(CH3COO)2Pb + 2NaOHNa2PbO2 + 2CH3COOH Na2S+Na2PbO2+2H2OPbS+4NaOH 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 2 tilka CCl3COOH lahust, mille tulemusena tekkisid lahusesse kollased tükid. Järegmisena loksutasin katseklaasi hoolikalt,, mille tõttu tekkis udune valge sisu katseklaasi. Järeldus Trikloroäädikhape (TKÄ) sadestas munavalku, mistõttu sain häguse valge vedeliku. TKÄ sadestab peptiide, mille molekulmass on üle 10 000. 1.1.6. Valkude sadestamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) ~2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Loksutades saadud lahus hägustus. Lastes seista 5 min, oli näha sademe moodustumist. Peale seda filtreerisin poole kogusest, saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Loksutasin katseklaasi hoolikalt, lisades vahepeal hulka soolakristalle, kuni sool enam ei lahustunud
TTÜ bioorgaanilisekeemia õppetool Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. 1.1;1.2 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud Terje Robal 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on...
sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõni minut, kuni algab pruunikasmusta PbS sademe moodustumine. Järeldus Tekkis pruunikas sade, mis kinnitab tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav agent, kuid see et sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seetõttu saab TKÄ-d kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüüsi produktid. Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse hoolikalt. Tekib valge läbipaistmatu udune sade. Järeldus Trikloroäädikhape denatureeris ja sadestas munavalgu. TKÄ ei sadestanud munavalgu lahusest madalmolekulaarseid peptiide, kuna neid ta ei denatureeri. 1.1.6
3) Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen) 51. Milleks rakk vajab suhkruid? Taimerakkudes moodustavad suhkrud rakuseina. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õigete rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. 52. Polüsahhariidide lühiiseloomustus. Koosnevad monosahhariidide jääkidest, mis on seotud pikkadeks ahelateks glükoosisidemetega. Neil on suur molekulmass. Enamasti loetakse polüsahhariidideks need, mis sisaldavad rohkem kui 10 monosahhariidilüli. Kui polüsahhariidi molekul koosneb sama tüüpi monosahhariididest, siis on tegemist homopolüsahhariidiga (glükogeen, tselluloos), kui aga erinevatest monosahhariididest, siis on tegemist heteropolüsahhariidiga (hemitselluloos, pektiin).
3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes
..............................................................26 1. Soojusliikumine.......................................................................................................................26 2. Siseenergia...............................................................................................................................26 3. Molekul....................................................................................................................................27 4. Molekulmass............................................................................................................................27 3 5. Molaarmass..............................................................................................................................27 6. Rõhk....................................................................
Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tervisliku toitumise seisukohalt peaks tärklis katma suure osa organismi energiavajadusest. Paljudele meenub kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu, aga vähesed seostavad tärklisega ahjusooja leiva lõhna ja jumekat palet. Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amülopektiiniga. Amüloosi ahelad ei harune, kuid pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt harunenud: külgosad eralduvad iga kaheksa kuni üheksa jäägi tagant, pealegi kordub sama külgahelates. Nii moodustubki väga ruumikas ja haruline struktuur. Tavaliselt langeb tärklises 1020% amüloosi ja 8090% amülopektiini arvele.
79) Kaksikside on kahe aatomi vahel kahe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side. 80)Kolmikside on kahe aatomi vahel kolme ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side 81)Polümeer on suure molekulmassiga ühend, mis tekib polümeerimisel (näiteks kautuk)Koosneb paljudest ühesugustest lülidest . 82)Isomeerid on ained, millel on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sama molekulmass, aga erinev struktuur ja seega erinevad omadused (näiteks butaan ja 2-metüülpropaan) 83)Funktsionaalrühm on rühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused (alkoholidel OH rühm, aldehüüdidel CHO) 84)Alkaan on süsiniku ja vesiniku ühendid , mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega (sigmasidemega) 85)Halogenoalkaan on ühend, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga (näiteks kloropropaan)
keedusoolal, sahharoosil hea sidumisvõime 4. Toiduvalkude ehitus, esmatähtsad aminohapped. Valgud ehk proteiinid on ,L-aminohapetest koosnevad biopolümeerid, milles aminohapped on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass. Sekundaarne struktuur vesiniksidemega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon, üksikosa on korrastatud kas moodustavad spiraali või on volditud. Tertsiaalstruktuur kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250,
on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". ATMOSFÄÄR Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak, metaan ja etaan. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi, mis jaguneb erinevate kiirustega pöörlevateks vöönditeks ja tsoonideks. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike
Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolastamine) neutraalsete sooladega? Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID 1. Kuidas jaotatakse monosahhariide süsinikuaatomite arvu, molekuli keemilise ehituse ja molekuli kuju järgi? 5 Vastavalt struktuurile: mono- , oligo- ja polüsahhariidideks.
