....................................................................................................................................... II säte .................................................................................................................................................... 14 III ÜLESANDED 1. Millised olulised poliitilised momendid Eestimaa ning Venemaa arengus ja rahvusvahelisel areenil soodustasid Eesti omariikluse kujunemist? (6 punkti) Eesti: 1. 2. Venemaa: 1. 2. Rahvusvaheline tasand: 1. 2. 2. Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? (6p) Kultuur: 1) ........................................................................................................................ 2) .................................................................
radari kasutamisega, antakse objektide kujutise muutumine radari ekraanil sõltuvalt laeva asukoha muutumisest. Juhised meresõiduks koostatakse kontrollitud andmete alusel. Kontrollitud andmete puudumisel antakse lootsiraamatus näpunäited antud rajoonis sõitmiseks. Kasutades juhiseid ja näpunäiteid kantakse kaardile kursside muutumise alg- ja lõpp-punktid, nende peilingud ja kaugused meremärkidest, tähtsamate meremärkide traaversite momendid. Kaardile kantakse hariliku pliiatsiga ohtliku peilingud ja kaugused. Pärast kursside kaartidele mahamärkimist tuleb lahendada veel mõned ohutu meresõiduga seotud ülesanded: määrata laeva liikumise ohutu kiirus sõltuvalt ohtude lähedusest ja laeva manööverduselementidest ja süvise suurenemisest väikese sügavusega kohtades. määrata marsruudi kohad, kus on võimalik sõita kiiruse piiranguga öösel või kitsustes
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
Vanadel rohukamaratel tallamine soodustab õhuvahetust rohukamaras. - Väljaheidetega satub tagasi suur hulk toitaineid. Arvestatakse, et üks lehm jätab aastas karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile sõnnikule. Oluline on, et väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Halb on see, et väljaheited satuvad ebaühtlaselt ja vähendavad rohu söödavust. - Tervikuna võttes on karjatamisel mõned kahjulikud momendid, kuid üldiselt on karjatamine kasulik. Soodustab tiheda rohukamara teket ja mulla viljakuse tõusu. Karjatamise optimaalne aeg ja vaheaeg Tähtis on, et loomad sööks rohu lühikese aja jooksul, millele järgneks pikem periood rohusaagi taastumiseks. Optimaalne aeg karjatamiseks sõltub rohu arengufaasist ja kõrgusest. Kuigi noor rohi võimaldaks piima enam toota, ei jõua loomad seda piisavalt koguda. Väärtusliku rohu 1 kg kuivainet võimaldab toota 1-1,2 kg piima.
radari kasutamisega, antakse objektide kujutise muutumine radari ekraanil sõltuvalt laeva asukoha muutumisest. Juhised meresõiduks koostatakse kontrollitud andmete alusel. Kontrollitud andmete puudumisel antakse lootsiraamatus näpunäited antud rajoonis sõitmiseks. Kasutades juhiseid ja näpunäiteid kantakse kaardile kursside muutumise alg- ja lõpp-punktid, nende peilingud ja kaugused meremärkidest, tähtsamate meremärkide traaversite momendid. Kaardile kantakse hariliku pliiatsiga ohtliku peilingud ja kaugused. Pärast kursside kaartidele mahamärkimist tuleb lahendada veel mõned ohutu meresõiduga seotud ülesanded: määrata laeva liikumise ohutu kiirus sõltuvalt ohtude lähedusest ja laeva manööverduselementidest ja süvise suurenemisest väikese sügavusega kohtades. määrata marsruudi kohad, kus on võimalik sõita kiiruse piiranguga öösel või kitsustes
vilumiseks. 2.4. Liigutusvilumus on liigutuste omandamise selline tase, kus enamik liigutusi või kõik selle üksikosad suudetakse sooritada teadvuse kontrollita, erinevates tingimustes ja seisundites kiiresti. Sportlane suudab treeningutel ja võistlusteloma tähelepanu liigutuste sooritamiselt üle kanda taktikalistele ülesannetele (sobiva tehnikaviisi valimine jm.). Uue tehnika omandamisel mõjuvad soodsalt järgmised momendid: juba varases lapsepõlves on alaga tegeletud, harjutusi ei ole vigaselt omandatud, õpilasel on head koordinatsioonivõimed. Näiteid: - Üliõpilastel , kes tantsuarvestusel said märkuse “sammud sooritatud, rütmitunne puudub”, oli suuri raskusi suusatehnika omandamisel. Sama märkuse saanud keskmaajooksja esines aga suusavõistlusel hästi tänu heale vastupidavusvõimekusele. - Isegi kõrgel tasemel iluuisutajatel ja iluvõimlejatel on olnud suuri raskusi
