Euroopas. Sõjakommunism: -Toiduainete riigile andmise kohustus -Üldine sunduslik töökohustus -Tööstusettevõtete riigistamine -Toiduainete normeerimine ja tasuta jagamine Uus majanduspoliitika - NEP: -1921. aastast -Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus - Lev Trotski Punaarmee; Stalini peamine konkurent - V.I.Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht - Vjatseslav Molotov Stalini ustav abiline. 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht - Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin: industrialiseerimine, loobuti NEP'i poliitikast, plaanimajandus. - Vilja sunduslik riigile andmine; kollektiviseerimine: põllumajanduslik suurtootmine. - GULAG vangilaagrite süsteem nõukogude liidus Fasistlik Itaalia Benito Mussolini. 1883-1945. sündinud Itaalias. Duce. Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943. töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna. Sõdis I m.s.
nõus vabastama Austria. Lisaks tooksin välja ühe tolleaegse sokeerivama ülesastumise: NLKP 20. Kongressil toimunud Nikita Hrustsovi ettekanne ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Selle ettekande eesmärk oli ametlikult hukka mõista Stalini isikukultus ning ,,stalinistlik terror", mida nimetati ,,sotsialistliku seaduslikkuse rikkumiseks". Tänu sellele muutus kord inimlikumaks ning tõesti tauniti kogu liidus Stalinit ning riigi poolset terrorit. 1957.aastal kui Malenkov ja Molotov üritasid kukutada Hrustsovi ning see katse ebaõnnestus ei lastud neid maha nagu ennemalt oleks tehtud vaid saadeti rahulikult pensionile. Pärast NLKP 20. Kongressi algas NSV Liidus uus periood, mida kutsuti sulaperioodiks. Kõigepealt kaotati tugev tsensuur meedias ning kultuuris ja see järel tuli aeg kui esimest korda liidu ajaloo jooksul hakkas võim tõsisemalt rääkima inimeste elujärje parandamisest. 1956.aastal hakati vanuritele maksma pensionit mis oli sõltuvuses nende viimasest
Stalinist lauldi laule. POLIITILINE ELU. NSV Liit oli autoritaarne riik. Kogu võimutäius oli koondunud Stalini kätte. Ta oli üheaegselt nii Kommunistliku Partei juht (1922-1953) kui ka Ministrite Nõukogu esimees.(kuni 1946. a. Rahvakomissaride Nõukogu). Võimu teostamisel tugines Stalin lähikondsete kitsale ringile - ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Kuid ka Poliitbüroos toimus pidev võimuvõitlus erinevate põlvkondade vahel. Siin olid mehed veel Lenini päevist nagu V. Molotov, K. Vorosilov ja A. Mikojan. Keskmisse põlvkonda kuulusid A. Zdanov, L. Beria ja G. Malenkov. Neid oli Stalin edutama hakanud 1930. aastail. Noorema põlvkonna mehed olid karjääri hakanud tegema sõja ajal nagu A. Kuznetsov ja N. Voznessenski. Võimuvõitluses kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Enamasti lõppes asi vastase füüsilise hävitamisega. Samal ajal süvenes Stalini umbusk vana kaardiväe suhtes, mistõttu toimus teatavaid ümberkorraldusi parteiladvikus
35. BAASIDE AEG MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõuk...
õigusi, vähenes lääne demokraatike riikide lugupidamine Eesti Vabariigi ja selle valitsuse vastu, mis viis selleni, et kui iseseisvus kaotati, ei olnud Eestil enam ühtki sõbralikku riiki lääne semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta, et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise
Unistus paremast minevikust Pean tunnistama, et ma unistan päris tihti. Võib-olla liigagi tihti. Ent ma polnud teistsugusest, täpsemalt öeldes paremast minevikust, nii imelik kui see ka võib tunduda, mitte kunagi unistanud. Esimest korda hakkasin sellele mõtlema, kui põhikoolis alustasime ajaloo õppimist, siis tabasin ennast küll unistamas vaid ühest asjast - oleks vaid eesti rahva minevik olnud vähem kannatusterohke. Ma lugesin, kuidas piiskop Albert asutas 1201. aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides. Mingi aeg ma juba leppisin Eesti lõputuna näiva okupatsiooniga. 17.sajandil näis Altmargi vaher...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik ...
