Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan
Molière'i elu ja looming Moliere, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ning tegutses ise ka näitlejana. Noorena sai Moliere ka hea seltskondliku kasvatuse. Seejärel õppis Moliere õigusteadust ning tema edasist elukäiku mõjutas kõvasti filosoof Pierre Gassendi, kelle õpetuse järgi ei loo maailma jumalik mõistus, vaid inimese mõnuks ja naudinguks sünnib see ise loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi.
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle
EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saa...
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus ol...
von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!, mis langeb pankrotti ning Moliere pannakse võlgade parast vanglasse. Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini
,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane m...
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest tag...
SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi p...
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada...
valikuvabadust. Kaks eraldiseisvat draamateost on ,,Talve muinasjutt" ja ,,Torm" - reaalsus ja fantaasia segunevad, autor viib lugeja unistusteriiki. Shakespeare on üks olulisemaid renessansi kirjanduse austajaid, kelle jaoks humaansus on ääretult oluline. Probleemid mõjuvad kaasaegsena, olenemata ajastust. Hamleti monoloog (faktidega põhjendus) 1. Miks püstitab selle küsimuse? 2. Miks jõuab sellisele lahendusele? Moliere 1622-1673 Klassitsism Kujuneb välja 17. sajandil. Kunstis paralleelselt barokiga. Võtab selgelt eeskuju antiigist. Olemuselt reeglipärane, nõuab vormitäiust, täpsust, kunstis oluline sümmeetria, arhitektuur peab olema puhaste, selgete joontega, range liigendatus (Tartu Ülikooli peahoone). Klassitsistlikus muusikas rahvuslik eripära tagaplaanil, püüeldakse vormi, täpsuse ja tasakaalustatuse poole
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik. 3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sisuga. 4. Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte. ,,Ühes kohas, ühel päeval sooritatud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni" 5. Luules nõuti puhtaid riime ja ranget vormi. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE
Raamatu ,,Naeruväärsed eputised" kokkuvõte Raamat rääkis kahest ärahellitatud preilist, kes olid omavahel sugulased. Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt...
Tavapäraselt on tegelaseks mingi ebameeldiv tüüp, kes tahab enda arvates väga tark ja kaval olla, siis neiuke, kelle ümber tegevus käibki ja keegi kavalpea, kes siis sellel nö. ebameeldiva tegelase üle kavaldab ja neiu südame võidab. Sagedasti on tegemist abielumeestega, keda nende naised lollitavad ja teistega petavad. Ilmselgelt annavad Moliere`i kirjutatud näidendid pildikese tolle aja ellusuhtumiste ja kommete kohta. Vaatamata veidi lihtsakoelisele süzeele on Moliere osanud kõigis oma näidendites teravmeelse keelekasutusega kirjutada nauditava teksti. Moliere kasutab sarkasmi ,et pilgata rumalust ja upsakust. Selles näidendis meeldis mulle kõige rohkem Chrysalde, kes ei olnud küll peategelane, kuid kelle tarkus ja läbinägelikkus mulle meeldis. Tema oli see, kes teadis, et mida külvad, seda lõikad. Kui külvad pilget ja põlgust ning oled oma arvates väga tark, siis lõpetad sellena, kelle üle naerdakse
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. S...
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo
· värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik · värssteos · 5 vaatlust Millised väiksed proosa zanrid tekkisid klassitsismi ajal? Miniatuur lühike kirjutis, mis lähtub teesist või motost Aforism mõttetera Maksiim lühidalt ja väljendusrikkalt (2-3 lausega) anti edasi moraalne tõlgendus või järeldus. Ülevaade Moliere elust. (film) 1. Missugune Moliere etendus keelustati ja miks? ,,Taratuffe" sest kirikule ei meeldinud see. 2. Kui kaua oli see etendus keelu all? 5 aastat. 3. Mida peab Moliere kirjutamisel silmas? Kirjutas nii et rahvale ja kuningale meeldiks. 4. Näitlejate kohustused Moliere teatris ja näitlejate tasustamine. · Kõik rollid, mis määrati, pidi vastu võtma. · Kui näitleja lahkus vabatahtlikult, siis maksti talle tema tehtud kulutused tagasi.
Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. 4 Minu arvamus 23.märtsil 2012 käisime klassiga vaatamas Moliere näidendit ,,Kvaliteetinimene". Etendus esitati VHK Teatrikooli õpilaste poolt. Mulle väga meeldis see etendus. Ma olen käinud vaatamas mitmeid etendusi, kuid see on nüüd kindlasti üks minu lemmikuid. See etendus oli väga omapärane ja huvitav. Kindlasti tegi selle huvitavaks teglased. Iga tegelane oli oma moodi isiksus. Minu vaieldamatu lemmik oli Härra Jourdain(keda mängis Indrek jõe). Jourdain oli tegelikult üks tavaline kodanlane, kes üritas käituda nagu aadlik
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ...
3. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 4. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 Teised: 1. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 2. http://www.postimees.ee/?id=172670 ,,Misantroop" Jean-Baptiste Poquelin (Moliere 1622-1673) Võru Kultuurimajas Kandles etendus 28. jaanuaril VAT Teatri lavastuses ,,Misantroop", mille on kirjutanud prantsuse näitekirjanik Moliere, kodanikunimega Jean- Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I
AnnaAbi Gümnaasium AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i...
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres. Kohtuvad Pierrot ja Charlotte (paar). Pierrot räägi Ch...
Naeruväärsed eputised See on Moliere'i komöödia ühes vaatuses. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. Ta on auväärt pürjel, kellel on tütar Madelon ja vennatütar Cathos. Komöödia algas sellega, et Madeloni ja Cathose juurde tulid kosilased: La Grange ja Du Croisy. Tütarlapsed aga käitusid nendega ülbelt ning põlgasid kosilased ära. Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodele...
Sosia on Amfitrüoni teener, kes pidi viima häid uudiseid Teeba väepealiku võidu kohta Alkmenele, kuid maja ees, kus elasid tema peremees ja perenaine, pidi ta tagasi pöörduma kaheldes oma eksistentsi üle. Ta nimelt kohtas uksel Mercuriust, kes oli identne koopia temast. Moliere on meisterlikult ära kasutanud kreeka mütoloogias leiduvaid koomilisi võimalusi ja sellest kirjutanud suurepärase näidendi. 17.sajandi kujuneva kodanluse materialistliku mõttelaadi väljendaja Moliere kujutab oma ajastu ülikuid, kelle tegevust ta irooniliselt kommenteerib Sosia suu läbi.
Lisaks draamad: ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" reaalsus seguneb unistusega. Kaitseb mõtte- ja tundevabadust ning näitab, et inimese suurimaks paheks on kasuahnus. Moliere · See on kirjanikunimi. Õige nimi: Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) · Pärit Pariisist, isa jõukas käsitöömeister. Õppis Jesuiitide kolleegiumis, sai vaimuliku hariduse. Hiljem sai advokaadipaberid. Lõi teatritrupi Kuulus Teater. See langeb pankroti küüsi, Moliere pannakse võlavanglasse. Vabanedes ühineb rändteatritrupiga. Võidab kuninga soosinuga saab õiguse õukonnas mängida. Näidendite autor, lavastaja, näitleja. Kõrgseltskonna suhtes kriitiline. Kuhjab vaenlasi. Kuningas vabastab uuest vanglaminekust. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" mängib seal, kirjutas. Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb. · Looming
may be proud of. As for more, the story itself is catching. The main character, the poor playwright Moliere has the honour of writing a comedy about his tragic life and lost yet true love, and his feelings, so similar to those of the viewers, reach everybody through the detailed story. It can be said that the new, 2007 "Moliere" was composed by a genuine author with the same principles of life as of the 17 th century Moliere. To sum up, it can be said without hesitation that the movie included great work from the actors, the main role played by Romain Duris, and wonderful work from the director Laurent Tirard, a talented man who has written many masterpieces himself. If there is a movie that is definitely worth seeing, then "Moliere" is the one. Reet Kuznetsova, 11b
NAERUVÄÄRSED EPUTISED Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib m...