Teadus kasutab statistilist uurimismeetodit, ning opereerib keskmiste füüsikaliste suurustega protsesside kirjeldamisel. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasa- kaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. 83. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass on ühe mole- kuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil. Süsinikuühik on süsiniku aatomi massist. Mool on ainehulga (aineosakeste arvu) ühik. Ühes moolis on (Avogadro arv) aineosakest. Molaarmass on 1
Keemilistelt omadustelt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärk-lis polüsahhariidide hulka. Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhili-seks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. Tärklise molekulis on glükoosi jäägid seotud glükosiidsete sidemetega. Ta koosneb 2 glükoosi polümeerist (põhivormist): amüloosist ja amülopektiinist. Enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70. • Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amü-lopektiiniga. Amüloosi ahelad ei hargne, kuid nad pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt hargnenud, moodustades ruu-mika ja harulise struktuuri. • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine. Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises
1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsiveikud, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on arvukas bioloogiliste ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga ...
Valgud AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), mis 7) Liikumisfunktsioon – lihas- e. kontraktsioonivalgud moodustavad on moodustunud aminohapetest ja mille molekulmass ületab 5000 lihased Koostises on 20 erinevat aminohapet, mis koosnevad aminorühmast ja 8) Energeetiline funktsioon – valkude lagunemisel vabaneb energiat karboksüülrühmast 17,6 kJ/g Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis Nukleiinhapped nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
hoolikalt, see on väga õpetlik! 14 Loeng 7-8 Keemilised reaktsioonid 1). Keemiliste reaktsioonide kirjutamine. Kirjeldamaks keemilist reaktsiooni kirjutatakse noolega eraldatuna lähteainete ja produktide valemid. Võrrand tasakaalustatakse, paigutades stöhhiomeetrilised koefitsiendid valemite ette nii, et lähteained ja produktid sisaldavad võrdse arvu kõikide elementide aatomeid. Aine molekulmass on tema valemis sisalduvate elementide aatommasside summa. Molekulmass grammides on selle aine molaarmass. See aine hulk on mool (mol) ja temas sisaldub Avogadro arvule ( NA = 6,02x 1023) võrdne arv osakesi (aatomeid, molekule, ioone, elektrone.valemile vastavaid ühikuid, sõltuvalt aine tüübist). Koefitsiendid tasakaalustatud võrrandis on reaktsiooni lähteainete ja produktide suhtelised moolide arvud. Iga aine jaoks moolid on kergesti muundatavad grammideks
Metaani küllastunud auru tihedus sõltuvalt temperatuurist (kg/ m3) Temperatuur -180 -170 -160 -150 -140 -130 -120 -110 Auru tihedus 0,0 1 2 4 7 12 19 28 Propaani küllastunud auru tihedus sõltuvalt temperatuurist (kg/ m3) Temperatuur -50 -30 -10 +10 +30 +50 Auru tihedus 4 6 8,3 14 24 37 8.4.6. Gaaside segu molekulmass 24 Enamik veeldatud gaase pole puhtad, vaid mitme gaasi segud. Gaaside segude omadused erinevad tunduvalt puhaste gaaside omadustest. Segude käitumise määravad mitmesugused seadused nagu nt. Daltoni seadus. Kui on teada gaaside segu moodustavad komponendid ja nende mahuosa segus, on võimalik arvutada gaasisegu molekulmassi ja tihedust õhu suhtes. Gaaside segu molekulmass arvutatakse valemi järgi: M = Mi Vi/100, kus Mi on komponendi molekulmass, Vi/100 komponendi mahuosa segus.
täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud hulk erinevaid keemilisi ühendeid, mille hulgas on ka kee- rulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium. Olulisemad lisandid pla- needi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate jaguneb vöönditeks ja tsoonideks, kusjuures pöörlevad nad erinevate kiirustega. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist ka kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike
4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8. FeSO4 Esineb soolana FeSO4*7H2O , mida nimetatakse raudvitrioliks ja
vahepealsete omadustega. Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoola...