Ajaloo kokkuvõte MRP ehk Molotovi - Ribbentropi pakt sõlmiti 23. august 1939 NSV Liidu (Vjatšeslav Molotov) ja Saksamaa (Joacim von Ribbentrop) poolt. Ametlikult oli see mittekallaletungi leping kui sinna oli ka lisatud ka salajased protokollid milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik ...
ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. Kaotus 5. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas Valdemar IV Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad tekkis üksjalgade kiht. Ebaõnnestumine, tahe vabanmeda taani orjusest Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sõda ning hõivas peagi Ida_eesti Põhjasõda (1700-1721) venemaa ja rootsi vahel eesti pärast Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi o...
· 2 February 1920 Peace Treaty with Russia signed http://img122.imageshack.us/img122/2430/31di1.jpg in Tartu. Independent Republic of Estonia Click to edit Master text styles Second level · Konstantin Päts elected Third level President 1938. Fourth level · 23 August 1939 Fifth level Molotov & Ribbentrop sign secret protocols of German-USSR. http://kudevita.webs.com/mrp-pakt.jpg Lost of independence Click to edit Master text styles · 1940-1941 - Soviet occupation. Second level · 1941-1944 - World War II Third level German occupation. Fourth level · 1945-1991 Soviet occupations. Fifth level
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
Nii loodeti ära hoida sõja puhkemise. MRP- Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939.a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. See leping oli mittekallaletungileping Saksa riigi ja NSV liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.august 1939 alla NSV liidu valitsuse volitusele NSV liidu välisasjade rahukomissar Vjatseslav Molotov ja saksa valitsuse nimel välisminister Joachim von Ribberntrop. See leping kehtis kuni operatsiooni Barbarossani 22.juunil 1941, mil saksamaa ründas NSVL-i. Poola purustamine- Hitler sai tänu MRP-le vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale 1.sept 1939 sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud. Poola oli täiesti hävitatud. 1939. 17
Ajaloo kokkuvõte MRP ehk Molotovi - Ribbentropi pakt sõlmiti 23. august 1939 NSV Liidu (Vjatšeslav Molotov) ja Saksamaa (Joacim von Ribbentrop) poolt. Ametlikult oli see mittekallaletungi leping kui sinna oli ka lisatud ka salajased protokollid milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi...
· Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. · sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. · sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. · 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. · Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. · Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine · 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. · Eesti võttis pakkumise vastu. · Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. · Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. · 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. · 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. · 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. · 3. okt
nägudega istuvad, sest ei saa mitte sõnagi aru, miks koolidirektor paugub või miks mõni õpetaja nende peale karjub. Siis nad istusid ja üritasid teiste õpilaste nägudest välja lugeda, mis meeleolu parajasti klassiruumis valitseb. Seda kõike vaadata oli tõeliselt koomiline, nii et terve õhtu oleks saanud suurepäraselt sisustatud ka ainult Kõrve ja Kolditsa marginaalseid tegelasi jälgides, muud teksti lihtsalt kuulates. Ühes stseenis oli aktsioonis vihane matemaatikaõpetaja Molotov Allan Noormetsa kehastuses. Tema tunnid olid kõige naljakamad, kus ta sõnu valimata õpilasi kõiksuguste viisakate ja ebaviisakate nimedega kostitas. Mingil ajal tekkis naer üle saali, kui Molotov pidi korraks oma sõimamise katkestama ja jäi otsa vaatama talle pingsalt suhu vaatavale gruusia vürstile. Vürst istus nagu ikka arusaamatuses, mõeldes, et noh küll siis mingi põhjus on, kui nii kõva hääletooni kasutades räägitakse ja vaatas õpetajale arusaaja näoga otsa. Siis hakkas
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast
Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hruštšov juba alates 1949
tuppa. Kui tuppa tagasi mindi, siis oli härra Ollinol üks silm sinine ja Jürkal mõlemad silmad. Nad mõlemad olid maha rahunenud. Ollino ütles, et Jürka on nüüd valmis andeks paluma, mida ta ka tegi. Jürka küll hiljem kirus, et krt tuimaks lõi, aga härra Ollino kõndis niimoodi ringi nagu poleks midagi juhtunud. Kuid see ei olnud ainuke asi millega härra Ollino tegelema pidi. Õhtupoole tuli härra Mauruse kabinetti ka Molotov, kes nõudis just täna oma palka kätte. Kuid talle seletati, et raha ei ole, et tuleb vähemalt homseni oodata, selle peale hakkas Molotov laamendama, lõhkudes 2 uut tooli ja riidevarna pulgad, kuni lõpuks lubas Ollino omast taskust talle maksta ja hiljem maksis ka Maurus, kui oli tuppa naasnud. Selle peale oli Molotov nii õnnelik, et hakkas neid mõlemaid kaelustama. Järgmisel päeval tuli välja ka põhjus, nimelt oli Molotov põgenenud koos oma naisõpilasega
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes...
ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Molotov ja Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteadus (humanitaarained) WHERE US AND RUSSIAN INTERESTS OVERLAP Referaat Juhendaja: Eero Medijainen Tartu 2010 Venemaad nähakse kui läbikukkunud demokraatiaga riiki, kes toetub oma gaasi- ja naftavarudele ning üritab kõige ja kõigi üle kontrolli hoida või saavutada. Üldiselt räägitakse Venemaast negatiivses võtmes. Kas see on kitsarinnaline suhtumine, nagu väidab seda antud artikli autor Dmitri Trenin, on küsimus omaette. Mõneti võib seda argumenti pidada õigustatuks, samas on Venemaa ise andnud korduvalt põhjust ja alust endast halvasti arvata. Pähe kargab esiti Molotov- Ribbentropi pakt 23.augustil 1939.aastal. Kui Venemaa kerkib ves...
Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4.MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada. kõrgemaiks saaduseks on Konservatiivsed väärtused, diktaatori suva). vägivalda ei propageerita. Jäik diktaktuur Pehmem diktaktuur. Hitler, S...
Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada ainult oma jõudude. Punaarmee aga tuli mitmekümnekordses ülekaalus ja Tallinna kohal tiirlesid juba sõjalennukid.Otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. V.Molotov teatas, et kuna vahepeal
Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse, eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu. 24. septembril nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. Piiri taga olid juba lahinguvalmis Eesti relvajõududest 10x suuremad Punaarmee väekoondised. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis. Rahvalt nõu ei küsitud, sõjalise vastupanu võimalust tõsiselt ei arutatud
Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati toiduainete riigile andmine,sunduslik töökohustus,toitu hakati tasuta jagama,lühikest aega oli linnades korter,transport, teatrid jms tasuta.1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Selles võitluses jäi peale 1922. Aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin, Kes suutis 1927. aastaks end võimul lõplikult kindlustada. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane oli Lev Trotski, kes oli 1917. aasta riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929. aastal riigist välja. Stalini ustava abilisena tõusis 1930. Aastatel esile Vjatseslav Molotov. Tema oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. Suund tööstuse eelisarendamisele Stalini võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused maailmapoliitikas. Riigi juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP-poliitikast.
Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, kes oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht aastatel 1921-1945. Aastatel 1934 kuni 1945 oli ta Saksamaa diktaator (ehk Saksamaa kantsler). Hitlerit peetakse üheks II maailmasõja initsiaatoriks, lisaks on läbi tema käe hukatud mitmed juudid ja mustlased. Hitler on paljudele inimestele meelde jäänud kui suur kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Hitleri võimule saamine Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikatisevalitsusse eesmärgiga nuhkida parteide ja ringikeste, mida tol ajal loodi väga palju, üritusi. Lisaks hakkas ta osa võtma Saksa Töölispartei debattidest, kuna tema ideoloogia klappis tema maailmavaatega. Inimesed olid tema kõnedest vaimustuses ja tänu sellele võttis Anton Drexler Hitleri Saksa Töölisparteisse. Ta oli partei propagandajuht ning tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsia...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva
Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 4. MRP - mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäevaliselt) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 88-89) MRP tähendab Molotovi-Rebbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingut. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia
Adolf Hitler (Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja ...
