Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- ,,Venus ja Adonis". 15. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. 6 Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon". 16. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses". James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18nes osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Näiteks on esimese osa pealkiri ,,Telemachos", teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest.
Tekivad kindlad tegelastüübid, mis jagunevad kolme gruppi: 1) kaks armastajapaari, 2) koomilised vanamehed ja 3) teenijaskond. Olulisemad esindajad on Shakespeare ja Lope de Vega. V. Klassitsistlik teater – 17. sajand. Alguse sai Prantsusmaalt, eeskujuks oli antiikteater. Omane on rangus ja lihtsus, kehtib kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus – tegevus toimub lühikese aja jooksul, vähe tegevuskohti ja vähe tegevusliine. Olulisemad esindajad olid Moliere, Racine ja Corneille. VI. Kodanlik draama – 18. sajand. Saab alguse Saksamaalt. Püüab kajastada oma kaasaegseid probleeme või ajaloosündmusi. Põhitähelepanu pööratakse tegevusele. Olulisemad esindajad Goethe, Schiller ja Lessing. VII. Realistlik psühholoogiline olustikudraama – 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus. Püütakse edasi anda inimese mõttemaailma. Esindajad on Tšehhov, Ibsen ja Strindberg. Sotsialistliku realismi draama – 20. sajand
ehk ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". See seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsismi iseloomustab: a) Põhineb ratsionalismil vältis kõike juhuslikku ja segast. b) Väärtustab antiigist tuntud zanreid tragöödia, komöödia, satiir, kangelaseepos jne. c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18
ül reedeks kirjuta sissejuhatus 3 erinevat liiki sissejuhatus teemale AJAKIRJANIKU ROLL JA VASTUTUS ÜHISKONNAS 1. 17. sajand ja Hispaanias 2. prantsusmaa, itaalia, portugal 3. barrok ebakorralise kujuga pärl (barocco) 4. elu kui unenägu, harmoonialt ja tasakaaluselt rahutuse, ebasüsmmeetria ja 5. De La Barca 6. 17-18 sajand prantsusmaal 7. cogito ergo sum ,, ,õtlen, järelikult olen olemas" 8. kardinal richelieu 9. 10. Pierre Corneille , Jean Racine 11. Moliere 12. tartuffe ehk petis, don juan, misantroop 13. valmikirjandus 14. La fontaine 15. luulevormis, 16. igav,
komöödiates (fabula palliata ehk mantlikomöödiates) peamiselt Menandrose ja tema kaasaegsete teostele. Plautuse komöödiate tegevus toimus Kreekas, peategelaseks tavaliselt kaval ori, kes abistab oma peremeest. Plautus segas erinevate autorite komöödiate tegevusliine kokku. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu (operetlikud etendused). Plautuse komöödiatest on inspiratsiooni saanud Shakespeare ja Moliere. Terentius erinevalt Plautusest üritas säilitada originaalide süzeed. Terentius orienteerus rooma eliidi maitsele. Tema teostes taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Esikohale kerkis karakterid ning komöödiad lähemad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentiuse komöödia ,,Andria" oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529 aastal Tallinna raekojas). 60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses.
17.sajandi Prantsusmaal hakkab valitsema satiiriline luule, ka klassitsismi mõjudel mingil määral, lüüriline luule hakkab taanduma, sest klassitsitlik maitse tungib peale mõistuspärasus, selgus. Allegooria sümboolika tuleb tagasi. 17.sajandi teisel poolel oli valmikirjanik Jean de la Fontaine (1621-1697). Klassitsism oli end juba kindlustanud, selle algust peetakse 17.sajandi keskpaika. Tragöödiakirjanikest oli esiplaanil Pacine ja komöödiakirjanikest Moliere. Ametnike suunatud kirjandus, sest riik reguleeris, mida kirjutada ja avaldada võib. La Fontaine'le ei meeldinud see suunitlus. Siiski on tema kirjandus väga klassitsistlik, eeskujuks antiigikirjanuds, Aisopose ja Phaedruse eeskujul. Kasutas riimitut vabavärssi värsid ei ole korrapärased. Eriti satiirilises ja pilkeluules kasutatakse vabavärssi. On kirjutanud ka novelle. Valmid (loomateemaline) 1668-1694. On vabameelne, meeleline, põhiliselt koomiline, pilkav, vaba väljendusega.
- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. Kriminull- teos, mille keskmeks on peategelane (keegi, kes hakkab kuritegu lahendama), kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul.
Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku. Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale ,,Ihnus", innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt. Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal karakterid, kom lähenevad humoorikale olmedraamale. Loobus proloogides sisu refereerimisest ning laule peaaegu ei ole. Toetus ühele komöödiale. Tema teos ,,Tütarlaps Androse saarelt" on varaseim teadaolev teatrietendus Eestis
Tundes varakult huvi teatri vastu, asutas ta teatritrupi, milles tegutses nii komödiograafi, lavastaja kui näitlejana. Ebaõnnestunud alguse järel Pariisis suundub trupp 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale, kus rännati ühest paigast teise. Jõudnud tagasi Pariisi, lavastas trupp erakordse menuga lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". See meeldis monarh, misjärel sai autor keisri soosungisse. Ent oma järgmiste komöödiate julge satiiriga oskas Moliere Pariisi vanameelsed ja vaimulikud ringkonnad põhjalikult välja vihastada. Kulus 5 aastat, et mainest lahti saada ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffest" sai aga autori üks kuulsam näidend. Siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Molieri elu lõppes traagiliselt: ta suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa mängis
Landi Püha Aleksius Dramma musicale Rospigliosi 1631 Rooma Cesti Kuldõun Festa teatrale Sbarra 1668 Viin Lully Armide Muusikaline tragöödia Quinault 1686 Pariis Kodanlasest aadlimees Komöödia-ballett Moliere 1670 Pariis Perseus Muusikaline tragöödia Quinault Meder Kindlameelne Argenia 1680 Tallinn Blow Venus ja Adonis Maskimäng 1682 Purcell Dido ja Aeneas Opera Nahum Tate 1689
Itaaalias nimetati süiti partitaks ja sellele polnud kindlat vormi. Klaviirimuusika-klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist G. Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastast tegutses Pariisis haritlastering Academie de Poesie et de Musique ning kelle tegevuse tulemusena sündis õukonnaballett. 1650.ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus. Kuulsaks tegi selle zanri Moliere ja Jean Baptiste Lully. Lully(1632-87) Alustas toapoisina, 1653 sai õukonna heliloojaks. 1672. asutas Kuningliku Muusikaakadeemia, millest kasvas Prantsuse Rahvusooper. 1673. valmis esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline tragöödia „Cadmus ja Hermione“ Tema kuulsamad ooperid on „Alkestis“, „Theseus“, „Attis“, „Roland“, „Armide“. Pani oma varastes ballettides aluse prantuse stiilis avamängule(ouverture)
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Seega said seda mängida kujutledes Kreekat taustaks, seal ollakse nii veidrad et võib kõike olla, arvasid roomlased. Kui Plautus mugavdas kreeka komöödiaid, siis võis ka kokku segada erinevaid kreeka komöödiaid, sai veelgi naljakam. valdavalt perekonnakonfliktil, kaksikute äravahetamine vms. Näitas ka Ateena rikaste nõudeelu. Plautuse komöödia sai aluseks Euroopa komöödiale. Plautuse teostest on inspiratsiooni saanud: Shakespeare, Moliere. Plautusel esines nii monolooge kui laule, oli opereti moodi. Kõnevärss oli hoopis vabam kui kreeklaste värsid, palju alliteratsioone ja assonantsi. Terrentius kirjutas arenenumale maitsele kui Plautus, ta püüdis säilitada Kreeka originaali algset suunitlust. Kirjutas 6 komöödiat, kõik säilinud. Jämekoomik puudub, kirjutab humoorikaid olmedraamasid. Kirjutas laiemale publikule. Keskajal loodi tema ainetel näidendeid pühakute elust. Tema