6 abil. Vundamendi pikkuse momendi mõjumise suunas võib võtta seejärel L = B + 2e, kus e = M/V. Kui V sisaldab ka vundamendi ja sellele toetuva pinnase kaalu, annab selline arvutus antud tingimustele vastava minimaalse talla pinnaga vundamendi. See ei tarvitse olla väikseima maksumusega vundament, kuna liigne pikkus suurendab paindemomente ja sellega esmajoones armatuuri hulka. Optimaalsed mõõtmed saab leida variantide võrdluse teel. Enamasti üksikvundamendile mõjuvad momendid on põhjustatud ajutistest koormustest – tuul, kraanakoormused jne. Sellisel juhul tuleb tagada vundamendi kandevõime kõigi võimalike koormuskombinatsioonide korral. Põhiliselt tuleb kontrollida olukordi, mis annavad suurima vertikaaljõu ja mis annavad suurima ekstsentrilisuse. Arvutusnäide 4.3 Määrata tsentriliselt koormatud üksikvundamendi mõõtmed järgmistel tingimustel: Alaline normkoormus 1200 kN, ajutine normkoormus 1900 kN,
Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv tööskeem. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahendada. 2. Ristlõike arvutuslikkude suuruste määramine -raskuskese, momendid (staatiline, inerts-) I=Summa S/A Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste aluseks on ristlõikes leitudpinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment.
sõltumatud. Algselt oli igas loomismuistendis tegemist lõputu veega ning kellegi selgituste kohane täpne tegevus, millest ei või kõrvale kalduda. Mõlemas müüdis on kaks jõudu, kes omavahel võisteldes maailma loovad, Üks pool on hea ja teine kuri, vastandus võib olla ka valgus või pimedus. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Kõige põhilisemad momendid eesti, ingeri ja karjala versioonides: linnu tulek merelt, pesapaiga leidmine, munemine, taevakehade tekkimine. Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne. 26. Kuidas suhestub [Ü
9 Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas põhiliigid: 1) Utilitaarsed emotsioonid. 2) Hedoonilised emotsioonid. - Ekstreemumite seadus - seaduspärasus, mille kohaselt pikema ajavahemiku tagant jäävad paremini meelde nii tugevalt psotiivseid kui ka negatiivseid emotsioone / tundmusi esile kutsunud reklaamteated või nende momendid, mitte aga neutraalsed. Reklaamitavasse soodsa suhtumise kujundamisel on reeglina efektiivsem positiivne emotsioon. Emotsioonide põhiliigid: Aktivatsioon, pingulolek, skeptilisus, enesekindlus, viha, allasurutus / alluvus, rahulikkus, väsimus, uimasus, iha, ülevus (õnnelik), aatelisus (moraalne), sotsiaalne lähedus, tänulikkus, kurbus, põlglikkus (halvakspanev), ärritavus, malbus (rahunenud, vaimne), lõbu.
TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentideg...
hindamist, ülevaatamist ning vajadusel plaani ja eesmärkide ümberformuleerimist. Turunduse planeerimise protsess Iga organisatsioon on erinev. Erinev on suurus, finantsilised võimalused tegutsemisareaal, kliendid ja eelpooltoodust lähtuvalt ka turundusprotsess. Seetõttu ei ole olemas täpseid ja ainuõigeid reegleid, mida turundusplaanide koostamisel tuleks järgida. Küll saab aga kirja panna üldised momendid, millele võiks plaani koostades tähelepanu pöörata. Turundustegevuse planeerimine see on teatud tegevuste loogiline järjekord, mille käigus fikseeritakse turunduse eesmärgid ja nende eesmärkideni jõudmise teed. Turunduse planeerimisetegevuse lõpptulemuseks on turundusplaan. Turundusplaani võib koostada: ühtse kogu firmale eraldi kindlatele toodetele või tooteseeriatele erinevatele sihtturgudele eraldi firma strateegilistele äriüksustele korporatsiooni divisjonidele jne.
Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. erakorralised dekreedid; Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil. Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 44 o erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord; o erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja
· kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis · taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud - väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked - suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked - ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine - sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus
2 tähenda see, et tugevuse tegelikult põhjustab hõõre terade vahel. momendid. Leitakse dreenimata nihketugevus IL 0,75, 5.pehme 0,75 < IL 1,00 , 6. voolav IL > 1,00 Vertikaalkoormus põhjustab proovi tihenemise. Seetõttu iga erineva . ISO järgi nimetatakse pinnaseid olenevalt nende konsistensist IL järgnevalt:
eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral. Hooke'i seadus nihkel on nihkemooduli abil esitatav kujul: t =-G . VääneVääne on tugevusõpetuses varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 33 VEDELIKE MEHHAANIKA Vedelike Staatika Vedelike (gaaside) mehaanika. Siiani rõhutasime kõikjal kehade jäikust - jõudude mõjul need hakkasid kas liikuma või pöörlema, aga tegid seda tervikuna. Kogemusest teame aga, et looduses on hulgaliselt kehi, mis pole tervikuna nihutatavad (kui nad just tahkest ainest anumasse pole suletud)
parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda tehes luua rohkem äri-, ühiskonna-, keskkonna- ning finantsväärtust – moodustades tõhusa terviku. SR standardi olulisus seisneb ka loodud ühtses raamistikus, mis võimaldab ettevõtteid võrrelda. (Value of…2013: 3). Rahvusvahelisel tasandil iseloomustavad SR arengut järgmised momendid: • Äriettevõtetes on viimasel kümnendil keskkonna-alaste ja sotsiaalsete aspektide kajastamine oluliselt laienenud (Kolk, 2004; KPMG 2011) - maailma suurima 250 ettevõtte (G250) hulgas on sotsiaalse ja keskkonnaalase tegevuse aruandluse osatähtsus kasvanud 64%lt 2003. aastal 95%le 2011. a (KPMG, 2011); • Kestlusaruandlust kujundavad õigusregulatsioonid näiteks Belgias, Hollandis ja Saksamaal, kus ettevõtted avaldavad tulemuslikkusega seotud mittefinantsilist
N p ja ξ. Edaspidi näeme, et selle kauguse ξ võime soovi korral ilusti arvutada, D kasutades selleks momentide võrrandit. C Võtame momendid näiteks punkti K suhtes (muidugi, kõik jõud peavad enne olema Np joonisele kantud). K Joonis ξ 4.58 Toome nüüd selle osa lõpuks ära prisma 2 jõudude skeemi, kuhu kõik jõud on peale kantud. D
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis e...