Meil on laboris kasutusel ainult 10% NaOH. Lisan 0,5 ml munavalgu lahust. Keedan reaktsioonisegu mõne minuti vältel pruunikasmusta kolloidse sademe tekkimiseni. Tulemus: Pärast ainete segamist ja kuumutamist lahuse värvus muutus tumepruuniks,aga sadet ei tekkinud.Katse ebaõnnestus,sest keskkond oli liiga leeliseline. 5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent,kuid ta ei sadesta peptiide,mille molekulmass on alla 10000.Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust ja lisan mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutan. Tulemus: Katseklaasis toimus valgu denaturatsioon ja siis valk sadestus.Toimus valgu eraldumine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest.See tulemus näitab,et lahuses olevate peptiide molekularmass on suurem,kui 10000. Mis toimus valguga veel peale denaturatsiooni? Enne
* Põlemisel eraldub soojust ning eraldunud soojusenergia seostatakse süsiniku oksüdatsiooni astmega. Mida suurem on süsiniku oksüdatsiooni astmete vahe, seda rohkem soojust eraldub. -) C max o.a = IV, min o.a = -IV Isomeeria * Isomeerid sellised ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev struktuur. * Isomeeria nähtus, kus ained on isomeerid. -) Kahel või enamal ainel on sama: *) Elementkoostis (C ja H). *) C ja H aatomite arv. *) Summaardne ehk molekulivalem. *) Molekulmass ja molaarmass. -) Kahel või enamal ainel on erinev: *) Stuktuur. *) Tihedus. *) Keemis ja sulamis temperatuur. * Hargnemata ahelaga isomeeri tihedus on alati suurem, sest neid molekule saab tihedamini üksteise peale paigutada. * Hargnemata ahelaga isomeeridel on ka kõrem sulamis ja keemis temperatuur, sest molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat. Alkaanide keemilised omadused
Üheahelalised molekulid. Kuna enamasti N-alused pole paardunud, ei sisaldu komplementaarseid aluseid ka võrdsetes hulkades; Molekulmassid oluliselt väiksemad kui DNA molekulidel. Nukleotiidide arv vahemikus 75 ... mõni tuhat. RNA liigid: Ribosoomi RNA (rRNA). Seostub valkudega kompleksideks RIBOSOOMIDEKS. Ribosoomide molekulmassid on suurusjärgus 3x106; Informatsiooni- e matriits-RNA (mRNA). Kannab geneetilist informatsiooni DNA- lt ribosoomidele. Molekulmass varieerub vastavalt valgu ahela pikkusele; Transpordi-RNA (tRNA). Toimetab individuaalseid aminohappeid ribosoomidesse. Väikseima molekulmassiga, koosnedes ainult 75-90 nukleotiidist. RNA ahea kokkukeerdumine. Ühe polünukleotiidahela baasil tekivad kaksikspiraalse struktuuriga fragmendid, mis on fikseeritud vesiniksidemetega. Geeni ekspressioon rakus - Geeni ekspressioon hõlmab raku tuumas toimuvat geneetilise informatsiooni transkriptsiooni (transcription
Polümeerid on oma olekult kas täiesti amorfsed ained või sisaldavad ka kristalset struktuuri. Polümeeri füüsikaline olek sõltub temperatuurist. Polümeer võib olla klaasitaolises või ka voolavas olekus. Laiemas laastus jagatakse polümeerid naturaalseteks, poolsünteetilisteks ja sünteetilisteks. Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil.
