M= ⃗L=∑ ⃗ Li punkti suhtes dt . Süsteemi korral tähendab ⃗ M süsteemi impulsimomenti ja välisjõudude summaarset momenti. 16. Inertsimoment, impulsimoment Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, 2 I =∫ R dm . m R2 silindriline ketas: I z= 2 õõnes silinder: I z=m R2 2 I z= m R2 kera: 5 m l2 varras: I z= 12 Impulsimoment- 17
biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina). Cooley peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt politseinik), play (mängud muutuvad keerulisemaks lisaks rollile, mis mul on, pean olema kindel, et samal ajal mängivad seda mängu ka teised inimesed, kellel on oma roll rollid on oma vahel seotud)
• kasutatakse leht- ja silmusvõtit või padrunit (roostes poldi saab kõige tõenäolisemalt lahti padruniga) • lehtvõtmel vaid 2 tööpinda = suur koormus nurkadele • poldi peal võrreldes keermega suur läbimõõt = saab edastada suurt pöördemomenti Kuuskantpesa (Inbus) • võtme pesa kruvi pea sees • sisekuuskant on keermest väiksema läbimõõduga (ei saa väga suurt momenti edastada) • võtme profiil tavaline kuuskant (laius mm) Pilupea • Üks vanemaid viise momendi edastamiseks • Lihtne valmistada • Kasutatakse lapikkruvikeerajat, mis võib kergesti libiseda • Kruvikeeraja laius ja paksus peavad täpselt sobima • Laiused 2; 2,5; 3.5; 4; 4,5; 5,5; 7; 9; 10; 12; 14 mm Ristpea (Phillips) • J.P. Thompsoni 1933 a patent • Kruvikeeraja tsentreerib end ise ja ei libise
5kN FBx=5,0kN z 0,50 0,50 0,35 0,35 m Kontroll: F z 0, 2,5 5,0 5,0 7,5 0, 6.5 KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL LEIA RAAMI TOEREAKTSIOONID x Liigend (ei kanna 6 kN/m momenti üle) z 2.5 m FAX A B FBX 3m 3m FAZ FBZ M yA 0; 6 3 1.5 6 FBZ 0; FBZ 4.5 kN M yB 0; 6 3 4.5 6 FAZ 0; FAZ 13.5 kN F x 0; FAX FBX 0
Ta liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need
Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus. Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse
igat hüvastijättu madam Olenskaga. Samuti jumaldas ta kunstnikke ja muusikuid. Kõrgklassi seltskond ei arvanud neist inimestest midagi, kuid Archer lausa janunes nende seltskonna järele. Kui ta välismaal reisimas käis, siis ta alati käis ja istus kuskil pubis ja rääkis kunstnike või maalritega maast ja ilmast ning käis näitusi vaatamas. Archerile meeldis igal võimalikul hetkel, mil ta Olenskaga kahekesi jäi, seda momenti ära kasutada, ja oma tundeid väljendada ning saada teada kas krahvinna Olenskal ka tema vastu tundeid on. Nad muutusid oma salasuhte suhtes nii paranoiliseks, et suures seltskonnas ei julenud isegi mitte pilke vahetada. Temas oli palju arusaamatust inimeste käitumise ja tolle aja kommete vastu, ta justnagu poleks kuulunud sinna. Archer ei saanud aru miks võib üks igati võimekas inimene nii kergesti alla anda kui ta läbi kukub, samal-ajal kui eakaaslased ennast tippu töötlevad
Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Portreemaal üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks tuntud kunstnikest on Jan Steen. Veel on Terborch, de Hooch jt
võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. 1. 2 „Aleksandri- mosaiik” Rooma koopia Philoxenose maalist, mis loodud umbes 300. a. e. Kr. Koopia näol on tegemist mosaiigiga , mis koosneb 2,5 – 5,5 miljonist kivikesest, kujutatakse Makedoonia valitseja Alexander Suure võitlust Pärsia kuninga Dariusega. Kreeka-Rooma kunstile on iseloomulik, et kujutatakse momenti enne mingit vägivaldset sündmust, mitte aga sündmust ennast, kusjuures pilt on pandud elama, tegemist oleks justkui videolindil jooksva tegevuse pausi vajutamisegi: jookseb, jookseb ja siis järsku paus, mis jäädvustataksegi. Kuid sündmused, mis toimusid enne pausi ja pärast, jäävad vaataja enda ette kujutada. Selle mosaiigi juures lisab omakorda veel salapära kahjustatud osad, mis varjavad suure osa pildi vasakpoolsest osast. Mosaiigis on välja