Estonia Where it is? Republic of Estonia is a state in the Baltic region of Northern Europe .It is bordered to the north by the Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia (343 km), and to the east by lake Peipus and Russia (338.6 km). Across the Baltic Sea lies Sweden in the west and Finland in the north. Towns Tallinn is the capital and the largest city of Estonia. It lies on the northern coast of Estonia, along the Gulf of Finland. There are 33 cities and several town-parish towns in the country. In total, there are 47 linna, with "linn" in English meaning both "cities" and "towns". More than 70% of the population lives in towns. History • Estonia was settled near the end of the last glacial era, beginning from around 8500 BC. Before the German invasions in the 13th century proto-Estonians of the Ancient Estonia worshipped the spirits of n...
· 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: · alustati Punaarmee moderniseerimist; · NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936- 1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: · NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega)
ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist; NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) Sõlmiti mittekallaletungilepingud ja konfliktide rahuliku lahendamise lepinguid Soome, Läti, Eesti, Poola, Pr, ja Itaaliaga. Weimari vabariik 1919-1933.a
Näiteks Irakli Toidze patriootlik plakat, mis kutsub kõiki lahingusse (,,Emake kodumaa kutsub!”), ilmus Jaroslavli tänavatele 22. juuni õhtul 1941, Saraatovisse 22. juuni pärastlõunal, Novosibirski ja Habarovskisse 23. juunil. Millal kunstnik selle lõi, millal see trükiti ja kohale toimetati, kui ,,ootamatu” Suur Isamaasõda algas 22. juuni varahommikul? Minski sõjakomissariaati saabusid need plakatid aga juba 1940. a. detsembris!!! 1941.a. 22. juunil teatas Molotov raadiokõnes, et Saksamaa on neile sõja kuulutanud. Samasuguse info leiame ka Nõukogude Liidu marssal Žukovi memuaaridest. Kuid 3. juulil 1941 esineb raadiokõnes Stalin, kes on vahepeal üle saanud šokist, et Hitler teda ennetada jõudis. Ja just siit muutub kõik ,, Saksamaa tungis reeturlikult kallale rahuarmastavale N. Liidule!” Saksamaa ründas enesekaitseks ja rikkus sellega ära Stalini Euroopa vallutamise plaani.
mässu sõjaväelased (F.Franco). Rahvarinde valitsust toetas NSVL, sõjaväelasi Saksamaa ja Itaalia. Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur. Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine. Tegelik tulemus oli see, et Hitler sai aega sõjaks valmistumiseks. MRP Molotov - Ribbentropi pakt - Salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa maad Saksamaa ja NSVL vahel. Balti riikide okupeerimine ja Talvesõda 24. september 1939. sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise leping (baaside leping) 30. november 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu (Talvesõda) Soomel õnnestus säilitada iseseisvus Moskva rahuga pidi loobuma umbes 10% oma territooriumist: Karjala kannasel, Laadoga karjasel, Viena Karjalas. 1940
põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin ühelt poolt ja Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik Moskvas August Rei teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud selle elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude
taasrelvastamis: loodi armee (Wehrmacht) ja taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935 mereväekokkuleppele) ning lennuvägi. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936), loodi liidusuhted Itaaliaga (1936) ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud Molotov - Ribbentropi paktiga (23.august 1939) võeti suund “suurele sõjale”. 4. Nõukogude Venemaa/ NSV Liit: sise- ja välispoliitika, majanduspoliitika: a) sõjakommunismile omased jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära
Kahjuks ei saa seda iialgi teada, kas sellest oleks midagi muutunud. Kuid ka Suurbritannia, kes oli Eestit Vabadussõjas aitanud, oli langenud abipakkujate hulgast välja. Nimelt sõlmides Inglise-Saksa mereväe lepingu andis Inglismaa mõista, et tema poolt ei ole enam abi loota ning teda ei huvita Eesti edasine saatus. Eestil oli vaid teadmine, et ta on selle suure NSV Liidu kõrval täiesti üksinda. Viimase punktina tooksin välja baaside ajastu. Kui 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisminister Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territoorimil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Kuna Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939. aastal kirjutatigi vastastikuse abistamise paktile alla. 1940. aastal hakkasid Eesti-NSV Liidu suhted halvenema ning 1940. aasta 16.
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur...
Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. · Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