tegutsemine tulekahju korral, õnnetuste vältimis eabinõud, hoiustamine ja mõjud inimesele ning kaitsevahendid. 15. Aatomi ehitus: tean ise ka tuum jne laengud jne massiarv võrdub prootonite ja neutronite arvu summaga 16. Aatomi mass = tuuma mass + elektronide mass. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt, määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Prootoni ja neutroni massid kaaluvad ligikaudu 1amü. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse keskmiste aatommasside summana. Näiteks H2SO4: Ar(H) = 1,01. Ar(S) = 32,07. Ar (O) = 16,00. Mr(H2SO4) = 2 x 1,01 + 32, 07 + 4 x 16,00 = 98, 09. Kuna elektroni mass on molekulide massidega võrreldes väga väike, loetakse. iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest, vaid ioonidest, kasutatakse molekulmassina aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. 17
AKtiivsuse määramine Protsessi kordamine aktiivseima kogumina Ideaalis oleks igas pesas üks kandja Kuidas sünteesitakse ravimieellaste kogumikke? Eellaste kogum peab oma struktuurilt olema võimalikult mitmekesine. Kasutatakse tsentraalse tuumaga külgahelatega molekule (spider-like scaffolds), millel on palju potentsiaalseid sidumissaite retseptoriga. Millistele nõuetele peaks vastama ravimi juhtühend? suukaudselt manustatav molekulmass <500 16 log P < +5 ei tohi sisaldada üle 5 vesiniksideme doonorrühma ei tohi sisaldada üle 10 vesiniksideme aktseptorrühma ei ole soovitatav sisaldada kergesti metaboliseeruvaid rühmi (estrid) ei tohi sisaldada toksilisi rühmi (aromaatset nitrorühmad, metüleeruvad rühmad) konformatsiooniliselt painduv (peptiid) jäik (tsüklilised süsteemid)
Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodus- tumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) ehk trikloroetaanhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kasutada valkude eraldamiseks madal- molekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. 11 Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutatakse hoolikalt ja jälgitakse, kas ja milline sade tekib. 1.1
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes (nt. kalarasv, rapsiõli.) Lipiidide ülesanded ehk rasvade kasutamine: 1) energiavaru (sisaldab u. 2 korda rohkem energiat kui teised orgaanilised ained 38,9 kJ/g); 2) siseorganite ümber kaitsekude; 3) veeloomadel säilitab kehatemperatuuri ja annab voolujoonelise kuju. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures ulatuses, sest koostises olevate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides (nt. linnu suled ja nokk koosnevad valgu molekulidest). 1) Esimese järgu struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. 2) Teise järgu struktuur on kruvikujuline heeliks. 3) Kolmas on kerakujuline gloobul (seda ei moodustu kõigil valkudel).
Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (näiteks suguhormoonid ja neerupealise hormoonid) aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 6. Valgud nende jaotus, molekulide erinevad struktuurid ja nende muutused erinevate tegurite mõjul. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid biopolümeerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ( -NH2 ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm ( -COOH). Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks
*sarnaselt kovalentsetele sidemetele on ka vesiniksidemed küllaltki rangelt suunalised. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Eluslooduse kolm olulisemat makromolekulide klassi on sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Keskmise valgu molekulmass on ligikaudu 50 kDa (kilodaltonit). Valgud peavad olema makromolekulid, sest nende kõige olulisemaks funktsiooniks on biokeemiliste reaktsioonide katalüüs ja see katalüüs peab olema kõrge spetsiifilisusega ja efektiivne. Et need tagada, peab ensüüm moodustama substraadiga hulgaliselt kontakte ja see saab toimuda ainult juhul, kui ensüümi aktiivtsenter on oma struktuurilt substraadi struktuuriga komplementaarne. 44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus?
tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate jaguneb vöönditeks ja tsoonideks, kusjuures nad pöörlevad erinevate kiirustega. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on
seadme abil. Võrreldes soojusjuhtivuse detektoriga on leekionisatsioondetektoris suurem tundlikus, ehk see on mitu suurusjärku madalama detekteerimispiiriga kui soojusjuhtivuse detektor. Seletage põhjalikult vedelikukromatogaafi tööpõhimõtet. Mis aineid määratakse selle seadme abil? Mis põhikomponentidest koosneb see seade? Seletage mõni gaasikromatograafi komponendi tööprintsiipi. Gaasikromatograafia võimalused piirduvad molekulidega, mille molekulmass ei ületa 400, sest suurema molekulmassiga ained ei anna märgatavat aururõhku liikuvas faasis temperatuuridel, mida gaasikromatograafias kasutatakse. Vedelikukromatograafias aga puuduvad piirangud aine molekulmassile ja on võimalik lahutada ka kõrgmolekulaarsete ainete segusid. Vedelikukromatograafide abil lahendatakse nüüdisajal umbes 20% kõikidest analüütilistest ülesannetest (umbes 60% kromatograafilistes analüüsidest).