välku ootama. Paraku võib see ootamine kujuneda õige pikaks. Eestis tuleb aastas ühe ruutkilomeetri kohta keskeltläbi üks välk ja tavalist piksevarrast kasutades võibki ootama jääda. Eiffeli torn Pariisis (paremal oleva foto tegi M.G. Loppe 3. juunil 1902. a.) ja Empire State Building New Yorgis. Tänapäeval eelistatakse aparatuur madalal asuvasse vaatlusjaama valmis seada ja välk teadlastele sobival hetkel kohale meelitada. Selleks oodatakse soodsat momenti (tavaliselt veidi pärast äikesevihma vaibumist) ja lastakse vertikaalselt üles väike rakett, mis kerib poolilt ja veab enda järel peenikest traati (sellised raketid on sõjatööstuses seeriatootmises). Nii saadakse pikk ja efektiivne piksevarras ning välgulöök on peaaegu kindel. Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil. Pildil on raketi abil süüdatud välk Floridas. Vasakul on näha plahvatanud traadi jälg,
Teiste juures võtab unenägu samades tingimustes mingi teise sisu. Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.
Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti. Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra. VÕS § 9 lg 2 Oferdi aktseptimisega on leping sõlmitud ajast, mil oferent on aktsepti kätte saanud. Kui aktsept väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil oferent sai
Kulešovi efekt — Vastandusel põhinev süntees: • Tegevusühikud • Filmimisühikud • Plaanid • Valik • Järjestamine • Seosed • Kombineerimine Plaanid on montaaži objektiks Plaanikompleksid → montaaž (Sergei Eisenstein) • Näitame sündmusi ja mitte piltide rida. • Plaanivahetus olgu nähtamatu. • Monteeritavus Telgjas järjepidevus — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust momenti Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda:
Ta mõtleb isa Goriot' loo üle kõikide Pariisis juhtuvate lugude kontekstis. Ning ta pöördub otse lugeja poole, manitsedes viimast, et see romaani tõsiselt suhtuks. Selline väline ja kõiketeadev jutustajapositsioon on Balzacile omane. Balzac näeb korraga panoraame ja pisidetaile: proua Vauquer' pansioni terve Pariisi taustal ning ka viletsaid lahti hargnevaid es-partorohust matikesi pansioni salongis; isa Goriot' käekäiku pansionis kõigi nelja aasta vältel ning momenti, kui solvunud proua Vauquer otsustab talle enam mitte anda kurke ja sardiine. Balzaci jutustaja võib korraga olla mitmel pool, olenemata tegelaste endi lii- kumistest. Kui Rastignac käib romaani lõpus perenaiselt surevale isa Goriofle linu palumas, on jutustaja tunnistajaks niihästi sellele, kuidas proua Vauquer käsib köögitüdrukul võtta pruugitud linu, kui ka sellele, kuidas juba tagasi surija juurde kiirustav Rastignac seda salaja antud käsku ei kuule.
kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib
maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Maavärina hindamisel on võimalik lähtuda mitmetest eri nüanssidest, seetõttu on olemas palju erinevaid skaalasid maavärina tugevuse iseloomustamiseks. Üldjuhul jaotuvad skaalad oma põhimõtte järgi kaheks: 1) Võimsus-skaalad, mis hindavad maavärina seismilist energiat magnituudides. Näiteks Richteri ning Momenti skaalad. See skaala loodi 1935. aastal Charles Richteri ja Beno Gutenbergi poolt. Skaala kasutab maavärina hindamiseks seismograafi pendli suurima võnke amplituudi. Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4.0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös
tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks ekvivalentset momenti. 12. Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise pingetsükli graafik. Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised? Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged. Tsüklilistele koormustele töötavad elemendid tuleb arvutada väsimusele, kuna sellisel koormusel võivad hakkada tekkima väsimuspraod ja element võib puruneda. 13. Mis võlli konstruktsioonielemendid on pingekontsentraatoriteks
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arenda...