The wretch, the other day, tore up a kerchief That he had found, pressed in the /Golden Legend/, Calling it a horrid crime for us to mingle The devil's finery with holy things. [Footnote 1: Referring to the rebellion called La Fronde, during the minority of Louis XIV.] [Footnote 2: Moliere's note, inserted in the text of all the old editions. It is a curious illustration of the desire for uniformity and dignity of style in dramatic verse of the seventeenth century, that Moliere feels called on to apologize for a touch of realism like this. Indeed, these lines were even omitted when the play was given.] SCENE III ELMIRE, MARIANE, DAMIS, CLEANTE, DORINE ELMIRE (to Cleante) You're very lucky to have missed the speech She gave us at the door. I see my husband Is home again. He hasn't seen me yet, So I'll go up and wait till he comes in. CLEANTE And I, to save time, will await him here; I'll merely say good-morning, and be gone. SCENE IV CLEANTE, DAMIS, DORINE
Balzacist (soovitab lugeda saatesõna, see on väga valgustav). Sajandi lõpul ütles Oscar Wilde, et kui te soovite teada saada midagi Pr ajaloost, siis lugege Balzaci, kuigi ka temal on need lood läbi isikulugude. Balzac ise ütleb, et tahab kirjutada teaduslikku romaani - läbiv märksõna, mis läbib 19. sajandi proosat. Kõige pealt ta tahab olla loodusteadlane, võtta need inimtüübid - talle jääb märkama, et tegelikult on seda võtet juba kasutatud - nt Moliere. Balzac räägib, et inimtüübid jagunevad bioloogiliselt, paneb tüübistiku kirja. Pärast realsimi kese lange mujale ja siis neid tüüpe enam ei kujutata. Aga 19. sajandil püütakse neid tüüpe liigendada. Balzaci jaoks oligi teadus selline - tollane teadus vähemalt ühe kirjaniku jaoks oli see. 19. sajandil haritud inimese suhe teadusega toimuvaga vb oligi lähedasem, sest loodusteadus oligi tol ajal pigem kirjeldav ja määrav. Balzac tugineb sellelaadsel loodusteadusel
psühholoogial. Keskkonda peegeldatakase läbi tegelaste subjektiivse hoiaku. Ei puudu ka Rousseau suhe kaasaja probleemidega ja tegelased arutavad nende taoliste probleemide üle. Problemaatikale antakse sel moel ruumilisus. Rousseau'd huvitavad ka erinevad inimtüübid, kirjutab tundlikest ja külmadest inimestest. Osutatakse, et inimeste reageerimine ümbritsevale maailma on erinev. Ta ei jaga ühiskonda sellisteks tüüpideks nagu Moliere,samuti tuleb esile subjektiivne lähenemine ja Rousseau rõhutab inimese puhul isiksusekesksust. Inimesed on erinevad, sest kõigil on individuaalsed omadused, samas ei määra nende loomust mitte ainult individuaalne soodumus. ,,Uus Héloise ehk Julie" on armastuslugu. Romaani esimeses osas arutletakse, kas inimesel on vabadus armastada. Lugu jõuab selleni, et naine pannakse perekonna poolt mehele. Julie isa tahab panna Julie mehele, aga tüdrukul on oma armastus tekkinud. Siin
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa selleg...