2. Laeva ekspluatatsiooni praktikas võib täpsusastet ±10% 95-protsendise tõenäosusega lugeda küllaldaseks. See teeb ±5cm poolemeetrise GMc juures. Selline piir on alla kümmet minutit kestva katsega kergesti saavutatav. Seejuures peab siiski järgima alltoodud töökirjeldust ja normatiive. 3. Põhilist katseprotseduuri võib kirjeldada järgukaupa nii: · Valmista laev ette vabaks kreeniminekuks. · Kõrvalda segavad momendid. · Mõõda esimene kreeninurk 1. · Käivita määratud kreeniv moment m*e. · Mõõda teine kreeninurk 2. · Kõrvalda määratud kreeniv moment ja mõõda kolmas kreeninurk 3 (järelkontroll). · Vii läbi lihtsustatud süviseuuring (vaata lisa 1). · Arvuta metatsentriline kõrgus GMc, kasutades valemit: m e GMc = m, DISM tan(2 - 1)
teadvuse konstruktsioon. Aja idee on kokkulepe mõtte ja keele vahel, sotsiaalne kokkulepe. Tegelikult on meil ainult moment. Kui me hoiame kahetsust juhtunu pärast minevikus elavana, me ühtlasi kutsume esile samu pilte ja tundeid. Kui me tunneme soovi tuleviku suhtes, hoiame me himu elavana koos kujutluspiltidega tulevikust. Aeg on abstraktne mõiste. Kui me harjutame meeldejätmist, et oleme siin ja praegu ja see on kõik, mis meil, siis me oleviku momendid muutuvad paremaks, täiustuvad. 73. Protsessi seadus. See seadus on teadmine, et meil on asju, mis tuleb täita elu jooksul. Kui me soovime jõuda teatud eesmärgini, peame me seadma sihi, ettevalmistama hästi ning minema väikeste, kuid kindlate sammudega. Iga saavutus väljendatakse kasumis. Vahele jättes üksikut astet või otse minnes võib lõppeda läbikukkumisega. Selle seaduse juurde käib ka iga eesmärgi nimel sooritatud sammu tunnustamine. 74. Progressi seadus
traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood
arvutamise erinevatest meetoditest, selgitatakse välja tasuvuspunkti arvutamine. Töö teises osas kirjeldatakse plaanitavat uurimistöö metoodikat. Kolmandas osas leitakse toetudes töö teooria osale toote omahind, toote müügihind, ettevõtte müügikäibe brutorentaabluse ja müügikäibe puhasrentaabluse muutus tänavapostide tootmisel tasuvuspunktis. 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS Omahinna kujundamise kesksed momendid kujunevad kululiikide ja kulukandjate detailse määratluse ja analüüsi kaudu, mille aluseks saab olla detailne ja kompleksne kuluarvestussüsteem (Haldma & Karu, 1999, lk 109). Kaplan ja Cooper (2002, lk 18) toovad välja ettevõtte kuluarvestussüsteemid kolm peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine,
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Paari esimese minutiga pannakse pikaa mulje teist ja kas te olete sobilik/sõbralik või mitte. --- Isikutaju eripära Meie arvamus, et meist ei arvata midagi või meid ei tajuta ei vasta alati tõele. Miks me arvame, et meie tajume kivi aga kivi ei taju meid? Küsimus on selles, et asi saab alguse ikkagi minust, olemata kas teine tajub meid või mitte. Kui me räägime inimestest, siis me mõistame neid sotsiaalse objektina. Meil on tajus esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad momendid. (tema perekonna seis, rahvus, ühiskonna roll jne) Loodusobjektina ei taju me neid sotsiaalselt. suhetest sõltub see, kudias me teisi tajume. Mis on meie suhte eesmärk? Kui suhte eesmärk on läbirääkimine on 1 taju, või kui on eesmärk ületrumbata, on hoopis teine taju. Kui meessoost klient tuleb naissoost nõustaja juurde, milliseks see roll muutub? Parem oleks, kui mees mehe juurde läheks. Naiste puhul ei ole probleemi, kas nad lähevad mehe või naise juurde nõustamisele
(2013). [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind (25.04.2014) 42 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte. [pdf] http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal %C3%BC%C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014) Malva, N. (2009). Juht räägib: AS Tamsalu Kalor. Soojusseadmete käitajad. (2007). Olulised momendid, lk 1. [pdf] rajaleidja.ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014) Soojusseadmete käitajad. (2007). Töö iseloom, lk 1. [pdf] rajaleidja.ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014) Tallinna Küte. (2013). [www] http://www.soojus.ee/ (01.04.2014) Virumaa Teataja. (2001). Soojus maksab järgmisel aastal senisest rohkem. [www] http://www.virumaateataja.ee/2406461/soojus-maksab-jargmisel-aastal-senisest-rohkem (01.04.2014) Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma.
