvõtjale laenu ennetähtaegsel maksmisel regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel repo - tagasiostuleping, millega väärtpaberite emitent kohustub investorilt tagasi ostma obligatsiooni määratud hinnaga
Rahvusvaheline lepe: 1 loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad: tava lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud p...
valitakse TKKV allüksuste kaupa nii, et igasse allüksusesse oma TKKV. Selleks korraldatakse TKKV valimised, millest peab osa võtma vähemalt 50% töötajatest. TKKV ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja VI. Esmaabi korraldus (EK) töötajate vahel konflikt. EK seisukoha 3 tähtsat momenti: TKKV kohustused 1. Tööandja peab määrama EA andjad, korraldab neile koolituse ja teeb töötajatele 1. Jälgida, et töökohas oleks rakendatud TTH ja TO eeskirju ja töötajad oleksid teatavaks EA andjad. varustatud isikukaitsevahenditega. 2
Samal ajal muutus olukord Eesti jaoks üha ähvardavamaks. Sakslased vallutasid Eesti saared ja kavatsesid edasi tungida mandrile. 18. veeb.1918. alustasidki sakslased oma plaani täideviimist. Vene enamlased põgenesid hirmust. Eestlased tegid väga targa otsuse: kasutada ära moment, kui venelased on jalga lasknud, kuid sakslased pole Eesti mandriosa vallutada suutnud ja sel ajal kuulutada välja iseseisvus. Loodi Pääste- komitee, mis pidigi passima sobivat momenti. Koostati ka iseseisvusmanifest, mis kavatseti iseseisvuse väljakuulutamise päeval ette lugeda. Tallinnas kuulutati iseseisvus välja 24. veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas
i =1 i =1 i =1 F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Arvutuslikult: 10. Jõusüsteemi resultant. Jõusüsteemi resultant on jõud , millega on asendatud muud jõud , mis on rakendatud ühte punkti (sarnane jõu liitmisele) ( F2 =´Fx2 + Fy2 + Fz2 = F 2 cos 2 + cos 2 + cos 2 ) F = Fx2 + Fy2 + Fz2 11. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine). Jõu F momenti tsentri 0 suhtes nim jõu mooduli ja selle tsentri suhtes võetud õla korrutist. M=Fl Õlg on minimaalne kaugus tsentrist jõu mõjusirgeni. M A = -FB l M B = FA l Kui jõud F pöörab õlga ümber tsentri 0 vastupäeva, loeme jõumomendi pos-ks ning kui päripäeva siis neg-ks 2 M B = F1h M C = F1h + F2l MA =0 12. Kirjeldage kinetostaatika meetod. Kinetostaatika meetodiks nim. ülesannete lahendamist d´Alamberti printsiibi abil: kui liikuvale
59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest? 60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76
Seega arvestades veermikukaod maha võime öelda, et mõõdetud mootorivõimsus antud juhul oli 195 kW ning maksimaalne moment 271,79 Nm. Esialgne eesmärk oli püstitatud saavutamaks 36 mootorivõimsust 200 kW, kuid tänu kitsale ajagraafikule ja eelarvele jäi väljalaske süsteem enamjaolt tähelepanuta. Kui arvestada baasmootori tehasepoolt lubatud võimsusi siis suurendati võimsust 39% ja momenti 22%. Momendigraafikul esines vahemikus 4750-5500 p/min ala kus tekkis momendikadu, mida standard Civic Type-R-ga ei esinenud. Ehk üleminekul primaar nukile (VTEC), tõusis küll moment, kuid peatus ning kukkus 300 pöördeks ning kasvas taas. Võib oletada, et väljalaske süsteem mis laias plaanis tähelepanuta jäi, ei olnud suuteline läbi laskma primaar nukile minnes vajalikku õhukogus ning sai piiravaks komponendiks. Joonis 8 Veojõustendi mõõtetulemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