vähim energiahulk, mis saab kiirguda või neelduda elektromagnetkiirgusena. 45 Bohri vesiniku aatomi mudel 46 Seisevlaine nii võiks elektroni olekut s orbiidil kujutada. 47 48 Raua ja vesiniku emissioonspektrid 49 Molekulmass (Mr) on molekulmass amü-des. Liht- või liitaine suhteline molekulmass võrdub teda moodustavate elementide suhteliste aatommasside summaga tähis Mr. Mr on dimensioonita suurus. Mr(O2) = 2×16 = 32 Kuna paljud ained ei esine molekulidena, on kasutusel ka termin valemmass. Mr(NaCl) = 23 + 35,5 = 58, 50 Keemiaalastes arvutustes ei kasutata ühikuta
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Enam-vähem kõik materjalid on orgaanilised, v.a. kriit, klaas, metall, savi/portselan, betoon. Piiritus C2H5OH. 1808.a. nimetas Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva aine orgaaniliseks keemiaks ja arvas, et laboratoorselt neid valmistada on võimatu. 1828.a. sünteesis Wöhler karbamiidi e. kusiaine ning ka paljud teised orgaanilised ained. Orgaaniliste ainete peamised erinevused anorgaanilistest: · org. ained sisaldavad süsinikku ja nende molekulmass võib olla väga suur · anorg. ühendid on oma struktuurilt ja sideme tüübilt mitmekesisemad. · enamik vees lahustuvad org. ühendid ja nende vesilahused ei juhi elektrit, sest nende molekulides on aatomite vahel valdavalt kovalentsed sidemed. · kuumutamisel õhu juurdepääsuta lagunevad paljud org. ained juba 400C juures (paljud anorg. ained isegi ei sula sellel temp.'l). · org. ühendid põlevad. · valdav osa org
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
ja kriitilised parameetrid. aatommass suurem 1/12 12/6C aatommassist, kuna ta on suhtarv eri tüüpi orbit-de liitumise teel hübriidorbit-deks. Mille kattumine Kriit-s olekus läheb gaas üle vedeli-ks ilma, et ta om-d muutuksid. ilma ühikuta suurus. N: Ar(O)=16 sidemete tekkel on suurem s ja p orbitaalidel eraldi. 1s-orbitaali ja 4.4 Vedelikud. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass 2p orbitaalist tekib 3 orbitaali, mille vaheline nurk on 120. Mok-d paikn-d vd-s nii tihedalt, et neid ei ole võimalik kokku suurem 1/12 12/6C aatommassist ja on võrdne teda moodustavate 3.3 Iooniline side. Elektronide kollektiviseerumise piirijuhtum suruda ja vd-l on kindel ruumala. Et aga mok-l on säil soojus- elementide aatommasside summaga
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
terviku. (paljud liitvalgud, hemoglobiin ja liitensüümid). Valke kooshoidvad keemilised sidemed : 1. Peptiidside - seob aminohappe jääke omavahel. 2. Vesinikside - vesiniku ja hapniku ning vesiniku ja lämmastiku vahel. Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4. Hüdrofoobne side - tekib hüdrofoobsete aminohapete vahel. Valkude füüsikalis-keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.(läbiminek membraanidest on takistatud. (kui uriinis on valk, siis neerude kogumistorude membraanid on vigastatud.) 2. Laeng - kõikidel valgu molekulidel on olemas laeng. 3. Lahustuvus ja mittelahustuvus. Piim ja munavalge lahustuvad. Enamus lihasvalke ei lahustu. 4. Hüdrolüüs. Valkude hüdrolüüsil tekivad AH-d. (happeline keskkond ja ensüüm pepsiin põhjustavad). 5. DENATURATSIOON - Valgu kõrgemat sorti struktuuride (4-, 3- ja 2-ne struktuur)
Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O
Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O
ehk toidust. Inimesel on vaja valke normaalseks elutegevuseks. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohappejääkidest. Valkude molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostisse kõik samaaegselt kuuluksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgud on meie organismi ehitusmaterjal. T
liiva ja peene liiva segunemisel väheneb ruumala liivaterade korral on aineosakeste vahel vahel olevate tühimike arvel, nii väheneb ka vee molekulide tühi ruum. (H2O) ja etanooli (CH3CH2OH) molekulide vahel oleva tühja ruumi arvel ainete segunemisel ruumala. 2 Ülesanded 1. Hinnake järgmistest andmetest vee molekuli läbimõõtu. Vee molekulmass on 18 g/mol. osake Avogadro arv on 6,02 10 23 . mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku molekuli läbimõõtu. 3. Määrake veetilga ruumala. 4. 1 tilk õli (0,05 cm3) valgus vee peale laiali ja moodustas 50 m 2 suuruse õlilaigu. Kui suur on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 5
disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Organismis energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosivarud, mida talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Keskmine molekulmass on 1 000 000. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos võib moodustada kuni poole puitunud varrega taimede massist, rakukesta peamine koostisosa. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihases loomse tärklisena.
AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l. 1.8 Aatom ja molekul. Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