1981- 1990 – Kõrgtehnoloogia etapp Arvutite pealetulek. Info igatpidi kättesaadav. Loodi keerukaid tugiinfosüsteeme 1991 – 2000 - Infosüsteemi etapp. Turundusanalüüsi keskkonnad 2000 - … Küsitlusserverid, Formularserverid (koos küsimustike ja analüüsidega).Veebilehtedel igapäevased küsitlused. 2. TURUNDUSUURINGU PROTSESS 2.1. Turundusuuring, kui teaduslik meetod. Turundusuuringut, kui teaduslikku meetodit iseloomustavad järgmised momendid : - teadlikkus probleemi situatsioonist, - alternatiivsete lahenduste leidmine probleemile (hüpoteesid), - alternatiivide põhjalik uurimine, - tulemuste analüüs, - ideede kontroll uurimistulemuste põhjal. Teadusliku meetodi rakendamisega on seotud kolm põhimõistet: kehtivus, usaldusväärsus ja objektiivsus: Kehtivus, valiidsus. Valiidsus tähendab seda, kui hästi turundusuuring mõõdab tulemust, mille mõõtmisele ta pretendeerib, kusjuures teisi näitajaid kontrollitakse
PSi sai muuta ainult RHil. See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta): RK koosseis 50 liiget, valimisperiood 4 a, ette olid nähtud teatud isikuvalimiste momendid Riigipeaks nime poolest riigivanem, kuid valiti rahva poolt ja 5 aastaks. Talt võeti valitsuse juhendamise ülesanne, selle sai endale peaminister. Riigivanema õigused suurenesid märgatavalt – riiklikel kaalutlustel parlamendi laiali saatmise õigus, vetoõigus piiratud kujul, valitsuse moodustamise õigus (RKle jäänuks umbusaldamise õigus),
Lisaks tuli esmajoones mõelda pere toitmisele, seetõttu tuli sageli teisi töid teha. Alles 1960ndatest aastatest hakatakse tõsisemalt teaduspaguluses oleva teadustegevuse koordineerimisega. Mitte ainult eestlaste seas vaid kõigi Balti riikide teadlaste osas. Selle arengu tulemuseks see, et 1968. aastal luuakse institutsionaalne tugi – Balti Teaduste Edendamise Ühing. See ühing hakkab aktiivselt koondama ja koordineerima eri teadusvaldkondade tegevust. Olulised momendid: 1) hakatakse korraldama tollal kõrgetasemelise teaduskonverentse, mis koondasid eri paguluses olevad teadlased, neile konverentsidele said võimaluse minna ka ENSV-s elavad eesti teadlased (suur roll külma sõja lõpuperioodil kui tänasel päeval); 2) publitseerimistegevus, mis varasemast intensiivsemalt toimima hakkas. Enamik suurte ühiste konverentside ettekanded avaldati omaette kogumikena, mis 60-80ndatel olid oluliseks väljundiks teadlastele.
glükoosi suunamine metabolismi. Aeroobne glükolüüs aeroobsus võimaldab süsivesikute täielikku oksüdatiivset lõhustumist süsihappegaasiks ja veeks. Glükogenolüüs toimub tsütoplasmas. Vabastab vajadusel kiiresti/rohkesti glükolüüsi, söömisvaheaegadel, töötavas lihases. Võtmeensüüm glükogeeni fosforülaas Glükogenolüüs maksa ja lihaste glükogeeni lõhustumine pole glükogeneesi pöördrada. Rakenduvad hoopis teised ensüümid. Glükogenolüüsi kesksed momendid on: 1. Ahelate lühendamine (1,4 sidemete lõhustamine) 2. Hargnemispunktide elimineerimine (1,6 sidemete lõhustamine 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejatel. Käärimine anaeroobne glükolüüs. Toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Laktaadi teke glükoosist - piimhappe-käärimine.