1 Wilde Dorian Gray portree 54 Tabel 7. 11. klassi poiste lemmikraamatud 5 Tolkien Sõrmuste isand 4 Rowling Harry Potter 2 Brown Da Vinci kood 2 Doyle Sherlock Holmes 2 Goethe Faust 2 Kivikas Nimed marmortahvlil 2 Lagerlöf Nils Holgersson 2 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 2 Moliere Don Juan 2 Pratchett Mort 2 Shakespeare Hamlet 2 Thompson Fear and Loathing in Las Vegas 2 Tolkien Kääbik 2 Verne 20 000 ljööd vee all 2 Verne Saladuslik saar 2 Wilde Dorian Gray portree 1 Banks Mängur 1 Branson Screw it - Let's do it 1 Brown Digitaalne kindlus 1 Brown Inglid ja deemonid 1 Brown Pettepunkt
,,Hea Maitse" kujundamine - Ideaaliks Prantsuse klassitsism: lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju. - Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1. Pierre Corneille: El Cid, tragöödiad. 2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel, L.XIV ajaloolane 3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane ! - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt: Tartuffe (Vagatsemise taunimine) Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad. - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused. - Rajas Come´die-Francaise - Omal ajal ebasoosingu ohver.
lihtsalt lõbusad tükid, vaid traagiline poolus on neis sageli kaasas. Draamalooming hakkab omakorda kahte suurde lahtrisse jagunema: ühelt komöödiate (tragikomöödiad) ja teiselt poolt tõsised tükid (draamad, tragöödiad). Kui võtta ette rohkem draamapool,siis sinna kuulub kindlasti „Illuminatsioonid“ jne. „Nukumängus“ on ühiskondlik esteetiline rõhuasetus. Komöödilisest poolest on muidugi oluline „Püha Susanna ehk Meisrite kool“. Pealkiri viitab Moliere näidendile. See on tugevale peategelasele tehtud näidend. Tal on 80ndate alguses on tal ka teos spordieetikast. Jaan Kruusvall (1940-2012) Ta on pärist Virumaalt. Ta on kirjanik, kes huvitaval kombel jääb alati teiste varju. Tema loomingus on mingi alge, mis varjujäämist soosib. Ta kirjutab lühikesi tekste ja selliseid, mis rõhutatult tahavad olla lühikesed. Dramaakirjanduses see niivõrd välja ei tule (draama standardpikkus kehtib rohkem kui proosa standardpikkus).
harmoonia kõrval kontrastsed vormid, tundepaistus ja teatraalsed efektid. Elujaatavale hoiakule vastanduvad maailmaeitus ja religioosne eraldatus. Carpe diem vs Memento mori (mäleta surma). Zanriliselt jaotati teosed kõrgeteks (tragöödia, ood) ja madalateks (komöödia). Eeskujuks peeti antiiki oma lihtsuse, selguse ja reeglipärase vormitäitmisega. Kehtis nn kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Suurimaks esindajaks sai Prantsuse kirjanik Moliere. Eesti kirjanikest on klassitsismi mõjutustega K.J.Peterson, Kreutzwald. Klassitsism levis ka arhitektuuris (sambad, kuplid). 18.saj Valgustus õitsele puhkesid nii teadus kui kultuur. Mõistuse ülistus, vastuhakk senistele autoriteetidele, usk progressi ja ilmalikku mõttejõusse. Kutsuti üles pöörduma tagasi looduse juurde, sest loodus on loomult hea. Mitte enam tekstide tõlgendus, vaid mõistmine.
Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte (karnevalipidustus, millest on välja kasvanud rahvakomöödia) Selles on alati 2 armastajapaari ( esipaar ja subretipaar kõrvalrollides). Alati veel ka koomiline vanamees ( nt. Pantalone, sakslastel Hanswürst) Parim esindaja Lope de Vega, Shakespeare Klassitsistlik draama: ( 17 saj) Eeskuju antiigist, väga range ülesehitusega ( aja- koha-tegevusühtsus, s.t. vähe liine, kohti ja lühike aeg) Moliere, Corneille ( Kornei), Racine Kodanlik draama: ( 18 saj) 2 põhiteemat: ajalugu, armastus (Goethe ja Schiller) Realistlik draama: psühholoogiline olustiku draama ( 19 saj lõpp - ...) Tsehhov, Ibsen, Strinberg Sotsialistlik draama: Tekib peale oktoobrirevolutsiooni liiduvabariikides ja teistes sots. maades. Eriti iseloomulik Gorki "Põhjas". Veel Majakovski "Lutikas" ja "Saun". Moodsad voolud Brecht ( eepilise teatriteooria looja) "Kolme krossi ooper" (peateos)
individuaalselt, ajaliselt ka kultuuriliselt. Kultuuriruumiga on tihedalt seotud ka Shakespeare'i komöödiad. Komöödia põhineb koomilisel elemendil: · situatsioonikoomika; · naljaks tegelane, kes satub naljakatesse olukordadesse; · sõnakoomika on kõige intellektuaalsem. Komöödia alaliigid: · farss madal. Füüsilised naljad, liialdused, tüüptegelased; · jant võib olla heasüdamlik. Koidula lühinäidendid; · satiir kriitiline sõnamäng. Moliere kritiseerib ühiskondlikku palet. Ebapuhtad zanrid. Uuemad, põhinevad tragöödia ja komöödia segunemisel. Tavaliselt järgnevad traagilistele stseenidele koomilised. Antiikajal olid tragöödiate vahel koomilise sisuga vahemängud intermeediumid. Draama tekkis 18. sajandi keskel seoses keskklassi esiletõusuga. Ehitatakse palju avalikke teatreid, enne seda toimusid etendused kitsale ringile ülikute majades. Hakatakse kujutama keskklassi elu. Distants elu ja näitekirjanduse vahel vähenes.
20-30ndate majanduskriis, läheneva sõja eelaimdus. Raadio mõju (mõjukam kui film): heliefektid, mikrofoni kasutamine, muusika konventsioonid, dialoogi esitamine. Teater mõjutas ka raadiot. Kuuldemängus luuakse intiimsem ruum võrreldes filmiga, intiimne ruum liikus ka teatrisse. Ka isiklikkus (30-40ndatel). Teemad muutusid üldistavamaks ja universaalsemaks. Prantsuse lavastajad olid mõjutatud raadiokunsti arendust, aga neid mõjutas ka pr teatri ajalugu (Racine, Moliere jt). Nende kahe mõju väljas (intiimne raadiost mõjutataud ja suurejooneline prantsuse teatri ajalugu) moodustasid lüürilise abstraktsionismi. Prantsusmaal oli raadio kuulamine igapäeva osa. Comedie Francaise: repertuaari mood. Klassika, esituslaad klassitsistlik. Uued teatrid vastandusid. 20-30ndatel oli Comedie Francaise sunnitud muutuma: mängustiil ja repertuaar. II MS ajal oli Comedie Francaise'l eriline roll: muutus rahvusliku vastupanu kantsiks
Need on kaasaja sõlmprobleemid ja tegelased diskuteerivad nende üle. Problemaatikale antakse sel moel ruumilisus. R -d huvitavad ka erinevad inimtüübid. Osutab eri temperametidele. Kõneleb tundlikest ja teisalt külmadest inimestest. Osutatakse, et inimese reageerimine ümbritsevale maailma on erinev. Osal on suurem tundlikus ja teistel pole nii suur. On tundlikud ja külmad tüübid. R kirjeldab ja paneb tähele eri varjundeid. Ta ei jaga ühiskonda sellisteks tüüpideks nagu Moliere nt. Samuti tuleb esile subjektiivne lähenemine ja R rõhutab in puhul isiksusekesksust. Inimesed on erinevad, sest kõigil on individuaalsed omadused.Samas ei määra nende loomust mitte ainult individuaalne soodumus, vaid ka see, millisesst psühholoogiasse nad kuuluvad vms. Armulugu on see teos. Kui romaani I osas arutletakse, kas inimesel on vabadus armastada (naistegelane Julie ja meesteg St Pré), siis R jõuab järeldusele, et niisuguste pere ja
Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Vabadusvõitlus
. Teoste sõnastuses nõuti selgust, stiilis puhtust, ülesehituses terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni(oodidntx,möjutused antiikklutuurist), Friedrich Robert Faehlmanni (müüdid) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi(ulule) loomingus.Arhitektuuris sambad ,3nurksed viilud (TÜ). muusikas Händel 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist
terviklikkust. Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest.