kuidas saab areneda ettevõtlus ja olla edukas. Kolmanda generatsiooni innovatsiooniprotsess rõhutab siis selle mõlema poole olulisust. Ühest küljest on meil olemas teadsumaailm ja teisest küljest on olemas turumaailm, aga ettevõtete oskus nende kahe poole vahel kommunikatsioon üles panna võib tekitada sellise tagasiside mehhanismid, see on kõige olulisem. Nt. e- hääletamise tarkvara. IV põlvkond 80´. Rõhutab koostöö momenti veelgi rohkem. Ütleb, et jah on olemas teadus ja arendustehnoloogia on olemas turg, aga hästi oluline on ka see, et meil on tarnijad olemas ja meil on ka kliendid kellega tuleb siis kahe poolselt pidevalt suhelda. Tuleb rohkem kuulata soove ja arenguvõimalusi. Oluline on veel see, et tulenevalt infotehnoloogia arengust tekkis võimalus väga suurteks ja ülemaailmseteks aliantsideks. Ühtäkki oli kogu maailm koostööks
risttahukat mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi vältel nõusse, millesse on eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud
risttahukat mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi vältel nõusse, millesse on eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.4.1 Proovikehade veesisalduse arvutus Proovikehade veesisaldus arvutatakse valemiga 1: (m ¿ ¿ ek −m pk ) veesisaldus= ∗100 % ¿ mpk (1) kus mek – mass enne kuivatamist, [g] mpk – mass peale kuivatamist, [g] 4.5 Paindetugevuse määramine
Alalisvoolu elektrimootor, mis on mõeldud tugevale voolule 500 – 600A . Seetõttu mähised on valmistatud vasklindist. Starteril võib olla lülitusmuhv (vabakäigusidur seda selleks, et ei lõhuks hambaid) LAEVA REVERSEERIMINE I Otse ülekandega PM siin on reverseeritav PM II Reverseerimine läbi reversreduktoriga III Reverseerimine RSS abil LAEVA SPM REVERSEERIMINE Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kütuse silindrisse pritsimis nurka õhujagaja avanemis momenti klapide avanemis momenti Kõiki neid operatsioone teostatakse nukkvõlli nukkide abil st. Meil tuleb muuta nukkide asendit, kusjuures 4tak SPM korral on nukkvõll varustatud kahe komplekti nukkidega PM REVERSEERIMIS VIISE: ● Reverseerimine nukkvõlli nihutamisega telje suunas. Kasutatakse 4 taktilistel ja mõnedel 2 taktilistel mootorites ● Nukkvõlli pööramisega teatud nurga võrra Eristatakse ka kasutatava energia liigi järgi ● Käsitsi
Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Algava saksa okupatsiooni tingimustes Ajutine Valitsus oma esialgseid eesmärke ellu viia ei suutnud. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 17 3.8
Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Algava saksa okupatsiooni tingimustes Ajutine Valitsus oma esialgseid eesmärke ellu viia ei suutnud. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 17 3.8
tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt mõni kena mees neile külla, et teda oma tütrele meheks sokutada, mida Tom vastumeelselt ka lubab. Viies stseen, mille autor on projektori ekraanil tituleerinud ,,rõõmusõnumiks", on Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna ,,invaliid" oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal. Rõõmusõnumi, milleks on Tom'i uudis, et ta on kutsunud ühe töökaaslase neile järgmiseks õhtuks sööma, poetab ta kui muuseas emaga kahekesi trepil kuult soove soovides. See on just
tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt mõni kena mees neile külla, et teda oma tütrele meheks sokutada, mida Tom vastumeelselt ka lubab. Viies stseen, mille autor on projektori ekraanil tituleerinud „rõõmusõnumiks”, on Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna „invaliid” oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal. Rõõmusõnumi, milleks on Tom’i uudis, et ta on kutsunud ühe töökaaslase neile järgmiseks õhtuks sööma, poetab ta kui muuseas emaga kahekesi trepil kuult soove soovides. See on just