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
Moliere: Tartuffle Kuj. vaimulikku, kes kasutab jumalakartlike inimete hurmu haiataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. peategelased_ organ, tartudd Mesontroop arendab seltskonna kriitikat armukadeduse teema kaudu. peategelane alceste vihkab seltskonda pahede pärast, kuid õnnetuseks armub ta alimeri, kes rosseu: esindab just kõike seda mida alceste ei talu. traktaad ,,arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide Voltaire: areng on aidanud puhastada kombeid?" ta väidab, et Zading e saatus tegevus toimub muistses babõlonis, sivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudude oleks viivad zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult. maailmas aga ühiskonna nõrkuse ja languseni võimutseb kurjus ja rumalus, seetõttu kujuneb kõik, mis Arut...
MOLIERE DON JUAN 1) Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimub Sitsiilias 17. sajandil 2) Peategelane + iseloomustus Don Juan oli suursuguse päritoluga suguvõsast mees, kes oli suhteliselt lihtsameelse eluviisiga. Ta oli püsimatu, sest ei suutnud jääda truuks erinevatele naistele, kellesse kõigisse ta nii öelda ära armus. Kuid hoolimata sellest, et ta kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don Juan oskas hästi teeselda ning kavalalt valetada just tänu sellele oskusele võlus ta nii palju naisi. Samuti oli ta ka kaval näiteks oskas ta võlausaldaja Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast e...
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning
aina ühest kohast teise kohta ära. See komöödia sai aluseks prantsuse kirjaniku Moliere'i komöödiale ,,Ihnus". Situatsioonikomöödiaks, milles tähtsal kohal on isikute äravahetamine, näiteks on see ,, Menaechmused"- lugu räägib kaksikvendadest, kellest üks läheb poisikesena reisil kaduma. Kuid teisele vennale, Sosiklesele, antakse kadumaläinud venna mälestuseks tolle nimi, Menaechmus. Puhas intriigikomöödia on ,,Pseudolus", seevastu ,,Amphitruo", mille põhjal Moliere lõi oma ,,Amphitryoni", on müüditravestia säilib müüdi sisu, luid muudetakse koomiliseks käsitlusevorme). Leidub puhtaid jante, et ka ühks nn liigutav komöödia ,,Sõjavangid" Publius Terentius Afer (u 190-159) sattus orjana Aafrikast Rooma, sai andeka noorukina hea hariduse ning see järgi lasti ta vabaks. Oma väga lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada kuus komöödiat, mis kõik on ka tänapäevani säilinud. Erinevalt
aastal. Sealtpeale on Moliere´i looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja tema mõju on ulatund üsna kaugele Aasia ja Aafrika maadesse. Tema näidendid hakkasid kuuluma ka meie teatrite repertuaari peale ,,Ihnuskaela" etendamist Tartu Vanemuise teatris 1866 aastal. Moliere´il pole vastandit nagu näiteks on naerva Voltaire vastand nuttev Rousseau. Kõigist Prantsuse 17sajandi kirjanikest on Moliere jäänud kõige haljamaks,elujõulisemaks, maailmakirjanduses kõige mõjukamaks.Me ei eksi kui nimetama Moliere´i suurimaks prantsuse kirjanikuks..Teda on peetud komöödiakirjaniku etalooniks. Ta on üks raskemaid autoreid. Tema raskus algab juba sellest et ta paistab näiliselt lihtne. Teisalt on ta teadlikult ähmane,sest Louis 14 ajal ei kippunud keegi varjamatult tõde rääkima. Ta teeb tõsiste asjade üle nalja ,sest komöödias ei saa tõsiseid asju tõsiselt käsitleda. Kunagi ei
Iseloomuste peategelast, tema suhteid teiste tegelastega. Mida, keda ta hindab? Miks ta suhted selliseks kujunevad, nagu need kujunevad? Petšorin ei oska inimestega suhteid hoida, eriti naistega. Samas on ta julge ja otsusekindel, proovib inimestele meeldida ja tundub, et ka talle meeldivad inimesed. Petšorini suhtub nendesse pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga? Minu arust on tegu tragöödiaga, sest see näided on traagilisel konfliktil põhinev ja traagilise lõpplahendusega. Põhjenda. ...