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) “Pisuhänd”, Hugo Raudsepp (1883 -1952) “Mikumärdi”, Enn Vetemaa “Püha Susanna ehk Meistrite kool” jt. Konsul – kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu. Pol riigi ja selle kodanike huve välisriigis kaitsev ametnik; aj Vana-Rooma kõrgem võimukandja; aj keskajal Euroopa linna magistraadi liige; üks Konsulaadi kolmest
Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. . Pilet nr 11 11.1. Klassitsismi mõiste. Moliere elu ja looming 16221673 Klassitsism tekkis 17.saj.l Pr.l. 1635 Prantsuse Akadeemia. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombex näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalsex. Keel: põsedhäbelikkuse troonid, hambadsuu mööbel, rumaltihe mõistus. Oli kombex rõhutada ilu (pandi näkku sünnimärke, mehed kekutasid). K
Kirjanduszanrid jagati ,,kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja ,,madalaiks" (komöödia, satiir). Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete
Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. 2. Moliere'i elu ja looming Moliere (1622-1673) Klassitsistliku Prantsusmaa üks suuremaid komöödiakirjanikke oli Jean-Baptiste Poquelin ehk MOLIÉRE. Ta tundis juba varasest peale huvi teatri vastu. Loobus ntks advokaadiametist ja muudest kõrgematest kohtadest, mida ta isa talle soovis. Ta asutas Pariisis teatritrupi. Kuid ebaõnnestus ja suundus 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale ja seal rännati ringi. Saadi kogemusi ja saati küpseteks ning 1658.aastal, Pariisi
Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. · Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. · Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. · Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Kehtib 3 ühtsuse seadus- aja, koha ja tegevuse ühtsus. · Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. 77 18. sajand - sentimentalism ja romantism Revolutsioon nurjus: vabadusjoovastus asendus hirmuvalitsuse ja Napoleoni ainuvõimuga. Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele
«Oh, ärge ka selle üle muretsege,» hüüatas proua Coquenard. «Mu mehel on viis või kuus kohvrit, te valite välja parima. Ühte nendest armastas ta eriti oma reisidel, see on nii suur, et sinna mahub sisse terve ilm.» «Ta on arvatavasti tühi, see teie kohver?» küsis Porthos lihtsameelselt. «Muidugi tühi,» vastas advokaadiemand omakorda lihtsameelselt. «Oh! Kuid kohver, mida mirra vajan,» hüüatas Porthos, «on täidetud kohver, mu kallis!» 363 Proua Coquenard ohkas uuesti. Moliere ei olnud veel kirjutanud oma «Ihnust». Proua Coquenard oli niisiis Harpagoni eelkäija. Lõpuks oli varustuse ülejäänud osa samal viisil läbi arutatud ja koosoleku tulemusena lubas advokaadiemand anda kaheksasada liivrit rahas ja muretseda hobuse ning muula, milledele pidi saama osaks au kanda kuulsusete Porthost ja Mousquetoni. Kindlaks määranud need tingimused, lahkus Porthos proua Coquenard'i juurest.
Unfortunately for so charming an etymology, this particular use of the term rossignol appears as criminal argot in police documents as early as 1406—almost two centuries before the cryptologist was born. Since the word also means "nightingale," it may be possible that the thieves adopted it as slang for a picklock because its nighttime solos of clicks and rasps were music to their ears. He had been the cryptologist of France in that incomparable moment when Moliere was her dramatist, Pascal her philosopher, La Fontaine her fabulist, and the supreme autocrat of the world her monarch. Rossignol was, like them, a superlative practitioner of his art at the foremost court of Europe in the very splendor of its golden age. Black chambers were common during the 1700s, but that of Vienna— the Geheime Kabinets-Kanzlei—was reputed to be the best in all Europe. It ran with almost unbelievable efficiency. The bags of mail for delivery
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