·· Toomas Hendrik Ilvese kõne oli hea. Selles ei olnud küll otsest üllatust, pigem vastas see neile ootustele, mis mul olid. ·· Ilvese välispoliitiline maine on ju väljaspool igasugust kahtlust. Ta kujutab endast välispoliitiliselt nii olulist tegelast, et tal oli esimeses presidendikõnes vaja eelkõige rõhutada oma sisepoliitilist mõõdet. Seda ta ka tegi see kõne oli eelkõige sisepoliitiline kõne. ·· Kõnes olid teatud kriitilised ja teravad momendid, aga selles oli ka koostöö ja kokkuleppimise soovi. Ma arvan, et väga tähtis ongi see, et president oma praeguste funktsioonidega oleks huvigruppide ülene. Ja see on asi, mida tuleks kasutada mõistlikult ja delikaatselt, aga samas mitte väga formaalselt. ·· Ma tean, et Ilves kirjutas oma esimese presidendikõne ise. Kõne kirjutamine on väga keeruline ülesanne, eriti presidendikõne puhul. Esmatähtis on valida õige toon. Ma arvan, et Ilves valis oma esimese kõne puhul õige tooni
septembril 2008.a Austatud proua Tamm Teade teie abikaasa härra Tamm surmas puudutas meid sügavalt. Avaldan sügavat kaastunnet selle raske kaotuse puhul. Oleme sel kurval hetkel Teiega. Sügava kaastundega (allkiri) Juhatuse esimees 58 Lidia Feklistova 6.4.11 Kutse vastuvõtule Äri pidamisel on olemas ka pidulikumad momendid teile saadetakse kutset ettevõte tähtpäeva tähistamiseks, suhete arendamiseks, austuse väljendamiseks jne. Telefoni või faksi teel reeglina kutseid ei edastata. Kutse võib olla käsitsi kirjutatud või täielikult/osaliselt trükitud. Täielikult trükitud kutseid saadetakse suurte ja pidulike vastuvõttude korral. Kutse teksti jäetakse tühimik kutsutava nime kirjutamiseks. Osaliselt trükitud kutseid võib käsitsi täiendada, st samu kutseplanke saab kasutada
− purunemiste eelistatud järjestus (tugevuse koordinatsioon); − hooldus-ja ehituskoormused. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 33 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.3 MASTILE TOIMIVAD KOORMUSED Mastide koormuste määramisel vaadeldakse koormusjuhtumeid, kus masti- le mõjuvad suurimad paindemomendid maa suhtes ja suurimad väände- momendid masti telje suhtes. Kahe ahelaga mastide arvutamisel tuleb kõigil koormusjuhtumitel lähtuda tingimusest, et paigaldatud on ainult üks ahel. Mastile toimivate koormuste jaotus Qt Gt Püstkoormused: G0 − masti kaal koos jäite kaaluga või ilma Tt Gj, Gt − vastavalt juhtme ja trossi kaal G·lk
spetsialistid, meedia kontrollijad, juristid jne.) 3.3. Reaalpalga üldine alanemine 3.4. “Kahekihiline tööhõivesüsteem” 1) ajutine tööjõud 2) allhanked väikefirmadelt – ametiühingute poolne kontroll, teabetöötajate liisimine – uue turukorralduse võitjad ja ohvrid 3.5. “Uus ja ohtlikum maailm --- Eesti tööturu tendentsid: Eesti tööturu üldisi tendentse iseloomustavad 1990/2000 aastatel järgmised momendid. 1. Hõivatute arv vähenes kuni 1990 aastate lõpuni. Peale 2000.a. vahelduvad tõusud mõõnadega. 2. Töötuse määr on üldjuhul kõrgem kui EL keskmiselt. Töötajate arve vähenemisel liiguvad nad nii töötute kui mitteaktiivsete hulka. 3. Kuigi Eestis oli 1990 aastatel tööturu ümberstruktureerumine kiirem kui teistes üleminekuriikides, ei ole vanade asemele uusi töökohti piisavalt loodud. OECD
koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D2/4 S 60 n v [m3/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on
lihased lõtvuvad ning kusejuha avaneb. Alumiste uriiniteede tööd reguleerivad kõik organismi närvikeskused. Tegevuse tõeline koordinatsioon toimub kesknärvisüsteemis urineerimiskeskuses. Suurajus asuv kõrgeim urineerimiskeskus registreerib urineerimisvajaduse ja reguleerib selle tahtlikku toimumist. Kogumise ja tühjenemise häiretest juhtub uriinipidamatus. Uriinipidamatusega haige Anamnees on kogu uurinu nurgakivi. Anamneesis tuleb välja selgitada need momendid, millal toimub tahtmatu urineerimine. Kas see on selgesti tingitud pingutusest, kas patsient tunneb, urineerimistungi, milline on uriinijuga. Vaja on välja selgitada ka varasem uroloogiline anamnees. Oluline on teada patsiendi teisi haigusi ja eriti nende puhul tarvitatud ravimeid, mis võivad olla uriinipidamatuse põhjustajaiks. Inkontinentsust tekitavad näiteks mõned kiiresti toimivad diureetikumid ja mõnikord kõrgvererõhu ravimiseks kasutatavad ganglionblokaatorid.