[12] Tõmbetugevus Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. [12] Soojuspaisumine Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Mõne osa kavandamisel tuleb sellega arvestada. [12] Vormitavus Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. [12] Mehaaniline töötlemine Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele,
tühisuse. Juhul, kui füüsilisest isikust käendaja võtab endale kohustuse käendada põhivõlgniku tulevikus tekkivat kohustust ja käenduslepingus ei lepita kokku käenduslepingu kehtivuse tähtajas, siis võib füüsilisest isikust käendaja öelda käenduslepingu üles igal ajal. Tuleb siiski silmas pidada, et pärast lepingu ülesütlemist vastutab käendaja nende kohustuste täitmise eest, mis on tekkinud enne lepingu ülesütlemise momenti. Juhul, kui käendusleping on tähtajaline tekib käendajal lepingu ülesütlemise õigus 5 aasta möödudes lepingu sõlmimisest. Juhul, kui soovitakse sõlmida käendusleping tulevase kohustuse käendamiseks, siis olenemata sellest, kas on tegemist tarbijakäendusega või mitte, peab lepingus olema selgelt määratletav, millist kohustust käendatakse. Abstraktne kokkulepe, millega käendaja kohustub käendama kõiki põhivõlgniku kohustusi, ei ole
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
18.sajandi absolutismiga võrreldes viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Arusaam, et kehtiv õigus peab olema avalik ja kõigile kodanikele teada ning tuntud, tõi kaasa seadusandlike aktide publitseerimise uued vormid. Kõigis Euroopa riikides kujunes varem või hiljem seadusandlike bülletäänide süsteem. Pidades silmas seaduseõiguse kujunemist, võib esile tõsta kaks momenti: 1) konstitutsionalismi areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel; 2) kodifitseerimise areng. Konstitutsionalism. Euroopa juhtivate riikide konstitutsionalismi arengut iseloomustav jõujoon 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Kuningas toimis eelkõige täitevvõimu juhtiva organina, kellel olid põhiseaduses sätestatud volitused. Tähtsamate volitustena võib esile tuua: 1) seadusandliku
tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt mõni kena mees neile külla, et teda oma tütrele meheks sokutada, mida Tom vastumeelselt ka lubab. Viies stseen, mille autor on projektori ekraanil tituleerinud ,,rõõmusõnumiks", on Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna ,,invaliid" oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal. Rõõmusõnumi, milleks on Tom'i uudis, et ta on kutsunud ühe töökaaslase neile järgmiseks õhtuks sööma, poetab ta kui muuseas emaga kahekesi trepil kuult soove soovides. See on just
Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv. Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv. Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk käitusvõllile kanud pöördemoment. Peaülekanne. Peaülekanne muudab pöördemomendi väärtust ja kannab momenti üle nurga all. Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande
muudnur Juhtimine Juhtahel Tagasiside anduritelt Sisend Regulaator Joonis S.1 elektriajamid otstarbekalt töömasina kiirust, momenti ja asendit. Sisendsignaali ja kiiruse, momendi või asendi tegelike väärtuste võrdlemise abil, mis saadakse vastavatelt anduritelt, moodustab regulaator juhtahelale juhtsignaali, mis juhib jõupooljuhtmuundurit. Nagu on näidatud joonisel I.1, saab jõupooljuhtmuundur toite ühe- või kolmefaasilisest siinuspingega kindla sageduse ja amplituudiga pingega toitevõrgust ning muundab need suurused väljundis
võrreldav ajaliselt sündmuste kuluga reaalses ajas. Kõik on suhteline. Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.
lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Kuu on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused
too keeldus, sest ei tahtnud spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna on ka tegelikult Lamingi sohilaps (ainult 10 aastat vanem) - see põhjustas jälle mõningast Jakobi meelehärmi (mingid targemad inimesed tõlgitsevad seda momenti veel sellise moraaliga - oma saatuse eest ei põgene). Arvustus: Kui eelnev oli sisukokkuvõte, siis peaks kuidagi ära kajastama ka selle, mis mulje teosest yldiselt jäi. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel
.................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadiks Kerttu Rakke- ehk kodanikunimega Kadi Kuusi raamatu ``Iluasjake``, sest mind huvitas, millist kirjandust kirjutab üks tänapäeva Eesti populaarsemaid ja tuntumaid proosakirjanikke. Ta kirjutised on lugejale lihtsad, reaalsed, elupõhised ning arusaadavad, haarates kaasa igasse momenti. Bulgakov'i või Salinger'i suguste klassikutega teda just võrrelda ei saa, ent lugemisrõõmu pakub Kerttu küll ning ausalt öeldes suudab ta oma lihtsa, kuid haarava tekstiga asetada lugeja situatsiooni, kus raamatut on tõesti raske käest ära panna. TEOSE AJALOOLINE SKEEM Autor kirjeldab oma raamatus ,,Iluasjake'' just tänapäeva põhilisi probleeme, millega me kõik alati pahuksis oleme, ehk siis suhteid. Eriti karmilt käsitleb ta tibielu, mis võib tõesti
tunded. Graiad Gorgode leidmiseks oli Perseus sunnitud pöörduma graiade poole. Nad elasid hallil ja pimedal maal, kuhu päike üldse ligi ei pääsenud. Kaugel pimeduses sarnanesid nad hallide lindudega. Nad meenutasid välimuselt vanainimesi, olles üleni hallid ning kortsulised. Tegelikult olidki need olevused igivanad neil oli kolme peale vaid üks hammas ja silm, mida nad kordamööda kasutasid. Viimast hoidsid nad sõna otseses mõttes nagu silmatera. Perseus pidi ootama õiget momenti kui nad võtsid silma peast, et seda vahetada, pidi Perseus selle oma kätte haarama ning mitte varem tagasi andma, kui Graiad on talle tee gorgode juurde juhatanud. Pärast seda, kui Perseus oli haaranud silma, süüdistasid graiad varguses üksteist. Perseus hakkas rääkima ja sai silmapilk juhtnöörid, kuidas kohale jõuda. Gorgod Gorgod olid Phorkyse ja Keto tütred ning elasid Okeanose taga saarel. Nad olid
Jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei sõltu selle punkti valikust ja on alati võrdne jõupaari momendiga. 60. Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Selle mõju jäigale kehale. Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõupaar üle kanda suvalisse kohta tema mõjutasapinnal. Seejuures võib suvaliselt muuta kas üksikjõu moodulit või jõupaari õlga, kuid nii, et jõupaari momenti ei muudetaks. 61. Kas jõupaari võib üle kanda teistele tasapindadele võrreldes esialgse mõjutasapinnaga? Selle mõju jäigale kehale. Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõupaar üle kanda suvalisele teisele tasapinnale, mis on paralleelne tema esialgse mõjutasapinnaga. 62. Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed?
Jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei sõltu selle punkti valikust ja on alati võrdne jõupaari momendiga. 60. Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Selle mõju jäigale kehale. Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõupaar üle kanda suvalisse kohta tema mõjutasapinnal. Seejuures võib suvaliselt muuta kas üksikjõu moodulit või jõupaari õlga, kuid nii, et jõupaari momenti ei muudetaks. 61. Kas jõupaari võib üle kanda teistele tasapindadele võrreldes esialgse mõjutasapinnaga? Selle mõju jäigale kehale. Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõupaar üle kanda suvalisele teisele tasapinnale, mis on paralleelne tema esialgse mõjutasapinnaga. 62. Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed?
vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581-1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi peale teda pole osanud nii hästi naeru kujutada - alates muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni välja. Teine suure kuulsuse saavutanud hollandi maalikunstnik kannab nime REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega. Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel
Paraku võib see ootamine kujuneda õige pikaks. Eestis tuleb aastas ühe ruutkilomeetri kohta keskeltläbi üks välk ja tavaliselt piksevarrast kasutades võibki ootama jääda. Välkude tõsisema uurimise algusaastail olid atmosfäärifüüsikute meeliskohad Eiffeli torn Pariisis ja Empire State Building New Yorgis. Tänapäeval eelsitatakse aparatuur madalal asuvasse vaatlusjaama valmis seada ja välk teadlastele sobival hetkel kohale meelitada. Selleks oodatakse soodsat momenti, tavaliselt veidi pärst äikesevihma vaibumist, ja lastakse vertikaalselt üles väike rakett, mis veab enda järel peenikest traati. Nii saadakse pikk ja efektiivne piksevarras ning välgulöök on peaaegu kindel . Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil. Enamik välkudest algavad ja lõppevad äikesepilves ning nad ei põhjusta muud kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone
pinna kogureaktsiooni kaldenurga normaalist hõõrdenurgaks. tan = Maksimaalse hõõrdejõu puhul on pinna kogureaktsiooni võimalikud asendid koonilisel pinnal. Hõõrdejõud omab maksimaalset väärtust libisemisel. 76.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud omab paigalseisu puhul suurust vahemikust: 0 T N 77.Millega võrdub veeretakistusmoment? Veerdetakistus momenti tähistatakse valemiga: M r = æN ja ta vastab piirjuhule,millal veeretakistus on maksimaalne. 78.Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Paigalseisva keha puhul võib veeretakistusmoment omada väärtusi vahemikus: 0 M r æN 79.Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? 80.Mis on paralleeljõudude tsenter?