1. Klassitsism tekkis Prantsusmaal 17 saj. 2. Absolutism on, kui on piiramatu võimuga ainuvalitseja (kuningas). 3. Klassitsismi iseloomustus: palju armukesi, peeglid, soengud, ei pestud, lõhnaõlid, kirbud, täid, hoorad, Versailles. 4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8
1. teenrid arutavad, miks lahkuti linnast ja don juani teener räägib, missugune lurjus ta isand on 2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenri...
Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu. Elmire võttis kasutusse oma naiseliku kavaluse ja tarkuse. Ta lasi Tartuffe´il ennast võrgutada, teade...
,,Don Juan" Moliére 2001, esmatrükk 1974 saatjaskond saatjaskond teener Gusman vend don Carlos vend don Alonso mõõgamees donja Elvira teener La La Ramée isa don Violette Luis kaupmees ,,Don Juan" teener Hr. Dimanche Moliére don Juan Ragotin ...
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
Mõistekaart Jättis endast ausa Julges donja meelitaja mulje, olles Elvira vendadele tegelikult valelik vastu astuda tõbras Julge Valetas väga Kahepalgeline paljudele inimestele, eriti Don Juan naistele Kaval Valelik ...
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse ...
Oli palju seletavaid, kirjeldavaid ja tagasivaatavaid monolooge. Teatris pidi olema 5 vaatust, mis jagati stseenideks ja piltideks. La Fontaine (1621-1695) oli Moliere'i sõber, kes alustas luuletajana (kirjutas armastusest, kuigi poleks pidanud), edasi kirjutas valme (tegelasteks loomad, mõistukõne, lõpus moraal). Loo jutustamine oli talle tähsam, kui moraal loo lõpus. "Rebane ja viinamarjad", "Rohutirts", "Valmid" (I- III, 1694). Valiti Prantsuse akadeemia auliikmeks. 17. pilet Moliere Elas 1622- 1695, tema kodaniku nimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema isa oli tapetsiir (sisekujundaja) ja tahtis, et poeg ka selleks hakkaks. Moliere õppis jesuiitide kolleegiumis ja tegi advokaadi eksami ära. 1642 kohtub rändnäitleja Madeleine Bejartiga. Järgmisel aastal loobub ta tapetsiiri ametist ja kolib kodust ära ja hakkab Lõuna-Prantsusmaal koos selle näitetrupiga etendusi andma. Madeleinil sünnib tütar Amanda, aga laseb teda oma nooremaks õeks pidada
seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, palju mono- Tegelasteks võisid olla lihtrahva tundeid. Mõistus tähtsal kohal. looge. esindajad ja keskklass. Aleksandriinides (paarisriimis). Tõepärasus. Tegevustikuks kaasaja igapäeva elu. Eeskujud antiigist. Kolme ühtsuse mõte. Tegelased tüpiseeritud. 2. Moliere tuntumad teosed, nende aegumatuse põhjused. Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid
Valgustus 18.saj. Esimene filosoofiline ajastu. Hakkasid Euroopas levima demokraatlikud ideed. 1789. a. Prantsusmaa Suur Revulutsioon kus nõuti: vabadust, vendlust, võrdsust tänapäevase demokraatia sünd. Esile tõuseb kodanlus inimesed kes tegelevad tööstusega, äriga. Rahvavõim asutub vastu kuninga- ja kirikuvõimule. Inimene on kõige mõõdupuu. Kõik mis inimesele kasu toob on arukas. Sel ajal loodi esimene entsüklopeediankuhu koguti inimeste ideed. Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast hari...
Võlts usklik sama on mis praaliv kangelane: variserlikkus Molière'i "Tartuffe'is" ja meie kaasajal Kirjutas: KRM Inimesed üritavad jätta endast head muljet, püüeldes ühiskonna heakskiidu poole, tahtes olla osa massist samal ajal näidates end erilisena, teistest paremana. Kuna inimesed on enamasti kergeusklikud, on neid lihtne ära kasutada, eriti seetõttu et paljude jaoks on piir pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid pi...
Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