Esimest laadi juhtumil teatakse juba algusest peale, et jututeema on negatiivse sisuga, kuid teist laadi olukordades jõuab üks või teine pool intervjuu käigus negatiivse sõnumini. Esimeste juhtumitega tegelemiseks on võimalik põhjalikult ette valmistuda, kuid teisel juhul mitte. ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 51 Joonis 3.6. Negatiivse sisuga sõnumi edastamise põhimomendid. Tegevusplaanis tuuakse välja soovitatavad ja ebasoovitavad momendid ning seejuures on otstarbeks rõhutada, et kõik intervjuu faasid on vajalik läbida, jälgides et poleks liialt kiirustamist ega venitamist. Negatiivse sisuga sõnumiga kaasnevad emotsioonid ning lõpptulemus sõltub palju sellest, kas osatakse emotsionaalsest kõrgpunktist edasi liikuda nii, et negatiivne pinge taanduks ning oleks võimalik asuda ratsionaalselt asja arutama. Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
C) Tegurite C1, C2 ja C3 väärtused, kui varda tugede vahelise lõigu otstes mõjuvad eri suurusega toemomendid ning lisaks mõjub avamoment põikkoormusest Mq µ= Mmax - näitab toemomendi ja põikkoormusest põhjustatud momendi suhet. Kui toemoment ja põikkoormusest tingitud moment on ,,ühemärgilised", siis on väärtus positiivne. Kui toemomendid ja põikkoormusest tingitud momendid vardas on ,,erimärgilised", siis negatiivne. Näide: kui toemoment ja põikkoormusest põhjustatud moment tekitavad mõlemad tõmbe ühelpool tala servas , siis > 0, kui ei siis < 0. - näitab toemomentide omavahelist erinevust varda otstes. Mq - maksimaalne paindemoment põikkoormusest (näit. qL2/8 või FL/4 vms). Mmax - vastavalt maksimaalne moment vardas.
MO r, F . 3 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. Vaatleme kahte punktmassi m1 ja m 2 , mis mõjutavad teineteist jõududega F1, 2 ja F2,1 . Arvutame nende jõudude momendid mingi punkti O suhtes. m1 F2,1 1 r1 l F1, 2 2 m2 O r2
või kerge kättesaadavusega. Parendatud või täiesti uue tootega seotud riskimomendi vähendamiseks on tootjal vaja: uurida turgu; hinnata potentsiaalseid ostjaid; korraldada proovimüüki; ette valmistada toote suunamine laiemale turule; analüüsida enda ja konkurentide kogemusi, mis on taganud toote edu või läbikukkumise. Kõik toote uudsuse momendid, mille abil on võimalik elada mugavamalt, tervislikumalt, esteetilisemalt, liigelda kiiremini ja ohutumalt jne, tuleb viia potentsiaalsete tarbijateni, reklaamida neid kui uue toote suuremaid väärtusi võrreldes vanaga. Ideede valimise etapil on vaja arvestada järgmisi asjaolusid: ei tasu jätkata perspektiivitute ideede uurimist; ei tohi kõrvale jätta eduka uudistooteni viivaid ideid.