millised on enam toimivad faktorid, millised on need sisemised tegurid, mis tingivad kollektiivi teadvuses arusaama arengust, arendustegevusest ja võimalikest tugevustest ning nõrkustest selles tegevuses. Selle alusel on võimalik valida arengustrateegia ja kavandada arengusuunad. Joonis 3 SWOT-meetodil kaardistatud tugevuste ja nõrkuste määratlemist tingivate faktorite süsteem Jooniselt 3 võime täheldada kahte olulist momenti, mis on olulised edasise analüüsi jaoks. a) nõrkuste ,,pindalaline" ülekaal b) tugevuste ja nõrkuste määratlemine on suhteliselt võrdne inimressursi osas. Seejuures õppekorraldusliku külje tugevus kaalub üles mõningad nõrkused. Praegu tuleks analüüsi keskmesse võtta nõrkused, mida tugevustele toetudes oleks võimalik vähendada või isegi elimineerida. 7
Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk
18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. Punktmasside süsteemi impulsimoment ehk liikumishulk on võrdne selle süsteemi kogumassi M ja tema massikeskme liikumiskiiruse korrutisega: . Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti, . Kui keha impulsimoment mingi punkti suhtes on ja jõumoment sama punkti suhtes , siis . Süsteemi korral tähendab süsteemi impulsimomenti ja välisjõudude summaarset momenti. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. Kui osakesele mõjub jõud F, siis on impulsimomendi muutumise kiirus võrdne jõumomendiga . 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletud süsteemis , mis väljendab impulsimomendi jäävuse seadust. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv.
mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävi tähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l. See on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid. Anaeroobne lävi vastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on 4 mmol/l, 160 175 lööki minutis
tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävitähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l.See on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid. Anaeroobne lävivastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on4 mmol/l, 160 175 lööki minutis
Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“ See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise meenutades samasugust momenti. 2) tubane mees (lk 18) Teema: Üks vanamees on mingis toas ja loeb luubiga, eeldatavasti mõnes raamatukogus, kohvikus või mõnes muus avalikus kohas, kuna autor näeb teda pealt. Peamõte: Autor näeb pealt, kuidas vanamees proovib meelde tuletada mingisuguseid ajaloolisi fakte ja ta teeb seda istudes kössi ja vahepeal otsides kus luup on. Ta on väga keskendunud oma tööle. Sõnum: Vanamees on nii keskendunud oma tööle, et ta ei märka reaalset elu, proovib ainult meelde
Lex naturalis – mõistusliku olendi intellektuaalne kaemus igavesest seadusest – vahetult tunnetatav ehk mõistetav on põhimõte, et me peame tegema head ja hoiduma kurjast. Ülejäänu loomulikust õigusest avaneb inimesele läbi eesmärgipäraselt täiustuva loomuse. Lex humanis on tuletatud loomulikust õigusest ja selle toetamiseks. Kui lex humanis läheb vastuollu loomuliku seadusega, siis sellisele seadusele võib vastu astuda, sest see on vaid näiv seadus. Seaduse neli kvaliteedi momenti: Seadus on reeglite või korralduste kogum. Seadus on suunatud üldisele hüvele Seaduse saab kehtestada see, kes valitseb ülduse üle Seadus peab olema avalikult teatavaks tehtud Seadus ja õigus ei ole ühesed Õigus sünnib seaduse ühiskonna kasuks tõlgendamise läbi. Ei piisa õigest seadusest, õige peab olema ka selle tõlgendamine – rakendamine. UUSAEG – iseloomustab individualism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