j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. Sin ja ka võivad olla negatiivsed. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. (Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja) Vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet
3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil. Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord; 2) erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus;
3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil. Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord; 2) erakorralise dekreedi õiguslikuks aluseks on põhiseadus ja vastavad eriseadused. Põhiseaduses sätestatakse tavaliselt selle õiguse ulatus, seda teostavad organid ja teostamise üldine protseduur. Erakorralised dekreedid erinevad selles suhtes dekreetseadustest. Viimaste aluseks on üksnes põhiseadus;
väiksem imetakse uuesti suurema vastu. Selline olukord võib kesta määramatu ajani, kuni väike laev suudab end viia tahapoole, kus tal õnnestub vöör eemaldada ja "kooruda" suure laeva kere küljest. Vaata Joonist 8. Sildunud laevad Sildunud laevad on tundlikud mööduvate laevade korral tekkivast interaktsiooni-nähtusest, eriti suure möödumiskiiruse korral. Tekkivad jõud ja momendid võivad põhjustada sildunud laeva tõmblemise kinnitusotstel selliselt, et otsad purunevad. Tõmblemine pikisuunas tekitab ilmselt suurimaid pingeid springides. Õõtsumine ja seegamine aga pingestab enim põikotsi. Efekt võib olla võimendatud vaikaidele sildunud laevadele kui samal ajal tegutseb pikihoovus. Kai vaiad vähendavad hoovuse kiirust kai läheduses, laeva teisele poole jäävas küljes aga on hoovus segamatu
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
Selle antoloogia kaudu Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi tuuakse marginaalsus, mis 80ndatel, 90ndatel ei kuulu eesti luule peajoonde, nähtavale. See, mida pole seni tähelepanuväärseks peetud, saab nüüd tähenduslikuks. Sellele kõrvalekaldele osutab ka pealkirjas sõna haigus. Murrangulised momendid selles poeetikas: 1. Keelekasutus luulekeel ei pruugi olla enam üksnes kõrgstiilne kaunite metafooride keel,vaid võib sisaldada argikeelt, slängi, elemente ja fragmnte muudest tekstidest jne. Ilus ja inetu keelekasutus segatakse ja otsitakse erinevate ühiskonnas olevate algkeelte sünteesi. 2. Tekstide vaheline suhe ehk intertekstuaalsus luule laenab motiive, kujundeid, sümboleid teistest nii eesti luule tekstidest kui väliseeskujudest
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
10. Kelle poolt oli algatatud bokserite mäss ja kelle vastu see oli suunatud ? kes olid bokserite mässu taga, millal, miks selline nimetus, miks oluline olid. OLid progressi vastu, põletati ronge ja telegraafe, tapasid inimesi, kes olid seotud valitseva eliidiga. Keisrinna ci xi üritas oma kasuks seda ära kasutada, et meelistada kohalikud ja et oma võimu säilitada, kuid see läks liiga jõhkraks. 11. Väljakutsed Hiina Vabariigi rajamisel. Mis olid keerulused momendid, miks vabariigi rajamine lihtsalt ei läinud, kes olid vastu. Kelle seas hakkasid meeleolud levima ja kuidas see lõpus läks, põhilised isikud ( cun ja qien) Hiina Vabariigi väljakuulutamine - 10. oktoober 1911. Wuhangis puhkes mäss, juhtisid lääne tüüpi ohvitserid. Esialgu linna siis kogu Hubei provintsi, kuulutasid keisririigist sõltumatuks. Paari kuuga, detsembriks, ülejäänud provintsid järginud eeskuju. 1912 aasta alguses kuulutati välja vabariik, presidentis Sun Yatsen
Inflatsiooni puhul raha akumulatsioonifunktsioon väheneb (inimesed ei hoia oma jõukust ja rikkust rahas, vaid investeerivad kinnisvarasse ja maasse). Positiivseks võib pidada ökonoomsemat tarbimist, nõudlusinflatsiooni puhul võetakse tarvitusele osaliselt kasutamata ressursid. Inimesed töötavad pingelisemalt, et säilitada endist elatustaset ja vaba raha olemasolu puhul püütakse see panna “teenima”, sest selle reaalne väärtus väheneb pidevalt. Positiivsed momendid kehtivad mõõduka inflatsiooni puhul, hüperinflatsiooni on riigi rahasüsteemi hävitav. Eesti olukorda iseloomustades võib öelda, et 1990-ndate aastate alguse hüperinflatsioonist saadi jagu, on toimunud pidev inflatsiooni vähenemise tendents. Eesti tarbijahinnaindeksi väärtused on olnud järgmised: 1993.a. 89,8%, 1994.a. 47,7%, 1995.a. 29,0% , 1996.a. 23,1%, 1997.a. 11,2%, 1998.a. 8,2%, 1999.a. 3,3%, 2000.a. 4,0% ja 2001.a. 5,8%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
